Meie Elu = Our life, July 25, 1985

              NELJÄFÄEVÄL, 2g. iuULIL TOURSMY, lULY 2S „Meie Elu*' nr. 30 (1847) 1985
Segaabieluliste probleem
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltdi, Estonian
House,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont, C©n®da, M4K
Tel.468-0951 • '
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetsja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., I ^w MUford, N.I.,USA.
V Tel. (201)
' ,,Meie Elu" väljaandjaks pn Eesti Kirjastus
Asut.A. Weileri algatusel 1950.
,.Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti.Majas, 058
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 468-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.-^
5 p.L, esmasp^ ja neljap. kl. 9 hm.~8 õ., laup. kl. 0 hm.r4 P'^-
;,MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas l a . §40.00^6 k. $22.00,
3k.fl5.50.USA-sse(US$] 1. a.844.0Ö,6.k:S25.00,3 kJ17.00
Ülemeremäadesse — 1 a. $48.00, 6 k. 126.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. ^28.50, 6 k. il4.25. Kiri- ja
õhupostilisa 0SA-sse: 1 a. |3d.80, 6 k. |15.40. Õhupostilisa
üleiiieremaade.sse: 1.a. ^58.00, 6 k. ^29^00,
'\ Üksiknumber — 75e
Kiriku otsene eesmärk on Jumala didega on õpetaja neid õhutanud ju-
Sõna kuulutamine mitte rahvus- malateenistustele (ingUskeelsete) tu-like,
kultuuriliste ega poliitiliste lemisele. Õpetaja on talitanud risti-eesmärkide
taotlemine. See üles- misi, leere, laul^atusi, matuseid ingli-anne
ja kohustus on rahvuslikel se keeles, inglise ja eesti keeles, et
eriorganisatsioonidel, ütleb üks selgemini jä tähendusrikkamalt eda-vaimulik
seoses probleemiga, kui- sl anda Jumala Sõna asjaosalistele ja
das lahendada eesti kogudustes näidata, et kogudus on valmis teeni-akuutseks
muutunud segaabielu- ma inimeste vajadusi kõigiti evan-
KuulutusKinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel 115.50,
tekstisJ5.00, kuulutuste küljel|4.75.
teenimise
„Meie Elu" pöördus aktiivsemate
irikuõp
musega:
umi sona ja tooga.
Meil on ka noorte täiskasvanute
, . . , . , , J ... oma piiblitund ja palvering, mis on
kirikuõpetajate poole Kanadas kusi- .^^tud kõigile, kes soovivad osa võt-ta.
Siiamaani on suurem osa osa-
„Meie noorte hulgas qn üha enam võtjaist olnud puht kanadalased, kes
segaabielusid, kus üks pool ei saa on suure andumuse ja pühendusega
aru eesti keielest. Mida on teie ko­guduses
ette võetud, et need noo­red
võiksid oma usuelu eesti kogu-aktiivselt
kaasas obiud. Nad on õppinud
tundma ka meie eestlaste probleeme ja
olukorda ja võtnud osa ka eestikeel-iiitgiiiiisiiiesiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
duste juures nii korraldada, et ka setest teenistustest. Mõned onsoovi-eesti
keelt mittevaldav abielupool, nud ka eesti keelt õppida, et pare-ja
sageli ka lapsed sellest abielust, nal^i teenida eesti koguduses.
Seda kõike oleks võinud palju tõ­husamalt
arendada, kui ka eesti noori
oleks suuremal arvul samasuguse
huvi ja andumusega kaasa löönud, et
terve tegevus oleks edenenud tuge­vamalt
eesti keeles. Mida rohkem on
„Pean koos nooremate kaastööiis- pühapäevakoolis, leeris, piiblitundi-tega
ingliskeelseid jumalateenistusi del ja noorsootegevuses normaalselt,
iga pühapäeva õhtul Segaabielu-pe-. ilma sündimata eesti keeh kõnele-
Avaldame saadud Vastused ano­nüümselt.
(Piiskop jä praost küsimu­sele
ei vastanud).
