1983-08-18-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
H. •
.ADU
1)5
DiVlSlON D£SJOyRNA!£
Collection Develo:r-ali,t •.3r..nü?i.
Second Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 3$ (1746) 1983 NELJAPÄEVAL, 18. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 18 XXXIV aastakäik
Toronto andis värsket President Reagan hiuluias välja BS-nda Ikestatute Nädala.
eo
Peaminister P. E. Trudeaü teostas
möödunud nädalal kolmanda
ning suurima valitsuse ümberkujunduse.
5 ministrit langesid valitsusest
välja ja 5 uut tulid nende
asemele. Nendest kolm Metropolitan
Toronto piiridest. Oma koha
kaotasid mitmekultuuriminiater James
Fleming, finantsminister Paul
Cosgroye, kehakasvatuse- ja ama-töörspordiminister
Raymond Per-ffaislt,
väikeettevõtete minister William
Rompkey ja kaitseminister
Gilles Lamontagne. Nende kõigi
kprvaldamise peamiseks põhjuseks
arvatakse olevat mitte küllaldane
kaasaaitamine liberaalide
partei populaarsuse tõstmisele ja
milte edukas tegevus ministeeriumi
juhtimisel.
Uutena tulid valitsusse Metropo-
Toronto piirkonnast David
Collenette mitmekultuuriminist-riks,
Roy MacLaren finantsminist-riks
ja David Smith väikeettevõtete
ministriks. Teisteks uuteks ministriteks
said Celine Hervieux-Payet-te
— kehakasvatuse ja amatöör-spordi
minister, Montrealist ja Ro-ger
Simmons Newfoundlandist
kaevanduste ministriks. Kõik uued
ministrid piid seni tagapinkides istuvad
liberaalid ja mitte eriti tuntud
oma pbliitilise aktiviteedi poo-
- ^6st, •
Peale sdlle vahetasid portfelle 8
SEEDRIOIU („Meie Elu'' kaastööliseltj— „Anname sõna noortele lektoritele, sest siemad kannavaö ministerit. Tähtsamateks koha-
©esti kultuuritööd edasi^Vütles Eesti Kunstide Keskuse president Stella Kerson eesti kunstihädala avov muudatusfeksloetakse,etJeanLuc
misel, rõhutades noorema generatsioopi osa üritusel, kus ^programmi kujupdiiJis on jäetud vaba loommgu Pepin paikutati ümber transport-
4^ ministri kohalt väU&miiustri koha-kinnitavad
Eesti
Leedu iseseisvuse
tunnustamist
9
NEW YORK - Suursaadik Jeane J. Kirkpatrick, Ühendriikide
alaline esindaja Ühinenuid Rahvaste Organisatsioonis esitas ÜRO
peasekretärile Javier Perez de GuellarMle president Reagani avalduse
teksti kolme iseseisva Balti vabariigi Eesti, Läti ja Leedu
Ameerika-poplse tunnustamise aastapäeva puhul. Kirkpatrick nõudis,
et see avaldus tehtaks ÜRO Täiskogu ametlikuks dokumendiks ja
levitataks. 38. Täiskogu võtab kaalumisele rahvaste enesemääramise
õiguse ja iseseisvuse kiire tagastamise tähtsust. Alljärgnev on president
Reagani avaldus:
E@8ti kunstinäd^last „Seit8e kunsti" osavõtjaid SeedrioraL
„Seitse Kunsti" Seedriorul algas
laupäeval aeglaselt kogunenud osavõtjatega,
kellede arv tõusis püha-
" päeval koos lektoritega umbes 60-le.
Kõigile anti kaela riputamiseks
künstinädala embleem, mille valmistanud
Naema Aer. Kohal olid noored
lektorid Tiiu Jalakas, Urve Karuks,.
Mart Laanemäe, Armas Maiste, Harri
Mürk, jHeli Oder» Linda Pakri,
Marga Raudsepp, Norman Rein-tamm,
Peeter Tammearu, Hans Wes-terblom.
Samuti tuntud eesti kultuurielu
kandjad Roman Toi, Abel Lee*
Vello Sermat, Härijiald Toomsalu,
Ants Elken. Künstinädala juhatajaks
on Stella Kerson 1 administraatoriks
Mari Laanemäe, toitlustajakš Meeri
Alaver ja tema-^abiks Hedda Lada.
