1984-07-05-05 |
Previous | 5 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
0ie Elu" nr. 27 (1792) 1984
Ive. Torontd»
• /
B.Äc
TEL. 488.
. J •
[221.2317
ISOOME REISIBÜROO
TRAVEL
it) Toronto, Omi
SyASõiDUB.
iENNüD.
£RIAIA.
-2945
is
m
• * * •
Iftuma kunde
Ms. ' '
laniir Erich Naus
58 Avenue East
lÖntario M1R 2Y6
• Res. 488-0129
lAJAS
\
Biir. 27 NELJAPÄEVAL S. lUüUi
iiiiirkokkBtuleku mõtte algataja Robert Kreemi jutuajamme
„Meie Elule"
EESTI lA^^A^
EESTLASTE
ja rääkinud palju algavatest ÜlemaailmsistsstEQSti Päevadest. Kuid suurtele
vastu minnes ei saa ka unustada^kuidas kõik see algas ja mida on juurde toonud uued Eesti Päe'
vad. Mis motiveeris, põhjustas, arendas?
Sellest jutustas,,Meie Elule'' ülemaailmset algataja, esimeste Põhja-Ameerika
Eesti Päevade ja esimeste Ülemaailmsete Eesti Päevade esimees
„Eesti Päevade tekke-ja arengulugu
peame inimeste vaimsusest ja eelnenud
sündmustest otsinia, eriti aga
rahva otsinguist, loomingutahtest ja
trotsist mitte alla anda võitluses, mille
venelaste tulek meielvabale kodu-
' maale vallandas. Eesti Päevade sünnist
kõneldes ei saa me mööda minna
„papa" Januseni I Üldlaulupeost
Tartus 1869, mis viisÄiutele laulupidudele,
rahvuslikule ärkamisele ja
riiklikule iseseisvusele. Eesti Päevad
on vabasse maailma pääsenud eestlaste
eluavalduste, elumõtte ja paleuste
mitmepalgeline väljendusvorm,
; sest peale laulu on palju teisi väärtusi
meie kultuurivaramus, mis oma
dünaamilise, otse plahvatamapane-va
jõu võivad tekitada üksteisega
kokkupuutes ja vastamiai positiivselt
reageeripiseL Nii siis on Eesti
Päevade ideoloogiline põhi meie
rahvusliku olemuse ja võitluse ter-viklikusse
sünteesi itsimises rahva
sellekohaseisse tegevusse, õhutami-sega.
•"
hulgake, ära seisma jää!" Jah, meie
väikesest hulgast; sai tegelikult palju,
ja pole ka seisma jäänud. Kuigi
1957.a toimunud P.A.E. Päevade
massesinemisi algul paljude poolt
ületamatuiks peeti, kestis tegelikult
meie tegelaste kasv ka järgnevatel
Eesti Päevadel New Yorgis 1960, To-rontos
1964 ja New Yorgis 1968.
Selline toimeioli ka Rootsi Eesti:
vadel Stokholmis 1968.
VAIDLUSED
SELTSKONDLIKUD KOOSVIIBIMISED • MITMES VALIKUS SOOJAD
• BAAR • EESKAVA
suures saalis ja kohvikys
< 58 Broadview Avenu®
Avatud igal pärnal Esto ajal kl.
reservserimise vSImalušed
h.- 1-niöös«l.
^ . Tiiu Hanlsy. (tol. 466-0104
I i-Vi -1 . Kj 1- Da™«r1p Londonist kavatsesin Pariisi
I Ülemaailmsete Ee^, Päevad j ^ ^ ^ ^ , ^ saadeti niuUe telegramm -
teostamises tundus kohati et m^^^^^^^ tulla. ..Meist ei tule keegi E.
ringkonnad neid oiet. ei ah taud 0 • Päevadele". ÜEP Inglismaa Komitee
sekohe alguses tuh Ajutisel Peak • esimehe Artur Ojasoo juurest helista-miteel
maha lüua mitmete moiuk p^^.,^ ^^^^^^^ ""«•^""t / ""^«S' ''"kku ajada. Nii ka oli. Pika
lahing. SoQvitrpidustustymtop^^^^^^^ ülevaate järele teatas üks vanem
hai Kes seda sus e. oleks tahn d jaam, et ta on nii vaene, et jätab
Kuid Rootsis algasid suvepuhkus p„„,^ ^..^^^^^ ^^^>
juulis E.P. koiraldamisega juum^^^^ Torontosse. Sellejärele hakkasid ka
oleks Rootsi eestlase tulek olnud^^^^ esialgu võimatuna '
lõigatud. Sellega 81 saanud kuidagi pJjjj^gj J . .
.u„« aga Eesti Päevi "õustada. kuna see oleks ju purusta. Rui pikk kokkutulek oli möödas.
