1985-01-10-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•J .
nr. 2 (1819) 1985
lutiliseks filmiks,
iformatsiooniösa-pvinAleve
selgitas
lislugü ja avaldas
läiiu Eesti Kultuu-
Ikelle esinaine pr.
r: Irs viibisid kuu-luti
avaldas tänu
laasile lugematute
lastikul Korkajär-irios
filmi kokku
[li filmile tõhusalt
(r.^iiri Lepp kom-igdr.
Ingrid Piil
Itajana.
lüš teadustamine
lüsteemi. • See osa
tpidi videolindile,
[eolinti on võima-padas
ja see saa-soovijaile
Amee»
lemeremaädel hiilatud
süsteemide
Is. Kahjuks ei ole
iailmas ühes. siis-jinos"
olid vaata-lal
röstitud maisi-
Igelsuurele teadetele
olid vaa^tami-
Jseks väljapandud
jkised ning sellel
lada eestikeelsed'
}ga ja -piltidega
[ohal oli ka laagri'
Iruno Lindre.fkes
fii' mõnigi luidis
fCotkajärvel s icau-id.
Iga skaut- ja
vaenlane on ju pi-
[ilist eeskava oli
5telda tassi kohvi
[õtjate hulgas võis
I, kes ise viibisid
.lastevanemaid,
hulgaliselt noor-
I
lid ...or4iS9-1322,
II'--.-
. . . . . . . 2)21-7777
^ •- '. •
. . . . . 461-6383
Ikoja tehnilis-jj^
alume käsi-iEbi"
toimetu-a
s i n k i r l a s
varakult enne
it
am
" nr.2(1819) MELIÄFÄEVAL, 10. jÄANUÄRIi "^SIURSDÄY, JÄNUARY10 S
Juhan Liiv'i võrreldakse tema 120 a. sünnipäeva
soome kirjanduse suurkuju Aleksis Kivi'ga.
s
2o
Helsingist Tallinnasse on 80 km.
samapalju kui Hämeenlinna. Kultuuri
seisukohast tundub see kaugus
agapeaaegumõõtmatuna. Eesti
kirjandust tuntakse Soomes ikka
veel halvasti. Kõige hullemini on
siiani varjule jäänud eesti luule ja
novellikunst. Tänavu on asi lõpuks
paranenudr Tammi kirjastus avaldas
kevadel ulatusliku eesti luule
antoloogia ja nüüd on Weilin +
Göösil ilmuiiiud lühiproosa vali-
: ,,Merentakaisia" [,,Meretagused"]
antoloogia on toimetanud Eva Lille,
naine, kelle töökus ja avarad teadmised
on soome-eesti kultuurisuhe-tele
asendamatuks toeks. Eva Lille't
tuntakse nduuhulgas Lennart Mere ja
Enn Vetem^aa oskusliku tõlkijana.
Tuleval aastal on trükikavas Eva Lille
tõlkes suureulatuslik eesti kirjandusajalugu,
kauaoodatud põhiteos.
Värskes antoloogias esindavad
eesti lühiproosat neli ai^todt, kes annavad
suurepärase pildi oma maa
kirjandusest ja stiilide m tmekesisu-sest.
Šabloonilise sotsialistliku realismi
ajad on m^öödasl
yanüsq järgi esindavad kirjanikud
keskmist sugupõlve, noorim, Mihkel
Mutt, on sündinud aastal 1953.
Mihkel Mutt on kirjanduslik komeet,
eesti kirjandusajakirja Loomingu"
toimetaja, on äratanud väga
vastukäivaid arvamusi, nii im,etlust
kui ka nördimust. ,
Paar aastat tagasi ilmunud Mihkel
Muti teatriringkondi käsitlev romaan
„Hiired tuules'' ületas kõik rekordid
oma 40.000-lise tiraadiga.-Eesti umbes
miljonilise eesti ke^lt rääkiva
elanikkonnaga arvestades on see arv
tähelepanuäratav. Mihkel Mutt on
üdini intellektuaal, kriitiline vaatleja
ja seisukohavõtja.
rsläitena Mihkel Muti loomingust
on Eva Lille tõlkinud ligi 80-lehe-
. küljelise lühiromaani,, Võta end koomale,
elu!" Selles kujutab Mihkel
Mutt enneaegselt väsinud ja väljavaadeteta
sugupõlve tugeva iroonilise
ja ka eneseiroonilise värvinguga.
