Meie Elu = Our life, June 7, 1979

              NEUAPÄEVÄL,-?. THURSDÄY, JUME 7 .Meie Elu" nr. 23 (1530) 1979 Ä El
useson jou Tagastada aadressil:
ie eesti etfevõf fei<
958 Broädview Ave.
Toronto^ Ontario
Caaada,M4K 2R6
:STO-8ö ÜHIŠlENNÜSt SUVES. 19!
Perekonnanimi Eesnimi ...................... .............
Sünniaeg . Telefon ..................
Aadress . . . . . . . . . .oo o o . . . • . « ' • . . . • « • • o t * o . 9 . « > • • • • • • • • « • • • • • • • • • • . • » • • • • • . • . . . . . . ^ • <
Kodakondsus ......^ Social" Ins./Pašsi :-.#....-.,.,.-....-...;. ( O t t
Lend. Torontos,!
Stokholmi
Tagasilend Kestvus
esmaspäev päevades A
14. juulE
Teisipcst
lo giaüli9B lf8@
14. JUMID 13
.11,.'.'juuli'
Eelistama tagasilennud
(hind on sama $425)
• Stokholmist
• Kopenhaagerast.
Soovin osta lennust
loobumise kindlustust
0.00 eest.
• Mr : • 'EL •
Oberämmergau
kannat usemängud
helis, sõnas ja pildis
ELENE TIIDUSE
TASID 30
,u,.
egistfrešrimisei iuleb- tasuda $50.00, Aprillis 1980 iSppswmmci
Lisan fsheki^rahakaärdi sMwnases ts.©-.. $50.00 +
. . • t > • • O tl •> t % O • 6 O • • • • • * • • O O * O Õ • O • • • • I O 9 » O ü . O 6 t • O O O O • O O O . B 0 .0.0 . « . V ' iCUÜpS.CV , • • • • • • • O M . . I .« o • • • • • « *i• g ° o • • • i o o M o • <
Allkiri
•ST0 '80 ÜH
„Kiwi Travel" on koostöös „Sky>
train Travel'iga" saanud kokkuleppe
t8ie lennukompaniiga Stokholmi sõi­duks
Esto '80 ajaks. Lennu hinnaks
on 425.00' dollarit mis on soodsam se­nistest
võimalustest. Nagu Hans K i ­vi
ütles, kasutatakse soodsaid düüs-lerinukeid,
mis on varustatud kõigi
mugavustega, kaasaarvatud baar.
Lennud toimuvad nädalaste vaheae­gadega
alates juuni jõpust 1980. a. Et
anda võimalust Euroopas puhkuse
veetmist, saab soovikorral tagasilen­nuks
kasutada Kopenhaageni.
Samasugused. lennud korraldatak­se
ka USÄ-st. .Registreerida on Või­malik
1980. ä. veebruari kuuni; kuid
kuna selle hinnaga on võimalik saa­da
ainult 3 charter-lendu, siis täide­takse
kohad registreerimise järje­korras.
Lõppsurnma 375.00 dollarit
tuleb tasuda aprillikuus 1980 a.
Sõidust loobumise kindlustus on
saadaval, mis tuleb tasuda registree­rimisel.
Majutamise küsimuse selgitami­seks
sõidab Hans Kivi juuli alguses^
Stokholmi, et sõlmida kokkulepe ho­tellidega.
Esialgsete andmete järgi võib hind
kujuneda umbes 40.00 dollarit ööpäe­va
eest, mis on soodne. Kuna need
hotellid on pikemat aega olnud len­nufirmaga
ärivahekorras, millest on
tingitud; odav hind.
Hotellidesse eelregistreerimine al­gab
kahe pärast Hans Kivi' Rootsist
tagasi jõudmist. Korraldatakse ka
soodsate hindadega ringsõitusid
Saksamaale ja teistesse Euroopa rii­kidesse.
' " '
Teadaanne
Eesti Pensionäride Klubi Torontos
korraldab väljasõidu neljag., 21. juu­nil
Hamiltoni Rockgardeni.):
Ärasõit kell 9.30 Eesti Maja juu­rest.
Liikmetel $2.00, külalistel $3.00.....