Laupäeva õhtul aliistas tegevust
videofilmi õppering Linda Pakri-Ro-bertsQ^
i juhatusel. Filmiti Mati U n f i
„Viimnepäev'ast'' tseeiii, — Antoni
60 a. sünnipäev ja }. Kork näitas
videofilmi mullusest kunstinädalast.
Pühapäeva hommikul Tiiu Jalakas
demonstreeris riidele maalimist ja
trükkimist.
.AVAMINET'-
K l . 10 hommikul toimus ,iSeitsme
kunsti" avamine mälestussamba ees.
Avasõna ütles Eesti Kunstide Kesku-
••-7:
rp , / J . , , , M- le.LloydAxworthy määrati trans-
TruuperedemonsMriseb^^^^^^ ministriks ja tema asemele
selt ju^uavaid mudelleevu ,a -lennu- töö-ja immigratsioonini-keid
EvaW Timusk konebs ma Ih „utriks John Roberts Andre Õuel-kunstist,
VelbSermat elukunstist ,a määrati tööministriks ja tema
videomng näitas loikeidlaupaevasest , . , . . . . , ' .
f i - n . 1. 1. . X J TT asemele, tarbijate la korporatsioo-iilmist
kus tehnihst osa täitsid Hans . . . . ,/ .... / , „ ,
nide ministriks maarati Judy Erola. Westerblom ja Kalle Naelapea. Õhtul
olid rahvatantsud Harnald Toomsalu
juhatusel ja kontsert kus esinesid
Mart Laanemäe (oboe) ja Margit.
Viia (laul) Peeter Tammearu klaverisaatel.
Klaverisoologa esines Helgi
Plinte.i
Tegevuse raames toimus veel
Opositsiooniparteide juhid Mul-roney
ja Broadbent on arvamisel,
et muudatused valitsuse koosseisus
ei ole ühenduses valitsuse poliitika
muutmisega. Mida peaminister
Trudeau võis saavutada, on
suurema aja ja ruumi andmist meedias
liberaalide valitsuse muuda-
Eesti Kunstide Keskuse president
Stella Keräonkunstinädailat
avamas.
asetasid mälestussambale omakorja-tud
lilli.
Seejärele tervitas Sihtasutus Seed-jätkub
USA presidendi, valitsuse ja eri-se
president Stella Kerson, rõhuta- rioru esimees August Jurs tõmmates
des, et „Seitse kunsti" on juhendatud võrdlusjooni „Seitsme kunsti" ja ees-peamiselt
noorte poolt. Heisati lipp ti omaaegse rahvaülikooli vahel,
ja kolm noorimat osavõtjat - - M a r - Pühapäevases kavas Ants Elken
guS|Timusk, Katrin ja Erik Lepik, tutvustas rakuu-keraämikat, Paul
Paul Tr lUDece demonstreerib mudellennukit.
Hans >esterblomi arutlus kohale
toodud'fotodest ja selgitus Esto '84 "''^'!« v"™."/'!'»'* ennustuste-n
t P 1 Ie> mida uks vol teine minister oma
fotonäituste kohta. Peeter Sepp alus- , , ^
t^s oma toodama •mälestuSbumi^"'**»^^^^^ «
kujundamise grupiga. Kunstinädal ^l''"^*^'..|r'r" • ?«P"*««""^*
kestab 20. augustinL tošta enne üldvalimisi.
India ehitab o^ia
5,Berliini valli"
