Meie Elu = Our life, August 18, 1983

              t NELJAPÄEVAL. 18. ÄUGUStJS. - THURSDAY, AUGUST 18 „MeiG Elu" nr. 33 (1746) 1983
„MEJE ELU" ~„OURUFE'^-Estonian W
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Bröadview Ave., Toronto, Ont. Canadai M4K 2R6
^ ^ ^ 1 466-0951 ;
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann Dr^, New Milford, N.J.,USA.
Tel. (201) 262-0773.
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas;
Asut. A . Weileri algatusel 1950.
v.Meie E l u " toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Bröadview
Ave., Torönfo, Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-(
Pilk välispoliitikasse
Tellimiste Ja, kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. k l . 9 hpi.—
5 p.l., esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.--8 5.
,,ME1E E L U " tellimishinnad: Kanadas l a . $40.00,6
3 k J l S . s b . .USA.sše- J 1 a. S44.00,6 k.
: meremaadesse — 1 a. |48.00, 6 k. ^26.00, 3 k. Sl9.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sseM a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: l a . $58.00, 6 k. 129.00,
V Üksiknumber — 75$
Kuulutushinnad:'1 toll ühel veerul — esiküljel-$5,50, '
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
iiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiuiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
tusid ligemale miljardile dolknle.
Nüüd on Chrysler niikaugel, et on
võinud teatada, eita ei kavatse oma
laenusid pikendada, vaid tasu&
need täiesti. See on imestusväärne
saavutus ja yäärt, et uurida kuidas
see oli tehtud. Üks osa oli mängida
ka tööliskonnal, kes mõistis vali­kut:
kas piirata oma palganõudmisi
või jääda tööta.
ICuid jubaon tööliskond tõstmas
uuesti häält ja ei näita tahet oodata ,
kuni autotööstus suudab enda ma­jandust
konsoliseerida. Kanada
tööliskond nii paljudel aladel
peaks siit Õppust yõtma, rakenda­ma
oma majanduslikud analüüti­kud
ja jõudma vormelini, millega
suudetakse koordineerida oma
nõudmisi ettevõtte tasuvusega, et
siis sellelt aluselt palganõudmisi
ettevõtte juhtkonnaga arutada. Sel­leni
pole Kanadas nähtavasti veel
jõutud ja suurim lünk valitseb
maksumaksja ja maksustaja-valit-suse
vahel. Kanada keskvalitsusel
ja provintsivalitsuste! nagu puu­dub
tahe maksumaksjaga sellises­se
vahekorda astuda ja selles mõt­tes
o i olukord negatiivne ja kahet­susväärne.
>
Torontos on kerkinud graidiöös-ne
idee ehitada liikuva katusega
; spordiareen ja paigutada see näitu­seväljakule.
Sellega seoses tahe­takse
näituseväljakult maha kis­kuda
senised suuremad hooned ja
asendada need uutega. Sellel suu­repärasel
ideel pn üks suur lünk:
500 miljonit dollarit. Idee toetajad
on Metro esimees Godfrey^ Toron­to
linnapea Eggleton ja Ontario
premier Davis. Ühelgi neist ei ole
seda raha ja meie teame, et see
peab tulema maksumaksja taskust.
See on poisikeste vastutustunde^tus,
kes ei mõtle sellele, ei raha peaks
minema majanduse elustamiseks
aga mitte pallimeeskondade oma­nikke
taskute täitmiseks, nagu siin
maal kombeks. "
Olgu Kanadas kuidas on. kuid
USA dollar on tugev. Tööstused ja
produktsioon on leidnud uut ra­kendamist,
sest tarbija ostuhind on
vähendanud inventuure. Vaba ra­ha
ja krediitide järgi on tekkinud
uus vajadus. Sellega ühenduses on
krediidiprotseiidid tõusmas ja Ka-nadal
ei jää muud üle kui vastuka­jana
sellele järele ^örkida. See võib
küll tekitada teisi tagasilööke,nagu
inflatsioonilisi hinnatõuse ja ärite­gevuse
tagasiminekut tõusnud
protsentide arvel kinnisvarade
müügis. Kuid nähtiavasti nii see
käib ja tuleb ka Kanadas. USA va­litsuse
demokraatlik opositsioon,
nähes ajutiselt positiivseid tulemu­si
ei nimeta neid nähteid enam
„reagonoomiaks", sest ka oposit-siooEii
tahab häifjasarvsl atra vedsi-
Kas majandus o^ end taastamas
ja unustamas pikaajalisjt retses-siooni?
