Meie Elu = Our life, September 19, 1985

              ai i i
/
/ /
?^ * • - » » * ' ' i i » . • ''*"^^xV .'•''i.*'^'' »«
EE T
Second Class Mai! Registratiön No. 1354.
Nr. 38 (1855) 1985 NELJAPÄEVAL, 19. SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 19 XXXVI aastakäik
otsialistid võitsid
Mootsi valimistel
STOCKHOLM - Peaminister
Olof Palme sotsiaaldemokraatlik
erakond valiti neljandat korda taas
voimulö, kuid peab valitsema üha
«nam kommunistide abiga. Palme
valimisplatvormiks oli Rootsi pü­simine
heaoluriigina sotsiaalprog­rammidega,
kuna vastasparteid,
konservatiivid ja keskerakond, lu­basid
maksuvähendust ja majan­duse
ümberkorraldamist. Esialgse­te
valimistulemuste järgi sotsiaaJ-dijmokraadid
koos kommunistide­ga
said parlamendis 178 kohta ja
kolm opositsiooniparteid kokku
m . • • ,
Pa
ionaazhi ala
Londonis
T.E.S. Lasteaia kasvandikud pandi kirja ja kohe algas elav tegevus.
Registreerimislaua taga (vasakult) — Anne Kalvik, Leena Altosaar,
Helle Paluoja ja Maimu Schaer (esinaine). (Lähemalt Ihk. 4)
Foto—0. Haamer
TorontO'Eesti Maja OEI veerandsada aastat-olnud meie ühiskoBina tegevmse keskusek§.
Rahvusvahelise spionaazhi pai- KummipaaCÜS ÜIG lahe
Foto — S. Preem Soome
kaudu Stockholmi
On leidnud aset järjekordne põ- väline, kuna Soome saabuvaid põ­genemine
okup. Eestist Soome üle genikke jN. Liidu aladelt ähvardab
Seekord nähta-
Toroji.to Eesti/Maja saa^Ji.ällcgh^ §0.igp,5-
möödunud nädalal ajakirjandusele antud informatsioonist. Eesti Maja ostust möödub 25 aastat, mille
puhul seletusi andsid aktsiaseltsi esimees Osvald Piil ja abiesimees Alfred Sepa, puudutades eestlaste
ühiskodu minevikku, olevikku ja tulevikuprobleeme,
• 0. Piil vastas kõigepealt iseenda
poolt tõstatatud küsimusele ,,mida
kujutab T EM reaalselt'? Paljud meie
seast ei võta vaevaks mõtelda T EM
reaalse kestvuse i)eale. T E v õ e t a k ­se
sümbolina, mis automaatselt kes­tab
ka tulevikus. On selge, et T EM on
keskuseks eesti ühiskonna selts­kondlikus
elus ning eesti. kultuuri
omapära säilitajaks. T EM on ka pal­jude
eesti majanduslike ettevõtete
asukohaks. Ei tohi aga unustada, et
TEM on ka isemajanduslik ettevõte,,
mis nõuab iga aastaga,suurenevaid
väljaminekuid. Need väljaminekud
määravad võimalused T EM vajadus­te
rahuldamiseks, kaasa arvatud ko­gu
ettevõtte tuleviku ja kestvuse.
TEM mineviku kohta andis lühi­kese
seletuse A. Sepa. Selle, endise
koolimaja, ost oli julge j^ õnnelik
samm. Kinnise enampakkumise juu­res,
mis meelitas kokku hulgaliselt
ostuhuvilisi, oli meie poiplt pakutud
summa vaid mõnesaja dollari võrra
kõrgem teistest. Ostutehingule järg­nes
kibekiire remont lagunema kip­puva
koolimaja korrastamiseks ra­huldamaks
meie esialgseid vajadusi.
Kõik remonttöö tehti tasuta talgutöö-de
korras ning abistavaid cäsi oli nii
.rohkelt, et nende kõikide nimesidel
jõua praegu loetleda.
