Meie Elu = Our life, July 25, 1985

              i" nr. 30 1985
•»»
aa
" nr. 30 NELJAPÄEVAL, 25. jÜlMl - THURSDAY, JULY 2S S
ne
irani,
igist
[anide maailma-
^ippeš.
)to — l i . Raigna
jii tagajärjega 8,43
Ikord.
võistlus toimus
jolikul samal staa-
|es, kus tuli esime-ledali
ja saavuta-i
tagajärjega
la rekord,
[ei esines ka üks
kus üks pime
|ftks'amaalt, Fritz
70-74 a. vanuse-imedalid
iOO m
ja 200 m jooksus
ljuhitud oma poja
eestla^ne, kes on
Itlustel maailmar
lii Jaan Roos, kes
'uerto Ricos, tuli
|iie ja kahekürnne
ises. Viies kilo­le
maailmarekor-staadioneist
oli
suurim, Marmi
älikerh. Ehitatud
iarmorist tribüü-
)nit ümbritseval
irist sporditege-meetri
kõrgust '
ja Marmi staa-tise
kõrval. Far-
^s kohas, 200 m
[aminio staadio-ieemal,
toimusid
eel, et kõik staa-
|ilise pehme mu-ilje
nagu oleks
|ametil ja mille
Wl kuskil ei ole
[metlikuks kee-mida
vajaduse.'
56 ja saksa keel-
Ituvõtt itaallaste
LD RÄIGNA.
ite
7.—25. aug.
Imes" 22 spor-
[jaid tuleb ligt
[avõtjaga.
kamõnedees-
[ejõustikust ja
m registreen"
imbrus on sel
suure hulgsi
)tu võtuks, mis
ladsed. Ava-
7. aug. City
[niks on 83 a.
jend. Kanada
kaasa võist-
M.K.
\
-Saaremaa ja Läänemeri-»
joonised uuesti päevakorml CD
_a
seoses on paljudes teaduslikes et°
tekannetes, artikleis ja teostes tõia-^
seWnud jällekordselt päevakorra^-
I® rida vastukäivaid teooriaid.
Viiksime alustada Helsingi ülik.
ajalooprofessor Matti Klinge mitt©
kaua tagasi ilmunud teosega ,,Mm°
naissuutemme merivkllat** (Mei©
muinasaja merevõimud), mille ko°
haselt Eesti ühes Edela-Spome, Tu­ru
ja Ahvenamaaga kujutas endast
temast põhja pool asuva Pohjom»
maa (Satakunna ja Kalkanti) mere»
nig! lõunanaabrina sama võimasi
mereriiki. Selle teose kohaselt oli
Lemminkäise (Lammekinus, rex d(s
Curoniä) kodupaik Saar — Saare­maa,
„Kaleva nõmmed" — Lääne-
Eesti tasandikud. Professor väidab
oma teooria põhjenduseks, et Kale-vala-
luule on kogutud Väinölast,
g.o.Eestist, Ingerist ja Ida-Karjalasll,
mitte Soomest — Pohjolast.
See pole ainuke teooria. Soome
rahvaluuleteadlane prof. Matti Kuu­si
võtab paksud köited kokku ja kir­jutab:
,,felias Lönnroti meelest oli
Põhjala muistne Permi riik Valge
mere rannikul — soovitan soojalt
seda ideed eestlastest kaljujooniste-uurijatele.