Nii vähemalt püütakse su­gereerida
ametlikest ringidest.
Kuid need hõiskamised on ainult
vastukajad USA-st,'kus teatud taas­tamise
märgid on lendu ^lastud.
Kanada oma majandus-, ja rahan­duspoliitikaga
on ikka olnud USA
vastukaja, kas õigustatult või mitte.
Kuid paistab, et USA-son „reaga-noomia"
juba töötamas, kuigi opo­sitsioon
seda enam selleks ei nime­ta,
tahtes ka oma nimele lisa saa­da:
„Ka mina kündsin", nagu ütles
sääsk istudes härjasarvel.
Meil Kanadas on ikka veel 12,5%
töövõimelist \ töötud ehk amet­likult
1,5 miljonit inihiesttöötaole-ku
abirahade toetada. USA-st kin-imitatakse,
et viimase kuue kuu töö­tute
protsent 10,8% langes nüüd
ciotamatult 9,5% peale, Ka töötute
liigid, kes omale töövõimalusi ei
leidnud, leiavad nüiid tööd, sest
nende järgi pn vajadus. Mis siis
juhtusja kas need statistilised and­med
vastavad tõele, küsitakse ülla-tüsega.
-
On siiski juhtunud see, millesse
usk oli juba kadunud. Aineerikla-sel
on tekkinud raha, pika ootuse
a6g on kadunud ja oma raha eiest
tahetakse lõpuks midagi saada. Ise­loomustavam,
kui muu on vast to-hptud
ameerika turistide, parved,
kes vallutavad paljuid' Euroopa
maid ja ei küsi enam, mis see lõbu
maksab. Ameeriklane on hakanud
puistama raha ja loodab selle eest
midagi saada. Midagi ei loe, et ho­tellituba
maksab 100 kuiii 150 dol­larit
päev ja lõunasöökide hinnad
on tõusnud vastavalt.
Kuid samasugune mentaliteet on
tunginud ühiskonda ka kõdus ja
suured kaubamajad kinnitavad, et
ameeriklane on hakanud jälle ost-m^.
Mis täpselt on juhtunud USA
maksusüsteemis on raske siinko­hal
näidata. Kuid et maksusüstee­miga
saab ostjat mõjutäcia, näitab
Ontario jaemüügimaksu peatami­ne
kuni 8. augustini. Ärid täitusid
viimaseni ja igaüks püüdles teha
oma suuremad ostud enne seda
tähtpäeva. Ostjaile oli see psühho­loogiline
tõuge osta ja äridele oli
see oma vaestunud pangakontode
täitmise võimaluseks. See näitab,
kuidas lihtne valitsuse samm mak­supoliitikas
suudab majandUBelu
alustada ja pakkuda rahuldust tar­bijale
jä ärimehele.
Et need majanduse elustumise
nähted ei ole ainult tarbija meele-olupuhangud,
näitab ka see, et
kolm suurt autotööstust on tõstnud
oma müügitaset ja vaatavad opti­mismiga
vastu tuleviku^. Suurim
üllatus nende hulgas on auto­tööstus
Chrysler, kes paari aasta
õest oli pankroti äärel ja suutis
sellest hoiduda ainult valitsuste ga­ranteeritud
laenude arvel, mis ula-iiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Kotkajärve Metsaülikooli (MÜ)ü-le
on avaldatud mitmesuguseid mõt­teid.