Haigus on igas perekonnas häi- ga peab USA saavutama ini.n. varu@»
dv ja valus. President Ronald Rea- tuse osast majandusliku ekspan-gani
haigus on praktiliselt suure siooni kaudu suuri tulusid. Kas see ie^onTJe^osa^^^^^^^ viid kpšrjä nooriTsed^^^
poliitilise tähtsusega, sest presi- eostub, sellele küsimusele ei oska jekindel ainult siis, kui nende leeriea- võib kiriku tööd teha eesti keeles, nii
dent on oma rahvale nagu isa^ kel- keegi anda veenvat vastust. Ka Rea­le!
lasuvad miljonite inimeste loo- gani eelarve juht Stockman lahkus
tused ja ootused. Kuna USA suur- ametist, arvatakse selle usukaotu-jõuna
omab tohutu mõju ka rahvus- se pärast,
vahelisel areenil, tõmbab tema hai- Administratsiooni tohutu õhu-gus
endale ka kogu maailma tähe- ruumi kaitseprojekt, looduna vas-lepanu,
Teisiti ei saagi see olla. tuseks Nõukogude Liidu suurele üisTd alused sems7^
lised lapsed on vastavatel tundidel et ka need, kes eesti keelt ei oska või
seoses jumalateenistusega. Ülejää- väga viletsalt oskavad, õpiksid seda
nud aegadel on osavõtt väga juhus- keelt ja tunneksid rõõmu oma saa-lik.
Sellel alal peab veel tegema palju vutusest ning kasu selle kasutami-tööd
ja arendama paremaid program- sest. Kuid ma ei näe, et me peaks
me, samuti on vajalik välja töötada vaikima voi evangeeliumi kuuluta­mist
kitsendama'ja tööd takistama
soovitav." saab teha selles keeles, millel on ini-
,,Lastel soovitafii minna eesti kooli mesi, kes on valmis kuulutama ja te-ja
ingliskeelt rääkival vanemal eesti- gema. Olen ka õppinud, et me võime
Nenderidadeilmudespeakspre- ^^^r^ letamiseks koguduse liikmeskonna- sellepärast, et me seda ei saa teha
mdent Reagan,ub^ faös^ Projekt nõuab p j et see oleks neile arusaadav ja eesti keeles. Näen, et seda peab ja
|a kodus, 8.0. Valges majas olema, deid dollareid ja vastus selle teos-
Ta on näidanud elurõõmsat nägu ja tatavuse osas on alles ebaselge,
tugevat tahtejõudu oma ülesannete Reagani alles hai^^las olles, on ker-juurde
asumiseks/Ka teme^m^ 'kVer k^sustele"'Et äg^^^ rarsltõmm^ta^noõri^kereioiree^^
»a jendanud. e luba augustikuus ,a "e Projekt, va.mus atud-in- ..^^^^^ on ingliskeelsed, lased, aga on valmis eesti keelt õppi-voib
^Reagan jalte^hobuse _sel,a8 nuslatud ka.ts)aks saab olla a.nuU ^..^ ^^^^ .^.^^ j^^.i.^ et teenida eestlasi evangeeliumi
ratsutada. See vo.b olla nu ,ae. Rea^^^^^
pruug. ka seda olla. _ •«'''V^^.»
Kusimusse^peab taie tõsidusega oma tervis on alles küsimusmärgi da, tuleks nii palju kui vajalik püha- .
suhtuma, sest tema jämesoole ope- all. ^ päevakoolis ja leeris kasutad/ingli-
^ Ä Ä k i . 3 u l e ' k £ Kuidas läheva,^ NATO liikmes. :se k.elt: Nende keele tõttu nende LUGEJA KIRJUTAB
on välijarakkudbst infitseeri. fügid Reagani haige olles kaasa msulme^imnaalM arenemine jaab
Euroopas lud osa täielikult välja lõigatud ja alustatud NATO relvas- kängu. Nad on uhe jalaga nagu ko­mujal
organismis vähjahaigust po- tuse tugevdamisega, kui selle põsil-le
nähtud. See annab ka arstide op- «"Jaja »» hoidja ise on ku- „^.^ , o»»»,vu,.-
timismiks oõhiust sitavas olukorras? Reagan oma iPotijustab, et nende lastel teist vot^'.^^^^^ Palume fciriutoda fcofcfcti-
Kuidvähjahaigusekäitumiseise-P'««f«»dikf oleku aja] on^selge- .maiust «olegi alevikus kui kuuluda ^ - ^ ^ j ^ Usada oma rüm^ia
loom ei ole ennJtatav. Ka puudub »önahseh,a^^^^^ 1^^^^
^ähjahaiguse raviks kindel menet- • ""hlumist Nõukogude Lutu ja selle Luterlik põhimõte on, et Jumal Sona ^^^^ ^^^^^ ^j^^^ redigeerida ja
lus. Seekord teostati tõrje operat- poliitikasse. On selge, et Kremlis ei tuleb kuulutada igale inimesele aru- lühendada ning mUtesobivuse
siooni abil. VõitI ainult oletada, et "^ski pisarat Reagani tervis- saadavas keeles. Segaabielude kor- j^^rr^i ^j^^^ avaldamata.