Kaarle Krohn paigutas
Põhjala Ojamaale ja Uno Harva
Sveamaale. Mitut soome uurjjat on
ahvatlenud Lõuna-Pohjonmaa, ent
viimastel aastatel on olnud kõige mi­nevam
Pentti Pajuneni esitatud ja
Paavo Haavikko arendatud Bütsant-si
Konstantinoopoli idee... Rahvaru-nodes
on Põhjala paralleelnimeks
korduvalt Saari või Saarenmaa. See­ga
peaks Kalevala asukohta otsima
Saaremaast lõunas. Pärnu-, Tartu-ja
Liivimaa vetelt. Pealegi oleks see
heas kooskõlas seisukohaga, et kale-vala-
värsimõõt on sündinurfürgsoo-me
ja -balti hõimude kokkupuudete
tulemusena. Kalevalalise luule va­nim
kihistus (on) arvatavasti just bal­ti
hõimudelt saadud laenuaine. Kale­vala
paigutamine Eestisse ja Põhjala
paigutamine põhja poole Spome lah­te
on igal juhul vähem pöörane kui
Põhjala otsimine Valge mere äärest,
Ojamaalt või Konstantinoopolist."
Seega ei võta proiessor Kuusi õieti
mingit omapoolset seisukohta kol­leegi
prof. Klinge mereriigi suhtes,
millist ta aga küll ka refereerib.
MLJUJOONISED KARJALAS
Valge mere nimetamine Kalevala
otsitava kodupaigaga seoses ei ole
juhuslik. Nimelt avastas ja kopeeris
15 aastat pärast Lönnroti ,,Vana Ka­levala"
(1835; nn. „Üus Kalevala",
eelmisest 10.000 värsi võrra pikem,
ilmus 1849) ilmumist Viljandist päri­nev
baltisaksa geoloog-arhfeoloog,
hilisem Tartu ülikooli mineraloogia-
Hamill {pahemal) lioeb Metsaülikoolis Läänekaldal laan Kaplinski Imiulet inglise keeles. Elmar
uu ja Heli Kivilaht (Toronto) etlesid eesti keeles. Foto - Vello Salo
nstituut kogub kõike eestikeelset
Perl meaeina ksaljujoonise ulatuslik põlii
professor Constantin Caspar Andre- saarel, tohiks olla tõendiks kunstnik
as Grewingk (1819-1887) Aänisjärve ku kursisolekust rahvaluulega, sest
Tuonela luige surmamine?
Arvatav tule vabastanjiist
kujutav kompositsiooni
Bestoni neemel
Oletatav maailmaloomise
ürgmüüt Guri saarekesdl^
ääres Karjalas mõistatuslikud kalju­joonised.
Tervelteo aastaks ..unusta­ti"
see avastus teadlaste poolt, kuni
Rootsi arheoloog G. Hallström ja ing­lane
M.G. Burkitt 1910.a. neile joo­nistele
uuesti tähelepanu pöörasid.
Kahekümnendail ja kolmekümnen­dail
aastail avastati uusi kaljujooni­seid
Valge mere ääres Uiku jõe suud­mes.
Uued avastused järgnesid 60-
ndail aastail, mille tulemusel on täna­seni
teada Aänisjärve maalilisel ida­kaldal
üle 900 ja Valge mere ^äres ligi
2000 üksikkujundit.
Aänisjärve ja Valge mere kalju-jooniste-
vanust hinnatakse arheoloo­giliste
materjalide alusel üle 4500
aastale. Peatähelepanu seejuures on
pööratud viiele neemele või maani­nale
— Karetski, Peri, Bessov, Klado-^
vetski ja Zazhli nn.Nossile — ja Guri
pisisaarekesele, kutsudes seda ala
Aänisjärve pühamuks. Ollakse arva­misel,
et see saareke ja läände sirutu­vad
kaljuneemed ühes koheselt alga­va
rannametsa ja järveveega on ol­nud
kord ürgpühad.
Ruumilistel põhjustel on käesole­vas
võimalik peatuda ainult mõnel
kõige tähtsamal neist kaljujoonis-test,
milliste loojaiks peetakse erilis­te
võimetega ja teadmistega õnnista-.
tud ürgseid arbujaid-nõidu.