1 india valitsus on otsustanud ehitada
India ja Bangladeshi piirile
voliniku püüdlused sõjategevuse tugeva traattõkke 265 km ulatuses,
lõpetamiseks Liibanoni pinnal ei et põgenikud Bangladeshist ei pää-ole
andnud tulemusi. Võimu pärast seks Indiasse. Traattõkke ehitami-omavahel
võitlevad fraktsioonid seks kulub $450 miljonit. Elanikud
rändavad aegajalt üksteist ja tee- Assamis kurdavad, et miljonid näivad
võimatuks elu normaliseerimi- givatest Bangladeshi elanikest uju-
88 Liibanonis. tavad üle nende maa.
Süüria väeosad ei lahku Liibano- india valitsus teatas traattõkke
nist jä nii kaua, kui seal on Süüria ehitamise kavatsusest laupäeval,
väeosad, ei kavatse ka Iisrael oma 13. augustil, 22 aastat pärast seda
väge Liibanonist välja viia. Nad kui Ida-Saksamaa hakkas ehitama
tõmbuvad v^he tagasi lõuna poole, Berliini valli, kui 2.1 miljonit Ida-kindlamatele
positsioonidele, mis Saksamaa elanikku oli põgenenud
on ettevalmistamisel tehniliste läände ja valitsus oli sunnitud ehi-väeosade
poolt. . tarna „häbivalli", et seda läände
Beiruti linna piirkonnas käib põgenemist piirata. India traattõke
võitlus Liibanoni valitsusvägede ja hakkab täitma vastupidist ülesan-mässuliste
Druze miilitsameeste net.
vall ei. Mässulised on kindlustanud —^— . — — -—
endid lennuväljalähedastes mägedes,
hoiavad lennuvälja pidevalt
suurtüki-ja raketitule all, ei luba
sellel lennukitel maanduda ja
nõuavad Liibanoni kristliku valitsuse
asendamist nendele vastuvõetava
valitsusega.
. Rahvusvahelisele rahuhoidvale
väele, kuhu kuulub ka 1200 USA
mereväelast, on Druze miilitsameeste
juht Walid Jumblatt andnud
nõu hoida end eemale Liibanoni
valitsusvägedest ja mitte nendega
tegeleda. Vastasel korral nad satuvad
risttule alla.
„26. juulil 1983 tähistame kolme
Balti vabariigi Leedu, Läti ja Eesti de
jure tunnustamist Ühendriikide
poolt. Igaüks neist oli Rahvasteliidu
täieõiguslik liige ja oli alla kirjutanud
mitte-kallaletungi lepingutele
Nõukogude Liiduga. Siiski liideti
kõik kolm riiki vägivaldseh Nõukogude
Liiduga enam küi nelikümmend
aastat tagasi Molotov-Ribbentropi
kurikuulsa pakti tulemusena, millega
Ida-Eurpopa jagati natsi ja nõukogude
mõjupiirkondadesse.
Jätkates Balti riikide ebaseaduslikku
okupatsiooni Molotov-Ribbentropi
pakti alusel, rikub Nõukogude Liit
rahvusvahelist õigust, eriti enesemääramise
õigust nagu see on kindlaks
määratud Ühinenud Rahvaste
põhikirjas ja Täiskogu järgnevates'
. resolutsioonides. Täiskogu iKsoUit-sioõn
.1541, mis käsitleb enesemääramist,
näeb ette, et otsus inkorporeerida
teise riiki „peaks tulenema
nende territooriumide ralivaste vabalt
avaldatud soovidest täies teadmises
staatuse muudatusest, kusjuures
nende soovid on väljendatud avalikes
ja demokraatlikes protsessides,
erapooletuh läbi viidud ja rajatud
üldisele hääleõigusele". Neid demokraatlikke
protsesse kaugeltki mitte
respekteerides tarvitas Nõukogude
L i i f toorest jõudu, absorbeerides
kolm Balti riiki oma impeeriumi.
Aastal 1940 tungis Nõukogude Liit
Balti riikidesse, neid okupeerides ja
annekteerides, mille järel ta alustas
halastamatut sovetiseerimise poliitikat.
Ja siis, ühelainsal terroriööl, 14.
juunil 1941, Nõukogu Liit küüditas
suurel hulgal baltimaalasi Gulagi,
kus paljud hukkusid.
Pärast Balti riikide natsistlikku
okupatsiooni tungis Nõukogude Liit
jällegi Bahimaadesse ja taastas oma
kontrolli tapmiste, repressiooni ja
uute massküüditamistega. 1944 ja
1949 vahel küüditati Siberisse umbes
600.000 inimest rahvaarvust, mis
ulatub vaid pisut üle nelja miljoni.
Vastupanu nõukogu okupatsioonile
kestis 1952. aastani, kaheksa aastat
pärast Puna-armee tagasitulekut.
