1985-07-25-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Of Can
Nr. 30 (1847) 1985
Second Class Mail Registration No. 1354.
NELJAPÄEVAL, 25. lUULIL - THURSDAY, [ULY 25 XXXVI aastakäik
iPõhja-Itaalias, Dolomiidi mäge-toimus
looduslik uputuska-tastroof
Flemme orus, kus kokku
varises ühe suure paisjärve tamm,
tekitades kohutava vee- ja mudalaviini,
mis mõne minuti jooksul upu-taF/
ierve ^tava küla ja sealsed turistide
hotellid. Arvatakse, et katastroofis
on hukkunud umbes 250
iiiimest. Pärast katastroofi olid kadunud
120 inimest, kes peatusid
täotellides. Sava külas oli purustatud
20 maja. Õnnestuskoht asub 65
km Austria piirist.
Uputuslaviini ohvrite kindlaks-
MlaHsed on kohale jõudnud. Keskel Seedrioru Suvekodu juhataja õp. Tõ^ tegemiseks ja rusude alla jäänute
juhtnööreandmas. Jõekääru laste paremal nurgal Suvekodu juhataja filosoofia dokt päästmiseks rakendati suured po- õpetaja Leila Võsu. All — köögipersonal ja Naisseltsi juhatuse
Kersti Linask. (LähemäItM.4) / .Toto ~ J. Säägi. f^L^^^^^^ • liikmed. Ees, vasakult - Selma Metsala (Naisseltsi juhatuse liige),
dent Cossiga, kes lubas teostada ^e^sti Randsalu, Mare Alaveer (peaperenaine), Evi Jaaguste (Nais-seltsi
sekretär). Taga — Evi Novek (Naisseltsi juhatuse liige), Helmi
Hõbelaid, Asta Laanson, Helgi Sambla (toidustamise ala juhataja-
F o t o - J .
ialiku juurdluse tammi kokku
varisemise põhjuse kindlakstegemiseks.
Süüdistatakse kohalikku majandaja), Reet Medri.
kaevandust, et see ei ole olnud
küllaldaselt hoolas tammi korras-
^sssiiiiiiiiiSi^^
Lastesuvekodu kasvandikud õpivad savitööd. Taga seisab
alti
110 kasvandikku
Esitatakse ,664kheküljeline Balti süüdistusakt Nõukogude Liidu vastu
Rahvusvaheline tähelepanu Balti Tribunalile ja Vabadusristlemisele
Käesoleval nädalali 25. ja 36. juulil toimub Kopenhaagenis kahepäevane rahvusvaheline Baiti tribunal
Nõukogude Liidu vastu. Süüdistajaks on Balti Maailmanõukogu, mille moodustavad Ülemaailmne Eesti
Kesknõukogu, Ülemaailmne Läti Liit ja Leedu Vabastamise Ülemnõukogu. Balti Tribunali kuuluvad kohtunikena
l(uuarallv^sv£lh,eJiselt tuntud inimõiguste küsimustega tegelevat juristi prof. dr, Felix Ermacora
Viinist esimeheks olles. Tunnistajaina annavad tribunalis seletusi 15 tuntud isikut, kes olnud kas Nõukogude
Liidu vägivaldse tegevuse tunnistajaks, nagu Lätis selle okupeerimise ajal olnud Inglise asekonsul
KennethBenton, või kannatanud Nõukogude terrori all ja sealt välja pääsenud. Eestlastest on tunnistajaiks
Sergei Soldatov Münchenist ja Leila Miller ja Valdo Randpere S^^^
. Süüdistusakt Nõukogud^' Liidu takse süüdistusakti kokkuvõttes. millest osavõtjad sõidavad Kopen-vastu
on koostatud Baltj! Maailma Süüdistusakt on koostatud Balti haagenist ^ Stockholmi. Vabadus-nõukogu
poolt ja esitatakse selle Maailmanõukogu poolt kolme Bai- ristlemise ja Balti Tribunali ühise
esimehe Olgerts Pavlovskise all- ti rahva ülemaailmsete keskorga- üritusena toimub neljapäeval, 25.
kirjaga. Süüdistusakt on 6B-lehe- nisatsioonide koostööl. Ülemaa- juulil Kopenhaageni Raekojaväl-küljeline
mahukas teos Nõukogude ilmse Eesti Kesknõukogu esinda- jakul suurem demonstratsioon, kus
Liidu poolt Balti riikide suhtes jaina sõitsid Balti Tribunali koos- kõneleb Vladimir Bukovski.