TEE SURNUTE RIIKI
Alustaksime Bessoyi neeme gra-niitkaldal
avastatud pannooga, kus
kompositsioon lähtub ilmselt juba
tollal eksisteerinud loomulikust sü­lgavast
kaljupraost. Et see pragu oli
sellal juba olemas, seda kinnitab sel­lele
raiutud kahe meetri kõrguse
inimolendi loomistehnika asend
keskjoonega üle prao, suu aga prao
hargnemiskohal. Katsed selle müsti­lise
olendi ja ta paiknemiskoha lahti­mõistatamiseks
on juhtinud teadla­sed
Lapi mütoloogia juurde, mille
kohaselt tee surnute riiki viib läbi
maa sees oleva prao või läbi järve..
Meenuvad ka „Kalevalast" need ru­nod,
kus on juttu kaljupraost, Põhjala
emanda poolt röövitud ja kaljumäk-ke
peidetud päikesest ja kuust ning
Väinämöise pilgust (runo 49) kalju-prakku.
Oletatavasti kujutab neli­nurkse
peaga olend Karjala mütoloo­gia
kohast allmaailma valitsevat
naisjumalust. Ka sama pikk sisalik
vasakul ja luts paremal esinevad all­maailma
kuulujatena Siberi rahvaste
mütoloogias. Ülejäänud kujundid
sellel pannool juhivad arvamise üsna
väheste kahtlustega kunstniku tahte­le
mõtestada samas ka maailma loo­mise
ürgmüüti, eriti pikakaelaga lui^-
gest ja teistest ebaharilikest kujutis­test
lähtudes. Need korduvad teistel
joonistel. Näiteks kolme vikerkaari-list
taevavõlvi kujutava kaarega lüli­ge
kehal, munaga luige all ja (vist?)
päikesega Guri saarel ning Tuonela
luige surmastseeni kujutav kompo­sitsioon
või tule vabastamine Be^=
sovi neemel. Kõigele sellele leiam®
lähedasi runosid„Kalevalas" ja tea­me,
et veelinnu muna kujund (vt*
esimene runo) on kalevalaliku maail­ma
loomise aluseks. Et maailma saa-
— Väinänöinen tuli ju merest saare­le,
Ilmarisepõlv, kuhu lind tegi pesa,
oli ometi samuti merest väljaulatuv
saar. •.
Lõpuks ei saa mööduda Peri neeme. . turule ilmunud rida mälestusteoseid,
joonisest, kuigi see on vahepeal lah- Kõik teosed aga ei lähe kirjutusmasi-
Tartu Instituudi sekretär dr. En- Arvo Alfredi „Hiiumaa Alfred", Ii­del
Aruja oma aruandes märgib, et mar Palsi „Kehra Sulfaat-tselluloosi
möödunud aastal arhiiv ja raania- tehasl938-1983", Ants Vommi kooš-tukogu
kasvas 61 saadetisega, mis tatud 170-lehekülieline Kalevipoja,
tulid igast maailmakaarest. Kalevala ja Kalevide sõnavara re­gister.
Ants Pallop tegi 67-lehekülie-
Saadetise suurus oli ühast köitest lise indeksi neljaköitelisele „Eesti
kuni terve isikliku raamatukoguni saatuseaastad", ja ta asus „Välgu-
(Liis Juskelt umbes 900 köidet). Aasta märgi kasvandikkude" kallale. Vare-jooksul
on sisse kantud 650 raama- mini on saadud Ants Vommi suur
tut. Peale üksikute dokumentide saa- paljukeelne sõnastik, Marie Neu-büs
kogukamaid isiklikke arhiive manni „Saved from Siberia". „Me-
Arnold Kutsarilt. Edgar Saksalt ja moirs of Dr. Otto G. Lellep", mis
Rahel Albreih. Rikkalikult saadi ka imponeerib oma 272 lk. teksti ja pilti-fotokogusid,
mille sorteerimine ja dega. Kui palju niisuguseid veel kel-kataloogimine
tekitab muremõt- legi laekas on?