Peatselt kerkis üles va
rema saali järele. Suur saal ehitati
eesti arhitekt BacK'i plaar ide koha-seh
umbes 72 OOO-dollarlise eelarve
es.
Aastate möödudes kasvas ruumi-
"puuduse probleem, niis andis; end
eriti teravalt tunda Toronto Eesti
Ühispanga ruumilie osa?. Arhitekt
Guido Laikve plaanide kohaselt ehi­tati
lisaruume maja tänavapoolsesse
'Otsa. • • •;' .
Nii maja ostu kui ka remontkulude
katteks , töötasid tänu|^äärselt
aktsioonitoimkonnad, mitmete aas­tate
kestel, ikka oktoobrist aprillini.
Kaasa aitasid ka paljud organisat­sioonid,
eriti teater, Ainsaa're kvar-
• tett ning i l aasta jooksul korraldatud
Toronto eesti organisatsioonide su­vepäevade
ülejääk läks kõiki'EM'le.
Toronto Eesti Maja majanduslikku
koormat on aida^nud kancia peamiselt
' meie vanem põlvkond. Maja võlava-baks
saamisel aitas tõhusalt kaasa ka
umbes 70.000-dollarline toetus Win-tario'lt.
jastuste alal kujunes tulipunktiks
London, kui Inglise valitsus tegi
ii.^atavaks 25 N. Liidu diplomaadi,
ainetniku ja ajakirjaniku väljasaat°
rnise spionaazhiga tegelemise pä­rn
sl. N. Liidu valitsus vastas sellele
25 Inglise diplomaadi, ametniku ja
ajakirjaniku väljasaatmisega N.
Liidust. N. Liidu •' - J • ' AaIjXalTe.h ce d n»i•m{ eLta»-; l, ahi e L, ushuolimi* saarel1 1L oviisa lia hue - aila t..i .t agasi saat. mi.n e. nSe e»l ":,;:Ü'!.Srf!'" f f r ^ ä : dalra„d«skummipaatkolmepõge- vasti o,s.s,ati „silmad kinni pigista-nikiaga---
kaks meest ja Üks naine. da" . r - ju on koguni võiraaU|c, e1/
Soome ametivõimud aitasid põgeni-
On selgunud, et tegemist on neli- kud Stockholmi laevale,
pühilastega, kes nähtavasti tahtsid
pääseda usulisest jäilitamisest Ees- Polevõimatu, et seekordsed ,,paa-tis.
dipõgenikud" said omamoodi inspi-
Põgenikud sõitsid Soomest edasi ratsiooni nelja nooruki põgenemisest
Stockholmi korralise liinilaevaga. üle Soome lahe möödunud aasta ke-
Selline sõit on teatavasti ohutu, vadel, mis toimus samuti kummipaa-kuna
dokumentide kontrolli ei esine. dis.
Pärast saabumist Stockholmi on koi- Kuid põgenemiskatsed sel viisil on
mik „kadunud" — vähemalt esime- toimunud ka varem. Üks selline on
sel päeval nad ametivõimudelt asüüli teada. Soome rannikul leiti nimelt
ei taotlenud. On võimalik, et nad siir- kummipaat põgeniku-laibaga. Hil-dusid
oma usukaaslaste juurde.
Põgenemist kinnitab Soon\e sise­ministeerium,
mis on kaunis ebata-a^
Viiiie valitsus, andis ka N. Liidu
^^^^tjülsplcnaazhis süüdistatutel'^
aega N. Liidust lahkumiseks 3 nä­dalat.
Vastav teade anti üle Inglis­maa
suursaadikule Moskvas ree°
del(13sept.
Nädala algul Inglise valitsus
astus omapoolse vastusammu ja
teatas, et saadab välja veel 6 N. Lii­du
kodanikku spioneerimise pä­rast.
'
Krooni
pani N. Liidu KGB kohapealse üle­ma
ärahüppamine Londonis ja tsi
asüüli palumine.