nresidenidn siit Deale arstide tu«e- l""" olukorra Üle. Pigemini hinga- rai on ainult uks tee, et teine pool
^ v a l v f a ^ i ä SusS^ takse kergemalt, et Reagani isiklik õpib eesti keele ära, mis juhtub ai-talle
teisi tõrevahendeid, kui olu- võib väheneda ja Nõukogude nult üksikutel kordadel Ainuke või-kord
nõuab ' Liit võib tugevamat hoiakut näida- maius on, et esialgu olla edasi eesti
Kuid vähjale ei ole kindlat ravi. i . , koguduses oma südam^^^^^^
Eelduste olemasolles võib vähk R*'»»''» Pf""?», et ta ja hiljem ühineda ingliskeelse kogu-uuesti
välja lüüa-hoopis teises ko- eeloleval sügisel on võimeline koh- kusega. Rahvuslikult on see^eest,
has. Kuid ta ei pruugfka. Mõnede fama Gorbatshoviga, et vahekorda- ühiskonnale kaotuseks. Kuid kiriku
teoreetikute kohaselt oleneb kõik des Nõukogude Liiduga konkreet- otsene eesmärk on Jumala_Sona kuu- _ _ ^ _
metabolismist-fainetevahetusest, «ed küsimus tõstatada. Kuid see lutamine--mitterahvuslike,kultuu- .gg,. p^hul äriakna dekoratsioo
Mis vaimus on
St. Catharinesi
Eesti Selts?
Lugedes Asta Jostman'i kirjutist
„Meie Elu" nr. ,25 „Folk Arts Festi-riliste
ega. poliitiliste eesmärkide
kus laulatatakse. Seoses eelnõutun-millises
protsessis tekivad vähja- seiguD samuti alles lähemate>uu-rakke
kontrollivad kemikaalid^või ae jooksul, olenevalt presidendi
esineb nende kemitkaalide puudus, tervisest.
Viimasel puhul leiavad vähjarakud Kahtlemata peab Reagan ka oma
omale jälle kasvupinna ja ilmuta- administratsiooni koosseisule tõ-vad
end mujal. Ometi võib loota, et sise pilgu heitma ja hindama selle
operatsioon Reagani jämesoolel on administratiivseid võimeid. Ase- i ~ ^ J J I I
.yXauhi^jra.^rahhk,k,]u*^d e taimelava ajutiselt p""re"s7id"e»n"t" "G*e orge B„ ush, peab, si.i.t.- ee. lnoutu, nde noor5p,a.a.,r idel,e , kes ,s.o o.-
kõrvaldanud ja Reagan on võimeli- peale ka oma ülesannete täitmise ^^^l^}^^!^^^"^]}^
me oma tervise ja tugeva tahtejõu- ilmet rohkem jarohkem näitama, et
ga presidendiameti teist perioodi olla valmis võimalikeks ettenähta-lõpule
viima. matusteics. Sest ameerika rahvas
Olenemata Reagani kosumisest tahab teda, kes oh Bush, kui ta
operatsioonist, jääb tema tervise peaks kord riiki valitsema, milleks
küsimus number üks küsimuseks tal on valiku järgi õigus.
