Meie Elu = Our life, September 19, 1985

              i" nr. 38 (1855)
Toronto,
IR6
le
.6
jiTii arendama ja lae-
[smist propageerima
:ide õigust pankade
litud rahadele, õhuta-ike
streiki" :
18 asuv panganduse
llnternational Mone-
:a World Bänk koos
ö^häasütustega seisa­tes
— antud laenud,
neist, ei laeku iialgi,
lei:aita enam võla-
)da; Kanada olukord
'aadates peab nenti-
|ängad tegid ülekohiit
iikeettevõtjatele, kui
|tuse pärast oksjonile
3isivõ1ad 'oma rahva
ligistati, kui miljardi-
Ide kustutamised on
l i i oleks ülekohtune
like, mis kõigest jõust
lõigu 'tasuda (võrdle
I sõja võla tasus, Nõu-
1 otse keeldub „Lend-
|mas,t). Tublid riigid,
i, kui üldine võlgade
listub.
|a majandusteadlane
läha mis tulemas on.
mgad seisavad möö-.
|tsus'e ees — võlad
la! Kas seda tehtakse
i universaalselt; või
jlekteerivalt; varem
ja või kurjaga — tu-jldüvad
järgnevate
ipoliitilises pales, .
selleks* et abivajav
läljast ja stabilisee-
|kult, mitte selleks, et
/iimast elujõu-natu-.
ida ja suurlinnades
jhitada. Olukord on
fusel just niisuguseks
üs ei tohiks maailma
f ja pangad ajamärke
siis jõutakse mõne
leni, etväga paljudes
]vqlutsiooniline olu-:
Iriäiteid juba on), et
l e i tasuta ja pangad
Ikse.:;'::;
| ü k a s (s.o. suure osa,
kustutamine annaks
(lugeva tõuke.majan-fe,/
mille tähtsust ja
^näta ei mõisteta.
(|n alati rohkem kui
H. RIGA
lYSTEMS
Meemicil.
^303
ilt
|e Kaitse Initsiatiivi
üheks eelduseks
petjamiseks relvas-^
lise " "
mse annab sellele
USA adriiinistratt''
tel selgunud.
„Meie Ek" Mp.' sb (1855) 198S MELIAFÄEVAL, 19. SEFTEMBlIl' THURSDAY, SEPTEMBER 19 S
1!' I
• ' V t
. t
I
AKktikasJa
kuulub Kanadale
Kanada välisminister Joe Clark
lleatas Halifaxis, et Kanada valitsu­sel
on kavas erilise deklaratsiooni­ga
kuulutada Kanadale kuuluvate
saarte vahel ine meri Kana-sisemereks,
teostada pidevat
kontrolli laevad^ liikumise kohta
saartevahelisel mereteedel ja ehi­tada
Polaarklass-B tüüpi jäälõhku­ja,
mis oleks võimeline liikuma
aasta ringi nendes vetes. Jäälõhku­ja
ehitus võib maksma minna kuni
$500 miljonit.
Välisminister Joe Cliark nentis
selle juures, et valitsus peab oma
deklaratsiooni tegema lähemal
ajal, et mitte olla vaslamisi mõne
teise riigi deklaratsiooniga, mille­ga
tahetakse kuulutada Kanadale
kuuluvate Arktika saartevaheline
meri, eriti Põhja-Lääne mereteena
tuntud läbikäik, rahvusvaheliseks
mereteeks.
Välisminister arvas, et tõsisem
vastuseisja sellele deklaratsiooni­le
on USA valitsus, kellest võib
arvata, et ta pöördub küsimuse sel­gitamiseks
rahvusvahelise kohtu
poole Haagis.
Küsimus on muutunud akuut­seks
pärast seda, kui Polaarmere
saarte piirkonnas avastati suured
maaõli lademed, mille kasutamine
tänapäeva tehnika juuks on täiesti
teostatav.