Samuti isiklik, kuid ainelt ja stiililf
tõsine qn Rein Saluri novell „Lõi-metishoole".
Salüri on Mutist 14 aastat
vanem, sõja ja sõjajärgsed rasked
aastad läbi elanud kirjanik. Novell
on Salurile tüüpiline: siin kohtuvad
tänapäev ja. olevikku märgistanud
traumaatiline minevik. Olgugi et
Jaan Kross, kelle ,,Rakve
re romaan" on
soome
• • \ ..
Rein Saluri oma novellis kohanimesid
ei nimeta, õn tekstist kerge ära
tunda tema oma lapsepõlves läbitehtud
teekonda Hiidenmaa kodust Siberisse.
Kogumiku kolmas autor Vaino Va-hing
on ametilt psühhiaater Tartus. °
Temalt on valimikus kaks pala, õrn-välusid„
Machiavelli kirjad tütrele I
ja II". Alkoholism ja abielulahutused
on levinud probleemid kä Eestis. Vaino
Vahingu poolt pakutud alkohoolikust
isa kirjades on elamuslikku ehtsust,
masendust ja enesehaletsustki,
aga ka hellatundelist soojust ja võimet
mõista vanemate abielulahutuse
läbielanud lapse tundeid.
Ainsaks pettumuseks oli Majandusteadust
õppinud Mari Saadi pikk
novell „Udumäe kuningas", mis on.
teistest paladest märgatavaU traditsioonilisem
nii stiili kui ka suhtumise
poolest,,
VÕITLUS TÕE JA^ ÕIGUSE EEST
,,Tõe ja õigus" on eestlastele tuntud
sõnadepaar. Eesti kirjanduse
tähtsaim klassik A . H . Tammsaare
pani selle pealkirjaks oma mitmeosalisele
peateosele.
. Tõde ja õigus on eestlaste pika
ajaloo kestel olnud haruldasteks külalisteks.
Tavaliselt on nad puudunud
sellelt väikerahvalt.
Tõdeja õig^s sobiks ühisnimetajaks
ka eesti tänapäeva kirjanduse
märkimisväärsema esindaja Jaan
Krossi loomingule, eriti tema moraa-iiajalooliseleromaanili„
Rakvere romaan".
Tõde ja õigus on selles mit-mekihilises
ja kütkestavas romaanis
kesksel kohal: nende puudumine ja
võitlus nende eest, kui vastasteks on
ülivõimsad jõud — võim ja vale.
Soomlased tunnevad Jaan Krossi
paar aastat tagasi ilmunud romaani
„KeisrihuH" autorina. Nüüd on Juhani
Salokannel tõlkinud soome keelde
„Rakvere romaani", mis on ajaloolistele
faktidele kindlalt rajatud pilt
väikese Põhja-Eesti linna Rakvere
võitlusest iseseisvuse eest 18. sajandil.
Vastamisi on võimas Tiesenhau-seni
aadelisugü ja kaitsetu linn.
Romaanist on teinud Paul-Eerik
.Rummo dramatiseeringu. Seda näidendit
lavastati otse romaani sündmustiku
tegevuspaigas, Rakvere mõisas,
kus tänapäeval asub linnateater.
Soome raadios tuleb see dramatiseering
esitusele kuuldemängude
sarjana.
UHAN mv ON EESTI KIVI
Juhan Liivi 120. sünniaastapäeva
puhul võrdleb ,,Aamulehti" Juhan
Liivi soome kirjanduse suurkuju
Aleksis Kiviga ja tsiteerib Hella
V/uolijokit: ,
„Kui Kivi ja Leino saatused on
nagu elav haav soome rahva kehas,
siis Juhan Liivi elu on veelgi enam
veritsev. Ta oli prototüübiks paljukannatanud
rahva saatusele. Kuita
minu ja mu õe ellu astus, siis oli see
nagu oleks kogu meie rahva minevik
ja kõikide allasurutud inimeste valu
meie uksest sisse astunud." (Hella
Wuolijokil943)
Nii Kivi kui ka Liiv võitlesid rahva
keele eest maalähedases isamaalikus
vaimus. Mõlemad.tõsteti rahva suurr
kujudeks käesoleval sajandil.