teostatud vägivallast ja Nõukogude olekuile ÜEKN esimees Lembit Tribunali ajal korraldatakse
Liidu ekspluateerivast ja kolonial- Savi ja juhatusliige Mäido Kari Kopenhaagenis ka kommunismi-istlikust
poliitikast Balti riikides USA-st. Eesti delegatsiooni kuulu- vastane näitus, mis näitab massi-'
ning sihikindlast venestamise läbi- vad ka Rootsi Eestlaste Esinduse küüditamisi, venestamist ja vastu-viimisest
ja üldtunnustatud inimõi- (REE) esimees Johan Haabma panuhikumisi Balti riikides. Näitus
guste rikkumistest Balti rahvaste Stockholmist ja Eestlaste Kesknõu- on korraldatud Amsterdamis asuva
suhtes. I kogu Kanadas (EKN) esindaja Ado Bukovski-komitee poolt.
Kokkuvõttes nõutakse Nõukogu- Raudkivi Torontost. EKN esimees Balti Tribunal on korraldatud
de Liidu süüdimõistmist järgmistes oli tööülesannete tõttu takistatud pärast pikemaid ettevalmistusi
punktides: 1) Vandenõus rahu vas- Kopenhaageni sõitmast. A . Raud- Balti riikide saatuse ja nende riiki-tu
Euroopas 1939.a. 2) Agressioonis kivi võtab osa ka Vabadusristle- de õigustele rahvusvaheliselt suu-
Eesti, Läti. ja. Leedu vastu, nende misest Balti merel. . rema
sõjaline oku^eer mine ja adminis- Balti Tribunali istungid toimu- informatsioonide järgi on Tribu-;
treerimine, koloniseerimine ja ma- vad Kopenhaagenis „Skandinavia" nalile ja vabadusristlemisele ooda-
T.E. Naisseltsi Jõekääru Lastesu-vekodu
alustas tänavu 110 kasvandikuga,
neist üle veerandi oli tulnud
USA-st. Söögisaal jäi kitsaks ja
laudu tuli asetada ka saali.
sega. Eelmisel pühapäeval jutlustas
Toronto Ap.-Õigeusu koguduse vaimulik,
praost E. Lepik.
Jumalateenistus toimus vihmase
ilma tõttu suvekodu saalis, kus su-
, vekodu juhataja Kersti Linask ütles
Esimene päev algas pilvise ja jahe- praostile teretulemast ja tutvustas teda
ilmaga,kus kraadiklaas näitas ainult
14 pügalat ning oli vihmi ootel.
da lastele.
Endel Ruberg riputas praostile
Hiljem ilm selgines ja tõstis laste kaela miniatuurse Jõekääru vapl,mU-tuju.
lel tekst „Eesti keel" ja tagaküljel
Õnnetuskdht Itaalias
Teisipäev oli tutvunemise- ja mat- „Hoia Jumal Eestit",
kapäevaks Simcoe järve äärde. Nel- Jumalateenistus, mida kaunistas
japäev toimus maskipidu, reede ke- koguduse segakoor G. Raagi juhatu-raamikapäev,
kus Leila Võsu õpetas sel, algas kirikulauluga,
lastele savitööd ja õhtul oli lõkketuli. Pärast jumalateenistust suvekodu
Laupäev algas ujumisvõistlustega, kasvandikud kandsid ette oma loomis
lõppesid pühapäeval.. mingut.