On jagatud kiitust ja levitatud
laimu. Erapooletuid ülevaateid pole
olnud palju. Mitmed on katsunud
väita, et MÜ pilkab meie rahvuslik­ke
tõekspidamisi ja sellega õhutab
vasakpoolset maailmavaadet. Lä­hem
juurdlemine jätab mulje nagu
oleks juhtkond h^mine tahtnud mõne
kontroversiaalse loenguga ärritade
vanemaid, ainult enda arvamisi õi-gekspidavaid
rahvuskaaslasi, ning
sellega tõsta noorte huyi vanade
poolt taunitud asutuse vastu. Seda
arvamist kinnitab 1|[Ü lektorite ni-
0 0
mekiri: siin pn Vietnami soja vetera­ne,
üldtuntud eesti kultuuriürituste
Juhte; kommunismivastaste kirjutis­te
autoreid ja mitmete ülikoolide õp­pejõude,
keda ka parempoolsed äär­muslased
võõraste ees eestlaste saa­vutustega
uhkustamisel ei jäta mai­nimata.
Kuna MÜ-s on paljud noored
hakanud hindama oma rahvuslikku
päritolu, siis on loomulik, et see su­vekursus
igati ühiskonna tunnustust
peaks pälvima.
Äsjase ajaleheteate järgi on tuntud
skaudijuhi Heino Jõe annud ühele
noorele stipendiumi tänavusest MÜ-st
osavõtuks. Küna Heino Jõe nimi d
USA-le tuli suureks üllatuset^Si
kui president Reagan nimetas er
dise välisministri Henry Kissingen
uue, parteidevahelise Kesk-Amee'
rike olukorda uuriva IŽ-liiknieliss
komisjoni esimeheks. Eriti põhju' .
sel, et Reagan omal ajal teravalt
kritiseeris Kissingeri välispoliiti'
kat, nüüd peab teda aga parimahs
asjatundjaks, kes peab saävutania
seda, mis temal, s.o. Reaganil ei õn*
nestunud. Samal ajal teatas Reagan
pikemaajalise kestusega suurma*
nöövrite algamisest Kariibi merest
ja Kesk-Ameerika ukse all, millest
võtavad osa kõik väeliigid lennuki'
kandjatega eesotsas. Teiselt poolt,
suunati treeningväljaõpe Keslc
Ameerika parempoolsetele kaitse*
jõududele selliselt, et nad oleksid
võimelised avastama ka väikse­maid
relvivedavaid paate jsi meid
hõivama.
Kissingeri määramine* tekitas ko=
durindel tugevat opositsiooni, mida
omakorda süvendas võimalik ohvri­te
oht manöövril, miliiste jõude-monstratsioonilise
välismärgi varjus
on peamiselt relvaveo katkestamise
eesmärk Kuubale ja Kuubalt või mu­jalt
Nikaraagüasse. Ajakirjanikel äs­jasel
pressikonverentsil oli närve;kü-sida,
« kas sõtta sattumise ja ohvrite
võimalus on välditud. Presidendi
vastus peegeldas nördimust naiivse
küsimuse üle: iga inimese õiguste ja
kohuste hulka kuulub õigus ja au en­nast
rünnaku korral kaitsta. Nii ka
siin. ^ I
Meeleolusid mõistagi mõjustab
oletuse täitumine: ! Iisrael otsustas
USA vastuseisust hoolimata tõmmar
ta oma üksused Beirutist välja julge­imatele
positsiopnidfele Lõuna-Liiba-nonis.
Seega tekib'Beirutis teatud
jõutühi-ruum igapäevase kodusõja­ga,
mille südamikus asuvad USA
mere-dessantsõdurid „rahukaitsjate;
na" ei oma enam isiklikku julgeole­kut.
Sõjaline olukord Liibanonis on
võtnud senisest kõige halvema kuju,
kuna puuduvad õieti nähtavad poo­led,
kõnelemata rinnetest. Asja hal­vendavad
PLO omavaheline lõhene­mine
kuni nugadele sattumiseni.
