Meie Elu = Our life, September 19, 1985

              4 NELJAPÄEVAL, 19.-SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 19 „Meie Elu*» nr. 38 (1855) 1985 „Meie Elu" n
Peetri koguduse püha­päevakool
ja leerieelsete
klass alustavad tegevust
22 0
Rõõmustaval kombel on viimase
kahe aasta jooksul osavõtt pühapäe­vakooli
klassidest tunduvalt suure­nenud
ja nii loodame ka käesoleva
sügise hooaja alguseks elavat osavõt­tu.
Pühapäevakooli õpetajad eesot­sas
juhataja Mpimu Käärmanniga
on meeleldi valmis vastu võtma ka
päris väikesi lapsi, alates 3-aastaste-ga.
Erilist rõhku pannakse lauluõpe­tusele,
kus Margit Viia on laste poolt
väga armastatud juhataja.
Oleme näinud, kuidas lastele meel­dib
kokku tulla.,Noorte talendid ker­kivad
esil e, kui valmistatakse jällegi'
jõulukaarte, sel aastal'juba üle 200,
mida kasutatakse vanadele jõuluter-vituste
koju^kätteviimiseks.
Loodame vaid, et lastevanemad,
kui raskena see ka ei tunduks, siiski
pingutavad,,et tuua lapsi pühapäeva­kooli,
kus saades kristlikku kasva­tust
emakeeles, lapsed kasvavad
kokku' omavahel lähedasteks elu­aegseteks
sõpradeks, sirgudes uhku­seks
oma vanemaile ning auks me
rahvusgrupile. -
•Leerieelsete klasside õpetus on
endiselt vilunud kätes Inge Tork'i
juhtimisel.
Leer algab 27. oktoobril jumala­teenistusega
kell 11 ^hommikul, ka­hes
grupis: ingliskeelne ja eestikeel­ne.
Registreerida õpetajatele või
kantseleis!
• E . H . . •
{siiiisiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiimifiitnnini
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
töistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2Ri6
iitiitiiiiiiiiiiiiiiifnininiiiiiniiiiiHiiiiiiiHiiii(iiKH?iiiiiiiiiili
64 kasvandikku
Laupäeval algas lasteaias sügis­semester.
Esmakordselt kasutatud
eelregistreerimisel võeti vastu 19
sooviayaldust. Avamispäeval oli
tulnud lasteaeda 64 kasvandikku,
neist 18 esmakordselt.
Õppetöö lasteaias toimub viies
klassis ja ühes eriklassis, kus on
kasvandikujd, kelle eesti keele os­kus
on puudulik. Esimene klass
jaguneb kaheks ;laralleelklassikg,
kus kasvatajateks ühes paralleel­klassis
Merike Marten ja Tiina HM-bel
ning teises Pia Pihl ning Silvia
Vaikla. Teises klassis on kasvata­jateks
Silvi Verder ning Leena Ro­senberg,
kolmandas klassis Linda
Kukk ning Silvi M4tsoo ja neljandas
ning viiendas klassis Tiiu Kajak
ning Helve Reppo. Eriklassis on
kasvatajaks Ingrid jürman. Laulu^
klassis onlauluõpetajateksEvi Val­ge
ja Linda Norheim ning „Töötoas"
(tööklassis) Oli kasvatajateks Reet
Medri j^ Sirje Saumets.
Lasteaia juhatajaks on Helle
Arro. Teda abistavad Merike Mar-ten
ja Silvi Verder. Juhataja ener-gili
sel ja sihikindllal juhtimisel on
lasteaia õppevahendite hulk pide­valt
suurenenud. Varem valminud
lasteraamatu, „Molm väikest siga",
hea edu julgustas sellele lisaks ka
tielilinti valmistaina, mis nüüd val­minud
ja mida saab edukalt kasu­tada
emakeele õpetamisel eriti
eriklassis.
Lasteaed töötab igal laupäeval
Eesti Majas kella 9.30 - 12.30 -ni.