Inglise ajakirjandus loeb seda
suuremaks salaluureafääriks käes­oleval
aastakümnel
Vene ärahüppaja on Oleg Gordi-ev
§ki. Tema paljastused olid põhju­seks,
miks Inglismaa valitsus saatis
välja 25 N. Liidu spiooni Samal
ajal Inglise vastuluure poolt vang-istati
15 Inglise ja N. Liidu koda­nikku,
keda süüdistatakse infor­matsiooni
kogujatena N. Liidu
spioonidele. Nendel oli ülesandeks
ihfiltreerida Inglismaa valitsusse,
riigikaitse asutustesse ja viimistle­tud
tehnoloogia tööstustesse.
Oleg Gordievski oli töötanud lää­neriikide
kasuks 15 aastat, enne kui
ta asüüli palus Londonis. Enne Lon­donisse
saatmist ta oli KGB ülesan­del
Taanis N. Liidu saatkonna koos­seisus,
juba sellel ajal ta andis Ing­lismaa
salaluurele väärtuslikke
teateid N. Liidu salaluure ja riigi­kaitse
ettevalmistuste kohta.
jem selgus, et tegemist oli ühe Tal­linna
raadid- ja televisioonimehega,
kes püüdispääseda vabadusse.
USA katse
raketivastase
relvaga
Mustad L-Aafrikas
nõuavad võimu
adus.suu- Eesti Maja"esimees Osvald Piil ja abiesimees Alfred Sepa.
Välisriikide surve tagajärjel L.-
Aafrika valitsus kavandab oma
USA õhukaitse katsetas esimest apartheid valitsemiskorra refor-korda
oma satelliidi ja kaugraketi- meerimist, et rahustada musti sise-vastast
raketti Vaikse ookeani ko- maal ja lõpetada välisriikide surve,
hai Katse õnnestus täielikult. Mär- See vaevalt toob rahu L.-Aafrika
giks oli valitud üks oma ülesande rahvastele, sest mustad ei lepi vä-täitnud
USA satelliit. Tema hävi- hemaga kui enamusrahvana võimu
tamiseks laskis välja USA F-15 võit- oma kätte saamisega.' Kaplinnas
luslennuk kaheastmelise raketi, välismaa|ajakirjanikele antud jutu-mis
ettenähtud märgi hävitas. ajamises mustade suguharude ja
USA kaitseministeeriumi teate organisatsioonide liidrid seletasid,
kohaselt oli see kolmas katse satel- et neid ei rahulda valitsuse refor-liidi
ja kaugraketi-vastase relvaga, mid. Nendel ei ole mõtet, kui mus-kuid
esimene tegeliku märgi hävi- tade enamus ei oma poliitilist jõu-tamiseks.
N; Liidu valitsus kritiseeris tera­valt
USA valitsuse katsetusi ilma­ruumi
relvade arendamise ja katse-
RESTORAN JA KÖÖK .
0. Piil kõneles oleviku ja tuleviku-muredest.
Praegu on T EM ruumide
kasutamine majanduslikuh rahul­dav.
Meie rahvusgrupi ühiskondlik
tegevus ei ole langenud peale Esto
'84, ruumide kasutamine muulaste
pololt on suurenenud. Tunda annab aga
ruumide.vähesus. Mitmed isikud ja
organisatsioonid soovivad üürida
meilt ruume aastalepinguga, kuid
meil ei ole neile midagi pakkuda.
Juurdeehitustega tulevikus on mit­meid
raskusi.
Momendil on lähema tuleviku
osas kaks kindlamat kavatsust. Esi­teks:-
väikse saali ümberehitus resto­raniks
alkoholi müügiloaga ja t-ei-seks:
suure saali köögi suurendami­ne
juurdeehituse teel.
Alkoholi müügiloaga restorani l i ­samine
TEMajja peaks soodustama
noorte osavõttu TEM tegevusest,
kuna mitmed noored on korduvalt
sellekohast soovi avaldanud. T EM ei
Foto — S. Preem
tohiks jääda maha teistest Kanada
ajaviite kohtadest.