BON AIR APPLIANCE SERVICE
PARANbAME
külmutuskappe ja plütt — igat lüM
ii( J l aastat tööpraktikat itr
Tel. 533-9334 - iPeter
Suur valik lihasaadusi ja juuste. Tordid pidulikkudeks
sündmusteks. 80-istmelihe kohvik.
Nüüd on moie tooteid ka saadaval:
BUTTON'8 EI^PORIUM, 592 Mt. Ploasant^
(lõunapool endisest POKO'8^)
Nõupäevad
5
484 QueenSt.
Toronto, Ontario M5V 2B2
• 366-1205 366.3619'
lAKESHORE BLVD.
GARDINER EXPRESS
Maailma aknai
Briti-KolumMa ürgseis laantes ja
Euroopas lõõmas sel suvel supri
kahjutulesid.
Kalevi skautlipkonä
Metsapõlemisi on alati esinenud.
Arvestatakse, et viimase saja aasta
, , , 1 jooksul on metsi umbes nii palju
alustab tegevust laupäeval 21. sep- ^^^^ põlenud, et see võrdub 50%.ga
tembril. Avakoondused. toimuvad kogu Kanada metsamassist. Metsa-hundudele
Eesti Maja keskmises ; põiemisi suureulatuslikke juhiTŠeid,
saalis ning skautidele ja ^lenduritele ^^^g^ ^^^^ ggi^es enne moodse inime-
EestiMajasapuyas Kalevi toas. se sissetungi, tuleb'vaadelda kui loo-
Hunduparyik „Taarapojad" võtab mulikke loodusnähteid põlislaante
vastu uusi poisse 7-10 aastavanuses, noorenemise protsessis ja neid kor-palun
tulge avakoondusele! düskeskmiseltpaarisaja-aastasteva-
Kutsüme ka kõiki eesti poisse, kes heaegade järele. Nüüdisajaks on aga
ei ole veel mingil põhjusel skaudid, ^ende sagedus kahanenud igale paa-meie
ridadesse. ri- või kolmekümnele aastale, fa sinikad oma arengu tipul. Läbitiheda
Koondused algavad k^ll 9.30 hom- geda inimliku lohakuse, rumaluse ja taimekasvu sirguvad ühe- kuni kahe-Üks
aastat pärast palangut on ka
käribu juba tagasi põlenud ala piiri­mail.
Varasuvel hakkab õitsema smi-leks(
sarsaparillaj, mille sinakasmus­tad
marjad karusid kokku meelitama
hakkavad. Juba on männitaimed pik­kuselt
kahekordistunud ja kibedas
võistluses toidu ja päevavalguse pä­rast
metsvitsaga, kibuvitsaga ja
kõikjale tungiva sinikaga. Madala­mail
aladel tärkavad ellujäänud juur­test
lepad, kased ja paplid.
NOORMETS
Mida enam areneb mets, seda vä­hem
dramaatiliseks jäävad muudatu­sed
temasi Neljandaks aastaks on
mikul.
KAlJEyi JUHATUS
.Pühap. 8. septk ilustas Toronto
baptisti kogudus - oma sügist tege-vushooaega.
Hommikusel jumala­teenistusel
kõneles pastor Raid süm­boolsetest
usulaevadest, mis Titani­cu
kombel võivad hukkuda või Noa
ku'ritahtlikkuse tõttu.
Mets pole kunagi staatiline. Tai­med
ja loomad sünnivad, kasvavad ja
surevad. Metsapalang vaevalt lõppe­nud,
rajab loodus juba teed uuele
elule. Kuumuses pakatanud männi­käbid
puistavad seemneid hõõgu­vasse
tuhasse ja jätkavad seda veel
mitmeid päevi. Kus ebatasane maas­tik
eeldusi loob tuuletõmbele, seal
võib metsapalangu puhul kohati
ääsitule taoline efekt mõjule pääse­da,
mille tagajärjel igasugune orgaa­laeva
viisil oma ülesande võidukalt n...i line . .m. a. teer, ia . täieliku,l.t hävineb.
lõpule viivad. Teenistust kaunistas jattesjarele ainult paljad ja pragune-segakoori
laul Charles kipperi juha- nud kaljupinnad.
tusel. Õhtuses kluulutuskoosoleküs
jutlustas pastor rõõmust kui käaspro-
• duktist ja seda Psalm 126. põhjal.