Teine nädal algas jumalateenistu- i J.S-gi
Lõuna-Aafrikag
kuulutati välja
hädaolukord
Lõuna-Aafrikas tekkinud arvu°
kate neegrirahutuste puhul kuulutas
Lõuna-Aafrika valitsus välja
erakordse hädaolukorra, mis anKanada
keeldus USA-d abistarpiast nab politseijõududele suured voli-m;
S:panr;ai;SZ m . .söjakuijategijate^^deporteerimiseküsimuses S^^^tS^S^
Toronto „Globe and Mail" aval- ametnikku William Lundyt, kes on rahutused on olnud eriti Johannes-
Ueenmine, KülUnibeermimt! Jd ma- VdU IVUpeimdagemö ,,aivaimiiiavia imuic ja vauauuoüoucmiocic uuua- fi ' . " J hliroi tnnfitiiftnilplfnnnno in Protnrln
janduslik ekspluateerimine, 4) Ini- hotellis 25. ja 26. juulil. Tribunali ta rahvusvahelise ajakirjanduse ja das 20. Juulil pikema kirjelduse kinnitanud tema poolt eriuurimis- jlp^^^^^^
mõiguste rikkumine. 5) Taotluses pressibüroo oli hotellis avatud ju- TV jaamade poolt suuremat tähele-hävitada
eesti, läti ja leedu rahvas- ba 22, juulist alates. Tribunaliga panu. Torontost pidi ^alti Tribuna-te
rahvuslik identsus järjekindla samaaegselt algab Kopenhaagenis li jälgima sõitma ajalehe „Sun'i]*
venestamisega, arreteerimistega ja Vabadusristlemine, Balti merel, esindaja,
küüditamiste ning sundasumisele ' ' .' • ' • ; , • - - . .•. •
saatmistega, 6} Rahvusliku enesemääramise
eitamine.
Eestlaste, lätlaste ja leedulaste
rahvuslikud õigused ei vaja tõestamist.
Need kuuluvad neile rahvastele
mitte ainult seepärast,, et
nad olid kord vabadlja iseseisvad
riigid, vaid et see- on nende õigus
rahvusvahelise õiguse põhimõtete
põhjal. Viimasel ajal see õigus on
uuesti kinnitatud kõigile rahWste-^
le Liitunud Rahvaste rahvusvaheliste
kokkulepetega üldiste inimõiguste
kohta ja Helsingi konverentsi
Lõpuakti deklaratsiooniga, rõhur
rirahutustes on olnud arvukalt sur«
maohvreid.
Ühendriikide kohtuministeeriumi osakonnale 28. veebruaril kirjutatud Port EUzabethi ümbruses. Neeg-eriuurimisbüroo
taotlusest depor- kirja autentsust. Edasi „Globe and
teerida Kanadasse eestlane Karl Mail" kirjutab:
Linnas, kellelt Ühendriikide im- „Hr. Linnas oli Eestis 22 aastat . :—. . «
migratsioonikohus võttis ära tagasi tagaselja mõistetud surma, tas edasikaebuse deporteerimise kü-
Ameerika kodakondsuse ja keda Teda süüdistati, et ta olnud ühe Tar- simuses, kuid ta võib veel kaevata
tuse surmalaagri direktor 1941.a. au- g^asi tema deporteerimise ja Nõu-gustist
1942.a. maim. kogude Liidu tema deporteerimisko-
Nõukogude tõendeid oli kasutatud haks määramise vastu. Need edasi-eriuurimisbüroo
tahtis deporteerida
Nõukogude Liitu, kus ta tagaselja
on surma mõistetud. Kanada
on USA kohtuministeeriumi taot- neli aastaUagasi'kui Linnaselt võeti kaeb used tulevad teha USA Föde-luse
tagasi lükanud ja teatanud, et u S A kodakondsus. Hr. Linnas, 65, raalses Apeliatsioonikohtus".
ta ei saa ka edaspidi „sojakurjate- j^g^a arvatakse Ühendriikidesse ole- USA kohtuministeeriumi eriuuri-gijate"
Ameerikast väljasaatmise t^j^ud Kanada kaudu, sai USA misbüroo direktor M. Sher kirjutas
asjas kaasa aidata. kodakondsuse 1960.a. ja arvatakse selles asjas Kanada saatkonale Was-
„Globe and Mail" on küsitlenud elavat Long Islandil.
Kanada Washingtoni saatkonna Möödunud aastal hr. Linnas kao-hingtonis
8. jaanuaril. Ligi kaks kuud
(Järg lk. 3)
mm u
BB
Laupäeval, 3. ©ygystil Lakewoodis ^.J.*
10-®B spordialal. Õhtusel valguspQol esinavad rahvataBitsiJgid, (raMB'®^]
Ja
APAEV JÕEKÄÄRUL
Laupäeval, 10. augustil 1985 Staadioni Väljakul.