AASTAL Pö««i"ba algusest pe\Ä^^^
AASTAL 1957 , rahva laiade hulkade kaasatõmbami- T *^ f • « * ka tulid ja kandsid rongkäigus
Ülemaailmsete Eesti Päevade eel- , ,, •""= .. laager oh samuti varem otsustatud ..KWOU i;' c,-ij„™o; / . „ i , „.
toos on tähtis tunnustada eelnenud f}'' Plaan.tsemise protsess.. Eesti j^^^,^ Q , . . . j,.^ „ InaLv nii S
rahvuslikke suurüritusi kõikides f ^ ^ P ' ' alat, puutud me.e po- ka see suurkokkutulek saaks ÜEP-ga k^S^tSnZ . ~ .1 1 u J 1 . 1 hitilisi kusimusi valiaspoole meiepogenike asukohamaades, kuid 3^,1^1 if^^^ s^elggiSta^-^ aj.^ 1 . u , j . °i. ^GK. tselliseks aktsiooniks tegime et-päevadsellevastuonalatiolnudpuht
Jrnipw/Snnrf". L^^HP PI Kanadas. EAK-leUSA-s ja Eesti Abi-sisemised."
set see oleks roovmud tuhandetel • leUSA-s. Aktsiooni tegelikeks juhti-
•• Selaste suvepuhkuse. Lõpuks saavu- j . i ^ „ . J ,°
ÜLESEHITAV VAIM . fasime skautW kokkuleppe nii. et ^^^^ ^^^^ ^ ' ' '^
MilHste raskustega tuli teil te- ÜE
Robert Kreem
etendusena, kuna
konkreetse vormi; said need siiski I
Põhja Ameerika Eesti Päevade korraldamisega
Torontos 1957. See oli
katse vastust leida rahva uinumise ja
tuimumise vastu eesti asjas. I Ülemaailmne"
oli 1960-date aastate lõpupoolel
liiga julg|ejja utoopiline sõ-maailmsed
Eesti Päevad sündisid gelda I Põhja Ameerika ja I Ule- lelekoheseltjärgnebmaailmalaager.|T A, T , | j p , | . , ,,
..laiendatud" V Põhja Ameerika maailmsete Eesti Päevade korral- Ajaline rahulolematus oli USA-s siis- i^nuiAiJi
Ee^ti Päevade' soovis. Sõna „üle- damisega? kiniisuur.etpildimesaatmaesirida- •- On teil komm^entaare Eesti
„Põhja Ameerika Eesti Päevade jad tähtsamatesse keskustesse asja Päevade kui ürituse arengu kohta?
mõte võeti omaks päris kergesti, selgitama. Viimane võitlus oli Seed- ..Paljud ehk mäletavad, et I Põhja
na, sest põgenikee^tlaste majandus- Skeptitsismi oli selles, kust me kõik rioruga, kes ei soovinud suveharjapi- Ameerika Eesti Päevadel korralda-lik
kandepind ei olnud veel kuigi need inimesed kokku saame, mis or- dustuste ÜEP raami tulekut. Saavu- sime massesine mišteks peaürituse,
tu^ev. Alles siis, kui V P. A. E. Päe- ganiseerimiseks ja esinemisteks va- tamise ka nendega kokkuleppe. Alles mis koosnes laulupeost ja Eesü Män-jalikud.
I P.A.E. Päevad olidki nagu siis.kui suurkokkutulek oli aset lei^-gudest. Neile eelnes kogu E.P. tege-proklamatsiooniks
eestlaste mobili-^ jiud.nähti, et kõik olid kolckulepete ^ste defilee, kaasa arvatud gaidid ja
seerimiseks/möie organisatsioonide tagajärjel võitnud. Torontosse kogu- tadid. Kogu sellise kavalise kont-suurendamiseks,
. nes ennenähtamatult suur eestlaste sen\atsiooni mõtteks oli nii tugev
Nii nagu Lingiaad Rootsis 1949 hulk. Seedrioru, kes~ ÜEP-ga liitus, rahvuslik turmtuli Goliseumi tuua, et
Ernst Idla juhtimisel palju eesti naisi sai vastutasuks 8000 külalist ja Kot- see tuimunud südamed uuesti eesti
võimlema pani, nii tegi seda ka Eesti kajärve maailmalaagris oli osavõt- tegevuseks lõkkele lööks. Kuna me
j vade Ajutine Peakomitee selgitas, et
uued pidustused kujuifcevad tõieliselt
ülemaailmseteks, võia nüüd juba I
Ülemaailmsete Eesti Päevade Peakomitee
oma eesmärki täie jõuga rakendama
hakata. Selline esimene
ülemaailmne eestlaste suurkokkutulek
sai"teoks Torontos 1972. Küllap
motiveeris meid kõiki selleks meie
kauaaegne üksteisest eemalölek.kui
saatuskaaslasedja et meie südameisse
oli tekkinud nii palju tundeid, mis
ootasid võimalust ühiseks väljenduseks."
i
>^ Kuidas eriiesid Eesti Päevad
deistest eelnenud suurüritustes!
m^ü suvepäevad, süveharjapidus-
Qused, laulupeod jne.?
,,Eesti Päevad blid juba algusest
peale mitmepäevalised ja toimusid
peamiselt vaba looduse asemel linnas.