Registreerimine: H. Mägi, tel. 766-
5914 kella 7—9 õhtul 12. juunil, A.
Edasi, tel. 266-8694 kella 7—9 õhtul
13. juunil, F. Terts, tel. 691-5228 kel­la
7—9 õhtul 14. juunil.
.MÜHATUS
Ori selgunud, et Tallinna Festivali
'79 kavasse on esinejaid.juurde tul­nud.
Nende hulgas on Vanemgaidide
koor Gunnar Mitt'i juhatusel ja „Vi-kerkaar"
USA->st. Sinna kuuluvad
Tiiu Raidmaa, Anne Pukk, Karin
Rauss, Irene, Ingrid ja Karin Ulm.
„Kaja" Portlandist ei saa tulla laul­ma
Tallinna Festivalile, küna neil on
kaks kontserti kaks päeva enne meie
Festivali. Lasketiirul on iga päev kel­la
6—8-ni õ. laskevõistlused. Las.k-mis-
huvilistel palutakse ühendusse
astuda Voldemar Kana'ga, tel. 261-
3274. '':;:f
:-:'••:'•
Leon Koss®?
Kadi Kaljuste kirjutas „Toronto
SurtT veergudel möödunud pühapäe­val
kölmeveerulise artikli, kus kriti­seeriti
Caravani suurte võimupiiride­ga
juhataja Leon Kossari tegevust ja
märgiti muuseas, et ta taotleb isik­likku
kasusaamist Karavani ettevõt­test,
mis on ametlikult mitte-kasu-taotlev
ettevõte.
Kuna Karavan ei saanud toetust,
siis ei ole tehtud teatavaks passide
müügi aruannet.
Samas kirjutatakse, et araablased
ja eestlased ei võta "sel aastal Kara­vanist
osa ja mõlematel on eraldi
väljaspool Karavani omad pidustu­sed.
Eestlastel Eesli Majas alates 22,
juunist.. '••''.'': . ' - } " / • •'
Stipendiumid
Tiina Mitfile ia
Põhja-Ameerika Laulupeo pidu
likkude ürituste sarjas Korp! Fiden-tia
Kanada koondis andis 2 muusika-stipendiumit,
meie 2-hele andekale
eesti noorele muusikule, Tiina Mitt-
'iie ja Liina Purjele, kumbagile
250.00 dollarit, nende muusikaõpin-gute
jätkamiseks.
Meie rahvuskaaslastele hästi tun­tud
pianist, Tiina Mitt, on viimase 8
aasta jooksul esinenud 31 korda, kas
iseseisva kontsertidega, või mitme­sugustel
üritustel solistina nii Kana­das
, USA-s kui ka 3 korda Salzbur­gis,
Austrias. Noore muusikuna on ta
ka tähelepanu juba saavutanud väl­jaspool
kaasmaalaste publikut.
Tiina Mitt lõpetas Kuningliku
Konservatooriumi kõrgete hinnetega
1976 aastal A.R.C.T. kraadiga. Samal
ajal jätkas õpinguid Toronto muusi-kafakulteedis.
Käesolevat kevadel
lõpetas Tiina Toronto Ülikooli muu-sikafakulteedi
(Bachelor of Music in
Performance) kraadiga. Tiina Mitt
kavatseb edasi õppida; kiaverisolisti-na
magistrikraadi taotlemiseks.
Tiina on olnud Korp! Fidentia Ka­nada
koondise värvikandja 3 aastat
ja ühtlasi agar ja kohusetundelik
korporatsiooni.liige ja [esinaine 2 vii­mast
aastat. Korp! Fidentia annab
erilist tunnustust tema kohusetunde-likkuse
eest oma seniorile.
Liina Purje, kes on pärit Toron­tost
ja samuti Korp! Fidentia liige ja
värvikandja, alustas 14 aastaselt oma
laulu õpinguid Helmi Betlemi laulu­stuudios.
Esines sagedasti eestlaste
üritustel ja kirikus laulusolistina
oma kõlava sopraniga. Peale güm­naasiumi
lõpetamist jätkas õpinguid
Western Ülikoolis, Loridonis.