Liiatigi selgus Liibanoni presidendi
Amin Gemayeli külastusel Washing­tonis
sõnaselgelt, et Liibanoni oma
armee ei ole võimeline olukorda
kontrollima.
r KAHEL RINDEL;'.
Seega on USA üksused asetatud
sõjaohtu korraga kahel i;indel, kõr­vus
Castro äsja kuulutatud ähvardus:,
mobiliseerib kasvõi miljon meest,
kui USA „imperialism" peaks sek­kuma
tema ettevõtteisse.'
Säärases olukorras tuleb imestada
Kissingeri julgust nii vastutusrikkale
kohale asumisel, kus tema juhtimi­sel
oleva komisjoni ülesandeks on
töötada välja uus, senisest efektiiv­sem
strateegia Kesk-Ameerika jaoks
pikema aja peale, mõjustada kong­ressi
vähemalt 400 lisamiljoni kulu­tamisele
sõjaliseks ja majandusli­kuks
abiks Kesk-Ameerikas ning —
mis samuti ja eestkätt oluline — või­ta
rahva arusaav poolehoid valitsuse
sellistele sammudele silmapilgul,
millal keegi põle küsinud sedagi, kes
peaks kaitsina väljaspoolse rünnaku
korral Ameerikat ja ameeriklasi, kel­le
noorus ei avalda selleks mingit
tahet.
Millised on seni teadaolevalt Kis­singeri
enda seisukohad? „Kui me ei
tule toime Kesk-Ameerikaga", mär­kis
ta ühes kevadel antud usutluses,
„siis on võimatu veenda ohustatud
rahvaid Pärsia lahe piirkonnas ja
mujal, et me teame, kuidas juhtida-korraldada
globaalset, tasakaalu".
Sellest veelgi kaugemale minev ja
äraootamisele sundiv on Kissingeri
teine formuleering: „Keegi ei peaks
arvama,^ et iga probleem ja kõikjal
esine majandusmeeste ürituste kir­jeldustes,
võib arvata, et suure tulu­maksu
vähendamine ei olnud stipen­diumi
andmise motiiviks. Kogene-nud
skaudijuhina on ta teadlik mil­list
rahvuslikku tuly MÜ-s käimine
' võib noorele anda ning et noori peab
õhutama õigeid otsuseid tegema.
Noorte su\^ine teenistus' ei suuda
enamasti katta talviste õpingute ku­rsid.
Selle kasina sisseWeku vä­hendamine
M Ü õppemaksu ja kaota­tud
tööajad võrra ei ahvatle noori
MÜ-sse ruttama. Küll võib olukord
muutuda stipendiumi saamise puhul
KAS VÕIKS Eesti Sihtkapital Kana­das
Heino Jõe eeskujule järgneda?
Sihtkapitali summad ei ole küllalda­sed
rahvuslike imede tegemiseks,
küli peaks aga neiidest piisama igal
aastal mitme rahvuslikku aktiivsust
Qsutanud noore MÜ-sse saatmiseks.
Organiseeritud eestluse püsimine
nõuab, et hästi palju noori oma rah­vuslikke
teadmisi ja tunnetusi saaks
täiendada ja süvendada. MÜ ja Siht­kapitali
koostöö aitaks seda sihti saa-
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K
BARBENIÄ_A™'*"»S1
FLOWEAS & GIFTS
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS
. VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid —
KULLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA ja
PUUNIKERDUSE alal
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
[vai><>«i»<>«aK>C3»<>ct»<MiB&*<i»o««»<>«»«
Pakkide tagastamisega rikutakse
Nõukogude
mM\ KISŠINGER
maailmas on põhjustatud ainult või
peamiselt N. Liidu.poolt. Paljudes
paikades, eriti maailma alaarenenud
osas on tarvis parandada seda, mis on
põhjustanud sotsiaalsete ja poliitilis­te
pingede tekkimist. Me ei või oo-datä,
et nõukogud lahendaksid need
probleemid meie jaoks."