Õppemaks ühelt lapselt
lieltsmj
. • : . \
Lembitu täiendab
malevat
KUTSUTAKSE UUSI POISSE
NOORMEHI SKAUTIDE
RIDADESSE
; Skautluse uue tegevus-aasta algul
kutsub eesti skautüksus Lembit Ma­lev
Torontos eesti poisse ja noormehi
skautide ridadesse. Skautlusele tuleb
pühendada igal talveperioodi näda­lal
kaks tundi. Sellel aja jooksul an­nab
skautlus rohkem teadmisi ja koge­musi
kui kaks koolitundi või kaks tundi
mängu- või spordiväljakul. Skautlu­se
kaudu on võimalik majanduslike
soodustustega osa võtta laagritest,
jamboreedest ja välismaa-reisudest.
VI Eesti Metsamärgi kursusest osavõtjaid Kotkajärvel Ees vasakult Informatsioon ja registreerimine:
~ skm. Jaan Lepp (kursuse juht), ngdr. Siiri Lepp (lektor), skm. Egbert ^39-2563, 221-9735, 225-7173, 766-
Runge (lektor), ngdr.Anne-Mai Kaunismaa (lektor), nskm. Mikk ]õ^^^^ 5107. ^
gdr. Anne Orunuk, Toomas Kaid, ngdr. Ellen Valter, nskm. Jüri .SkautulcsusLemb^
g u i . ^aauäc y j o ^ ^ Uim eesti skautide uksus Ameerika
Laansoo, Monika Kask. 2. reas - ngdr. Linda Roosipuu, Doug niandril ja alustab tänavu sügisel
Gunnington (lektor), ngdr. Ingrid Kutt, nskm. Pearu Tamm, Kadri oma 36. tegevusaastat. Möödunud
Koop, Maimu Nõmmik, skm. Peeter Kallaste (kursuse kordinaator), aastate kestel on Lembitu Malevast
nskm. Kaarel Truuvert, nskm. Endel Meil, Lydia VanderVeen, nskm. oma alguse saanud Toronto eesti
Ilniar Kütt, nskm. Rein Pajo,. nskm. Henn Kurvits ja Orma Maw ^kautüksused: Kalevi lipkond, Vii­kingi
lipkond, Raudhabemete vana­de
skautide pere, siis Viru, Saare ja
Vikingi lippkonnad. Mitmesugustel
põhjustel on mõned neist tegevuse
lõpetanud, vana Lembitu jätkab aga
endise vahvusega. Sellel vahvusel on
ka mitmesuguseid põhjuseid — ü^s
olulisem neist tuleb kindlasti üksuse
nimest, õigemini nimikangelasest.
Sakala vanem Lembitu oli esimene
eesti rahvuslik juht, kes kõiki olusid
trotsides jäi kuni lõpuni Eesti vaba­duse
aatele truuks. Sedasama vaimu
kannavad edasi Lembitu poisid ja
üksusei juhtkond.
Lembitu Maleva skäudikoduks on
Peetri kiriku ruumid, kus nooleppi-sid
ja skaudid käivad koos iga lau­päeva
hommikul. Seal toimuvad ka
üksuse pidulikud sündmused. Vane­mad
liikmed — vendurskaudid, va-nemskaudi-
d ja meesteüksus,,Lembi­tu
lelled" määravad ise oma kogu­nemiste
ajad ja kohad.
Kasvatusliku tegevuse kõrval on
skautlus ikkagi mäng ja selle mängu
kohased on ka allüksuste nimetused.
Hundud — „noolepoisid" ei ole veel
,,sõjamehed", nemad alles harjuta­vad.
Sealt ülespoole on aga Lembitu
Malevas kindlad „väe.üksused" —
metsaskaudid on ,,ammukütid", me-
• reskaudid on ,,sõjasõitjad", ven­durskaudid
— „mõõgamehed" ja va-nemskaudid
— „nuiamehed. Isade ja
vanade skautide üksus kannab
,,Lembitu lellede" nimetust. Lell on
Viru ja Tartu murdes isa Vend, isale
järgmine lähem sugulane poisile.
Lelled on nii siis poiste head abi­mehed.
Lembitu Maleva pidulik ava-koondus
on Peetri kiriku saalides
laupäeval, 28. septembril.
0 0
Skautjuhtide Metsamärgi kursus
• .
Augusti kuu viimasel nädalal toi­mus
Kotkajärvel VI Eesti Metsa­märgi
kursus. Laager algas vihma-terjalist,
ning seoti kokku nööridega.