Köögi suurendamine suure saali
teenindamiseks on muutunud häda-vajahkuks,.
kuna köök praegusel ku­jul
mõjub pidurdavalt suure saali üü­rimisele.
Praegusel 25-dal aastapäeval oleks
Iga eestlase kohus mõtelda T EM tu­levikule
järgneva 25-aastase perioodi
' ulatuses. Peaksime analüüsima Eesti
Maja põhilisi kultuurilisi väärtusi,
meie ühiskonna vajadusi ja tegureid,
mis säilitaks eestluse elujõu.
Meil puudub üks kindel rahvuslik
tegevusprogramm, mis haaraks kõi­kide
prganisatsioonide tegevust. Kui
meil oleks selline programm, siis
TEM oleks kindlasti osa sellest ja
TEM juhtimine ja ka kohustused
oleksid terve eesti ühiskonna käes.
misekspeetakse pidu 5. oktoobril. 0.
Piil teatas, et see algab sooja õhtu-du.
Mustade grupid ründavad orga­niseeritult
valgeid ja eriti musti,
kes pooldavad valitsuse reforme ja
tamise alal mitte tait võimu üleminekut mus­USA
kaitseministeerium Wash- tade enamuse kätte.
söögijavelnigaTöhTuTö^ ingtonist teatas, et venelastel on Et lahendust leida, pidasid L-aktus,
mida kaunistab lauluga sop- Juba selhne rakett olnud katseta- Aafrika töösturid Zambias nõupi-ran
Õnne Laikve ja tantsu vaheaegu "^^^^^ on tegelikult damise mustade gerilja-organisat-täidab
lauluga bass-bariton Andres ^^A-st selle relva arendamisel siooni juhtide ja mustade organist-
Raudsepp. Tantsuks mängib Volly ^«ugelt ees
Gustavšoni orkester.
LAUDU ON VEEL
Peol vääristatakse ka kõiki TEM
esimehi, kelleks olid järjekorras: Joh.
Markus(t), Elmar Herman, August
Kala(t), Endel Ott, Arvo Taagepelra,
M. Liit maailma
suurim relvadega
kaupleja
sioonide juhtidega. Nendest läbi­rääkimistest
loodetakse lahendust
praegusele kriisile L.-Aafrikas.
Eesti Maja 25. aastapäeva tähista-
Liidult olid Lõuna-Ameerika riigid.
Kokku nad ostsid N. Liidult relvi
S3,6 miljardi väärtuses. Peale selle
ostsid Lõuna-Ameerika riigid relvi
Washingtonist saadud andmeil Prantsusmaalt, Lääne-Saksamaalt
Nikolai Valge ja praegune Osvald' on N. Liit kujunenud aastast 1983 ja Itaaliast, kokku $3,3 miljardi
pül. maailma suurimaks relvade eks- väärtuses. .
Lõpuks Osvald Piil meenutas TEM portijaks ning surunud USA teisele Vastava raporti kohaselt töötas
esimese esimehe, Joh. Markuse, sõ- kohale. Möödunud aastal N. Liidu 1984.a. relvatööstuse alal N. Liidus
nu:,,Eesti Maja on meie rahvuslik relvade eksport ületas USA relva- 4,4,Hiinas 4,1 ja USA-8 2,2 miljonit
uhkus." Samad sõnad omavad sama de ekspordi S9,4 miljardi suuruses, ^"^'"fist. Kokku töötas relvastuse
tähenduse ka nüüd. Toronto Eesti USA eksportis relvi samal aastal valmistatnise alal ülemaailmselt
Maja on ka nüüd meie rahvuslikuks ainult S7,7 miljardi dollari väärtu- 28,4 miljonit inimesi USA relvade
uhkuseks ja püüdkem seda hoida nii, ses. Relvade müügis Kolmanda eksport ön langenud peamiselt set­et
me tõepoolest sellele uhked võime Maailma riikidele ületas Prantsus- le pärast, et teised riigid pakuvad
olla maa USA ekspordi oma relvi müügiks soodsamatel
•m Suuremaks relvade ostjaks N. tingimustel kui USA.