Kuidas Kissinger seda ka iganes
mõtles, s.t. paikkondselt, siin peitub
igal juhul vihje Kesk-Ameerikale. On
olnud varem juttu mõnegi sealse pa­rempoolse
valitsuse korruptiivsest
poliitikast, mis on põhjustanud sot-,
siaalselt allasurutute petliku lootuse
pöördumise nn. punasele sotsialis­mile,
mõistmata selle sisu ja olemust.
Reagani valitsus ei ole pööranud sel-'
lele seni küllalt mõjuvat tähelepanu,
mis toonuks kaasa reforme neis
..ohustatud riikides. Seepärast on üli­malt
huvitav jälgida, kuidas õnnes­tub
uuel komisjonil Kissingeri juhti­misel
leida siin üksmeel ja asuda
vajalike sammude astumisele. Kas
ka suurmanöövreile langeb selles
oma teatav osa, või osutuvad need
ainult kalliks jõudemonstratsioo­niks,
mille kestel kindlasti paljastub
mõnigi lahinguline nõrkus ja puudu­jääk.
Teiselt poolt on teretulnud see­gi,
et puuduste avastamine ei toi­muks
liiga hilja. Kurbi näiteid ei ole
raske leida, alles hiljuti avastati üks
selline miljoneisse ulatuv lahinglae-va
paraftdamisel Philadelphias.
. • • -u.
STOKHOLM — Rootsi postivalitsuse rahvusvaheline sekretariaat
saatis 1982. a. novembris Moskvasse järelpärimise, milles nõuti sel-gitust,
miks ori ilma mingi põhjenduseta tagasi saadetud Tartusse
Mart Nikluse emale Elfriede Niklusele adresseeritud pakk. Kahe kuu
pärast I l l i Moskvast prantsuskeelne vastus, mille tõlge on järgmine:
N S V L
Sideministeerium
Rahlvusvaheline postiamet
Nr. 10/7
Teie ref: Sl4982, 12.11.82
Moskva, 7. jaanuaril 1983
V Postibüroo •
Stokholm
Rootsi
— Lugupeetud härrad.
Mul on au Teile teatada, et pakk nr. 08480, mis saabus Rootsist «Nikluse
nimele, on saadetud tagasi vastavalt tolliameti otsuseis.
Postipakke käsitleva kokkuleppe art. 40 § 3 (Rio-de-Janeiro, 1979] järgi ei
kanna postiteenistused mingit vastutust otsuste eest, mis on tehtud tolli-ametis
seoses läbivaatusele allutatud pakkide kontrollimisega.
Lugupeetud härrad, palun Teid vastu võtta inu kõrgeima lugupidamise
kinnitus.
Direktor
/mitteloetav allkiri/
illllllllllllllllllllllllllllllllllliillllllllllillillillllllllllllllllillllK
Eesti Sihtkapital Kanadas
Amietused, testamendi-pärändused ja
mälestusfondid, on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eestl^ organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks..
— Eesti Maja, 958 Bröad­view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
Nagu näeme, keelduvad Moskva
ametnikud vastamast, miks pakk (ja
veel tagasisaatmise kulu debiteeri-des)
tagasi lähetati, ilma et seda tol­lis
üldsegi oleks avatud ja, kontrolli­tud.
Paber ja nöörid paki ümber olid
samas se,isundis kui saatmisel.,
N.Liidus kehtivate eeskirjade järgi
peab asutus, kelle pädevusse kae­buses
esitatud asja lahendamine ei
kuulu, saatma saadud kaebuses 5
päeva jooksul edasi pädevale asutu­sele,
sellest taotluse saatjale teatades
(NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
seadlus 12. aprillist 1968.a.) Sidemi­nisteerium
Moskvas ignoreerib mai­nitud
eeskirja. Selle poolest ei ole too
asutus nõukogude bürokraatiasüs-teemis
mingi erand.
Ei ole ka'Elfriede Niklus ainus,
kellele on nüüd keelatud välismaalt
kingituspakke saada. Alates 1982. a.
tuleb osa pakke, mis on saadetud po­liitvangide
perekonnaliiknjeile või
endistele poliitvangidiele feestis ja
mujal Baltikumis, tagasi, ilma et põh­just
näidataks. Isegi orbudeks jäänud
lapsed^ei tohi kingitusi kätte saada.