Õigeaegselt valminud kiik otsustati
•püsti jätta kuni Malevate nõupäeva-se
ilmaga, ning väljaarvatud kahel deni, millal kiik lammutatakse,
pealelõunal, sadas iga päev, kuid Teise suurüritusena toimus metsa-lõpetusel
paistis taas päike sinitae-. matk. Kahjuks oli juba lõunast sada­vas,
ma hakanud ning pealelõunal, kui
salgad pidid asuma matkale.sadas
Metsamärk ehk Gilweli kursus on rasket ja tihedat vihma. Kava koha-skautjuhtide
kõrgeim treeninguline selt võeti ööbimiseks kaasa plastikat,
aste, mis on jaotatud kolme etappi— millest ehitati tuulevarjud. Võimalus
nimelt loengute sari, mis peeti aasta- telki kasutada — sellestloobuti. Mat-teM983
ja 1984, laager.mis toimus;ja ka rada viis matkajad kahele eri tee-praktiline
rakendus skautlikus töös le, mis õhtuks ühtusid kaunilneeme
eeloleval talvel. Laagrist olid Õigus- Koprajärvel. Vihm vaibus järgmisel
tatud osa võtma kuni 30 skaut-Zgaid-juhti,
kes lõpetasid loengute sarja,
kuid osal ei olnud'võimalik laagri
treeningust osa võtta. ^
Laager jagunes kolme salka; ni-melt^
skaudialal ,,Kao" salk koossei­sus
Kadri Koop, Mikk Jõgi, Toomas
Kaid, Kaarel Truuvert, Anne Orunuk
ja Pearu Tamm-, „Oravate" salk
koosseisus Rein Pajo, Ingrid Kütt,
Maimu Nõmmik, Ellen Valter, Endel,
Meil ja Ilmar Kütt. Hunduala liikmed
Henn Kurvits, Monika Kask, Linda
Roosipuu ja Jüri Laansoo moodusta­sid
,^Põdra" salga. Salga nimed ön
traditsioonilised salkade nimed, mis
esmakordselt kasutati IV Eesti Met­samärgi
kursusel, mis toimus 1973.
aastal Kotkajärvel.
Seekordne laagri juhtkond oli eriti
tugevalt esindatud võimeliste Juhti­dega.
Märkimisväärne oli see, et
laagrijuhi õigustega viibis laagris
neli juhti, nimelt skm. Peeter Kal­laste,
Orma Maw, Doug CunningtÖn
ja skm. Jaan Lepp, viimane oli ka
kursuse juht. Harilikult on laagris
ainult üks juht selliste õigustega. Juh-hommikul,
ning salgad saabusid ta­gasi
laagrisse lõunaks.
Kõik keetsid oma toidu laagris,
milleks püstitati neli kööki — kolm
kursusest osavõtjatele, ning neljas
laagri juhtkonnale. Nendest kööki­dest
kujunes ka salkade omad „met-sakodud",
kus siis arutati ülesandeid
kui kirjutati logiraamatud. Vihmase
ilma tõttu kasutati viimaseks Järve-taret.
•
50 a. AJALUGU
Eestlaste Metsamärgi kursuse tava
läheb tagasi 50 aastat, siis kui meie
esimesed skautjuhid võtsid osa Lon­doni
lähedal Gilwel-pargis korralda­tud
kursustest. Need juhid, kes said
seal oma treeningu, tõid juhtide väl­jaõppe
mõt^e koju, millest ka arenes
soov oma Metsamärgi kursuse kor- Toronto kahe gaidlipkonna suve-raldamiseks.
See saadi 1939. aastal laagrid toimusid 17 - 24. august Kot-koos
laagrijuhi õigustega skm. H. kajärvel. Kuigi laagrid toimusid ühel
Michelsonile. Sõja tõttu lükkus laag- ajal, õlid nad erinevatel laagrivälja-rite
korraldus aastatele 1948,1950 ja kutel, et anda võimalust tegutseda
1951. Peale pikka vaheaega avanes Hpkonna ulatuses, kus tüdrukud said
võimalus Kanada peakorteri kaudu ühteteist ja oma juhte paremini tund-korraldada
Metsamärgi kursust Kot- mä õppida. Osavõtjaid oli suhteliselt
Gaidide suvelaagrid
tidena viibisid veel alaliselt laagris kajärvel 1973, kus laagri juhiks oli vähe aga lõbu oli laialt. Väike-laager
skm. Egbert Runge, skm. Siver Kask,
Ngdr. Anne-Mai Kaunismaa jä ngdr
Siiri Pikkov, skm. Andres Taul, ngdr
Tiia Kütt ja gdr. Ene Lüdig. Heameel
on märkida, et eri lektorid külastasid
laagrit päeval, kui oli nende ette­kanded,
mille järele nad siirdusid
taas linna ja tööle tagasi.