USA administriptsioonis, rahva- Kommunistliku võimu poolt
(esinduses ja välisjsuhetes. On suu- anastatud rahvad soovivad Reaga-irel
hulgal kerkinud kolossaalseid niie kiiret ja otsustavalparanemist,
küsimusi USA rindel, mis haaravad sest ta qn peagu ainsa poliitikuna
ka muud maailma. Eelarveliselt- nende kaitseks oma sõna ütelnud.
majanduslikult on suureks küsi- Ta on nende kaitseks ka oma suuna
nist ja informatsioonist Eesti kohta,
taotlemJne. See ülesanne jaköhustus j^^j^^ pajju ilusat ja
on_ rahvuslikel enorgamsatsiooni- vääMuslikku tööd.:
„ . u ...... j . .• Kuiagalugeda,',MeieElu"nr. 28
,.Peamiselt on puutud anda teem^^ y^. ^.^^ j ^ ^ ^ ^ gj ^3,.
;dusi mghskee sete teemstuste p.da- g^^^. 3^^^; ^^.^^^^^^
imiselabi. Õpetaja on annud ka abielu A. Jostman'i ja pahandab, et
.. .poliitine osa aknale asetatud ar­tiklist
käis „Folk Arts Festival"
printsiipide vastu .. .sellepärast pidi
seltsi juhatus selle teksti kõrvalda­ma".
Tundub, et see poliitiline osa oli
ka eesti seltsi printsiipide vastu.
Kanadalased arvestavad oma aja-ugu
alles üksikute aastasadadega ja
kui neile rääkida paljudest aastatu­27.
ja 28. juulil handetest, siis on see lihtsalt nagu
' dr. R. Pahapill . . . . . . 021-7777 muinasjutt. Sellepärast ei tundu vaja-mis
tõotab 200-miIjardilist puudu- im.
B\AASTERCRAFT
ITING & DECORATING
Asjatundlik maalritöö ~ majad seest ja väljast.
LÄTI - EESTI FIRMA
Helistage 439-2538 — Robert
. Liitu juhib UUS troika
J . . . . 1 J ^ .... .Meie Elu" avaldab meelsasti
gudusesja teisega kogudusest väljas. " , TJ • T
Ingliskeele igapäevane tarvitamine oma lugejate motteat,ald«st - fca
LJL-.-X-U _f neid mis evuhtu ajalehe seisukoh-Ülemnõukogu
nimetas kommu­nistliku
partei peasekretäri Mihhail
Gorbatchevi ettepanekul N. Liidu
presidendiks senise välisministri
Andrei Gromõko, välisministriks
georgialase Eduard Sheyardnadze ja
kommunistliku partei ideoloogiliseks
sekretäriks äsja poliitbüroo liikmeks
kutsutud Igor Ligatchevi, kõik Gor-batchevile
tuttavad reformistid.
Enne tulekut nende nimetamistega
Ülemnõukogu ette, Mihhail Gorbat- ^.
chev ettenägelikult laskis minna
pensionile halva tervisliku olukorra
tõttu 62-aastasel Grigori Romanovil
poliitbüroost ning kutsus uute liik­metena
poliitbüroosse Nikolai Rõzh-kovi
ja Viktor Chebrikovi. /
Kõiki üllatas see, et Mihhail Gor-batchev
ei soovinud lasta ennast ni­metada
N. Liidu presidendiks ega
peaministriks. Oma kõnes Ülemnõu­kogu
ees ta mainis vajadust kontsent­reerida
kogu oma tähelepanu partei
juhtimisele ja selle päevakäsuks on
revolutsioonilised muudatused.
Grigori Romanovi arvamine pen­sionile
ei tulnud üllatuseks kellelegi,
sest poliitbüroos ta oli üks Gorbat­chevi
tegevuse kritiseerijaid, kui en­dine
N. Liidu rasketööstuse organi­seerijaid
ja kandidaat partei peasek­retäri
kohale. Gorbatchev ei talunud
tema kriitikat poHitbüroos.
Andrei Gromõko nimetamine N.
Liidu presidendiks ja tema asemele
Eduard Shevardnadže nimetamine
välisministriks, kes ilma vähemate
kogemusteta välispoliitilisel alal, vii­tab
sellele, et Gorbatchev ise tahab
olla oma välisminister, et leida uued
alused pinevuse vähendamiseks
Moskva ja Washingtoni vahel.
Andrei Gromõko nimetamine N .
Liidu presidendiks ei tähendanud
„kulduuri kinkimist" ehk pensionile
arvamist. Ta on edasi poliitbüroo lii­ge.