Linnas pn paljusid üritusi mõjukam
läbi viia kui metsarüpes. Linnas
tuleb juba riietuda paremini,kui
vabas looduses, mis omakorda ei jäta
jälgi jätmata rahva üldisele meeleolule.
Eelnenud ühisüritusi korraldati
mingi grupi ppoh rah^fale rohkem
Päevade innustus kogu rahvusiiku jäid 1200. Arvud olid poole või kaks ju ei teadnud varem kui palju inimesi
tegevuse rindel.^ Eriti märgatav oli korda suuremad»kui need üritused pidustusele tuleb ja meie majanduskasv
naisvõimlemise ja rahvatantsu oleksid toimunud iseseisvalt. Mis HkseisE.P. organiseerimise algul oli
alal. Sellega kaasus huvi rahvarõi- kõige tähtsam, üheskoos sai alus null. siis ei teadnud me ju ka keegi,
vaste valmistamise vastu, millele ai- pandud ÜEP koostöö mõttele, mida millega see algatus oleks võinud lõp-.
tasid kaasa kursused. Meie rahvas keegi vaevalt suudaks purustada, peda. Sel põhjusel toimus võimle-tekkis
suurem huvi meie kultuuri Kõik järgnevad Ü.E. Päevad on sa- mine mustal muldpõrandal, sest uue
sügavusejalaiusesuunas.Meiejõu- mai ajal toimunud. Kadunud on ka kate pealepanemine oli väga kalljs.
dude kasvuks, juhtkonna üksteise- suured hävitadatahtvad vaidlused. Sellevastu üürisime defileeks Kana-mõistmiseks,
ja mis kõige tähtsam, da parima suure sõjaväeorkestri,mil-
Eesti Päevade ülesehitava vaimutek- ESIMENE ÜLEMAAILMNE le helidel siis meie lõpmatult ilusad ja
kimiseks aitasid eriti kaasa laagrid ja. värvirikkad tegelaste kolonnid uhku-õppepäevad.
Lõkketulede paistel, l ÜEP kangelasteks olid ka paljud setundest rahva ette sammusid. See
suus rõõmsad laulud, küpses uus Ees- kaugeh kohalesõitjad. Majandusli- oli unustamatu silmapilk, millal ini-ti
Päevade ja eesti töö kandjate pere. kult oli reisi ettevõtmine suurt ohvrit mesedvaevult pisaraid suutsid tagasi
Ma ei ole unustanud Ignas Tõrmakü- nõudev Austraaliast, Uus-Mere- hoida. See tähistas uut algust eestlas-la
sõnu ühel sellisel kokkutulekul maalt, Lõuna-Ameerika riikidest, te rahvuslikus töös. Taoline peaüri-
Muskokas 29 aastat tagasi, kus ta Prantsusmaalt jne. Kõikjalt tuldi, tus viidi läbi kõikidel järgnevatel
jutustas temale lapsepõlvest meelde- Austraaliast terve suur lennukitäis. P.A.E.P-vadel
jäänudpalveliste sõnu uutele eesti .Tiiu Kroll^Simmuli eestvedamisel. Ülemaailmsete Eesti Päevade
vaimu kandjatele: ..Hõissa, väike Kui ma enne esimest maailmakokku- plaanitsemisel said laulupidu ja rah-
POHJA-AMEERIKA MANDRI EESTI PÄEVADE KORRALDAJAID
Teine rida vasakult paremale: H . Männik (abiesimees ja rahvapeo üldkorraldaja). M. Miitel. S. Veidenb^^, X Loo (peaürituse ees
hap, A. Lee (kunstinäituse toimkonna juhataja), L. Rand, E. Runge, E. Väär, pr. ttTiidu7Tnäisvõimle^^^ üldjuht), V. Taev^rahva-täntsude
üldjuht), M. Mägi, L Kattemaa, E..Salurand, R. Poua, ü. Jürima, U. MäUo, E. Ratas ja E. Mägi.
/Il
ILUS KANADA K U N 8 T I K Ä 8 I T ÖÖ
Ti^« QuiM 8hop pakub Kanada kuulsamata kunotnlkkuda
toodanguid nii karaamikas, klaasis, I H I U S , matallis Ja kunst-mataijaHs.
ESKIMO QALyEflY'8 laiata Kanada kftvgakvalltaadilist Inuit
skulptuuri Ja ttratftmbakl.
THE GUILD SHOP
140 Cumbariand 8t., Toranto • 921T1721
(iaif-Cumbarland avaus Bkiori allmaajaamas)
(10% hinnslandust kunsti-korrusel koos juuresoleva kuulutusega ja
vähemalt $20.00 ostuga)
vatantsu-võimlemise osa üksteisest nevatesse maadesse. Nii saavad vei-lahutatud.