Pakkide tagasisaatmine on üheks
neist nurgatagustest .võtetest, niida
KGB on viimasel ajal hakanud ula-tüslikuh
kasutama. .
Seitsmekümnendate aastate algul
võis veel saata moeajakirju Balti­maadesse
lihtpanderoltides, need ei
läinud kaotsi. Viimastel aastatel aga
on hakatud seal postis varastama
moeajakirju isegi tähitud panderolli­de
seest. Järelepärimiste peale mingit
asjalikku vaslust ei saa, ni\ nagu ka
trükiste ametliku, "seadusepärase"
konfiskeerimise korral.
2o000 postkaarti poliitvangide
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
' K. Päts-1918.
tai><)C!3><Kzoo4a><)<is94)«a><MB>oa»<><sEK>ax»<>^
Eestis vangistatud
yäbadusvöitlejate ar?
suureneb
Kodumaa^ saadud andmetel osi
arreteeritud ja karistatud isikuva­baduste
ja inimõiguste nõudmiste
eest 1982;ja 1983. a. esimesel poo­lel
kokku 17 isikut. Nendeks on:
Geodeesia insener Heiki honen;
sanitar Allan Alajaan; töl le Alu
Alar; Arr Ingerhold (elukutse tead­mata);
Arusoo (lähemad andmed
puuduvad); tööline Tõnu Blumk-vist
õpilane Andres Karu spordi-treenerOlevKiirend;
õpil neRaul
Künnis; abidirektor Toivo Orula;
arhitekt Lagle Parek; tööline Arvo
Pesti; tööline Hillar Pruunsild; õpi­lane
Mati Saarits; vanem metro-loog
Sulev Sell; maaler Vello Väät-nõu
ja juriidiline nõuandja Jaros-lav
Zirk.
Enamiku karistatute ja nende pe-
'rekondade kohta puuduvad lähe­mad
andmed. Need on selgitamisel.
Kõigile karistatutele otsime toeta­jaid,
pakkide ja kirjade saatjaid
majandusliku ja moraalse toetus-andmiseks.
Kuldsüdamega isikutel
pöörduda Kanada EVV Abistamise
Toimkonna poole Toronto Eesti
Majas. Rahaline toetus kanda To­ronto
Eesti Ühispangas Abistamise
Toimkonna arvele nr. 6753.
Inimõiguste ja isikuvabaduste,
eest võitlejad teavad, millega või­vad
lõppeda nende nõudmised
kõikvõimsa okupatsioonivõimu
ees. Seda tehakse siiski, sest va­baduse
nimel on tehtud ja tehakse
veel võimatuid asju.
• E W ABISTAMISTOIMKOND ^
KANADAS
ARVO PESU
Eesti poliitvangide vabastamio-aktsiooni
raames on Eesti Vangis­tatud
Vabadusvõitlejate Abistamis-keskus
lasknud trükkida k.a. märt­sis
ja aprillis arreteeritud Heiki
Ahoneni, Lagle Pareki ja Arvo Pesti
ning jaanuaris 1^98110 a. sunnitöö­le
ja 5 a. sundasumisele mõistetud
Mart Nikluse vabastamise nõude­ga
inglise-, rootsi-ja eestikeelseid
postkaarte saatmiseks EKP kesk­komitee
esimesele sekretärile Karl
Vainole Tallinnasse ja NSVL KP
Keskkomitee peasekretärile Juri
Andropovile Moskvasse.
Tasuta väljajagamisele kuuluvate
postkaartide kolmas trükk hõlmab
24.000 kaarti, iga poliitvangi osas
6000. Koos eelmiste. Mart Nikluse,
Veljo Kalepi, Tnt Madissoni ja Vik­tor
Niitsoo vabastamise nõuet sisal-
.davate kaartidega, on Abistamiskes-kuse
poolt väljaantud ja üle maailma
levitatud kokku 72.000 postkaarti.