Laulis alt Asta Kaüps.
7.- sept. õhtusel; koguduse koos­olekul,
esitas K. Raid lühikese üle­vaate
koguduse suvisest tööst, mär­kides
ära surnuaiapüha, väljasõite
eesti suvilatesse ja Kivioja vaimulik­ku
laagrit. Viimases teen(isid Sõnaga,
noorte osas --vRoss Carkner ning
Anne Kaups ja üldjumalateenistus-
Tuli pole n i i halastamatu tasandi­kel,
kus ainult kuni 10 cm pin 'asest
tuhastub ja soiseil niail ainul pinna­pealne
taimestik hävineb. Metsa tuli-meetrilised
männid, millede esialg­sest
külvist ainult vast pooled säi­linud
on. Kadunud on kurerehade
üleküllus ja smilekski on muutunud
haruldasemaks. Muusid on ilmunud
niiskemaile aladele, et maitsta kase,
haava ja pa ju õrnu lehti. Kärbid on
leidnud endile sobivad pesakohad
põlenud tüvede õõntes, et õhtuti jä­nestele
jahti pidada.
Kümnendaks aastaks on männid
juba üle kolrae meetri kõrged ja es­makordselt
valniiä oma seemneid
külvama laikudele, mis tulekahju-järgsel
seemendamisel paljaks olid
jäänud. Paljakskõrbenud kaljudel on
märgata esimesi elutunnuseid —
sämblakate on kasvanud juba ühe
mm paksuseks. Veel 50 aastat ja ku­nagine
surnud ala saab lemmik-söö-kahjus
hukkub palju väikseid ime- damaaks karibudele.
tajaid, nagu* kärpe, hiiri, jäneseid ja
muid. Suured loomad aga, nagu
metš-karibudja hundid, on juba vara­kult
ohupiirkonnast põgenenud.
TAASSÜND
Kevadiste ja värasuviste palan-tel,
Vancouveri siirduv pastor Edgar S^e asemed haljenevad juba sügi-
Toompuu. Augusti kuus, mil K. Raid ^eks mannitaimedest, kohati kuni
oli puhkusel, täitis ta kohustusi abi­pastor
Harry-Eller.
Eelseisval sügisel loodalp baptisti
kogudus korraldada mitmeid üritu­si,
mis ka laiemat üldsust tohiksid
huvitada. Nii näiteks pühitsetakse
29. sept. kodumaa lõikus-tänupüha,
mille raames kl. 6.00 õ. kõneleb küla­lisena
dr. Taimi ProosVanpouverist.
20. okt. õhtul toimub järjekordne vä-lismisjoni-
õhtu. Pühap. 10. nov. on
kavas ,,Kodusaare õhtu", kuhu on
kutsutud Hiiu rahva ^õrval ka .saar­lasi,
muhulasi, kihnulasi ning prang-lilasi.
Arvatavasti on siis kõnelejaks
hiidlane dr. Artur Proos. Laup. 30.
Nii saab põhjamaa põlismets aasta­te
jooksul jälle taaštatud,kus taime-ja
loomariigi üksikud liigid üksteisest
sõltudes elavad läbi oma külluse-ja
puuduseperioodid, kuni jälle üks­kord
tuli selle arengutsükli katkes­tab,
i
Metsapõlemise juhtude sagenemi­ne
moodsel ajal on toonud kaasa
tohutuid kaotusi rahvamajandusele.