Sellest peale on nõukogude võimud
jätkanud teadlikku venetamise.
pealesurumise poliitikat Baltimaade
ümberrahvustamise sihiga. Balti rahvaste
usulist, kultuurilist ja ajaloolist
pärandit on maha tehtud ja maha
surutud. Sellest hoolimata ei ole
Nõukogude Liit suutnud sundida
neid leppima totalitaarse ülevõjimu
võõra eluga.
Tänapäeval jätkavad Bahi riah-vad
võitlust oma vabaduse ja enesemääramise
õiguse saavutamiseks.
Esile on kerkinud laia alusega teisitimõtlemise
liikumised, nõudes rahvuslikke,
poliitilisi ja usulisi õigusi.
Leedus, näiteks, kus järjekindlalt i l mub
15 mitteametlikku ajakirja, esitas
umbes 148.000 inimest hiljuti kaebekirja
Moskvale, ja see on ennenägemata
arv nõukogude võimiipiir-konnas.
Nagu arvata võis, oli Nõukogu
vastus nendele püüdlustele Baltimaade
vabaduse ta^stahilseks Balti
rahvuslike õiguste keelustamine ja
nende julgete leedulaste, lätlaste ja
eestlaste vangistamine, pagendamine
või paigutamine psühhiaatrilis-tesse
asutustesse.
Ameeriklased jagavad Balti rahvaste
õiglasi püüdlusi rahvuslikule
iseseisvusele. Me ei saa vaikida, kui
Nõukogude Liidu valitsus jätkuvslt
keelab vabadust nendele rahvastele.
Me toetame nende õigust ise otsustada
oma rahva saatuse üle, s.o. õigust,
mis ette nähtud Helsingi Deklaratsi-ooiiis
ja mis kinnitab, et,,kõigil rahvail
on alati õigus täies vabaduses,
millal ja kuida? nad soovivad, määrata
oma sise- ja välispoliitilist staatust
ilma väljaspoolse sekkumiseta, nipg
omal soovil jätkata oma poliitinst,
majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist
arengut". '
Sel põhjusel ei ole Ühendriikide
valitsus kunagi tunnustanud Balti riikide
vägivaldset liitmist Nõukogude
Liiduga ega kavatse seda teha ka
tulevikus. ' |
Käesolevaga soovime uuesti kinnitada
seda seisukohta, tähistades
kolme Balti vabariigi tunnustamise
aastapäeva Ühendriikide poolt aastal
1922.-Sellega me kinnitame oma
jätkuvat kohustust Ühinenud Rah-vaste
põhikirja põhimõtetele ja eesmärkidele
ning rahule ja vabadusele
maailmas."
T.E. AiandusklubB
Kolmap., 24. aug. 1983
keir 6.30 õhtul
JÄLUTUSKÄIIC
iDWARDS GARDENSo
(Leslie — tawrence E.)
Kogunemine parkimisplatsil.
. Kõik teretulnud!
USA senaatori
tähelepanu juhitf
Balti riikide olukorrale
DETROIT - Eesti Rahvuskomitee
USA-s liige Raimond Tralla saatis
kirja senaator Donald W. Rieg
le'le Ir... kes senaatorite delegatsiooni
koosseisus sõitis N. Liitu,
juhtides tähelepanu Balti rahvaste
olukorrale. Kirjas rõhutatakse, et
eestlased, lätlased, leedulased ja
teised ikestatud rahvad on ebaseaduslikult
okupeeritud N. Liidu punaarmee
poolt. „Meie nõuame okupatsioonivõimude
väljatõmbamist
nendest maadest, elanikele enesemääramisõiguse
ja iseseisvuse garanteerimist.
Sooviksime, et kok-kusaamistelMoskvas
ja teistes linnades
kaitseksite meie huvisid
Põhja-Korea luurepaat
hävitati Jaapani meres
• t
Lõuna-Korea pealinnast teatatakse,
et nende merekaitse hävitas ühe
Põhja-Korea luurepaadi, kes püüdis
läheneda Lõuna-Korea rannale eriti
valvatud rajoonis. Paat ja kolmeliikmeline
meeskond uppusid. See oli
teine vene luurepaat, mille Lõuna-
Korea rannakaitse hävitas lühikese
aja kestel. Nende kasutada olev kiir-paat
on 92 jala pikkune ning 62 tonnine,
eriti rannaluureks kohandatud
kiirpaat.
inimõiguste ja vabaduse kaitsemisel."