JUMALATEENISTUS: Kell 12. päeval.Teenib õp. E. Hoinsoo, Orelsi BB^siD
ÖCOWTSERTAKTUS: Kell 4 p.ö,
a V @ s : Sopran, Onn® Lasicve ® Duett Hilda Sepp ja Valve Tali 0 Bariton, Andres
Raudsepp t Rahvapillide ansambel 0. HaamQri juhatusel ja rahvatantsijad ®
Päevakohane sõnavõtt: Enn Salurand • Õhtul lõke ja tants
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 25, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-07-25 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850725 |
Description
| Title | 1985-07-25-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Of Can Nr. 30 (1847) 1985 Second Class Mail Registration No. 1354. NELJAPÄEVAL, 25. lUULIL - THURSDAY, [ULY 25 XXXVI aastakäik iPõhja-Itaalias, Dolomiidi mäge-toimus looduslik uputuska-tastroof Flemme orus, kus kokku varises ühe suure paisjärve tamm, tekitades kohutava vee- ja mudalaviini, mis mõne minuti jooksul upu-taF/ ierve ^tava küla ja sealsed turistide hotellid. Arvatakse, et katastroofis on hukkunud umbes 250 iiiimest. Pärast katastroofi olid kadunud 120 inimest, kes peatusid täotellides. Sava külas oli purustatud 20 maja. Õnnestuskoht asub 65 km Austria piirist. Uputuslaviini ohvrite kindlaks- MlaHsed on kohale jõudnud. Keskel Seedrioru Suvekodu juhataja õp. Tõ^ tegemiseks ja rusude alla jäänute juhtnööreandmas. Jõekääru laste paremal nurgal Suvekodu juhataja filosoofia dokt päästmiseks rakendati suured po- õpetaja Leila Võsu. All — köögipersonal ja Naisseltsi juhatuse Kersti Linask. (LähemäItM.4) / .Toto ~ J. Säägi. f^L^^^^^^ • liikmed. Ees, vasakult - Selma Metsala (Naisseltsi juhatuse liige), dent Cossiga, kes lubas teostada ^e^sti Randsalu, Mare Alaveer (peaperenaine), Evi Jaaguste (Nais-seltsi sekretär). Taga — Evi Novek (Naisseltsi juhatuse liige), Helmi Hõbelaid, Asta Laanson, Helgi Sambla (toidustamise ala juhataja- F o t o - J . ialiku juurdluse tammi kokku varisemise põhjuse kindlakstegemiseks. Süüdistatakse kohalikku majandaja), Reet Medri. kaevandust, et see ei ole olnud küllaldaselt hoolas tammi korras- ^sssiiiiiiiiiSi^^ Lastesuvekodu kasvandikud õpivad savitööd. Taga seisab alti 110 kasvandikku Esitatakse ,664kheküljeline Balti süüdistusakt Nõukogude Liidu vastu Rahvusvaheline tähelepanu Balti Tribunalile ja Vabadusristlemisele Käesoleval nädalali 25. ja 36. juulil toimub Kopenhaagenis kahepäevane rahvusvaheline Baiti tribunal Nõukogude Liidu vastu. Süüdistajaks on Balti Maailmanõukogu, mille moodustavad Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, Ülemaailmne Läti Liit ja Leedu Vabastamise Ülemnõukogu. Balti Tribunali kuuluvad kohtunikena l(uuarallv^sv£lh,eJiselt tuntud inimõiguste küsimustega tegelevat juristi prof. dr, Felix Ermacora Viinist esimeheks olles. Tunnistajaina annavad tribunalis seletusi 15 tuntud isikut, kes olnud kas Nõukogude Liidu vägivaldse tegevuse tunnistajaks, nagu Lätis selle okupeerimise ajal olnud Inglise asekonsul KennethBenton, või kannatanud Nõukogude terrori all ja sealt välja pääsenud. Eestlastest on tunnistajaiks Sergei Soldatov Münchenist ja Leila Miller ja Valdo Randpere S^^^ . Süüdistusakt Nõukogud^' Liidu takse süüdistusakti kokkuvõttes. millest osavõtjad sõidavad Kopen-vastu on koostatud Baltj! Maailma Süüdistusakt on koostatud Balti haagenist ^ Stockholmi. Vabadus-nõukogu poolt ja esitatakse selle Maailmanõukogu poolt kolme Bai- ristlemise