teid. Abi on vaja! Erilist märkimist ESTO raamatunäituse toimkond
vajab veel Kanada 1981. aasta rahva- andis välja nimekirja ..Eesti Raamat
lugemise andmestiku meie erisoovi 1970-1984", mille toormaterjal oli
kohane väljatõmme eestlaste, lätlas- • allakirjutanu sedelitel. See teos, kul­te
ja leedulaste kohta Kanadas. See gi ta näitab mõnin gaid kiirustamise
pakk on umbes kaks jalga kõrge ja tundemärke, on leidnud hea vastu-maksis
meile ühe kolmandiku 5000 kaja. Uusväljaanne on ettevalmistu-dollarist.
Muidu oleksime meie ka- sel. „Polyphony, Toronto Peonle"
dunud Kanada „teiste" rahvaste vol. 6, nr. 4, avaldas E. Aruja sulest
sekka. artikli „The Estonian Presence in
Dr. Aruja ütleb, et viimasel ajal on Toronto", milles on muuseas juttu
..Tartust" Torontos. Viimaseks sai
Oinas, Johannes Pahapill. Tõnu Par-ming,
Toivo Raun, Vello Soots, Rein •
Taagepera, Kaja Telmet (registrar),
Jaan Timusk, Roman Toi, Olev Trass
(esimees) ja Mehis Vahtra (laekur).
Instituut vajab ka teie abi! Rahas,
materjalides ja tööjõus: arhivaari on
vaja ja elukutselise treeninguga raa­matukoguhoidjat,
indeksite tegijaid
ja palju muud, ütleb sekretär oma
aruandes.
Instituut kogub kõike eestikeelset
— nii käsikirjalist (ka isiklikke kirju),
trükitud, joonistatud raamatuid, aja­kirju,
ajalehti, pamflette, mälestus­esemeid,
igasuguseid dokumente, fo­tosid,
heliplaate, helilinte... Eriti
vajalikud on koguda kõike enne-1944
ilmunut.
Võõrkeelsest kirjavarast kogutak­se
ainult seda,mis Eestit või eestlasi
puudutab, kaasaarvatud need, mida
eestlased kirjutanud. Aadress: 310
Bloor Street West, Toronto, M5S
1W4, Canada. (Sekretäri kodune tele­fon
(416) 447-8958).
tiraiutuna viidud säilitamiseks Ermi-taazhi;
On arvatud, et siin on tege­mist
Lemminkäise Hiie hirve jahiga.
Ka siin kohtame neljakandilise pea­ga
inimest (Tapiole vastav metsaju-mal?).
Pikakaelalised luiged (manala
linnud?), part (maailma loomis­loost?).
Kõik keerleb spiraalselt
tsentri suunas. Allosas ujuv luik ja
kaks lamavat inimfiguuri. Kas on
siin tegemist mütoloogilise, allilmas
esiisade hingi valvava Tuonela luige
surmastseeniga „ Kalevala" 14. ru­nos?
. /
nast ja Xeroxist kaugemale, nagu
oonilise ülesehituse, loomingupsüh-holoogia
jne. seisukohalt."
.SAAREMAA?
Aga põhjendatumat vastust ootab
ka proL Matti Kuusi selle kirjutise
ka valmis käsikiri Tartu College' ist ja
tema allorganitest Eestlased Kana­das
jätkuteosele.
TALGUTÖÖ
Raamatukogus tehti 1984. aasta
jooksul 17 juhul 19 talgupäeva tööd.
Talgulised olid Ellen ja Albert Irs.