KÜLAKIIK : V
Laager oli korraldatud Kanada
peakorteri poolt kindlaks määratud
eeskirjade kohaselt.
Nii anti kursusele 5-1/2 tundi ühe
ehitusprojekti läbiviimiseks. Kursus
valis oma projektiks eesti külakiige,
mis pjistitati ühise nõu ja jõuga
Uudismaale. Kiik ehitati metsama-skm.
Peeter Kallaste. 1976 toimus võimaldab ka programmis kasutada
teine kursus skm.Jaan Lepa juhtimi- tegevust, mida suurlaagris ei saa
sel, ning nüüd üle aastate, eestlaste praktiliselt läbi viia.
kuues kursus.
Eeloleval jüripäeval loodavad tä­navuse
laagri lõpetajaid saada Met­samärgi
tunnused— skautidel kaela­rätik
ja Gilwelli,,kondid", ning .gai­didel
kuldne nõel kirvega puuhalus.
ses.
:e
alustab
sisetegevus
Kus on eales eesti tütreid
laias ilmas elamas,
kes ei karda örjakütkeid,
vaba laul kel kõlamas:
kogunegem kõikjal ühte!
Marie Under ananassiks. Tegevusse kuulusid: ve-telmäng,
kanuu sõit, vibu laskmine,
Spöft
Eesti „Touch Footbairi" meeskond^ Ees, vasakult — Toomas Trei,
Erikl Reitav, Andres Arget, Jaan Lee, Tim Canuck, Peeter Hannus.
Taga — Elmar Kajak, Lembit Nieländer, Rein Lee, Aldo Elb, Peeter
Toome, Bob Archembault, Mati Lehesalu, Robert Kimsto. (Pildilt
puuduvad — Peeter Arget, Jaak järve, Keith Hovie). 1 olo — H . Raigna
Eestlaste 18-nes spordiala
„Touch Football"
Eesti ameerikatüübilise „Touch SARNANEB AMEERIKA
Footbairi " jalgpallimeeskonna lALGPALLILE
,,Savona Satans'i" esimene võist- Võistluste tulemused avaldatakse
lus sel hooajal peeti laupäeval 7. ka Toronto suurlehtedc ,,scoreboard'-
septembril Wexford College Insti- is" nimetuse all ,,TouchbaH". Võist-tute
spordiväljakul, kus nende vas- lusväljakul võistleb meeskonnast
taseks oli„Titans'i" meeskond, ke- korraga 6 meest. Mäng üldiselt sar-da
nad võitsid 34:28. Eestlased juba naneb ameerika jalgpallile ja inglise
mängu alguses asusid juhtima ja rugby'le, kusjuures kõige suurem eri-lõpetasid
esimese poolaja eduga nevus seisab selles, et vastasmängi­jaid
ei tohi pikali tõmmata ega tõu­gata.
See on asendatud kerge puudu­tamisega,
mis peab toimuma kahe
käega korraga. Sellepärast ei esine
nendel võistlustel juhtumeid, kus
võistlejad rüselevad ja endid üksteise
East Liiga seerias, mis on paremuselt otsa hunnikusse viskavad. Mängi-kolmas
liiga Metro Torontos. Esime- takse ilma kiivriteta ja võistlusriided
ne on AA ja teine A liiga. Üldse on ei ole patjadega vateeritud, Seetõttu
selles spordialas Metro Torontos on see mäng ohutu. Ka on seal või-"
38:14.