Tänapäeval ei ole aga Liivi nimi
laenudest
Eesti Teadusliku Seltsi poolt igal ^
aastal korraldatavale auhinnatöö-de
võistlusele oli sellel aastal saadetud
üks töö pealkirjaga „Kirde-
Eesti rannikumurde ja soome keel©
sõnavaralisi ühisjooni".
Töö ulatus on koos murdekaarti-dega
34 lk. masinakirjas. Autor annab
sissejuhatusena lühikese ülevaate
soome ja eesti murrete jaotusest ja
toob.näiteid häälikulistest ning inor-foloogilistest
erijoontest Kirde-Eesti
rannikumurdes. Mõnede erijoonte
sarnasust soome keelega võib tähele
panna eriti Kuusalu murrakus, muu
hulgas esineb näiteks vokaalharmoonia
ja eitusverbi konjugatsioon.
Leidub ka palju soome keelega ühiseid
sõnu, mis vntab varasematele .
kontaktidele soome keelega.
On läbi töötatud rida Kirde-Eesti
rannikumurde tekste ning koostatud
sõnastik seal esinevaist murde ja
soome keele ühissõnadest. Eestikeelse
sõna puhul on antud murrak,
kuhu, see kuulub, tähendus, allikas
kust sõna on võetud ja näide sõna
kasutamisest kontekstis. Soomekeelsele
vastele või seletusele on Ir-satud
rootsikeelne.
Autor konstateerib, et töös esitatud
107-st soome keelega ühisest sõnast
esineb-73 Kuusalu murrakus.
Edasi võib ühissõnu leida Vaivara
murrakus, Lüganusel, Jõhvis, Viru-
Nigulas, Haljalas, lisakust Jõeläht-mes
ja Kadrinas.
Vastav ekspert, keda Eesti Teadusliku
Seltsi juhatus on konsulteerinud,
annab tööle järgmise hinnangu:
„Töö sisaldab väärtusliku autentse
materjali soome laenude uurimiseks.
Töö on teaduslikul tasemel ja näitab
vastava kirjai^^use põhjalikku tundmist
ning tühjendavat, korrektset
ning kriitilist kasutamist. Käsikiri on
tehniliselt eesfcjulik."
Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis ju°
hatus kui auhinnazhürii otsustas auhinnata
võitlustööd „Kirde-Eesti
rannikumurde ja soome keele sõna°
varalisi ühisjooni" 3000 krooniga.
Töö on esitatud varjunime all
„Iaan Piibeleht".
Lisatud kinniste ümbriku avamisel
selgus, et auhinnatöö autoriks m
Tiina Söderman Stokholmist.
Sooviga õhutada üliõpilasi ja nooremaid
uurijaid teaduslikult käsitle^
ma eestiainelisi küsimusijätkab Eesti
Teaduslik Selts Rootsis auhinna-tööde
võistluse traditsiooni ja kuulutab
välja võistluse aastaks 1985. Töö
tuleb sisse saata hiljemalt 1. oktoobriks
1985 aadressil: Eesti Teaduslik
Selts Rootsis, Box 92,101 21 Stockholm.
Võistluse tingimused nõutada
samast.
OULUS uus
EESTI KEELE LEKTOR
Oulu Ülikool sai uue eesti keele
lektori lahkunud dotsent Jaak Peebo
asemele. Teatavasti keelati Peebot
tagasi Soome tulemast vene ametivõimude
pooU pärast tema suvepuhkust,
kuna temalt olevat leitud Eestisse
minekul nn. keelatud kirjan-
P^ieter Sepp
kuiistigaleriide
ühingu direktoriks
Kunstnik Peeter Sepp on nime»
tatud Ontario Association of Art
Gallerieš eksekutiivseks direktoriks
alates 7. jaanuarist. Viimati ta
töötas Gollective Art X Technology
(CATJ Gallery administraatorina.
Varemalt oli mitu aastat Ontario
Art Counciri visuaalse kunsti direktor
ja töötas National Gallery of
Ganada juures Ottawas.
Tallinna Draamateatri juhataja
. - • •
paljudele soomlastele tuttav, teda on
kasinasti tõlgitud.