Ta nõuandeid välispoliitilisel alal
kuulatakse, sest Gromõko on oma
väljendustes rahulik ning diplomaat­likult
tagasihoidlik. Arvatakse, et ta
sügisel tuleb New Yorki, Liitunud
Rahvaste Organisatsiooni (LRO) üld­koosolekust
osavõtuks ning kohta­miseks
president Ronald Reaganiga.
Peaministri kohal on edasi Nikolai
Tikhonov. Koos president Gromõko
ja parteijuht Gorbatcheviga nemad
moodustavad N. Liitu juhtiva uue
trojka. Keskmiseks ning suunda and­vaks
isikuks Troikas on parteijuht
Gorbatchev.
Olles oma positsiooni kindlusta­nud,
hakkas Gorbatchev juba enne
Ülemnõukogu kokkutulekut ellu vii­ma
oma lähemaid kavatsusi. Peamis­teks
punktideks sisepoliitilisel alal
on oma isiku populaarsuse levita­mine
rahva seas, võitlemine viina­joomise
vastu, töödistsipliini suuren­damine
ja tööstusliku produktsiooni
tõstmine.
Välispoliitilisel alal on eesmärgiks
mingile kokkuleppele; jõudmine
USA president Ronald Reaganiga, et
pidurdada võidujooks relvastuse
alal, enne kui ta selle võidujooksu
kaotab. Selleks ta juhendas N. Liidu
delegatsiooni Genfis lõpetama nõud­mise,
et enne mingile kokkuleppele
jõudmist USA peab loobuma stratee­giliste
relvade vastaste kaitserelvade
uurimise ja katsetaniise. See samm
võib imakorda pehmendada USA
delegatsiooni seisukohti ning lüua
eelise, et president Reagani ja Gor­batchevi
kokkutulek võib mingil
määral vähendada pinget USA ja N.
Liidu vahel. Seda ette nähes mõle­mad
pooled nõustusid kohtuma Gen­fis
19. ja 20. novembril. Enne seda,
sõidab Gorbatchev Prantsusmaale,
tõenäoliselt kohtamiseks Prantsuse
president Mitterrandiga.
Gorbatchev tõenäoselt tahab viia
N. Liidu välja praegusest isoleeritud
olukorrast, millesse ta on sattunud
oma võitlusega demokraatliku korra
vastu ja ülemaailmse revolutsiooni
propageerimisega. Teiseks ta näeb
vajadust,sisepoliitiliselalal, anda uus
ning I dünaamiline tegevus kommu­nistlikule
parteile. Sisuliselt on par­tei
N. Liidus paljude rahvaste kok-kuhoidev
jõud. Koos oma noorepõl­ve
sõbra Igor Ligatcheviga, kelle ta
nimetas partei ideoloogiliseks sekre­täriks,
Gorbatchev püüab selle üle­sandega
toime tulla. Partei ideoloogi­line
juhtimine on N. Liidus alati loe­tud
nr. 2 mehed ülesandeks. Vastavalt
sellele loetakse juba nüüd vähetun­tud
Ligatchevi nr. 2. meheks Kremlis.
A.N.
QMiiiiitiniiiintii!iii9iimiifi»9i»is8iiiiiiin
kaubanduslik
Ja oli
dust pahanduda, kui pr. Jostman
märkis eestlaste asumist Eesti alade­le
esimesest sajandist, sest see on
äeg, kui juba lõunast tulnud ajaloola­sed
hakkasid meie kohta midagi kir­jutama.
Oma süüdistuse toetuseks T.
Järve tsiteerib prohv. A. Võõbus't
„The Estonian v\^ho are reputed to
have lived in their homeland f or over
9000 .years", ei tee veel pr. Jostman'i aStasid 2 7 iEimeSt valelikuks, sest sõna „reputed" J.
Silvefi sõnastikus on „arvatav —
aagenis plahvatasid es- oletatav", samuti ka K. Kleis räägib
maspäeva hommikul kaks või kolm ainult ..inimese olemasolu" leidu-pommija
vigastasid 27 inimest, ^öst Kundas umbes 6000 aastat enne
et kindlustada nende ilmumine Pommid plahvatasid Kopenhaage- Kristust.