Veel suurem on aga selle kahjulik
mõju keskkonnale, kuigi seda alati
100 taime ruutmeetri kohta. Sinikate,
vaarikate jä smilekside (üks roni­taim]
juurestik on ellu jäänud ja nen­de
värsked kasvud on üksteise võidu näha ei osata. Palangute sagenemine
kerkimas. lühendab mitmesuguste taime- ja
Püsikute (püsitaimede) taassünd loomariigi esindajate aktiivset eluiga
on enesestmõistetav, kuid kuidas se- ja kõigutab seega tasakaalu aeglase-letada
imet, et ka üks üheaastase mait ja kiiremalt arenevate eksem-taime
liik, mille elu ainult seemete plaride funktsioonide vahel. See
kaudu edasi kandub, nagu muinas- põhjustab kahjulikke ökoloogilisi
jutuline lind,Phoenix, oma enda tu- muudatusi, mille heakstegemine
hast jälle ellu tõusta sai? Kuidas on käib üle inimliku jõu ja võib hävita-võimalik,
et metsaalused, kuš ainsat- da mõnegi" taime ja loomariigi tõud
ki kurereha (geranium bicknelli) poi- jäädavalt.
nud leidunud, pärast metsapalangüt
korraga selle õitest tulvasid? Saladus
K. UTSAL
nov. korraldab misjonikomiteevälis^ kurereha seemne haruldases
misjoni-päeva. Pühap. 1. dets. esita- omaduses aastakümneid voi koguni
vad koguduse koorid ning solistid
järjekordse advent-kontserdi. Regu­laarsed
jumalateenistused ning kuu-lutuskoosolekud
toimuvad baptisti
kirikus, 883 Broadview Ave., endi-seltkl.
11.00 hom. ja 6.00 õht. Õhtus­tel
koosolekutel kasutatakse vasta­vat
suurt ekraani Piibli õpetuse i l -
ustreerimiseks.
Tegevust on alustanud segakoori
kõrval ka noortekoor „Päike" Ch.
Kipperi taktikepi all. Koori esimene
esinemine on 6. okt. kl. 11.00. Koori-dekõrval
loodab kogudus'rakendada
ka rea soliste. Pühapäevakool alus­tab
õppetegevust, klassidesse jagu­nedes,
22. sept., kl. 10.15 ning 11.00.
Kaaseestlased oiji lahkelt kutsutud
osa võtma baptisti koguduse üritu­sist.
Lähemat informatsiooni saab
pastor Raidilt, tel. 499-6488. '
LEIU TERTS
Registered Massage Therapist
Vastuvõtt kokkuleppel.
Tel. 757-8679
-sadu elus püsida. Kui kord minevi­kus
metsaalune viludus ja teiste tai­medega
võistlemine avaruse pärast
talle talumatuks muutus, jäid tema
seemned maa all paremaid aegu oo­tama.
Kui need paremad ajad laas­tava
tule näol siis ükskord saabusid,
vohas metsaalune äkki kurereha­dest,
miila õied küpseks saamise!
oma in^eväärse katapuldi-taolise me-hanismi
varal seemneid levitasid.