Kaaseestlased! Liituge oma maale
ja rahvale enesemääramise õiguse
ning põhiliste initnõiguste taastami­se
nõude esitamise eest vangistatud
, ja Siberi orjalaagreisse veetud Eesti
vabadusvõitlejate vabastamisakt-sioonidega.
Kutsuge nende vabasta­mise
nõudega postkaartide Tallin­nasse
ja Moskvasse saatmisele kaasa
oma asukohamaa teistesse rahvus­tesse
kuuluvaid aate-ja võitluskaas-lasi!
Poliitvangide postkaartide saami­seks
pöörduda Eesti poliitvangide
ülemaailmse abistafnisorganisat-
HEIKI AHONEN
LAGLE PAREK
siooni poole järgmistel aadressidel:
EUROOPAS EVV Abistamiskeskus,
Box 34018, S-100 26 Stockholm, Sve-rige.
USA-s EVV Abistamise Toim­kond,
Estonian House of Chicago,
Estonian Lahe, P.O. Böx 95, Prairie
View, Illinois 60069. KKNADAS
EVV Abistamise Toimkond, Esto­nian
House, 958 Bröadview Ave. No
208, Toronto,Ontario M4K 2R6'. Eral­di
VANCOU VERI piirkonnas EVV
Abistamise Toimkond, c/o Albert
Krug, 303-5560 Arcadia Road, Rich-
' mond B.C. V6X 2G9. AUSTRAA­LIAS
EVV Abistamise Toimkond,
c/o Eili Annuk, 12 Sorlie Avenue,
Northmead 2152, N.S.W. Poliitvan-^
gide postkaardid on saadaval ka kõi­gi
Eesti poliitvangide hooldusgruppi-de
ja hooldajate juures. Postkaartide
keskladu: EVV Abistamiskbkus,
Box 34018, S-100 26 Stockhdhn, Sve-rige.
Postzhiiro nr. 500104-5.
1 .
a.
„Meie Elu" nr. 33 (1746) 1983
KGB lahu
V • * •
sudaani—eesti
STOKHOLM (EPL) - Sudaani
põllumajanduse insener Suleiman
Mahmoud Elhuweig, kelle abielu
eestlannaga Lääne ajakirjanduse
teatel katkestati KGB survel, on ju­tustanud
sellest shveitsi nädalale­hele
,,1'HEBDO".
Tõmmunahaline sudaanlane õp­pis
MoskvaS|kus abiellus kümme
aastat tagasi, kuid sunniti lahutuma
jaaastr 11980 on naine ja kolm last
kadunud. Venemaal hariduse saa­nud
insener sattus oma kodumaal
ebasoosingusse ja sai asüüli Shveit-sis,
kus tema perekonna ühanda-mise
toetamiseks on kogutud 2500
allkirja ja moodustatud vastav ko­mitee.
• I
Rahvüsvahelijes teenistuses ole­vad
eestlased cn varem Sudaanis
kohanud nii Suleiman Elhuweig'i kui
tema eestlannast abikaasat Siirit kui
nas viibisid Khartumis, kus nende
poeg Jamal sündis 1975. a. Tütred
Leila (sünd. 1975) ja Diana (sünd.
1976) sündisid Moskvas.
Mulje jäi õnnelikust perekonnast.
Kui nüüd hiljuti üks eestlane Sulei-mani
jälle kohtas, siis oli ta murtud
perekonna kaotusest, ent valmis
kõik tegema, et perekonda kätte saa­da.
Ta on Shveitsist taas Khartuml
tulnud, et abi paluda Sudaani valit­suselt.
Ta loodalj) ka rahvusvahelise­le
avalikule arvlimisele.