Ei tule ju inimesed tuhan- nad korraldajad pisut puhkust ja
dete kilomeetrite kauguselt pidustu- uues kohas algab suur rahvast koon-sele,
et seal mõni laul laulda või dav tegevus. Ja kes ei taha oma pidus-rahvatants
teha. Ka sai ÜEP pikema- tust paremini teha, kui eelmised?
le ajale plaanitsetud. See tekitas ka Uudsust Eesti Päevadele annavad
rahva silmis tähtsa defilee läbiviimi- ka inimeste eneste muutumine, ajad
se probleemi. Ei leidnud me mingit ja olukorrad. Baltimore tegi omale
rahuldavat võimalust selle läbiviimi- nime sellega, et pidustus viidi läbi
seks laulupeo ega valguspeo algul, võrdlemisi väikese kphapealse eest-
Peakomitee liikmed Hans Lupp ja laste rahvusgrupi poolt. Seal olid
Enn Salurand soovisid tegelaste suurtsugused hotellid.kuna Torontos
rongkäiku nagu need olid toimunud hoiti iga sendiga kokku, et rahvast
Eestis laulupidude ja Eesti Mängude rohkem tuleks. Sockholmis olid ho-ajal.
tellid keskpärased, kuid ürituste asukohad
olid euroopalikult vanaaegse-
POLIITILINE ' mad ja ilusad. Rootsi eestlased olid
MANIFESTATSIOON õppinud nii Toronto kui Baltimore
,i Eesti Päevadest, kus vihmasadu pai- , . ' h ' ) " ® ; iu tekitas. Sealsed üritused
kaik Torontos laulupiaude lOO-dal ^^j^ ^..^^^ siseruumidesse,
juubelil ei pääsenud kullalt mõjule. ^ ^ ^
Paljud eestlased, kes seda oleksid
soovinud näha, olid juba varem rutanud
laulupeo-ruumi. Tuli seega midagi
plaanitseda päris iseseisvalt. Peterburi
1917.a. rongkäigu eeskujul
soovitasin poliitilist manifestatsiooni
kõikide eestlastena. See otsus saigi
tehtud. Plaanitsesime ronkäiku väga
PALJU NOOREMAID
- Mida uut näete IV ÜEM
Estol?
„Toronto linn juba ei ole enam
sama, mis ta oli 1972. Palju uut ja
kaalukalt, et see ärataks osavõtjate ilusat on siia juurde tehtud. Võime
uhkustunnet ja ei muutuks ühtlasi oma muusika tippusid kuulda töeli-odavaks
miitingu-tongkäiguks liig- selt ilusas hoones, Roy Thon^son
sete plakatitega. Esmakordselt Eesti
Päevade ajaloos võtsid nüüd defileest
vabadusmarsiks saanud ronkäi-gust
osa ka sõjaveteranid ja akadee-
Hallis. Suur osa tegevusest viiakse
läbi all-linna moodsates kõrgehitus-tes
ning Eesti Maja on sõpradega
kokkusaamise kohaks ja kehakinni-milisd
organisatsioonid, mis sellele tamiseks ka eesti toiduga. Üks noorte
palju uut värvirikkust juurde andis, üritusest on maailma kõige kõrge
Nii said siis rongkäik, laulupidu ja
mängud, visuaalsed võimlejate-rah-vatantsijate
massesinemised, kõikide
Ülemaailmsete Eesti Päevade iseseisvateks
kandvateks osadeks.
Teatrietendused, pidulikud jumalateenistused,
rahvapidu, näitused ja
mitmed eriesinemised meie kultuuri-'
elu tippude kuulamiseks-nägemi-mas
tornis, CN Toweris. Täiesti uudseks
suuremaks ürituseks on kilk-mängudest
välja kasvand Maakondade
Päev. Eks iga üritus ole ju ka
uus oma sisult ja korralduselt. Kuna
suur osa meie rahvast! on jõudnud
pensioniikka, siis on neil pidustustel
kindlasti hea kogeda, et meil on esi-|
nejate näol väga palju nooremat rah-seks
ning noorte programm on meil vast, kes Eesti Päevi ja eestlust edasi
ÜEP kavades tänapäevani olnud. Pi- saavad kanda. Oleks ainult kahju,
dulik rahvuskongress oli I P.A.E.P.
raames, kuid kadus teistelt pidustustelt.
I ÜEP-ga algas uuesti rahvus-kongresside
korraldamine ülemaa-kui
Torontos ei selgu.kuhu järgmin©
Esto läheb ja millal see toimub. Sellest
oleneb meie järgnev rahvusliku
elu plaanitsemine, Esto vaheüritu-Ümses
ulatuses. Baltimores oli uudse ?ed, maailmalaager, suuraktsioonid
üritusena kavas vabadusrong Wash- J°e.