Vahepeal täiendas end kuulsas As
peni muusikakooli
Colorados,;
Mõned aastad tagasi' Liina Purje
siirdus New York'i, kus ta õpib New
York University's muusikaõpetajate
fakulteedis. / |
Kevadtööd
Seedrioryl täies hoos
Laupäeval, 30. juunil, kui SUVI­HARI
1979 Seedriorule kutsub tu­handeid
külalisi kaugelt ja lähedalt,
peab suvekodu olema taas pühapaej
va rüüs. Suurpeo korraldajail tahen­dab
see Seedrioru aktiivpere mobili­seerimist
mais ja juunis, sest põhili­selt
teostub Seedrioru ülesehituse­ga
kprrastustöo ikka veel tuntud
j„kondiaiirumootori" jõul, mida liiku­sinas
hoiavad mehed ja naised ja teis?
Imelised, kellel Seedrioru heaolu ja
tulevik saanud südameasjaks.
• Kuigi suurtalgude nädalalõpuks oli
määratud 2. ja 3. juuni/tehti kevad­töödega
algust juba 28. aprillil, seda­puhku
metsanduse alal. Tühjale ka­sutamata
maaalale, sissesõiduteest
vasakule, istutati „kroonult" $10 eest
ostetud tuhat uut puud (500 mända
ja 500 lehtpuud). Neile lisandub järg­misel
kevadel 2000. kuuske.
Teise ulatuslikuma ja kulukama
tööna teostati 25. ja 26. mail suure
supeljärve põhja uuendamine. Supel-järv
„sündis" seedriorulaste kätetöö­na
1962. a. ja temale anti liivapõhi.
Selle põhja korrashoid ja veealusest
taimestikust puhastamine ön oma­ette
probleemiks. Paraku tuleb aasta
viie järgi vana põhi sinna sisse kas­vanud
taimestikuga „välja koorida"
ja ära vedada ja siis uus liivapõhi
ehitada/Seekord kulus selleks 40
suurt veomasina koormat (üle 400
kantmeetri) liiva. On vist arusaadav,
et see ulatuslik tööprojekt teostati
masinate jõul.
Järgmine, 2/3. juuni nädalalõpp tõi
neljast linnast kokku Seedriorule
talgulisi igast aastakäigust ja tööd ja
toimetused kulgesid vanas tuttavas
„kondiauru" stiilis. Naispere tegeles
üldiselt kodukaunistamise alal, esi­le
manades kõikjal — nii sees kui
väljas -— puhtalt-värske väljanägemi­se.
Osal — A..Tammeri juhtimisel —
tüli paraku köögi toimkonnas/ olla,
et ühislõunatel uuendada talguliste
töörammu.
J f e s talguliste tegemisi -võiks viia
üldnimetuse alla— remont ja kor­rashoid.
Kaugemaks eesmärgiks oli
ka siin kodukaunistamine. Tööriista­deks
olid jõu- ja oskusekohaselt
mängus haamrid, kirved, saed, labi­dad,
pintslid, j.m. Nädalalõpu kok­kuvõte
oli ülimalt rahuldav: kogu­summas
pandi kirja 82 tööpäeva.
Esiletõstmist pälvib juba teist aas­tat
Seedrioru noorte endi .organisee­rimisel
kaasa löönud noorte talgulis­te
grupp. Oli rõõm neid näha kaasa
tegemas igal mõeldaval alal.
Kuni pühapäeva, 3. juuni Õhtuni
on talguliste nimekirja kantud (mit-
Aarne Viisimaa Torontos.
% Foto—- O. Haamer
Ooperilaulja Aarne, Viisimaa ori
jäädvustanud nii helis" kui pildis
kuulsad Öberammergau .1970. aasta
kännatusemängud.) Oberammergau
teatavasti on külakene Baieris — Al­pide
jalal. Kui 1634. aastal Oberam­mergau
pääses raskest katkulainest,
otsustasid sealsed elanikud tänutä­heks
lavastada Kristuse kannatuse-teekonna.
Seda traditsiooni on nüüd
korratud iga kümne aasta järele
hing see sündmus on haaranud nii
usulise mõistena ning usuTajäloölise
sündmusena ikka suuremat tähele­panu
ning ka kunstilist kvaliteeti.