• Uue taimestiku vahel sibab valge-jalgšeid
põlluhiiri (peromyscus). Eesti Pensionäride Klubi Toroi-
Need seemnesööjad, kellel nüüd toi- tos huviringid alustavad sügiS'
tu külluses, siginevad tohutult, a^en- hooaja tegevust järgmiselt:
dades lehesööjaid leetehiifi, kelle. Raamatukogu,käsitööringjama
dest metsaalune kubises enne tuli- lering 25. septembril ja tervisvõim- ÕPPEPÄEVAD SAKSAMAAL
kahju. Madalamail aladel tärkavad iemisering 7. oktoobril, esimene Skautide ja gaidide liidud korral-uuesti
kanarbikud, kailud, rosma- grupp kdS 11 e.L ja 2. grupp keiri2.^ davad ühiselt Saksamaal Godesburgi
riinid jm., millede juurestik sambli- lossis 27. juulist kuni 1. augustini
ku all tule eest k a i t f a oli. JUHATUS eesti gaidi-ja skaudijuhtideõppepäe-m
nimetanud oma organisatsioonide
peakoosolekuid aastakoosoleku­teks
või lühendatult AK. Nii oli see
kodumaal ja nii on see ka pagulu­ses
kõikidel maadel, kus leiduvad
n^eie malevad. Need koosolekud
on tavaliselt kahepäevased, ajali­selt
varieerudes, olenedes kohali­kest
olukordadest. AK-d toimuvad
süski tegvusaasta algtil, põhjapool­keral
septembris või oktoobris.
Vabas Eestis kasutati selleks lühi­kest
koolivaheaega „kliistripüha-de"
ajal. Sellel ajal pandi koolima­jadele
talveaknad ette, kasutades
akende tihendamiseks kleeppabe-rit,
millest ka nimetus „kliistripü-had"
v
Skautlus ja gaidlus aga marsib eda­si
jä muutub ajakohasemaks koos
noortega. Kanada malevate AK-de
läbiviimine ori leidnud mõningat
kriitikat mitmel viimasel aastal. Osa­võtmine,
eriti noorte juhtide poolt, on
muutunud loiumaks. On proovitud
AK-de asukohta vahetada, tuues
need Kotkajärvelt Torontosse ilma
nimetamisväärse eduta. Kotkajärve
ei^ole enam mitte suvine laagriväljak,
vaid aastaringi kasutatav vabaõhu-piirkond
mitmesuguste talvekindlate
hoonetega, kusjuures kõigil Toronto
poiste ja tüdrukute lipkondadele ön
seal omad kodud. Nendes kodudes
on toimunud tegevusaasta algul ük­suste
omad nõupidamised, millele
järgnes siis paar nädalat hiljem male­vate
kokkutulek, tingides kaks pikka
sõitu Muskokasse Jühikesel ajaperi­oodil
ajal, kui linnas algasid regu-laarsed
koondused. Ka vajas AK-de
programm uuendamist põhimõttel—
vähem kuivi arve igasuguste aruan­nete
näol ja rohkem õpetlikku, mil­lest
kasu noortetöös.
Eeltoodust koordus välja uus ja
loodetavasti huvitav skautide ja gai­dide
aastakoosolekute kava, mida —
õnnestumise korral — kindlasti jäl­jendavad
ka teised malevad. Ühend-
; riikide skautmalev oli kohale saat­nud
oma skautmastrite koondise esi­mehe
skm. Linold Milles'e kes leidis,
ät kanada eksperiment on teretulnud
ajal, kui vajame uusi ideid.
See n.n. ,,uus" aastakoosolek on
jagatud kahte ossa: nõupäevad Kot­kajärvel
ja peakoosolek Torontos.
Esimene osa toimus möödunud nä­dalalõpul
üksuste saabumisega ja
arutlustega reede õhtul ning jätkudes
kahel järgmisel päeval.
MÕUPÄEVAD
Laupäeva hommikul koguneti pä­rast
kehakinnitamist Anton Õuna­puu
väljakule. Kotkajärve ilmastik,
mis suve lõpupoole oli olnud eriti
karm seal toimunud ürituste puhul,
oli seekord toonud välja oma naeruse
pale. Heledas päikesepaistes ja tuu­levaikuses
seisis poolsadano.ortejuh-ti
pika lipuvarda ümber. Malevate
juhid ngdr. Anne-Mai Kaunismaa ja
skiii. EgbertRunge sõõri keskel juh­tisid
lühikest avatseremooniat, mis
seisnes tavakohases lipuheiskami­ses,
hommikupalves, tervitustes ja
informatsioonis. Tervitasid Gaideri-te
Kogu Kanada Koondise juhataja
gdr. Lisanne Vaher, Toronto Eesti
Skaudisõprade.Seltsi juhatuse liige
skm. Heino Joe ja kahe Ühendriikide
maleva poolt skm. Linold Milles.