Kirjale oli lisatud president
Reagani seisukoht Balti riikide
osas, mis esitatud UNO peasekretärile
levitamiseks.
EESTI ÜHISKONDA KAASABt EEST
ESINDUSÜKSUSE SAATMISEL
MAAILMAJAMBOREELE
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, August 18, 1983 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1983-08-18 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E830818 |
Description
| Title | 1983-08-18-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | H. • .ADU 1)5 DiVlSlON D£SJOyRNA!£ Collection Develo:r-ali,t •.3r..nü?i. Second Class Mail Registration No. 1354. Nr. 3$ (1746) 1983 NELJAPÄEVAL, 18. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 18 XXXIV aastakäik Toronto andis värsket President Reagan hiuluias välja BS-nda Ikestatute Nädala. eo Peaminister P. E. Trudeaü teostas möödunud nädalal kolmanda ning suurima valitsuse ümberkujunduse. 5 ministrit langesid valitsusest välja ja 5 uut tulid nende asemele. Nendest kolm Metropolitan Toronto piiridest. Oma koha kaotasid mitmekultuuriminiater James Fleming, finantsminister Paul Cosgroye, kehakasvatuse- ja ama-töörspordiminister Raymond Per-ffaislt, väikeettevõtete minister William Rompkey ja kaitseminister Gilles Lamontagne. Nende kõigi kprvaldamise peamiseks põhjuseks arvatakse olevat mitte küllaldane kaasaaitamine liberaalide partei populaarsuse tõstmisele ja milte edukas tegevus ministeeriumi juhtimisel. Uutena tulid valitsusse Metropo- Toronto piirkonnast David Collenette mitmekultuuriminist-riks, Roy MacLaren finantsminist-riks ja David Smith väikeettevõtete ministriks. Teisteks uuteks ministriteks said Celine Hervieux-Payet-te — kehakasvatuse ja amatöör-spordi minister, Montrealist ja Ro-ger Simmons Newfoundlandist kaevanduste ministriks. Kõik uued ministrid piid seni tagapinkides istuvad liberaalid ja mitte eriti tuntud oma pbliitilise aktiviteedi poo- - ^6st, • Peale sdlle vahetasid portfelle 8 SEEDRIOIU („Meie Elu'' kaastööliseltj— „Anname sõna noortele lektoritele, sest siemad kannavaö ministerit. Tähtsamateks koha- ©esti kultuuritööd edasi^Vütles Eesti Kunstide Keskuse president Stella Kerson eesti kunstihädala avov muudatusfeksloetakse,etJeanLuc misel, rõhutades noorema generatsioopi osa üritusel, kus ^programmi kujupdiiJis on jäetud vaba loommgu Pepin paikutati ümber transport- 4^ ministri kohalt väU&miiustri koha-kinnitavad Eesti Leedu iseseisvuse tunnustamist 9 NEW YORK - Suursaadik Jeane J. Kirkpatrick, Ühendriikide alaline esindaja Ühinenuid Rahvaste Organisatsioonis esitas ÜRO peasekretärile Javier Perez de GuellarMle president Reagani avalduse teksti kolme iseseisva Balti vabariigi Eesti, Läti ja Leedu Ameerika-poplse tunnustamise aastapäeva puhul. Kirkpatrick nõudis, et see avaldus tehtaks ÜRO Täiskogu ametlikuks dokumendiks ja levitataks. 38. Täiskogu võtab kaalumisele rahvaste enesemääramise õiguse ja iseseisvuse kiire tagastamise tähtsust. Alljärgnev on president Reagani avaldus: E@8ti kunstinäd^last „Seit8e kunsti" osavõtjaid SeedrioraL „Seitse Kunsti" Seedriorul algas laupäeval aeglaselt kogunenud osavõtjatega, kellede arv tõusis püha- " päeval koos lektoritega umbes 60-le. Kõigile anti kaela riputamiseks künstinädala embleem, mille valmistanud Naema Aer. Kohal olid noored lektorid Tiiu Jalakas, Urve Karuks,. Mart Laanemäe, Armas