ingtoni ja Stockholmi kokkut^^^^ Ja lõpuks haid soove Torontosse
ajalukku lamud oma paljude eesti ^^^^
Uppude.^ suurima rongkäigu ja toe- ^j,.^^ ^^j^^^^,^
näoliselt koige enam tähelepanu saa- ^^^^^.^ ^.^^ ^^.{^ tuhandetele
nud Estonia vähspressis. Uudseks tegelastele eesotsas Peakomiteega,
ürituseks oh laevasõit Läänemerel, ^^^^y^^^ vöillisluld kõr-millel
vast igaüks otsis Eesti ranna g^, hoiavad. Olgu tänatud ka kdikio
siniviirgu. de eelmiste Eesti Päevade tegelas-
,7i.nviiÄAni?<? konnad, et see iva, mis kord sai
ERIMAÄDÜ.& külvatud on võinud kasvada. Olgi
Kõik Eesti Päevad on olnud erine- tänatud eesti ajakirjandus, mis sõ»
vad ja peavadki olema, et uudsus numitoojaina tähtis vahend on oh
neilt ei kaoks. Et see ei juhtuks,ongi nud kõikide Eesti Päevade õnnes»
en-
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 5, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-07-05 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840705 |
Description
| Title | 1984-07-05-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 0ie Elu" nr. 27 (1792) 1984 Ive. Torontd» • / B.Äc TEL. 488. . J • [221.2317 ISOOME REISIBÜROO TRAVEL it) Toronto, Omi SyASõiDUB. iENNüD. £RIAIA. -2945 is m • * * • Iftuma kunde Ms. ' ' laniir Erich Naus 58 Avenue East lÖntario M1R 2Y6 • Res. 488-0129 lAJAS \ Biir. 27 NELJAPÄEVAL S. lUüUi iiiiirkokkBtuleku mõtte algataja Robert Kreemi jutuajamme „Meie Elule" EESTI lA^^A^ EESTLASTE ja rääkinud palju algavatest ÜlemaailmsistsstEQSti Päevadest. Kuid suurtele vastu minnes ei saa ka unustada^kuidas kõik see algas ja mida on juurde toonud uued Eesti Päe' vad. Mis motiveeris, põhjustas, arendas? Sellest jutustas,,Meie Elule'' ülemaailmset algataja, esimeste Põhja-Ameerika Eesti Päevade ja esimeste Ülemaailmsete Eesti Päevade esimees „Eesti Päevade tekke-ja arengulugu peame inimeste vaimsusest ja eelnenud sündmustest otsinia, eriti aga rahva otsinguist, loomingutahtest ja trotsist mitte alla anda võitluses, mille venelaste tulek meielvabale kodu- ' maale vallandas. Eesti Päevade sünnist kõneldes ei saa me mööda minna „papa" Januseni I Üldlaulupeost Tartus 1869, mis viisÄiutele laulupidudele, rahvuslikule ärkamisele ja riiklikule iseseisvusele. Eesti Päevad on vabasse maailma pääsenud eestlaste eluavalduste, elumõtte ja paleuste mitmepalgeline väljendusvorm, ; sest peale laulu on palju teisi väärtusi meie kultuurivaramus, mis oma dünaamilise, otse plahvatamapane-va jõu võivad tekitada üksteisega kokkupuutes ja vastamiai positiivselt reageeripiseL Nii siis on Eesti Päevade ideoloogiline põhi meie rahvusliku olemuse ja võitluse ter-viklikusse sünteesi itsimises rahva sellekohaseisse tegevusse, õhutami-sega. •" hulgake, ära seisma jää!" Jah, meie väikesest hulgast; sai tegelikult palju, ja pole ka seisma jäänud. Kuigi 1957.a toimunud P.A.E. Päevade massesinemisi algul paljude poolt ületamatuiks peeti, kestis tegelikult meie tegelaste kasv ka järgnevatel Eesti Päevadel New Yorgis 1960, To-rontos 1964 ja New Yorgis 1968. Selline toimeioli ka Rootsi Eesti: vadel Stokholmis 1968. VAIDLUSED SELTSKONDLIKUD KOOSVIIBIMISED • MITMES VALIKUS SOOJAD • BAAR • EESKAVA suures saalis ja kohvikys < 58 Broadview Avenu® Avatud igal pärnal Esto ajal kl. reservserimise vSImalušed h.- 1-niöös«l. ^ . Tiiu Hanlsy. (tol. 466-0104 I i-Vi -1 . Kj 1- Da™«r1p Londonist kavatsesin Pariisi I Ülemaailmsete Ee^, Päevad j ^ ^ ^ ^ , ^ saadeti niuUe telegramm - teostamises tundus kohati et m^^^^^^^ tulla. ..Meist ei tule keegi E. ringkonnad neid oiet. ei ah taud 0 • Päevadele". ÜEP Inglismaa Komitee sekohe alguses tuh Ajutisel Peak • esimehe Artur Ojasoo juurest helista-miteel maha lüua mitmete moiuk p^^.,^ ^^^^^^^ ""«•^""t / ""^«S' ''"kku ajada. Nii ka oli. Pika lahing. SoQvitrpidustustymtop^^^^^^^ ülevaate järele teatas üks vanem hai Kes seda sus e. oleks tahn d jaam, et ta on nii vaene, et jätab Kuid Rootsis algasid suvepuhkus p„„,^ ^..