On aga ka neid, kes pole Liivi
unustanud. Soome teatri ehk kõige
silmapaistvam Kivi-tõlgendaja Kalle^
Holmberg on juba aastaid olnud ka
Liivist vaimustuses. Tema unistuseks
on esineda lavastuses, kus Kivi
ja Liiv teatrilaval kohtuksid. Seda
unistust jagab t^ oma hea sõbra Tallinna
Draamateatri juhataja Mikk
Mikiveriga ja nad on tundide kaupa
koos arutanud Kivi ja Liivi ühiseid
jooni.
Esmajärjekorras aga, arvab Holmberg,
tuleks soome keeles välja and
korralik valikkogu Junan Liivi loomingust.
Uue õppejõu nimi on Peep Nem-^
valts, filoloogia kandidaat Tallinnast.
Nemvalts on õppinud Tartu ülikoolis
ja oli neli viimast aastat Tallinna
Pedagoogilise Instituudi õppejõud.
Oulu ülikoolis õpib eesti keelt,30
üliõpilast. Normaalne tööperiood
Eestist tulnud õppejõududel on kolm
aastat, Peebole anti aga väid üks
aasta. ^
Eesti ajaloolaste
bibliograafia ilmumas
Käesoleva aasta algkuudel ilmub
Eesti Teadusliku Instituudi Folia
Bibliographica seeria 7. väljaanne
eksiileestlaste ajalpo-alastest töödest.
See on Instituudi i96ü . i i . 1 Ununud
bibliograafia uus, täiendatud
väljaanne, mille on koostanud fil. lic.
Meemo Mäelo. See on valikbiblio-graafia,
kus professionaalsete ajaloolaste
kõrval esineb ka rida ajaloo-harrastajaid,
töödega, mis oma temaatikalt
kuuluvad ajaloo valdkonda.
Teos hõlmab umbes 100 Ihk. ja
sisaldab umbes 70 nime üle 1000
pealkirjaga.
Instituudi aadress on: Inslitutum
Litterarüm Estonicum, Box 7608, S-
103 94 Stockholm, Sweden.
ilmus müügile uus
g%ENE UFER'g helikasett
KEVADUND'
Kõikidest probleemidest hoolimata
elab eestluse identsus tugevana —
tänu rikkale - rahvakultuurile. Just
kultuurist ongi saanud eestlaste
eneseteostuse tähtsaim kanal. Muusikat
harrastatakse elavalt, teatrietendused
on pidevalt välja müüdud,
raamatuid ja kultuuriajakirju
trükitakse hämmastavalt suurte ti-raažidega
ja sellest hoolimata
müüakse need läbi juba ilmumispäe-val.
LauQucQ: Armastus® lagend, Lauüa muile mu Sind, KUB sadam
ootab, Kahtluse loor. Kajakael, Vestlus klaveriga, Armunu
tules, Kalurbma, Ootan Sind, Peegeldusi, Kevadlind, Virma-
(D Hind $8.S0. PostitQ®! tellides lisandub saat®-
kulu. Hinnale lisandub Ont. müügimaks 7%.
Müügil ;,MEIE ELU" talituses
Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
Läinud aastal Ilmus \ Fifantsus-maal
i'Expressi end. pisatoimetaja
ja praeguse kirjandusosa toimetaja
[ean-Francois Reveli teos ,jKuidas
demokraatia hävib", levis mõne
kuuga üle 200.000 eks. ja ilmus
nüüd Dbubleday väljaandel ka ing»
lise keeles pealkirjaga „How De-mocracies
Perish" (17.95).
,,Moodne demokraatia pole mida-
>gi muud kui „äpardus", mille aeg
maailma ajaloo näitelayal on peagu
läbi. Tema pääsemine kommunismi
lakkamatu edu juures onlvaevalt usutav
ja otsustub enne sajandi lõppu.
Läänel ei ole süüdistada selles kedagi
peale iseenda." See on Reveli otsus
selles teoses, mis on õieti jätku|<s
tema 1976.a. ilmunud tepsele „Tota-litarismi
ahvatlus. ,,Demokraatia
idud" ei ole kunagi olnud rohkem kui
ajutised tõkked (Korea, Vietnam)
kommunistlikulejagressioonile, totalitaarsed
saavutused (Berliin, Ida-Eu-roopa,
poolitatud Koriea, Vietnam,
Poola) on permanentsed." Revel
küsib,' kas kommunistliku ekspansiooni
strateegia töötanuks nii edu-kah,
kui läänel ei oleks l^alduvust
järeleandmisteks? Tema vastus:
Kommunismi edu saab seletada ainult
sellega, et demokraatiad on
adopteerinud kommunismi ebajuma-lapildi
ja tema kaugvaate ajaloole.