Huumoriga vürtsitatud kõnes andis
tervitaja edasi ka kutse tulla USA
gaidide ja skautide malevata aasta­koosolekule
oktoobris ja järgmisel
suvel Järvemetsal toimuvasse juube-lilaagrisse.
Pikki aastaid Lakewoodi
nime all tuntud ja nüüd ümberristitud
Järvemetsa laagriväljakuteks on
need Ühendriikide eesti ühiskonnale
sama, mis Kotkajärve Kanada eesti
ühiskonnale. Järvemetsa osteti koi-,
kümmend aastat tagasi, sellest juu-belilaager.
Avamisele pealipuväljakul järgne­sid
üksuste nõupäevad, kas hoonetes
või väljas hilissuvise taeva all. Aruta­ti
töökavu ja valiti juhtkonnad. Selle
kohaselt juhib^eelolevai aastal „Põh-ja
Tütarde" gaidlipkonda ngdr. Mar­got
Nortmaa, „Rajaleidjate" lipkon-da
ngdr. Ingrid Kütt, skautüksust
nLembitu Malev" skm. Harold Kivi
ja „Kalevi" lipkorida nskm. Margus
Tae. Samaaegselt skautide maleva
staap ja gaidmaleva juhatus tegeles
oma probleemidega, tulles isegi kord
cokku ühiseks nõupidamiseks. Aas­tast
aastasse tavaks kujunenud tege­vuse
kõrval oli kavas ka mõnda uut.
Järvemetsa juubelilaagrist oli juba
juttu. Esmaabi alal on ettenähtud
erikursus vanemgaididele ja -skauti­dele
ning juhtidele, mis tegeleb ainult
probleemidega tingitud südametege­vuse
lakkamisest.
vad, kuhu oodatakse osavõtjaid ter­vest
maailmast. Vanusepiiriks on 17
aastat ja vanemad. Kanada malevad
otsustasid selgitada programmilisi ja
majanduslikke küsimusi ühenduses
kursusega, mis toimub kaugel Kana­dast.
Jüripäeva paraad, mis toimu­nud
viimaseil aastail Eesti Maja suu­res
saalis, kavatsetakse viia tagasi
suurde sõjaväe treeninghalli kui lei­takse
ruume. Põhjuseks on ruumide
kitsikus sellelaadiliseks ürituseks
Eesti Majas. VanemskaudidZ-gaidid
lubavad korraldada „täika" (inglise
keeles „garage sale") ja hundud/hel-lakesed
karnevali.
Õhtune tegevus nõupäevadel oli
kõigile koos. Ngdr. Tiia Kütt juhtis
arutlust teemal „Koo-ed" tegevus.
Viimase all on mõeldud peaasjalikult
poiste ja tüdrukute ühist tegevust
skautliku organisatsiooni raames.
Ühiskondlike arusaamade muudatu­sed,
naisõiguslaste aktiivne surve ja
muud tegurid on loonud viimastel
aastakümnetel olukorra, kus mehed
ja naised töötavad rohkem õlgõla
kõrval kui kunagi varem ajaloos. See
ei ole jätnud puutumata ka skautlik-ku
liikumist. Nii aktsepteeritake tü­drukuid
Kanada skautluses koos
poistega 14 eluaastast ülespoole.
Meie noorteliikumises on see veel
uudne, kuigi sellega on katsetatud.
Arutlus oli huvitav ja käsitles nii
pluss- kui miinuspoole. Koosolijad
olid aga arvamisel, et tendents on
„koo-ed" skautluse suunas.