Maiste, Harri Mürk, jHeli Oder» Linda Pakri, Marga Raudsepp, Norman Rein-tamm, Peeter Tammearu, Hans Wes-terblom. Samuti tuntud eesti kultuurielu kandjad Roman Toi, Abel Lee* Vello Sermat, Härijiald Toomsalu, Ants Elken. Künstinädala juhatajaks on Stella Kerson 1 administraatoriks Mari Laanemäe, toitlustajakš Meeri Alaver ja tema-^abiks Hedda Lada. Laupäeva õhtul aliistas tegevust videofilmi õppering Linda Pakri-Ro-bertsQ^ i juhatusel. Filmiti Mati U n f i „Viimnepäev'ast'' tseeiii, — Antoni 60 a. sünnipäev ja }. Kork näitas videofilmi mullusest kunstinädalast. Pühapäeva hommikul Tiiu Jalakas demonstreeris riidele maalimist ja trükkimist. .AVAMINET'- K l . 10 hommikul toimus ,iSeitsme kunsti" avamine mälestussamba ees. Avasõna ütles Eesti Kunstide Kesku- ••-7: rp , / J . , , , M- le.LloydAxworthy määrati trans- TruuperedemonsMriseb^^^^^^ ministriks ja tema asemele selt ju^uavaid mudelleevu ,a -lennu- töö-ja immigratsioonini-keid EvaW Timusk konebs ma Ih „utriks John Roberts Andre Õuel-kunstist, VelbSermat elukunstist ,a määrati tööministriks ja tema videomng näitas loikeidlaupaevasest , . , . . . . , ' . f i - n . 1. 1. . X J TT asemele, tarbijate la korporatsioo-iilmist kus tehnihst osa täitsid Hans . . . . ,/ .... / , „ , nide ministriks maarati Judy Erola. Westerblom ja Kalle Naelapea. Õhtul olid rahvatantsud Harnald Toomsalu juhatusel ja kontsert kus esinesid Mart Laanemäe (oboe) ja Margit. Viia (laul) Peeter Tammearu klaverisaatel. Klaverisoologa esines Helgi Plinte.i Tegevuse raames toimus veel Opositsiooniparteide juhid Mul-roney ja Broadbent on arvamisel, et muudatused valitsuse koosseisus ei ole ühenduses valitsuse poliitika muutmisega. Mida peaminister Trudeau võis saavutada, on suurema aja ja ruumi andmist meedias liberaalide valitsuse muuda- Eesti Kunstide Keskuse president Stella Keräonkunstinädailat avamas. asetasid mälestussambale omakorja-tud lilli. Seejärele tervitas Sihtasutus Seed-jätkub USA presidendi, valitsuse ja eri-se president Stella Kerson, rõhuta- rioru esimees August Jurs tõmmates des, et „Seitse kunsti" on juhendatud võrdlusjooni „Seitsme kunsti" ja ees-peamiselt noorte poolt. Heisati lipp ti omaaegse rahvaülikooli vahel, ja kolm noorimat osavõtjat - - M a r - Pühapäevases kavas Ants Elken guS|Timusk, Katrin ja Erik Lepik, tutvustas rakuu-keraämikat, Paul Paul Tr lUDece demonstreerib mudellennukit. Hans >esterblomi arutlus kohale toodud'fotodest ja selgitus Esto '84 "''^'!« v"™."/'!'»'* ennustuste-n t P 1 Ie> mida uks vol teine minister oma fotonäituste kohta. Peeter Sepp alus- , , ^ t^s oma toodama •mälestuSbumi^"'**»^^^^^ « kujundamise grupiga. Kunstinädal ^l''"^*^'..|r'r" • ?«P"*««""^* kestab 20. augustinL tošta enne üldvalimisi. India ehitab o^ia 5,Berliini valli" 1 india valitsus on otsustanud ehitada India ja Bangladeshi piirile voliniku püüdlused sõjategevuse tugeva traattõkke 265 km ulatuses, lõpetamiseks Liibanoni pinnal ei et põgenikud Bangladeshist ei pää-ole andnud tulemusi. Võimu pärast seks Indiasse. Traattõkke ehitami-omavahel võitlevad fraktsioonid seks kulub $450 miljonit. Elanikud rändavad aegajalt üksteist ja tee- Assamis kurdavad, et miljonid näivad võimatuks elu normaliseerimi- givatest Bangladeshi elanikest uju- 88 Liibanonis. tavad üle nende maa. Süüria väeosad