ja Balti Tribunali ühise esimehe Olgerts Pavlovskise all- ti rahva ülemaailmsete keskorga- üritusena toimub neljapäeval, 25. kirjaga. Süüdistusakt on 6B-lehe- nisatsioonide koostööl. Ülemaa- juulil Kopenhaageni Raekojaväl-küljeline mahukas teos Nõukogude ilmse Eesti Kesknõukogu esinda- jakul suurem demonstratsioon, kus Liidu poolt Balti riikide suhtes jaina sõitsid Balti Tribunali koos- kõneleb Vladimir Bukovski. teostatud vägivallast ja Nõukogude olekuile ÜEKN esimees Lembit Tribunali ajal korraldatakse Liidu ekspluateerivast ja kolonial- Savi ja juhatusliige Mäido Kari Kopenhaagenis ka kommunismi-istlikust poliitikast Balti riikides USA-st. Eesti delegatsiooni kuulu- vastane näitus, mis näitab massi-' ning sihikindlast venestamise läbi- vad ka Rootsi Eestlaste Esinduse küüditamisi, venestamist ja vastu-viimisest ja üldtunnustatud inimõi- (REE) esimees Johan Haabma panuhikumisi Balti riikides. Näitus guste rikkumistest Balti rahvaste Stockholmist ja Eestlaste Kesknõu- on korraldatud Amsterdamis asuva suhtes. I kogu Kanadas (EKN) esindaja Ado Bukovski-komitee poolt. Kokkuvõttes nõutakse Nõukogu- Raudkivi Torontost. EKN esimees Balti Tribunal on korraldatud de Liidu süüdimõistmist järgmistes oli tööülesannete tõttu takistatud pärast pikemaid ettevalmistusi punktides: 1) Vandenõus rahu vas- Kopenhaageni sõitmast. A . Raud- Balti riikide saatuse ja nende riiki-tu Euroopas 1939.a. 2) Agressioonis kivi võtab osa ka Vabadusristle- de õigustele rahvusvaheliselt suu- Eesti, Läti. ja. Leedu vastu, nende misest Balti merel. . rema sõjaline oku^eer mine ja adminis- Balti Tribunali istungid toimu- informatsioonide järgi on Tribu-; treerimine, koloniseerimine ja ma- vad Kopenhaagenis „Skandinavia" nalile ja vabadusristlemisele ooda- T.E. Naisseltsi Jõekääru Lastesu-vekodu alustas tänavu 110 kasvandikuga, neist üle veerandi oli tulnud USA-st. Söögisaal jäi kitsaks ja laudu tuli asetada ka saali. sega. Eelmisel pühapäeval jutlustas Toronto Ap.-Õigeusu koguduse vaimulik, praost E. Lepik. Jumalateenistus toimus vihmase ilma tõttu suvekodu saalis, kus su- , vekodu juhataja Kersti Linask ütles Esimene päev algas pilvise ja jahe- praostile teretulemast ja tutvustas teda ilmaga,kus kraadiklaas näitas ainult 14 pügalat ning oli vihmi ootel. da lastele. Endel Ruberg riputas praostile Hiljem ilm selgines ja tõstis laste kaela miniatuurse Jõekääru vapl,mU-tuju. lel tekst „Eesti keel" ja tagaküljel Õnnetuskdht Itaalias Teisipäev oli tutvunemise- ja mat- „Hoia Jumal Eestit", kapäevaks Simcoe järve äärde. Nel- Jumalateenistus, mida kaunistas japäev toimus maskipidu, reede ke- koguduse segakoor G. Raagi juhatu-raamikapäev, kus Leila Võsu õpetas sel, algas kirikulauluga, lastele savitööd ja õhtul oli lõkketuli. Pärast jumalateenistust suvekodu Laupäev algas ujumisvõistlustega, kasvandikud kandsid ette oma loomis lõppesid pühapäeval.. mingut. Teine nädal algas jumalateenistu- i J.S-gi Lõuna-Aafrikag kuulutati välja hädaolukord Lõuna-Aafrikas tekkinud arvu° kate neegrirahutuste puhul kuulutas Lõuna-Aafrika valitsus välja erakordse hädaolukorra, mis anKanada keeldus USA-d abistarpiast nab politseijõududele suured voli-m; S:panr;ai;SZ m . .söjakuijategijate^^deporteerimiseküsimuses S^^^tS^S^ Toronto „Globe and Mail" aval- ametnikku William Lundyt, kes on rahutused on olnud eriti Johannes- Ueenmine, KülUnibeermimt! Jd ma- VdU IVUpeimdagemö ,,aivaimiiiavia imuic ja vauauuoüoucmiocic uuua- fi ' . " J hliroi tnnfitiiftnilplfnnnno in Protnrln janduslik ekspluateerimine, 4) Ini- hotellis 25. ja 26. juulil. Tribunali ta rahvusvahelise ajakirjanduse ja das 20. Juulil pikema kirjelduse kinnitanud tema poolt eriuurimis- jlp^^^^^^ mõiguste rikkumine. 