Sama ettekanne on kavatsetud
veel Hamiltoni Eesti Koguduses ning
nädal hiljem Lakewoodis, New Jer­seys.-
':
Viisimaa on oma sõnalis-helilist-pildilišt
ettekannet esitanud juba 14
korda olgu siis Rootsis või Soomes,
olgu siis eesti, rootsi soome või sak­sa
keeles.
Eelseisvale ettekandele neljapäe­val,
7. juunil Vana-Ähdrese kogudu­se
ruumes on lubanud kaasa aidata
veel Eesti Kunstide Keskus, Toron­to
Eesti Segakoor ja Toronto Eesti
Meeskoor. Algus on kell 8 õhtul.
...Töö, vaev ja kannatus kroonis pä­rast
pikki aastaid töötamist (tervet
Tiidus'e perekonda. Õpetus on toi­munud
kehaliskasvatuse Ideega ja
mitte võistlusvõimlemisena, mis on-hoopis
midagi niuud. Publik täitis 2,
juunil Leedu maja viimse kohani.
Rõhuvas enamuses noored.
Teadaolevalt lõpetas Helene Tiidus
1944 aastal Tartu Ülikooli kehakas­vatuse
osakonna, mis andis tugeva
pedagoogilise aluse ja 1949 aastast
peale —'197? aastani on olnud pidev
töö noorte naistega ja lastega. Seega
pidulik seisak ühe tubli eesti naise
elus. Pidulikkust kriiputasid lauda­del
pikad rohelised põlevad küünlad,
mis kerkisid õunapuu õitega täide­tud
kaussidest.
Kava algas poole tunnilise hilinemi­sega,
sest publik „venis"; kohaletule-misega.
Teadustajaks oli dr. Piret
Truuvert-McRae, üks endisi õpilasi.
Ta andis põgusa ülevaate Tiidus'e
võimlemisrühmade tööst ja esine­mistest,
mis on toimunud Eesti Päe­vadel,
Maailmanäitustel. T.V-s,
0'Keefe teatris jne. jne Juubeli pu­hul
oli välja antud hõbe; rinnamärk.
Noorte rühm tuli esimesena jook­su
tehnikat demonstreerima, millele
peagi liitus valikrühm. Siis oli valik-rühmä
ettekandes noorte tütarlaste
kehakooli võimlemine keppidega.
Esikettekandes oli kaunis .inspirat­sioon",
millele järgnesid noored pu­nase
palliga. Sallidega võimlemine
tesi kaunid kehad fantastiliselt siug-levateks
olevusteks. Seda soodustas
hea lavaline valgus, mis oli efektiiv­selt
läbi viidud endise õpilase Linda
Valteri poolt. Kaasa aitas õhtu kor­raldamisele
ka poeg Peeter Tiidus,
,kes ön, kehaliskasvatuse 'ülikooli lõ­petanud
ja. töötab kõrgema kraadi
saavutamisel.
Järgnes-'valikrühm ühe, kahe ja
lõpuks kolme palliga. Vanikutega
esinesid noored tütarlapsed. Neile
järgnes kiires tempos rõngaste
mäng, lindivõimlejad kolmel korral
ja noored hüppenööridega. Pärast
temperamentset dzardassi langetati
hingetõmbamiseks eesriie.
Valge-punaste vihmavarjudega esi­nemine,
pakkus suurepärast jalgade
mängu. Viimase numbrina olid
korstnapühkijad, õnnetoojad, millele
aplaus ei tahtnud lõppeda ja tuli
poole pealt kordamisele. Peab ka ni­metama
vanema rühma diseot mee­nutavat
numbrit, millele tüdrukud
ise olid ;,sexy" seelikud õmmelnud.
Klaverisaade oli Arvo Tiidus'e vilu­nud
kätes.
Endiste õpilaste poolt andis, He­lene
Tiidus'ele, sületäie punaseid
roose Mai Aedma ja õpilased kinki­sid
suure hõbekandiku. Et noori oli
enamus, siis.algas varsti tants..
Kavakohaselt plaanitsetakse 1980
aastal Rootsi pidustustele sõita kui
majanduslik olukord takistusi ei tee.