ei lahku Liibano- india valitsus teatas traattõkke nist jä nii kaua, kui seal on Süüria ehitamise kavatsusest laupäeval, väeosad, ei kavatse ka Iisrael oma 13. augustil, 22 aastat pärast seda väge Liibanonist välja viia. Nad kui Ida-Saksamaa hakkas ehitama tõmbuvad v^he tagasi lõuna poole, Berliini valli, kui 2.1 miljonit Ida-kindlamatele positsioonidele, mis Saksamaa elanikku oli põgenenud on ettevalmistamisel tehniliste läände ja valitsus oli sunnitud ehi-väeosade poolt. . tarna „häbivalli", et seda läände Beiruti linna piirkonnas käib põgenemist piirata. India traattõke võitlus Liibanoni valitsusvägede ja hakkab täitma vastupidist ülesan-mässuliste Druze miilitsameeste net. vall ei. Mässulised on kindlustanud —^— . — — -— endid lennuväljalähedastes mägedes, hoiavad lennuvälja pidevalt suurtüki-ja raketitule all, ei luba sellel lennukitel maanduda ja nõuavad Liibanoni kristliku valitsuse asendamist nendele vastuvõetava valitsusega. . Rahvusvahelisele rahuhoidvale väele, kuhu kuulub ka 1200 USA mereväelast, on Druze miilitsameeste juht Walid Jumblatt andnud nõu hoida end eemale Liibanoni valitsusvägedest ja mitte nendega tegeleda. Vastasel korral nad satuvad risttule alla. „26. juulil 1983 tähistame kolme Balti vabariigi Leedu, Läti ja Eesti de jure tunnustamist Ühendriikide poolt. Igaüks neist oli Rahvasteliidu täieõiguslik liige ja oli alla kirjutanud mitte-kallaletungi lepingutele Nõukogude Liiduga. Siiski liideti kõik kolm riiki vägivaldseh Nõukogude Liiduga enam küi nelikümmend aastat tagasi Molotov-Ribbentropi kurikuulsa pakti tulemusena, millega Ida-Eurpopa jagati natsi ja nõukogude mõjupiirkondadesse. Jätkates Balti riikide ebaseaduslikku okupatsiooni Molotov-Ribbentropi pakti alusel, rikub Nõukogude Liit rahvusvahelist õigust, eriti enesemääramise õigust nagu see on kindlaks määratud Ühinenud Rahvaste põhikirjas ja Täiskogu järgnevates' . resolutsioonides. Täiskogu iKsoUit-sioõn .1541, mis käsitleb enesemääramist, näeb ette, et otsus inkorporeerida teise riiki „peaks tulenema nende territooriumide ralivaste vabalt avaldatud soovidest täies teadmises staatuse muudatusest, kusjuures nende soovid on väljendatud avalikes ja demokraatlikes protsessides, erapooletuh läbi viidud ja rajatud üldisele hääleõigusele". Neid demokraatlikke protsesse kaugeltki mitte respekteerides tarvitas Nõukogude L i i f toorest jõudu, absorbeerides kolm Balti riiki oma impeeriumi. Aastal 1940 tungis Nõukogude Liit Balti riikidesse, neid okupeerides ja annekteerides, mille järel ta alustas halastamatut sovetiseerimise poliitikat. Ja siis, ühelainsal terroriööl, 14. juunil 1941, Nõukogu Liit küüditas suurel hulgal baltimaalasi Gulagi, kus paljud hukkusid. Pärast Balti riikide natsistlikku okupatsiooni tungis Nõukogude Liit jällegi Bahimaadesse ja taastas oma kontrolli tapmiste, repressiooni ja uute massküüditamistega. 