^^^^^ ^^^> juulis E.P. koiraldamisega juum^^^^ Torontosse. Sellejärele hakkasid ka oleks Rootsi eestlase tulek olnud^^^^ esialgu võimatuna ' lõigatud. Sellega 81 saanud kuidagi pJjjj^gj J . . .u„« aga Eesti Päevi "õustada. kuna see oleks ju purusta. Rui pikk kokkutulek oli möödas. AASTAL Pö««i"ba algusest pe\Ä^^^ AASTAL 1957 , rahva laiade hulkade kaasatõmbami- T *^ f • « * ka tulid ja kandsid rongkäigus Ülemaailmsete Eesti Päevade eel- , ,, •""= .. laager oh samuti varem otsustatud ..KWOU i;' c,-ij„™o; / . „ i , „. toos on tähtis tunnustada eelnenud f}'' Plaan.tsemise protsess.. Eesti j^^^,^ Q , . . . j,.^ „ InaLv nii S rahvuslikke suurüritusi kõikides f ^ ^ P ' ' alat, puutud me.e po- ka see suurkokkutulek saaks ÜEP-ga k^S^tSnZ . ~ .1 1 u J 1 . 1 hitilisi kusimusi valiaspoole meiepogenike asukohamaades, kuid 3^,1^1 if^^^ s^elggiSta^-^ aj.^ 1 . u , j . °i. ^GK. tselliseks aktsiooniks tegime et-päevadsellevastuonalatiolnudpuht Jrnipw/Snnrf". L^^HP PI Kanadas. EAK-leUSA-s ja Eesti Abi-sisemised." set see oleks roovmud tuhandetel • leUSA-s. Aktsiooni tegelikeks juhti- •• Selaste suvepuhkuse. Lõpuks saavu- j . i ^ „ . J ,° ÜLESEHITAV VAIM . fasime skautW kokkuleppe nii. et ^^^^ ^^^^ ^ ' ' '^ MilHste raskustega tuli teil te- ÜE Robert Kreem etendusena, kuna konkreetse vormi; said need siiski I Põhja Ameerika Eesti Päevade korraldamisega Torontos 1957. See oli katse vastust leida rahva uinumise ja tuimumise vastu eesti asjas. I Ülemaailmne" oli 1960-date aastate lõpupoolel liiga julg|ejja utoopiline sõ-maailmsed Eesti Päevad sündisid gelda I Põhja Ameerika ja I Ule- lelekoheseltjärgnebmaailmalaager.|T A, T , | j p , | . , ,, ..laiendatud" V Põhja Ameerika maailmsete Eesti Päevade korral- Ajaline rahulolematus oli USA-s siis- i^nuiAiJi Ee^ti Päevade' soovis. Sõna „üle- damisega? kiniisuur.etpildimesaatmaesirida- •- On teil komm^entaare Eesti „Põhja Ameerika Eesti Päevade jad tähtsamatesse keskustesse asja Päevade kui ürituse arengu kohta? mõte võeti omaks päris kergesti, selgitama. Viimane võitlus oli Seed- ..Paljud ehk mäletavad, et I Põhja na, sest põgenikee^tlaste majandus- Skeptitsismi oli selles, kust me kõik rioruga, kes ei soovinud suveharjapi- Ameerika Eesti Päevadel korralda-lik kandepind ei olnud veel kuigi need inimesed kokku saame, mis or- dustuste ÜEP raami tulekut. Saavu- sime massesine mišteks peaürituse, tu^ev. Alles siis, kui V P. A. E. Päe- ganiseerimiseks ja esinemisteks va- tamise ka nendega kokkuleppe. Alles mis koosnes laulupeost ja Eesü Män-jalikud. I P.A.E. Päevad olidki nagu siis.kui suurkokkutulek oli aset lei^-gudest. Neile eelnes kogu E.P. tege-proklamatsiooniks eestlaste mobili-^ jiud.nähti, et kõik olid kolckulepete ^ste defilee, kaasa arvatud gaidid ja seerimiseks/möie organisatsioonide tagajärjel võitnud. Torontosse kogu- tadid. Kogu sellise kavalise kont-suurendamiseks, . nes ennenähtamatult suur eestlaste sen\atsiooni mõtteks oli nii tugev Nii nagu Lingiaad Rootsis 1949 hulk. Seedrioru, kes~ ÜEP-ga liitus, rahvuslik turmtuli Goliseumi tuua, et Ernst Idla juhtimisel palju eesti naisi sai vastutasuks 8000 külalist ja Kot- see tuimunud südamed uuesti eesti võimlema pani, nii tegi seda ka Eesti kajärve maailmalaagris oli osavõt- tegevuseks lõkkele lööks. Kuna me j vade Ajutine Peakomitee selgitas, et uued pidustused kujuifcevad tõieliselt ülemaailmseteks, võia nüüd juba I Ülemaailmsete Eesti Päevade Peakomitee oma eesmärki täie jõuga rakendama hakata. Selline esimene ülemaailmne eestlaste suurkokkutulek sai"teoks Torontos 1972. Küllap motiveeris meid kõiki selleks meie kauaaegne üksteisest eemalölek.kui saatuskaaslasedja et meie südameisse oli tekkinud nii palju tundeid, mis ootasid võimalust