Ei saa lahti muljest, et lääs tõepoolest
jälle: on samal teel. Kremli
,,kõrguste" (Gorbactshev) külaskäik
Londonisse ja peamin. Margaret
Thatcheri väljendus, et elame jU samas
maailmas! Gorbatshevile oodatavalt
järgnev Gromõko külaskäik
Londonisse selle aasta alguses, värskete
mesinädalate meeleolu Washingtonis
-ühenduses Gromõko-
Shultzi mokalaadaga Genfis,. USA
ajakirjanduse katse juba nüüd pime-sipäi
ja kinnisilmi sillutada teed uuele
i,,thav;r'le"(sulailmale'!) ja dšten-te'ile
oh paljuütlevad ja halbaennustavad
märgid. Samasse endapettus-mängu
kategooriasse kuulub Washingtonist
lendu lastud „seletus", et
mõne 'baltimaalase deporteerimine
N.Venesse ei tähenda mitte-tunnus-tamispoliitika
muutumist!
Saab ainult ühineda Afganistani
teadlase dr, Sarjariiin Kaimuriga, kes
Vaba Pressiliidu kongressil Münchenis
heitis läänele, ette argust ja
loidust ning küsis, kuhu on jäänud
protesteerijad nüüd? Venelased o n '
mõrvanud üle miljoni afganistanla-se..
Miljonid protesteerisid USA vastu
Vietnami sõja puhul — nüüd on
vaikus! Kui läänes hävitatakse miljon
kassi (pole tarvis minna nii kaugele,
suurprotestid puhkeva- kitse-jahtide,
musträstaste mürgitamise
või mõne mõrvari hukkamise puhul
— J.U.), järgnevad suured protestid.
Lääs väriseb Kremli ja punaarmee
ees, kuid Afgantitani puui ulikult
relvastatud ja ilma lahingulibe väljaõppeta
lihtsad inimesed on 5 aasta
jooksul tõendanud punaarmee nõrkust
ja korruptsust.
" S e l l e s sõnavõtus ei puudu paral-leeljooned
Reveliga, kes oma teoses
muuhulgas ütleb: „01i aeg, millal
sind tunnistati imperialistiks,. kui
sooritasid invasiooni võõrale territooriumile
ja alistasid vaba rahva
võimule, millist ta ei soovinud. Nüüd
oled imperialist, kui sa sellist agressiooni
ei poolda."
Reveli hoiatus läänele on tõsine,
kuid lääs uinub edasi oma-letargilises
surmaootuses, lömitades otsus-võimetuna
püstipäise mao halvava
pilgu all, kes luurab ainult sobivaimat
aega ja kohta salvamiseks.
See on tänase inimese kurb, tsivilisatsiooni
lõppu ennustav olukord.
Kuidas-jõudsime sellesse staadiumi,
millal jä kus see algas, see selgub
lähemah kirjandusklassikute analüüsis.
Meil ei tarvitse seda siinkohal
enam üritada, kuna see on olnud
juba dr. Herbert Salu eesmärgiks
tema äsja ilmunud esseedekogu „Kihutav
Troika'' nimiessees. Tundub
olevat olulise tähtsusega tutvuda hävingut
ootava uinumisaja mõne üksikasjaga
alamal esitatavate katkendite
abil kõnealusest teosest kirjastaja
loal. ^
Kolleegiuminõunik Tshitshikov,
peategelane Nikolai Gogoli romaanis
„Surnud hinged", sõitis läbi Venemaa
ja ostis mõisnikelt kokku
„surnud hingi", s.o. surnud pärisorjade
nimesid, mis ieidusid veel mak-sunimestikes...
Surnud pärisorjade,
„hiugede", nimesid ostis äritseja
tühise kopika eest, aga neid rahaasutustes
elusate orjadena esitades ja
pantides võis ta välja võtla suuri rahasummasid..