Evi ja Helmut Aavik, Saima ja Otto
Roos. Aino Kangro ja Emil Eerme.
alguses toodud eitav seisukoht Valge Asta Toppi, Jeanette Anton ja Silvia
Jäägu need ja paljud teised küsi­mused
rahvaluuleteadlaste ja -uuri­jate
otsustada-vastata. Kaljujooni­sed,
milliste kohta on ilmunud rida
teoseid (isegi kaheköiteline „Skandi-vaania
kogumik" 1959 ja 1962 Tar­tus)
ning palju esseid Soomes ja mu­jal,
kinnitavad kindlat tugipunktilist
seost ..Kalevala" runodega ja soome-ugri
rahvaluule ning mütoloogiaga.
Vähemalt nende ridade kirjutajale on
mere seose kohta „ Kalevalaga" )a
enam-vähem soostuv rahulolu Saa­remaa
ja sellest lõuna suunas mere-alade
kohta. Kui nii, kuidas seostada
siis Saaremaaga ja Eesti-Soome
muistse mereriigiga „Kalevala"-ai-nelisi
esiajaloolise kultuuriloomingu
tõendeid Aänisjärve ja Valge mere
aladel? Tal on olemas küll ka„ülemi-neku-
tee": ..Kui „Kalevala" pidada
peaasjalikult mütoloogiliseks eepo­seks,
nagu mina seda teen, ei tundu
Kalevala-ja Põhjala asukoht maa­kaardil
olevat kuigi oluline." Siin
siiski jääb jällegi sõna ka teistele
rahvaluuleteadlastele ja „Kalevala''
uurijatele (meil esmajoones prof.
Marriott kataloogisid kodus kas­tide
viisi Instituudi raamatuid. Juku
Koiga tegi teistmoodi konstruktiiv­set
tööd: tegi riiulitele uksed ette ja
seinakappe Rotalia ja Liviensise
ühistoas, mida Instituudile lahkesti
kasutada anti. Sellega säästis ta Ins­tituudile
umbes 700 dollarit. Kõigile
vabatahtlikele suur aitäh!
Instituudi kasutada on praegu neli
ruumi, kokku sada ruutmeetrit. Riiu­leid
on 350 jooksvat meetrit. Praegu­seks
on tellitud veel 50 meetrit riiu­leid,
millest jätkub ehk järgmiseks
aastaks.
MAJANDUS
Instituudi ainuke teenitud sissetu­lek
on vabatahtlikust annetusest
loengutel. See ön viimasel ajal tõus­nud
ühe dollari tasemele isikult, mis
hästi katab kohvikulud. Kuulutuse
arved on jätkuvah tasunud Grimm's
Foods Limited. Ka ruumid on tasuta,
teada ainult üks kõige tõenäolisema- Felix J. Oinasele). Sest kuigi rahva­na
tunduv arvamine nende loojast luule ön põhiliselt internatsionaalne
(loojaist). Need joonised pärinevad ja rahvalaulikute poolt rahvustele
Volga-Oka jõgikonnast tulnud lohk- kohaldatav, on kuski selle algpunkt
kammkeraamika-kultuuri kandjailt, ja - - ..Kalevalas" leidub mitte väga
soomesugu, s.o. meie hõimudelt. Ei üliküllaselt mütoloogiliselt slaavilist
saa kuidagi jätta toetamata Kaljo Põl- või veel kaugemat. Kus asuvad siis
lu poolt Eestis avaldatud tõsist soovi: MKalevala".(ja „Kalevipoja") rahvus- tänu Tartu cõilegVile.
„(Need joonised) asuvad pidevalt la- (hõimu-) usundlik-mütolopgilised Toetust andsid veel korp! Frater-geda
taeva all, kättesaadavad kõige juured ja loomingulise embrüo kodu-väiksematessegi
pragudesse tekki- paik? See ikkagi peab mahtuma hõi­vate
jääle. Sellest tulenev pidev gra- .mude kunagise laia omandiala piiri-niitpjnna
lagunemine on juba jääda- desse, kaasa arvatud võib-olla nii
vah kustutanud suurema osa veel Valge meri kui mereveed Saaremaast
kolmekümnendatel aastatel kopeeri- lõuna pool. On veel palju, millele
tud Vana-Zalavrugi pannoost. Karja- ootame „Kalevala"-aastast vastust,
la kaljujooniste kõrgetasemelised sest ürgselt kuulub ..Kalevala" ju ik-koopiad
on hindamatuks aardeks... kagi hõimusuguluse kaudu ka meile.