Eha Tarmet-Toomberg
s ipaev
Ekänelejaks küüdifamisfe
Kesknädalal, 13. juunil kell 8 õ.
Brockton High SchooFi auditooriu­mis,
90 Awde Ave. (Bloor St, W.—
Dufferin) korraldatava küüditamiste
mälestamise kontsert-aktuse kava on
Balti Liidu poolt lähemalt kindlaks
määratud. Aktuse liputseremöonia
eesti, läti ja leedu rahvuslippude sis­setoomisega
toimub Balti Võitlejate
Ühingute Liidu poolt. Aktuse palvuse
peab läti peapiiskop A. Lusis. Sõna­võttude
osas on peale parlamendi­liikme
Michael Wilsoni kõne lühem
sõnavõtt ka Ontario liberaalide juhi
dr. Stuart Smith'i poolt.
Mälestusaktuse kontsertosas esine­vad
eesti segakoor Cantate Domino
Charles Kipperi juhatusel, läti pia­nist
ja leedu koor.
Brockton High School/kus males-tusaktus
toimub, asub üks blokk
A lõunapool Bloor St. W., Dufferini all­maaraudtee
jaama lähedal. ' V
Eeloleval laupäeval, 9. juunil toi­mub
Jõekääru staadionil Kanada
Eesti Skaut- ja Gaidmaleva Spordi­päev,
millest oh noored alati rohke­arvuliselt
osa võtnud. 'Spordipäeva'
peakorraldaja on skäütmaleva spor­dijuht
nskm Jaan Roos.
Noored (nii poisid, kui tüdrukud)
jagunevad seitsmesse vanuseklassi.
Nõuetavad võistlusalad on: Kõrgus-ja
kaugushüpe, kuulitõuge, odaheide,
pesapalliheide, 100 meetri jooks (60
m noorematele|, 400 m. jooks (200
m jooks noorematele) 1600 m käimi­ne
(1200 m noorematele)/ Kui leidub
huvilisi, toimuvad võistlused ka nel­jas
vanemas klassis alates 20-dast
eluaastast/
Registreerimine Jõekääru staadio­nil
laupäeval, 9. juunil kella 9.00-—
10.30. Võistluste algus kell 11.00.
Lõpp kell 17.00. Auhinnad kõikides
klassides. Osavõtumaks $2.00 isikult.
Võistlejatele on saadaval kerge toit.
Vihmase ilma puhul jäävad, võistlu­sed
ära.
suyekürsustel,
Liina Purje on pidevalt esinenud
New York'i. eestlaste üritustel ning
kirikutes solistina. Viimane suurem
esinemine Torontos oli Suurel Ree-del
Peetri kirikus, kus ta laulis vas­tutavat
soprani, osa kantaadis ..Seit­se
ristisõna".
Eesti'muusika vastu on Liina pi­devalt,
huvi näidanud ja püüdnud
end .selles suunas ka arendada: või­maluste
piirides.
med nimed korduvalt) järgmised
mehed ja naised^ reastatuna keskus^
te järgi, noored omaette.
Hamilton: H. Alliksoo, A Bohl,
Ferdiriand Koger, Toomas Koger,
Ivar Laurimaa, Ants Mälberg, Alfred
Nielender, Leida Normet, Heino Pa-luveer,
Antänas Petraska, Ella Pet-raska,
Arnold Pille, O. Poltov, Endel
Rist, Kunda Rist, Leox Saar, Õie
Saar, Armilda Tammer, William
Tammer, Edgar Tiileri, Raymönd
Vist; '•• :.h':^-;'--
Kitchener: Helene Allisma, Hugo
Allisma, Juhan Jõesaar, Ilmar Jõgi,
Eduard Kaljaste, H. Kimsto, Otto-maf
Laamann, pr. L. Lillakas, Valdo
Lillakas, Elmar Muilas, Eduard Re­bane,
Rein Rutnik, Valdur Torm'.
London: Eha Einola, Väino Eino-la,
Fanny Karu, Heints Karu, Helmi
Kreek, Aksella Lokk, Karl Martin,
Heljo Pärkma, Harry Pärkma, Helle
Reikman, Valdek Reikman, Paul Ro-hunurm,
Endel Rätsepp, Aaro Tön­nis/
Lembit Tönnis, Artur Vaart.