. Oma ärisõitudel
mööda suurt ja laia Venemaad armastas
Tshitshikov kiiret kihutamist
. . . Tshitshikovi, tundelise vene inimese
meel muutub härdaks sõidu
veetlusest... Lõpuks tundub Tshit-shovile,
et kogu Venemaa lendab
kihutava troika kombel läbi maailma.
Albert Kivika tõlkes aastast 1937
loeme Gogoli romäam viimases peatükis
järgmist troikasõidu kirjeldust:
,,Kas mitte ka sina, Venemaa, ei
torma samuti nagu vilgas, püüdmatu
troika? Tolmupilvisse upub su all lai
tee, kõmisevad sillad ja kõik jääb sust
kaugele maha! Seisatab jumalikust
imest hämmastunud teekäija — kas
ei ole see pikne taevast alla virutatud?
Mida ennustab see jubestav rutt
ja milline tundmatu võim pesitseb
neis ennenähtamatuis täkkudes? (lk.
231)."
Tõelisus ja fantaasia segunevad:
Venemaa kihutab troika kombel. Kuhu?.
. . Venemaa on troika ja lendab
kummitusena läbi maailma, teised
rahvad ei mõista seda, tõmbuvad kõrvale
ja annavad märatsevale sõitjale
„ Venemaa, kuhu sa kihutad ometi,
anna vastust? Ei vasta . . . , lendab
mööda kõik, maailm ja mõnda, mis
seal sees, ja astudes eest kõrvale,
annavad talle teed muud rahvad ja
riigid. (Kivika tõlge, op.cit.)."
Veel teises kuulsas romaanis esineb
sama sümboolne pilt Venemaa
ön metsikuh kihutav troika —
Fjodor Dostojevski viimases, ta elu
lõppaastail kirjutatud ning ta loomingu
paremikku kokkuvõtvas romaanis
„Vennad Karamažovid"
(1879—1880). Siin on selgesti öeldud,
et „troika kihutab ülepeakaela" ning
et sõit läheb „võib-olla hukatuse
poole".
Vennad Karamažovid on kohtu ees
isatapmise pärast... Proköröri kõnest
ilmneb, et,,saatuslik troika" on
kõik £iee, mis lammutab püha Venemaa
alusmüüre — moraali ja õigustunde
laostumine, kuritegevuse suurenemine,
seega ka parajasti käsitlusel
olev isamõrv, mis pole mingi
erandlik üksikjuhtum . . . Teised
rahvad astuvad esialgu kõrvale, aga
võib-olla lõpuks Euroopa rahvad
ühendatud jõul peatavad metsiku kihutaja.
,,Ia ammu juba kogu Venemaal si-rutatakse
käsi ja palutakse peatada
mefsikut, andestamatut kihutamist.
Ja kui teised rahvused esialgu veel
astuvad kõrvale ülepeakaela kihutava
troika eest, siis võib-olla sugugi
mitte lugupidamisest tema vastu,
vaid lihtsalt õudusest — pange seda
tähele! Õudusest, aga võib-olla ka
jäledusest tema vastu, ja seegi on veel
hea, et astuvad kõrvale, aga võib-olla
äkki võtavad kätte ega astu enam
kõrvale, vaid asuvad kindla müürina
kihutava nägemuse ette ja peatavad
meie ohjeldamatuse meeletu sõidu,
et päästa iseendid, haridust ja tsivilisatsiooni.
(Vennad Karamažovid
3, Tartu 1940, lk. 321).
(Järgneb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 10, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-01-10 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850110 |
Description
| Title | 1985-01-10-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
•J .
nr. 2 (1819) 1985
lutiliseks filmiks,
iformatsiooniösa-pvinAleve
selgitas
lislugü ja avaldas
läiiu Eesti Kultuu-
Ikelle esinaine pr.
r: Irs viibisid kuu-luti
avaldas tänu
laasile lugematute
lastikul Korkajär-irios
filmi kokku
[li filmile tõhusalt
(r.^iiri Lepp kom-igdr.