1944 ja 1949 vahel küüditati Siberisse umbes 600.000 inimest rahvaarvust, mis ulatub vaid pisut üle nelja miljoni. Vastupanu nõukogu okupatsioonile kestis 1952. aastani, kaheksa aastat pärast Puna-armee tagasitulekut. Sellest peale on nõukogude võimud jätkanud teadlikku venetamise. pealesurumise poliitikat Baltimaade ümberrahvustamise sihiga. Balti rahvaste usulist, kultuurilist ja ajaloolist pärandit on maha tehtud ja maha surutud. Sellest hoolimata ei ole Nõukogude Liit suutnud sundida neid leppima totalitaarse ülevõjimu võõra eluga. Tänapäeval jätkavad Bahi riah-vad võitlust oma vabaduse ja enesemääramise õiguse saavutamiseks. Esile on kerkinud laia alusega teisitimõtlemise liikumised, nõudes rahvuslikke, poliitilisi ja usulisi õigusi. Leedus, näiteks, kus järjekindlalt i l mub 15 mitteametlikku ajakirja, esitas umbes 148.000 inimest hiljuti kaebekirja Moskvale, ja see on ennenägemata arv nõukogude võimiipiir-konnas. Nagu arvata võis, oli Nõukogu vastus nendele püüdlustele Baltimaade vabaduse ta^stahilseks Balti rahvuslike õiguste keelustamine ja nende julgete leedulaste, lätlaste ja eestlaste vangistamine, pagendamine või paigutamine psühhiaatrilis-tesse asutustesse. Ameeriklased jagavad Balti rahvaste õiglasi püüdlusi rahvuslikule iseseisvusele. Me ei saa vaikida, kui Nõukogude Liidu valitsus jätkuvslt keelab vabadust nendele rahvastele. Me toetame nende õigust ise otsustada oma rahva saatuse üle, s.o. õigust, mis ette nähtud Helsingi Deklaratsi-ooiiis ja mis kinnitab, et,,kõigil rahvail on alati õigus täies vabaduses, millal ja kuida? nad soovivad, määrata oma sise- ja välispoliitilist staatust ilma väljaspoolse sekkumiseta, nipg omal soovil jätkata oma poliitinst, majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut". ' Sel põhjusel ei ole Ühendriikide valitsus kunagi tunnustanud Balti riikide vägivaldset liitmist Nõukogude Liiduga ega kavatse seda teha ka tulevikus. ' | Käesolevaga soovime uuesti kinnitada seda seisukohta, tähistades kolme Balti vabariigi tunnustamise aastapäeva Ühendriikide poolt aastal 1922.-Sellega me kinnitame oma jätkuvat kohustust Ühinenud Rah-vaste põhikirja põhimõtetele ja eesmärkidele ning rahule ja vabadusele maailmas." T.E. AiandusklubB Kolmap., 24. aug. 1983 keir 6.30 õhtul JÄLUTUSKÄIIC iDWARDS GARDENSo (Leslie — tawrence E.) Kogunemine parkimisplatsil. . Kõik teretulnud! USA senaatori tähelepanu juhitf Balti riikide olukorrale DETROIT - Eesti Rahvuskomitee USA-s liige Raimond Tralla saatis kirja senaator Donald W. Rieg le'le Ir... kes senaatorite delegatsiooni koosseisus sõitis N. Liitu, juhtides tähelepanu Balti rahvaste olukorrale. Kirjas rõhutatakse, et eestlased, lätlased, leedulased ja teised ikestatud rahvad on ebaseaduslikult okupeeritud N. Liidu punaarmee poolt. „Meie nõuame okupatsioonivõimude väljatõmbamist nendest maadest, elanikele enesemääramisõiguse ja iseseisvuse garanteerimist. Sooviksime, et kok-kusaamistelMoskvas ja teistes linnades kaitseksite meie huvisid Põhja-Korea luurepaat hävitati Jaapani meres • t Lõuna-Korea pealinnast teatatakse, et nende merekaitse hävitas ühe Põhja-Korea luurepaadi, kes püüdis läheneda Lõuna-Korea rannale eriti valvatud rajoonis. Paat ja kolmeliikmeline meeskond uppusid. See oli teine vene luurepaat, mille Lõuna- Korea rannakaitse hävitas lühikese aja kestel. Nende kasutada olev kiir-paat on 92 jala pikkune ning 62 tonnine, eriti rannaluureks kohandatud kiirpaat. inimõiguste ja vabaduse kaitsemisel." Kirjale oli lisatud president Reagani seisukoht Balti riikide osas, mis esitatud UNO peasekretärile levitamiseks. EESTI ÜHISKONDA KAASABt EEST ESINDUSÜKSUSE SAATMISEL MAAILMAJAMBOREELE |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-08-18-01