Jääb loota, et õige pea kerkib esile Loodame, et saame vähemalt tuleval
paar kunstiteadlast, kes võtaksid aastal selgi alal tüseda teose näol
oma elutööks Karjala kaljujooniste oodatavat selgitust ja selgust,
uurimise esiajaloolise kunsti, kuju-tegevuse
geneesi, kompositsi- JOHANNES KAUP
nitas Tartuensis, dr. Elmar Järvesoo
ja professor Olavi Arens. Tartu Col­lege
jättis meid seekord ilma rahata
— kuid pani sisse arhiiviruumi venti­latsiooni.
Aruandes on sissetulekuid
1984, aasta jooksul 2565 dollarit, sel;
lest annetusi 1359 väärtuses, loengu­test
$502, hoiuste protsendid ja muud
^704. Väljaminekuid oli 3880 dolla­rit,
sellest loengute kulud $592, raa­matud
ja Kanada 1981.a. rahvaluge-mise
andmed $1747, raamatukapid
$1000, arhiivimaterjah transport $247
ja muud kulud $296. Annetatud raa­matuid
pole hinnatud, samuti mitte
ruumide üüri turuhinda.
Toronto Ülikooli juurde asutatava
eestiainelise õppetooli ümber on
näiv vaikus. Raha jätkuks, et õppe­tool
välja kuulutada ja õppejõu otsi­misele
asuda — kuid Kanada valit­sus,
kellelt on loota toetust, annab
toetust ainult asutamiseks, mitte ju­ba
olemasolevale õppetoolile. Siht­kapital
on asutatud ja valmis võtma
toetusi eestlaskonnalt. Nimi on
..Chair of Estonian Studies Founda­tion"
Tartu College'i aadressil. (Aad­ress
on ka ajalehtede kalendrites).
ürete Säilik Estonia lavastu­ses
"Madame Pompadour"
koos hilisema mehe Agathon
Lüdigiga (Agu Lüüdik).
Endine ..Estonia''
primadonna sur!
Stockholmis
Stockholmis suri 94 aasta vanu>
ses Estonia algaastate operetipri­madonna
ja subrett Grete Lüdig
(Lüüdik), n-na Timm, kes oma hiil­geajal
kandis lavanime Grete Säi­lik,
olles siis abielus näitleja ja
lavastaja Alfred Säilikuga. Hiljem
abiellus ta uuesti kolleegi Agathon
Lüdigiga (Agu Lüüdik).
Grete Lüdig sündis 22. detsemb­ril
1890 Tallinnas. Kuulus alguses
Estonia koori. Kui primadonna
Alma Veltman teatrist lahkus, ker­kis
Grete Säilik menukalt esile ope-retisubretina
ja ka primadonnana
Helmi Eineri kõrval.
Pärast lavakarjääri lõpetamist
töötas fa Draamateatri juures.
Paguluses Stockholmis elas ta­gasitõmbunult,
ent ei katkestanud
sidet oma vanade teatrikolleegi-dega.
EPL
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
Instituudi direktorid olid 1984.aas-tal:
Heino Ainso, Endel Aruja (sekre­tär),
Karl Aun, Ivar Ivask, Elmar
Järvesoo, Juta Kõvamees-Kitching,
Jaan Kruus, Ilse Lehiste, Silvia Mee-ma
(abiesimees), Toivo Miljan. Felix
VÄUSKATUSE J A K O R S T NA
P A R A N D A M I N E
Tasuta eelarve. Soome ehitajad.
Helistage Veli Salminen'ile,
tel. 492-1351.
8B