Arutluse lõpul võtsid peamaja üle
tantsuhuvilised noored, kus muusika
eest hoolitses nskm. Ilmar Kütt. Koh­vikus
aga'istuti pildiprojektori taga.
Skm. Silver Kask tõi ekraanile mäles­tusi
suviselt Kanada jamboreelt, Jär­vemetsa
laagrist USA-s ja'Soome
skautide rahvusvahelisest suurlaag-rist
„Miilu", mida oli külastanud
skm. Egbert Runge..
TEGEVUSKAVA
Lakkamatu päikesepaiste jätkus
ka pühapäeva hommikusel lipuheis­kamisel.
Palve luges skm. Endel Ru-berg.
Planeerimiskoosolekud olid et­tenähtud
eraldi poiste ja tüdrukute
malevatele. Gaidmaleva juhatuse ja
skautmaleva staabi poolt ettepandud
tegevuskavad võeti vastu mõningate
muudatustega.
Arutlused moodustavad alati huvi­tavama
osa noortetöö probleemide
lahendamisel ja seda võib öelda ka
sellel päeval toimunud arutelu kohta
pealkirja all: ,,Meie tulevik". Küsi­mus
on tõsiseiseloomuline ja oli leid­nud
asjalikku käsitamist aine esitaja­te
poolt, kelledeks olid kolm skaut-mastrit
skautüksusest ..Leipbitu Ma­lev";
Harold Kivi, Vello Spots ja
Ants Evard. Osavõtjad jagati gruppi­desse,
kes püüdsid leida vastuseid
esitatud küsimustele. Leiti, et skau-tide/
gaidi(Je arvu vähenemine on
tingitud iive vähenemisest, segaabi­eludest,
eestlaste majandusliku olu­korra
paranemisest, mis võimaldab
lastevanematel pakkuda noortele tei­si
kallimaid vabaaja veetmise võima­lusi,
rahvusliku ühiskonna ajumi-sest,
ümberrahvustamisest, ja teisist
tegureist. Ka võib põhjuseks olla ees­ti
noorte üleorganiseerimine. Küsi­musele,
kas on võimalik tegelda eesti
skautlusega/gaidlusega inglise kee­les,
oli koosolijate vastus jaatav. Teo­reetiliselt
on see võimalik. Küsimu­sele,
kas olla eesti skaut/gaid ilma
eesti keeleta oli vastuseks kategoori­line
ei.
Keskpäeval saabus kohale kana-'
dalasest lektor kahel eesti metsamär-gi
kursusel Doug Cunnington, kes oli
andnud nõusoleku pidada nõupäeva­del
tunniajaline loeng ja demonstrat- i
sioon matkavarustusest. Doug on
Ontario laagrijuhtide kursuste asuta­ja
ja praegune juht. Elukutselt on ta
Muskoka piirkonna koolide valitsu­se
metsatarkuste õpetaja.
Nõupäevad lõppesid gaidi- ja
skaudijuhtide ühise planeerimis-koosolekuga
peamajas ja hiljem lip-ulangetamisega
ning sõprusringiga
Anton Õunapuu väljakul.
Toitlustamist korraldas gdr. Anne
Orunuk. Perenaiseks oli pr. Eda Loo,
abilisteks ngdr. Siiri Lepp ja ngdr.
Maie Kask.
.astakoosolekute II osa toimub
Eesti Majas pühapäeval, 6. oktoobril
kell 17.00.
i gaidide tegevusest
Eesti gaidluse 65-1 juubeliaastal
on toimunud rida pidulikke koos­viibimisi
nii Kanadas kui mujal
ning tähistamised jätkuvad aasta
Kanadas alustati juubeli tähista­mist
jaanuaris „Taliharja" koosvii­bimisega
Toronto E. Majas Gaider-kogu
korraldusel. Eeskavasse oli ra­kendatud
kaunis põimik — läbilõige
eesti gaidirajalt. Kanada Gaidide Ma­lev,
korraldas kevadel meeldiva ema-de-
tütarde piduliku eine.