Sõnumid ja teated palume
metusele anda
Kanada valitsus on keelanud ta­gasituleku^
Torontosse Bulgaaria
peakonsulaadi kaubandusliku
esindaja assistendile Raikov Ivan
Delibatovile, kuna ta tegevus ei
olnud kooskõlas tema diplomaati­lise
staatusega. Ivan DQlibatovi te­gevusi
paljastas Kanada Julgeole­ku
Teenistus^ kes teatas, et Bul­gaaria
kaubandusliku esindaja as­sistent
kogus infprmatsiooni, mis ei
olnud lubatud. Ühtlasi märgitakse,
et Bulgaaria luuretegevus on oma
intensiivsuselt |ärgmBn@ Mõukpgu-järgmise
nädala lehes.
lEIE ELU" ESINDAJA
3875 Cavendish Blvd. Apt. SOH
Montreal; P.a H4W 2X9
Tel. (514) 488-6228
nis asuva USA lennuliini büroo ja Praegused Eesti Seltsid paguluses,
juudi sünagoogi ja vanadekodu (võib olla üksikute eranditega), on
ees. Politsei teatel on vahistatud ^ õ i k Polütilised organisatsioonid,
kuus välismaalast, kes tahtsid Ko- ^es" võitlevad Eesti rahva õiguste ja
penhssigenist lahkuda Rootsi. meie maa poliitilise vabaduse eest.
.. Kui meie ei saa praegu võidelda rel-
Uhenduses Kopenhaageni plah- vadega, siis teeme seda, nagu pr.
vatustega on Beirutis helistatud jostman, kõige muu kuuldavaga ja
Associated Pressile, et plahvatu- nähtavaga,
sed olevat korraldatud Islami Jiha- Kas siis tõesti St. Cathariilesi Eesti
di poolt, kes on korraldanud terro» Selts on ainuU ,,100% kultuuriline
ristlikke akte ka Beirutis. Pommid ettevõte"?
Kopenhaagenis olevat pandud kät­temaksuks
Iisraeli pommituste PAUL ROHUNURM
eest LõuM-ySbanonis eelmisel London, Ont., Eesti Seltsi juhatuse
Avaldamata
lugejakiri
„Globe and Mail" ei avaldanud A.
Nõmmiku lugejakirja 10. juuni numb­ris
ilmunud kirjutise kohta, milles
süüdistati etnilisi gruppe selles, et
nad^ raskendavad USA kohtumi-nisteeriumi
eriosakonna tegevust sõ­jakurjategijate
selgitamisel ja kohtu­likule
vastutusele võtmisel. A. Nõm­mik
saatis toimetusele 14. juunil luge­jakirja,
milles selgitas, et juudid ise ei
ole süütud sõjakuritegudes. Kirjas oli
toodud ette, et Ukraina ja Bahi riigid
okupeeriti Nõukogude võimu poolt
II maailmasõja ajal vastu nende rah­vaste
tahet. Igaühte, kes siis töötas
koos venelastega, loeti rahvavaenla­seks
ukrainlaste, eestlaste, lätlaste ja
leedulaste poolt.
Venelased organiseerisid tuhan­deid
agente ja kaastöölisi kohaliku
elanikkonna seas. Nendeks oli arvu-kah
juute. Eestis juudid astusid arvu­kalt
ka hävituspataljonide koosseisu
ja juut Mihhail Pasternak oli hävitus­pataljonide
ülemjuhataja.
Eestlased kandsid raskeid kaotusi
võideldes venelaste ja hävituspatal-jonlaste
vastu. Kes võitles kelle vastu
üle 40 aasta tagasi, kuulub ajaloo
valdkonda ja tuleks unustada täna­päeva
rahu huvides. Kahjuks mõned
rahvusgrupid ei saa sellest aru ja
püsivad nõudmise juures, et juutide
. vastu tehtud sõjalised kuriteod ei tohi
kunagi ununeda ja nende teostajaid
tuleb karistada.
Selle tagajärjel Lääne demokraat­like
riikide, valitsused tegelevad-praegu
rohkem üle 40 aasta tagasi
asetleidnud juutide massmõrvami-sega,
kui praeguste venelaste mass-mõrvadega
Afganistanis ja Siberi or-jatöölaagrites.