ÜLIKOOLIS MOSKVAS
„L'HEBDO" reporterile antud ju-luajamises
jutustab Elhuweig oma
suurest lapsepõlve unistusest saada
agronoomia inseneriks. Tema Intel­ligentsus
ja geniaalne ihälu äratavad
tähelepanu ka Sudaani—Nõukogude
Liidu Sõprusühingu sekretäri^. Elhu­weig,
kes Õpingud majanduslikel
põhjusil pidi katkestama, sai järsku
haruldase pakkumise edasiõppimi­seks
Moskvas Lumumba-nimellses
ülikoolis.
1973, aastal Elhuweig saab oma
põllumajanduse inseneri diplomi 11-
hamajanduse alal ja abiellub eest­lannaga.
Koos oma naisega tuleb su­daanlane
kodumaale.
Järgneb õnnelik periood Sudaanis,
heaendelise karjääriga pealinnas
Khartumis.
Suleiman töötab Rahvuslikus Toit­lustamise
Uurimiskeskuses. Aastal
SttklmBn Mahmoud Elbuwtli
Ghadi väeosad
taanduvad pealinna
suunas
Ghadi valitsuse vaed taanduvad
lõuna suunas, olles jälitatud Lii­büa
tankidest ja pommitatud Lii­büa
lennukite poolti, Möödunud
nädala lõpul valitsusväed jätsid
maha 2 põhjapoolset linna. Võrrel­des
presidenti toetavate mässulis­te
ja Liibüa vägedega^nad on arvult
vähemad ja halvasti relvastatud.
Õhuluure andmeil saadetakse Lii"
büast suurel arvul relvastust ja va­rustust
valitsuse vastastele vägede­le,
et edasitungi teostada lõuna
suunas. Tõenäoseks eesmärgiks on
400 km kaugusel asuv pealinn.
Sõjaliste nõuandjatena jõudsid
Ghadi 500 prantsuse langevarjurit.
Need ei ole mõeldud lahingusse
saatmiseks vaid Ghadi väeosade
sõjaliseks väljaõpetamiseks. Relvi
nad võivad kasutada enesekait­seks.
Kuidas prantsuse langevarjurid
suudavad väikesearvulise Ghadi
armee (umbes 4000 meest) lühikesd
ajaga võitlusvõimeliseks muuta ja
paremini varustotud ning LiibÜ^
valitsuse vägede poolt toetatud
pealetungi seisma panna, on ras­kesti
ettekujutatav.
Aafrika riikide Organisatsiooni
president nõudis, et Ghadlst lah­kuks
kõik võõrad väeosad, relvas
rahu saaks taastatud ja Aafrika riit
kide organisatsioonile antakse või­malus
olukorra selgitamiseks Gha-dis,
et sõjategevust lõpetada.
Olukorra peremehena Kesk-Aafv
rikas tunneb end Liibüa diktaator
Khadafi.Tema väed on võidukad ja
ta kindlasti loodab taastada ene­sele
kuuleka ning marksistliku va­litsuse
Ghadis. Välisajakirjanikele
entud jutuajamises ta seletas, et ta
püüab teha kõik sõjategevuse lõ­petamiseks
Ghadis, kui seal tekib
valitsuse muudatus ja uueks valit-juhiks
saab temale vastuvõer
[ees.
19761
tepanj
taas
süstal)
kuigi
duši,
MosI
naisei
MoskI
Kuf
jõudnl
mehel
LÕI
puhtt
harull
TÜH
17.1
slb
ning:
ja lad
töötal
pole\
vaiki
tulebi
K(
lane
ütel(
naist!
pole
seleta
K<
agroij
märl
Uhell
ootai
min(
M \i
S(
kohti
seta.!
KGl
Ell
KGl
se 8(
lismi
sõpi
meel
nasti
isiki
Sl
dabl
etteJ
mesi
suui
sõpi
dubi
koni
apr^
rai,
met
tub]
te sl
VI
ta
suti
sio(
üler
rolli
REl
desi
seiy
Ot8(
Su(
võti
,koi
tei
Ell
Shi
oh
l0(
di(
)ul
Sti
poi
koi
lai
gal
lai
koi
«J
40|
#1
rii
dil
to
ra
suse
lav