Ühendriiges tähistati juubelit su­velaagris,
kuhu üle kauguste kokku
tuldi. Huvitava kavaga suurlõke oli
pühendatud vanadele eesti tradit­sioonidele
ja gaidlusele, kus peagaid
Hilja Kuutma kõneles noortele.
Rootsis langeb sellele aastale veel
teisi juubeleid. Peale kodumaalt lah­kumist
tõstis gaidlik/skautlik tege­vus
jälle pead 40 a. tagasi ning algas
nn. välis-eesti gaidlus/skautlus. Jüri-päeval
meenutati aega, kui Eeslis
alustasid tegevust esimesed gaidük-sused
65 a. tagasi.
Ka Saksamaal on organiseeritud
gaidlus/skautlus tegevuses olnud 40
a. See töö algas juba põgenikelaagris,
et noortele lootust sisendada pare­muse
poole. Suvises malevalaagris
meenutati eesti gaidluse põhimõtteid
lähiaegade.
Austraalias — teiselpool maakera
— toimub laager alles aastavahetusel,
kus ühinetakse gaidlikuks sõprus­ringiks.
^
Tänapäeva muutlikus maailmas
on eriti tähtis, et me oma rahvakilde
üksi ei jäta. Ühenduses, ka üle mere­de,
peitub lootus ja jõud. Eesti Gai­dide
Liit on üheks selliseks sillaks
mandrite vahel. Uue tegevusaasta
alates tullakse igal mandril kokku
aastakoosolekuiks. Peagaid Hilja
Kuutma, ühendades oma puhkusrei-si
gaidliku tegevusega, külastab aas­takoosolekuid
Rootsis 12/13, okt. ja
Saksamaal 2/3. nov. Peagaidi asetäit­ja
Aili Siini võtab osa USA AK-st
19/20.okt. ning Kanada AK-1 esindab
Liitu majandusjuht Helgi Rosen.
G. Suits ütles kord, et olgem eest-lased,
kuid saagem ka eurooplasteks.
E. Gaidide Liit on ka sidepidajaks
ning sõpruse süvendajaks teiste etni­liste
gruppidega. Möödunud suvel
külastasid Liidu esindajad rida välis-laagreid:
Kanada skautide jambo-reed,
mis toimus Guelphi lähedal hii-geMelklinnas
mitmekesise ja moodsa
programmiga. Poola skautide 75.
tegevusaasta juubelilaager jäi meele
kui väga distsiplineeritud kogu, sil­matorkava
puhtuse ja korraga kõik­jal.
Teel kirikusse astuti sirges rivis,
käes valged kindad. Õhtusel lõkkel
oli meeleoluline, esitus gaidide ja
skautide ajaloost. Peale lõket toimus
eriline tseremoonia juhtide ülendus­teks.
Ungarlastel samuti 75. juubel
ja nende maailmalaagris Buffalo li­gidal
viibis ligi 1000 noort mitmelt
mandrilt. Päevases eeskavas iga ük­sus
tutvustas eri Ungari maakonda
tantsus jä laulus. Teiste rahvusgrup-pidega
suhtlemise üheks eeliseks on,
et igalt võib midagi õppida.
Sügisese tegevuse alguseks soo­vime
kõigile, malevate noortele ja
juhtidele, jõudu tööle!
EESTI GAIDIDE LIIT
,,ESTONIA" ORKESTER
kokku 25. septembril kell 7 õhtul Eesti Majas.
Samal ajal toimub peakoosolek järgmise päevakorraga:
1. Koosoleku avamine ja rakendamine.
2. Aruanded 1984/85
3. Tegevuskava 1985/86 ;
4. Valimised
5. Kohal algatatud küsimused
Palume kõiki liikmeid osavõtta. Uued liikmed alati teretulnud.