5) Taotluses pressibüroo oli hotellis avatud ju- TV jaamade poolt suuremat tähele-hävitada eesti, läti ja leedu rahvas- ba 22, juulist alates. Tribunaliga panu. Torontost pidi ^alti Tribuna-te rahvuslik identsus järjekindla samaaegselt algab Kopenhaagenis li jälgima sõitma ajalehe „Sun'i]* venestamisega, arreteerimistega ja Vabadusristlemine, Balti merel, esindaja, küüditamiste ning sundasumisele ' ' .' • ' • ; , • - - . .•. • saatmistega, 6} Rahvusliku enesemääramise eitamine. Eestlaste, lätlaste ja leedulaste rahvuslikud õigused ei vaja tõestamist. Need kuuluvad neile rahvastele mitte ainult seepärast,, et nad olid kord vabadlja iseseisvad riigid, vaid et see- on nende õigus rahvusvahelise õiguse põhimõtete põhjal. Viimasel ajal see õigus on uuesti kinnitatud kõigile rahWste-^ le Liitunud Rahvaste rahvusvaheliste kokkulepetega üldiste inimõiguste kohta ja Helsingi konverentsi Lõpuakti deklaratsiooniga, rõhur rirahutustes on olnud arvukalt sur« maohvreid. Ühendriikide kohtuministeeriumi osakonnale 28. veebruaril kirjutatud Port EUzabethi ümbruses. Neeg-eriuurimisbüroo taotlusest depor- kirja autentsust. Edasi „Globe and teerida Kanadasse eestlane Karl Mail" kirjutab: Linnas, kellelt Ühendriikide im- „Hr. Linnas oli Eestis 22 aastat . :—. . « migratsioonikohus võttis ära tagasi tagaselja mõistetud surma, tas edasikaebuse deporteerimise kü- Ameerika kodakondsuse ja keda Teda süüdistati, et ta olnud ühe Tar- simuses, kuid ta võib veel kaevata tuse surmalaagri direktor 1941.a. au- g^asi tema deporteerimise ja Nõu-gustist 1942.a. maim. kogude Liidu tema deporteerimisko- Nõukogude tõendeid oli kasutatud haks määramise vastu. Need edasi-eriuurimisbüroo tahtis deporteerida Nõukogude Liitu, kus ta tagaselja on surma mõistetud. Kanada on USA kohtuministeeriumi taot- neli aastaUagasi'kui Linnaselt võeti kaeb used tulevad teha USA Föde-luse tagasi lükanud ja teatanud, et u S A kodakondsus. Hr. Linnas, 65, raalses Apeliatsioonikohtus". ta ei saa ka edaspidi „sojakurjate- j^g^a arvatakse Ühendriikidesse ole- USA kohtuministeeriumi eriuuri-gijate" Ameerikast väljasaatmise t^j^ud Kanada kaudu, sai USA misbüroo direktor M. Sher kirjutas asjas kaasa aidata. kodakondsuse 1960.a. ja arvatakse selles asjas Kanada saatkonale Was- „Globe and Mail" on küsitlenud elavat Long Islandil. Kanada Washingtoni saatkonna Möödunud aastal hr. Linnas kao-hingtonis 8. jaanuaril. Ligi kaks kuud (Järg lk. 3) mm u BB Laupäeval, 3. ©ygystil Lakewoodis ^.J.* 10-®B spordialal. Õhtusel valguspQol esinavad rahvataBitsiJgid, (raMB'®^] Ja APAEV JÕEKÄÄRUL Laupäeval, 10. augustil 1985 Staadioni Väljakul. JUMALATEENISTUS: Kell 12. päeval.Teenib õp. E. Hoinsoo, Orelsi BB^siD ÖCOWTSERTAKTUS: Kell 4 p.ö, a V @ s : Sopran, Onn® Lasicve ® Duett Hilda Sepp ja Valve Tali 0 Bariton, Andres Raudsepp t Rahvapillide ansambel 0. HaamQri juhatusel ja rahvatantsijad ® Päevakohane sõnavõtt: Enn Salurand • Õhtul lõke ja tants |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-07-25-01