• §t. Catharines: Alfred Aasma, Eric
Ahermäe, Johan Haiko, Ott Jürisson,
Alma Kurlei, August Kurlei, Eduard
Miil, Oskar- Pint,, Villu Pint, Volde­mar
Tammemägi, Jaan Tomingas,
Kalju Varangu, Marianne Välk.
Seedrioru noortegrupp: Sylvia
Ahermäe, Hillar Amolins, Hanno
Bohl, Mari Kalm, Leena Kimsto,
Krista Kimsto,- Merike Koger, Tho-mas
Laurimaa, Toomas Metsa, Allan
Pertens, Erkki; Raidy Aida 'Tammer,
Aitdres Teene, Karl Tera, Pia Leena
Vöorand.
MALI
Toronto Eesti Maleklubi korraldu­sel
toimub 7. juunil Toronto Eesti.
Maja ruumis nr. 12 kell 7.30 õhtul
kiirmäle turniir. Kõiki malehuvilisi
palutakse ošä võtta ja oma malen­did
kaasa tuua:
,,Tallinn Festival 79" raamides pee­takse
kaks maleturniiri Toronto Ees­ti
Majas. Esimene on kiirmaleturniir
(10 min.) ja see toimub 21. ja 22. juu­nil
algusega kell 7 õhtul. Turniiri
võitjaid auhinnatakse. Teine ori ka­hepäevane
suurmeister Paul Kerese
mälestusturniir ja see algab kell 12
päeval 23, juunil. Mängud peetakse
kahe miinuse süsteemis ja igal män­gijal
on käikude kirjutamiseta tund
aega. Esikohtadele tulejaid austatak­se
auhindadega ja võitjale antakse
üle kunstnik Ants Vommi poolt val­mistatud
P. Kerese büst, See ränd­auhind
on väljapandud maletegevuse
soodustamiseks.
Paul Keres algas oma malekar j ää­ri
13 aastasena Pärnus. Ta saavutas
1929 aasta linna malesivõistlusel tei­se
koha jä see tiivustas noort male­tajat
edaspidistele saavutustele. Pär­nu
poeglaste Gümnaasiumi õpilase­na
võttis ta osa kolmest koolinoor­te
turniirist (1930—31—32) võites
30-st võimalikust 2,5 punkti ja kolm
esikohta. Kirimalest osavõtt viis
nooruki rahvusvahelisele male foo­rumile.
Juba 1935 aastal jagas Keres
Gunnar Friedemann'iga Eesti rrieis-tervõistlustel
esikohta. Keres' oli ma­letaja
kel oli võõras punktide hanki­mine
ja ta pani pearõhu male kom­binatsioonide
arendamisele ning ris­kis
vahel selle pärast kaotamisega.
Keres püsis aastakümneid- maailma
maletajate edurivis, kuid tal ei õn­nestunud
kunagi maailmameistri
tiitlit võita. Jäädes pahatihti teisele
kohale kutsuti teda ,,'Paui Teiseks".
Keres õpetas mäletajatele, et ka iga
kaotaja on uute kogemuste saamise
vtpttu võitja jä ta .jäi truuks oma
mängustiilile kuni oma surmani.'As­tuge
vastu eelolevatele' malevõistlus­tele
Kerese vaimus kus igaüks saab
ainult võita ja mitte; keegi meist ei
•kaota..
Põhjala Tütarde
isetegevus lõppes
Põhjala Tütarde eeskujulikum hella-.
ke, Silvi Matsöo ja gaid Ellen Valter.
Maikuus lõppes Põhjala Tütarde
gaidlipkonnas sisetegevus lõpukoon-dusega.
Eesti Maja väikesesse saali
oli kogunenud j arvukalt gaide, hella-,
kesi ja juhte kes olid tunnistajateks
aasta jooksul tehtud töö hinejamise-.
Lõpukoondus algas lipkonna. lipu
sissetoomisega mille järele ngdr.