•
Kui Sol Littmän saatis kirja Kana­da
kohtuministrile nõudega, et Kana­das
on 3000 sõjakurjategijat, et need
tuleb vastutusele võtta ja karistada,
siis eestlaste ajaleht „Võitleja", vas­tukaaluks
juutide nõudmisele, aval­das
eesti ühiskonna teate, et nendel
on oma sõjakurjategijate nimestik ja
NDP pooldab
nigimajandust
Kanada New Democratic Party
(NDP) jätkab oma sotsialistlikku
programmi ja pooldab riigimajan­dust.
Selle seisukoha surus läbi
erakonna vasakpoolne tiib konve­rentsil
Ottawas. Kuigi erakonna
juhtkond esitas tagasihoidlikuma
programmi, arvati, et see on era­konna^
ideoloogia mahamüümine
populaarsuse suurendamiseks.
Kinnitati seisukoht, et partei taot­leb
rahva demokraatlikku kontrolli
majanduse üle ja sotsiaalse oman­di
kaitsmist ja laiendamist. Kon­verents
otsustas jätkata ka erakon­na
16 aastat kestnud seisukohta, et
Kanada peaks astuma välja NATO­st.
Märgitakse, et NDP seisukohad
ei,ole leidnud pooldamist, mida
näitavad ka valimistulemused.
Toetusrahasid
EESTI SAATKONNAHOONE
I KORRASTAfyilSEKS LONDONIS
võtab vastu Toronto Eesti Ühis­pank
» 958 Broadview Ave.
Arve #7908-0.
kahju ütelda, selles nimestikus on
palju juute.
Teised rahvusgrupid on tegemas
sama ja varsti mitmed nendest või­vad
hakata teineteist süüdistama sõ­jalistes
kuritegudes. Sellele nõiajahi-le
(Witch hunt) tuleb kuidagi teha
lõpp, enne kui see on hilja.
Olukorra selgitamiseks oli lugeja­kirjale
lisatud kaasa viie dokumendi
ja kirjutise ärakirjad.
25. juunil tuli lugejakirja kirjutaja­le
vastus „Globe and MaiPi" toime­tuselt,
et nad ei avalda seda kirja,
ruumipuudusel. (!?)
I
v
..Mei(
Sd
STOI
aktsioi
koostöl
kuuval
Otsui
ministei
Edusku
tatud kj
emigrai
takse dt
vate riil
Küsijt
noorte
duslaevi
on just l\
Minlsf
sellele,
miselt
võimalil
gandatoi
ses Helsi
rentsiga.
hiljem sj
vastates
ole valmi
juhul, kui
tema kolj
Kanadat
saks ma s
soovitaksi
transpordi
jasaatmise
tõenäolik.l
niisugust
Kanada
osakonna
Ottav^as öl
ameeriklaj
et ta ei slf
vaatega, ej
saabudes
staatust. ,
tust tema
uMa ei ai
lisada omai
da, on KanI
lus sõjakur]
Kanada
järgi, märki
võib esinedi
tusesaamis
maabub I<^a(
immigratsi(
võimalikuki
15.000 Inii
migrafsiooi]
juhul nad o|
USA erii
M. Wolf OI
büroo on sol
Kanada on
kui USA k(
teerida hr.
nem kui Nõi
nada oli viiij
nas viibis eij
driikidesse.
Ta ütles, e|
kas hr. Linni
nada, kellel
Nõukogude
nud ära kõik
sed.
,,Globe an)
paari juutide
ja vaated
Need leiavad!
olnud tõrkjas)
muses Inidagi
selle kohta Kl
KALEVA
ÖNNIŠTAI
Pühapäeval]
toimub uue
kondomiiniui
majaõnnistai
more Cres. õi
õp. A. Taul.
TA]
Koguneme
ja pojad maal
äärest Ja otsasj
ma, sõprussid^
tusi mõlgutan
radu!
Tuleme kokl
10. augustil. K
11:00 vahel Ta
Laine KoosfisI
sa niipalju toiti
me,et meie omal
ära sööb ja joo]
Võtame kaaj
sõbrad ja tuttav
jalt, oma pere j |
Võtame kaa£
ning ühe eseme]
sa toodud!
Teejuhis: Sõij
vast mööda üle
sele teele pareml
ne tänav, KOSE
suvila on viimi
Jälgi teeviite!
Kui on küsii
6500.
TARTLASTE S