Meeskonna kapteniteks olid va­heldumisi
Toomas Trei, Peeter Han­nus
ja Peeter Toome. Võistlus peeti
Metro Toronto Touch Football B
kümme liigat.-
MEESKONNAS 17 LIIGET
maius bängijaid tihtipeale vaheta­da,
kus kõik kuus võistlejat lahkuvad
ja nende asemele tulevad uued puha­>
,,Touch Football" on väga levine- nud mängijad.
nud Kanada gümnaasiumides, kus jUBA KAHEKSA AASTAT
seda õpetatakse kehalise kasvatuse
-õppealal. Eesti ,,Savona Satans'i"
meeskond asutati 1976.a. Torontos
eesti noormeeste poolt, kes seda oma
koolides olid õppinud ja nende mees­kondades
võidelnud. Nende sihiks
Meeskonna nime esimene sõna
,,Savona" on ühe Long Branch'i põh­jatipus
oleva tänava (Savona Drive
nimetus, kus sel ajalmeeskonna asu­tamise
mõtte algataja elas. järgmine
. . . . . . „, , sõna on valitud Kanada kombe järgi.
oh jätkata sellelaadilise spordi viljele- Nende treeningud toimuvad kevadel
mist eesti ühiskonnas, mida nad on ^^^g, ^^^^^y^^ võistlused,
teinud vahetpidamata, võisteldes i^gj^ toimuvad Metro-Torontos.
asutamisest alates. Momendil on gelle spordiala võistlevad liigad on
nende meeskond 17-liikmelme, kel- toetatud ka Kanada suurfirmade
ledest kolm on kanadalased. Asuta- p^gn
jatest liikmetest mängivad veel Pee- ^^^^^^ Football" on 18-nes spor-er
Toome, Jaan ja Rein Lee d. Mees- diaig^id., ^^le sportlased Kanadas
konna mänedžeriks on Rein Lee, IgaL harras^tavad. Nende meeskond on
aastal on nei oma liigas ettenähtud -^^^ tagasihoidlikumaid, sest ega
üheksa võistlust mis algavad sep- nad muidu ei oleks saanud tegutseda
tembri algul la lopevaa novembris, i^u^i,. • » -i * J *
,^ J . . , , ,,i . . , kaheksa aastat,ilma et nendest va­rem
oleks midagi kuuldud.
,,Rajaleidjate" laagri nimeks oli
,,Üle-elamise" "laager ja laagrimärgil
oli „?". Kui küsisin ,,Miks?", siis
sain vastuseks, et teemaks on metsas
säilimine ja ei oldud alul kindlad, kas
elavad nädala üle oma toidutegemise
võimetega! Nädala Jooksul kõik söö-
' gid tehti väljas tule peal ja nädala-
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond lõpuks olid kõik elus ja terved. Õpiti
ja seisab eesti ühiskonna teenistu- metsatarkust, kanuu kasutamist, vai-.
mistati säilimispaun, iga tüdruk tegi
omale paar pastlaid, käidi matka­mas,
ujumas ja meelelahutuseks käi­di
purje-lauaga sõitmas. Ei puudu­nud
ka laulud ja lõkked. Laagrijuhiks
oli ngdr. Ingrid Kütt.
,,Põhjala Tütarde" laagrinimeks
oli ,,ALOHA" ja laagrijuhi oli ngdr.
Silvia Birk-Terts. Kujutati ette, et
laagri asukohaks oli soe Havai saar
ja õhtul telgis olles tundus, et tuu-lekohin
oli palmipuudes ja mitte
Muskoka mändides. Laagrimärgil
väike kuusekäbi muutus andekalt
Peale liigavõistluste lõppu toimub
kõikide liigade ühine turniir, kus neil
tuleb veel võistelda koini korda. HARALD RAIGNA
KALEVI
VÕRKPALLI KLUBI
tegevusaastat noortele 13 ja vanemad,
esmaspäeval, 23. septembril kell|7 õ.
Kent Senior Public SchooUs, Dufferin-Bloor nurgal.
Lisainformatsiooniks helistage 233-6482. • Kõik teretulnud.
T.E.S.
derbiga
Leesia Eošenbergi ja Silvi Ver-
Foto — 0. Haamer
Rajaleidjate gaidlipkond alustab
sisetegevusperioodi piduliku ava-
' koosolekuga 21. sept. kell 10:00 hom­mikul
Peetri kiriku all saalis. Vane­mad
on avakoosolekule kutsutud ja
väga teretulnud, et oleks võimalik
ühiselt mõningaid probleeme lahen­dada.
Peale avamise suutiduvad ük­sused
oma esimesi koondusi pidama.
Samas toimub uute hellakeste, gaidi­de
ja vanemgaidide vastuvõtmine.
Gaidlus ja skautlus on eestluse tai­melavaks.