Ingrid Piil luges luuletuse „Oh minu
käed". Lipkonna juht Margot Nort-.
maa oma sõnavõtus tänas tüdrukuid
ja juhte huvi eest, gaidliku tegevuse
vastu mis aasta jooksul üles näidav
tud.
Ngdr. Astrid Jõgi ja gdj. Heidi ..St-.'
monlatser andsid hellakestele üle au*
hinnad aastase tegevuse eest. Auhin­nati
järgmised hellakesed: Parim hei-lakeste
pesa — Pääsukesed — Kadri
Nõmmik; Ülle Trass, Silvi Matsoo,
Anne Pedel, Monika Roose, Liisa Nov
vek ja Erika Verret. Kõige energilk
sem katsete andja .oli Lee Metsalo ja
hellakeste enda poolt valitud kõige
sõbralikum hellake oli Ingrid Silm.
Ingrid Plii ja Ava Kiilaspea andsid
üle salkade vahelisel võistlusel esiko*
hale tulnud , Lumehelbete salgale
rändauhinna. Salgajuht: Ellen Val­ter,
abi Marika Mäeste ja liikmed
Tiina Hubel, Ingrid Jürman, Helen
Liiholm,.Ingri Loorand, Mönica Rei«
jo ja Elfen Ruberg. Kõige kiirem sõl­mede
tegija oli Karin Meipoom kes
sai auhinnaks kuldsõlmenööri. Hõ-besõlmenööri
said Riina Niit ja Ka­rin
Jürman ja pronks Monika Pint.
Vanemgaidide juhid andsid lipkon-nale
üle põranda vaiba, mida nad
oma koondusel olid telgedel kudu­nud.
Suur tänu kuulub selle eest pr.
Päikesele kelle õpetusel see kaunis
vaip. valmis. / .•
Margot Nortmaa andis üle aasta
parimale hellakesele, Silvi Matsoo ja
parimale gaidile, Ellen Valter, ränd-auhlnnad.
Oma lõppsõnas; andis lip­konna
juht edasi teateid spordipäe-vast
ja lipkonna laagrist, mis toimub
Kotkajärvel 1. juulist kuni 8. juulini.
Loodame süvisest tegevusest ammu­tada
palju väärtusi. Palume, ilusaid
laagripäevi, kus kõik osavõtjad võik­sid
omandada gaidi tarkuseid ja tuua
kaasa häid muljeid.
_ 24. mai maleõhtul peetud 5 vooru-lise
maleturniiri võitis M. Tae \4Vi
p.) teiseks tuli V. Puna (4 p.) ja koi
mandäks L. Joselin (3H p). : •
Vali
Kunt
kui ta se^
bensiini
Kaas
muse lall
. Mart
1930 a. \i
auto juJ
teel' vahi
lisanud
matuks
See- on
tileerimi)
jahust vi
mai ik kii
dustest
test,.kui)
kas ja
mistämij
.'; Viima,
pidevalt'
dämisekj
olnud IK
tori urn
tab ainul
väheste
sel teel
ming. 1 / 1
nada scj
se valm
karistati
Edasi
on vaja|
vaja $2(
tamaksi
tust vi
müüdav
P
Profe|
Waterl(
rier, (VŽ
ran nii
võrdlcvl
oli ta
26.
endisec
kooli õl
rieris
aüstaml
üle 70
na hiljj
tamisel
le mint
' Mööi
prof.
võrdle^
likti et
üle tui
on ten
kalt ml
nud eri
dusliki
damis(
sel.
Paljil
• üliõpil;
erialad]
nagu:
maatcj
maid
kooliõi
eriti
ris ja
linnani
kes pi
liige,
õhtu
tuist
ja tän|
poolt
Profi
nud k;
;õpila>;i|
kast,
teri oosi
dušid
seal t^
vatele
tosin
... Auna
praegi
' riaalset
nada
Dr.
tui ka|
teost,
endist(
mineni
sõna
laste
tänu ai
on piki
kule e|
sele, n|
Waterll
Auna
KOOJ
viitas
see on
litada
vaimul
alati o!
te ja h
te huil
Prof.
passe 1
sile. T
Saksan
vusvah
: ga J 9
omariil
• Balti I
da mul