ühiseks väljenduseks." i >^ Kuidas eriiesid Eesti Päevad deistest eelnenud suurüritustes! m^ü suvepäevad, süveharjapidus- Qused, laulupeod jne.? ,,Eesti Päevad blid juba algusest peale mitmepäevalised ja toimusid peamiselt vaba looduse asemel linnas. Linnas pn paljusid üritusi mõjukam läbi viia kui metsarüpes. Linnas tuleb juba riietuda paremini,kui vabas looduses, mis omakorda ei jäta jälgi jätmata rahva üldisele meeleolule. Eelnenud ühisüritusi korraldati mingi grupi ppoh rah^fale rohkem Päevade innustus kogu rahvusiiku jäid 1200. Arvud olid poole või kaks ju ei teadnud varem kui palju inimesi tegevuse rindel.^ Eriti märgatav oli korda suuremad»kui need üritused pidustusele tuleb ja meie majanduskasv naisvõimlemise ja rahvatantsu oleksid toimunud iseseisvalt. Mis HkseisE.P. organiseerimise algul oli alal. Sellega kaasus huvi rahvarõi- kõige tähtsam, üheskoos sai alus null. siis ei teadnud me ju ka keegi, vaste valmistamise vastu, millele ai- pandud ÜEP koostöö mõttele, mida millega see algatus oleks võinud lõp-. tasid kaasa kursused. Meie rahvas keegi vaevalt suudaks purustada, peda. Sel põhjusel toimus võimle-tekkis suurem huvi meie kultuuri Kõik järgnevad Ü.E. Päevad on sa- mine mustal muldpõrandal, sest uue sügavusejalaiusesuunas.Meiejõu- mai ajal toimunud. Kadunud on ka kate pealepanemine oli väga kalljs. dude kasvuks, juhtkonna üksteise- suured hävitadatahtvad vaidlused. Sellevastu üürisime defileeks Kana-mõistmiseks, ja mis kõige tähtsam, da parima suure sõjaväeorkestri,mil- Eesti Päevade ülesehitava vaimutek- ESIMENE ÜLEMAAILMNE le helidel siis meie lõpmatult ilusad ja kimiseks aitasid eriti kaasa laagrid ja. värvirikkad tegelaste kolonnid uhku-õppepäevad. Lõkketulede paistel, l ÜEP kangelasteks olid ka paljud setundest rahva ette sammusid. See suus rõõmsad laulud, küpses uus Ees- kaugeh kohalesõitjad. Majandusli- oli unustamatu silmapilk, millal ini-ti Päevade ja eesti töö kandjate pere. kult oli reisi ettevõtmine suurt ohvrit mesedvaevult pisaraid suutsid tagasi Ma ei ole unustanud Ignas Tõrmakü- nõudev Austraaliast, Uus-Mere- hoida. See tähistas uut algust eestlas-la sõnu ühel sellisel kokkutulekul maalt, Lõuna-Ameerika riikidest, te rahvuslikus töös. Taoline peaüri- Muskokas 29 aastat tagasi, kus ta Prantsusmaalt jne. Kõikjalt tuldi, tus viidi läbi kõikidel järgnevatel jutustas temale lapsepõlvest meelde- Austraaliast terve suur lennukitäis. P.A.E.P-vadel jäänudpalveliste sõnu uutele eesti .Tiiu Kroll^Simmuli eestvedamisel. Ülemaailmsete Eesti Päevade vaimu kandjatele: ..Hõissa, väike Kui ma enne esimest maailmakokku- plaanitsemisel said laulupidu ja rah- POHJA-AMEERIKA MANDRI EESTI PÄEVADE KORRALDAJAID Teine rida vasakult paremale: H . Männik (abiesimees ja rahvapeo üldkorraldaja). M. Miitel. S. Veidenb^^, X Loo (peaürituse ees hap, A. Lee (kunstinäituse toimkonna juhataja), L. Rand, E. Runge, E. Väär, pr. ttTiidu7Tnäisvõimle^^^ üldjuht), V. Taev^rahva-täntsude üldjuht), M. Mägi, L Kattemaa, E..Salurand, R. Poua, ü. Jürima, U. MäUo, E. Ratas ja E. Mägi. /Il ILUS KANADA K U N 8 T I K Ä 8 I T ÖÖ Ti^« QuiM 8hop pakub Kanada kuulsamata kunotnlkkuda toodanguid nii karaamikas, klaasis, I H I U S , matallis Ja kunst-mataijaHs. ESKIMO QALyEflY'8 laiata Kanada kftvgakvalltaadilist Inuit skulptuuri Ja ttratftmbakl. THE GUILD SHOP 140 Cumbariand 8t., Toranto • 921T1721 (iaif-Cumbarland avaus Bkiori allmaajaamas) (10% hinnslandust kunsti-korrusel koos juuresoleva kuulutusega ja vähemalt $20.00 ostuga) vatantsu-võimlemise osa üksteisest nevatesse maadesse. Nii saavad vei-lahutatud. Ei tule ju inimesed tuhan- nad korraldajad pisut puhkust ja dete kilomeetrite kauguselt pidustu- uues kohas algab suur rahvast koon-sele, et seal mõni laul laulda või dav tegevus. Ja kes ei taha oma pidus-rahvatants teha. Ka sai ÜEP pikema- tust