Töös ja mängus pannakse
alus, armastus selle maa vastu, kus
on meie juured. Loodame; et onroh-
' kesti liitujaid gaidliku sõprusringiga. *
Informatsiooniks ja küsimusteks he­listada:
Ingrid Kütt 927-7790, Sirje
Järvel 225-4590, Tiia Kütt 889-1063.
võrkpalli mäng, kalavõrgu tegemine
ja kalapüük (mitte võrguga!). Käidi
matkamas, õpiti köidiseid kasutama
laagri ehituste juures, valmistati tõr­vikuid
ja kaela havaipäraseid
„leisid". Üheskoos „Rajaleidjate"
tüdrukutega tehti metsamängu ja
käidi külas Metsaülikoolil filme vaa­tamas.
Lõpulõke oli ühine, kus tüdru­kud
kandsid ette andekaid nalju ja
toredaid laule. • ^.
Laagrid lõppesid laupäeva hommi­kupoolel
ja tüdrukute nägudest oli
näha, et jäid laagriga rahule. Lah-
® Balti Tribunalist Kopenhaagenis ja
Vabadusristlemisest ^ Läänemerel
võttis osa koos teiste aktiivsete eesti
noortega ka Tamara Jegqrov Belgiast,
kelle onu oli Eestis tuntud talvenjiaas-tike
maalija Andrei Jegorov. Vestel­des
,.Teataja" esindajaga, ta ütles
muuhulgas, et oli impon'eeritud eest-kuti
veel paremate sõpradena kui ^ff' koostööst: „Belgias räägitakse
laagrisse saabudes. Linna.viidi ka ikka vahel veel „rootsi tülidest." A i -
ilusaidlaagri-mälestusi ja uut metsa- "^^^ ^^^^ jutt, mida nüüd isiklikult
tarkust.
ANNE-MAI KAUNISMAA,
EGMK, juht
võisin kogeda. Sain vabadusristlemi­sest
osavõtuks poole stipendiumi
Eesti Rahvusnõukogult ja teise poole
REE-lt. Magasin Stockholmis esime­sed
ööd Kipparite juures, Helsingis
juhtis aga meie aktsiooni läbi linna
Arvo Horm."
Juubeliv
Bernard K
1910 Vana
omandas k
Poeglaste Gü
tas Tartu üll
digB 1938.a. (
filosoofia, ra
järel ülikooli
pendiaadina
annete täitj
1943-44 ka „V
maturgiks. R
töölisena Kaf
tadcs 1950.a.
1951.a. Eesti
vi. On olnud
ja tegelikuku
Kirj. Kooper
toriks tänase
Oli Tartuh
rusringi„Arb
nimoandja.
nud 16 Gsmal
lõiget ja V
1966.a. isegi i
16 romaoni,
koguteost ja
poolt iseseis
toimetatuna,
mitmcköitcli
Maa", „Uni
„Ee8ti talu'S
bujad" ja ,
„Ee8ti kirj
„Häil8meme
„Koolilinn V
kavas seisab
teost, nende
paguluses" I
j.m.
ARENGU Pl
TEEKOND
Oma aren
aasta jooksult
„aja kääri)uu
lõngad on eb
teist karva ku
tab ka, et tem
guse saanud
ristsed toimus
realise ,,April
kirjas ^Kevac
veel 5 aastaks
. ärgnes trac
tide ajas^tu, et
aegsele'hallal
lähedases sõi
1940/41 sündi
kaga värsid mi
• põhja. Ainult
mara kajastus
puusse" (1945
öv") hakkas ku
meie jõudnult
maailma tabac
võrrelda püüe
hemikus 1955
ki luuletuskog
se kogunes sa
sell lugejani
,,Minu naos."
September'
(1966), „Puu'd
(1969). „Allik
— see on juba
vastu vaatab,
usutlemine.
VIIS JUUBEL
-~ Sulle tui
Sinu väsimatu
Esopi hinnangi
aastal korraga
On see nii?
— Kõige SUI
gi vastu juubl
peab selle tegel
jandusliku elu|
puutuvalt — K
nud pühapäevi
sept. 1910. sj
kuulnud, olev;
kest ja kuud kl
olema hea mä|
küll sisse kasvf
nud alati tege|
mendasteluaai
I N G A
M
41 Ccdarcil
(East Yorl
s