paremini teha, kui eelmised? le ajale plaanitsetud. See tekitas ka Uudsust Eesti Päevadele annavad rahva silmis tähtsa defilee läbiviimi- ka inimeste eneste muutumine, ajad se probleemi. Ei leidnud me mingit ja olukorrad. Baltimore tegi omale rahuldavat võimalust selle läbiviimi- nime sellega, et pidustus viidi läbi seks laulupeo ega valguspeo algul, võrdlemisi väikese kphapealse eest- Peakomitee liikmed Hans Lupp ja laste rahvusgrupi poolt. Seal olid Enn Salurand soovisid tegelaste suurtsugused hotellid.kuna Torontos rongkäiku nagu need olid toimunud hoiti iga sendiga kokku, et rahvast Eestis laulupidude ja Eesti Mängude rohkem tuleks. Sockholmis olid ho-ajal. tellid keskpärased, kuid ürituste asukohad olid euroopalikult vanaaegse- POLIITILINE ' mad ja ilusad. Rootsi eestlased olid MANIFESTATSIOON õppinud nii Toronto kui Baltimore ,i Eesti Päevadest, kus vihmasadu pai- , . ' h ' ) " ® ; iu tekitas. Sealsed üritused kaik Torontos laulupiaude lOO-dal ^^j^ ^..^^^ siseruumidesse, juubelil ei pääsenud kullalt mõjule. ^ ^ ^ Paljud eestlased, kes seda oleksid soovinud näha, olid juba varem rutanud laulupeo-ruumi. Tuli seega midagi plaanitseda päris iseseisvalt. Peterburi 1917.a. rongkäigu eeskujul soovitasin poliitilist manifestatsiooni kõikide eestlastena. See otsus saigi tehtud. Plaanitsesime ronkäiku väga PALJU NOOREMAID - Mida uut näete IV ÜEM Estol? „Toronto linn juba ei ole enam sama, mis ta oli 1972. Palju uut ja kaalukalt, et see ärataks osavõtjate ilusat on siia juurde tehtud. Võime uhkustunnet ja ei muutuks ühtlasi oma muusika tippusid kuulda töeli-odavaks miitingu-tongkäiguks liig- selt ilusas hoones, Roy Thon^son sete plakatitega. Esmakordselt Eesti Päevade ajaloos võtsid nüüd defileest vabadusmarsiks saanud ronkäi-gust osa ka sõjaveteranid ja akadee- Hallis. Suur osa tegevusest viiakse läbi all-linna moodsates kõrgehitus-tes ning Eesti Maja on sõpradega kokkusaamise kohaks ja kehakinni-milisd organisatsioonid, mis sellele tamiseks ka eesti toiduga. Üks noorte palju uut värvirikkust juurde andis, üritusest on maailma kõige kõrge Nii said siis rongkäik, laulupidu ja mängud, visuaalsed võimlejate-rah-vatantsijate massesinemised, kõikide Ülemaailmsete Eesti Päevade iseseisvateks kandvateks osadeks. Teatrietendused, pidulikud jumalateenistused, rahvapidu, näitused ja mitmed eriesinemised meie kultuuri-' elu tippude kuulamiseks-nägemi-mas tornis, CN Toweris. Täiesti uudseks suuremaks ürituseks on kilk-mängudest välja kasvand Maakondade Päev. Eks iga üritus ole ju ka uus oma sisult ja korralduselt. Kuna suur osa meie rahvast! on jõudnud pensioniikka, siis on neil pidustustel kindlasti hea kogeda, et meil on esi-| nejate näol väga palju nooremat rah-seks ning noorte programm on meil vast, kes Eesti Päevi ja eestlust edasi ÜEP kavades tänapäevani olnud. Pi- saavad kanda. Oleks ainult kahju, dulik rahvuskongress oli I P.A.E.P. raames, kuid kadus teistelt pidustustelt. I ÜEP-ga algas uuesti rahvus-kongresside korraldamine ülemaa-kui Torontos ei selgu.kuhu järgmin© Esto läheb ja millal see toimub. Sellest oleneb meie järgnev rahvusliku elu plaanitsemine, Esto vaheüritu-Ümses ulatuses. Baltimores oli uudse ?ed, maailmalaager, suuraktsioonid üritusena kavas vabadusrong Wash- J°e. ingtoni ja Stockholmi kokkut^^^^ Ja lõpuks haid soove Torontosse ajalukku lamud oma paljude eesti ^^^^ Uppude.^ suurima rongkäigu ja toe- ^j,.^^ ^^j^^^^,^ näoliselt koige enam tähelepanu saa- ^^^^^.^ ^.^^ ^^.{^ tuhandetele nud Estonia vähspressis. Uudseks tegelastele eesotsas Peakomiteega, ürituseks oh laevasõit Läänemerel, ^^^^y^^^ vöillisluld kõr-millel vast igaüks otsis Eesti ranna g^, hoiavad. Olgu tänatud ka kdikio siniviirgu. de eelmiste Eesti Päevade tegelas- ,7i.nviiÄAni? |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-07-05-05