Ingrid Piil
Itajana.
lüš teadustamine
lüsteemi. • See osa
tpidi videolindile,
[eolinti on võima-padas
ja see saa-soovijaile
Amee»
lemeremaädel hiilatud
süsteemide
Is. Kahjuks ei ole
iailmas ühes. siis-jinos"
olid vaata-lal
röstitud maisi-
Igelsuurele teadetele
olid vaa^tami-
Jseks väljapandud
jkised ning sellel
lada eestikeelsed'
}ga ja -piltidega
[ohal oli ka laagri'
Iruno Lindre.fkes
fii' mõnigi luidis
fCotkajärvel s icau-id.
Iga skaut- ja
vaenlane on ju pi-
[ilist eeskava oli
5telda tassi kohvi
[õtjate hulgas võis
I, kes ise viibisid
.lastevanemaid,
hulgaliselt noor-
I
lid ...or4iS9-1322,
II'--.-
. . . . . . . 2)21-7777
^ •- '. •
. . . . . 461-6383
Ikoja tehnilis-jj^
alume käsi-iEbi"
toimetu-a
s i n k i r l a s
varakult enne
it
am
" nr.2(1819) MELIÄFÄEVAL, 10. jÄANUÄRIi "^SIURSDÄY, JÄNUARY10 S
Juhan Liiv'i võrreldakse tema 120 a. sünnipäeva
soome kirjanduse suurkuju Aleksis Kivi'ga.
s
2o
Helsingist Tallinnasse on 80 km.
samapalju kui Hämeenlinna. Kultuuri
seisukohast tundub see kaugus
agapeaaegumõõtmatuna. Eesti
kirjandust tuntakse Soomes ikka
veel halvasti. Kõige hullemini on
siiani varjule jäänud eesti luule ja
novellikunst. Tänavu on asi lõpuks
paranenudr Tammi kirjastus avaldas
kevadel ulatusliku eesti luule
antoloogia ja nüüd on Weilin +
Göösil ilmuiiiud lühiproosa vali-
: ,,Merentakaisia" [,,Meretagused"]
antoloogia on toimetanud Eva Lille,
naine, kelle töökus ja avarad teadmised
on soome-eesti kultuurisuhe-tele
asendamatuks toeks. Eva Lille't
tuntakse nduuhulgas Lennart Mere ja
Enn Vetem^aa oskusliku tõlkijana.
Tuleval aastal on trükikavas Eva Lille
tõlkes suureulatuslik eesti kirjandusajalugu,
kauaoodatud põhiteos.
Värskes antoloogias esindavad
eesti lühiproosat neli ai^todt, kes annavad
suurepärase pildi oma maa
kirjandusest ja stiilide m tmekesisu-sest.
Šabloonilise sotsialistliku realismi
ajad on m^öödasl
yanüsq järgi esindavad kirjanikud
keskmist sugupõlve, noorim, Mihkel
Mutt, on sündinud aastal 1953.
Mihkel Mutt on kirjanduslik komeet,
eesti kirjandusajakirja Loomingu"
toimetaja, on äratanud väga
vastukäivaid arvamusi, nii im,etlust
kui ka nördimust. ,
Paar aastat tagasi ilmunud Mihkel
Muti teatriringkondi käsitlev romaan
„Hiired tuules'' ületas kõik rekordid
oma 40.000-lise tiraadiga.-Eesti umbes
miljonilise eesti ke^lt rääkiva
elanikkonnaga arvestades on see arv
tähelepanuäratav. Mihkel Mutt on
üdini intellektuaal, kriitiline vaatleja
ja seisukohavõtja.
rsläitena Mihkel Muti loomingust
on Eva Lille tõlkinud ligi 80-lehe-
. küljelise lühiromaani,, Võta end koomale,
elu!" Selles kujutab Mihkel
Mutt enneaegselt väsinud ja väljavaadeteta
sugupõlve tugeva iroonilise
ja ka eneseiroonilise värvinguga.
Samuti isiklik, kuid ainelt ja stiililf
tõsine qn Rein Saluri novell „Lõi-metishoole".
Salüri on Mutist 14 aastat
vanem, sõja ja sõjajärgsed rasked
aastad läbi elanud kirjanik. Novell
on Salurile tüüpiline: siin kohtuvad
tänapäev ja. olevikku märgistanud
traumaatiline minevik. Olgugi et
Jaan Kross, kelle ,,Rakve
re romaan" on
soome
• • \ ..
Rein Saluri oma novellis kohanimesid
ei nimeta, õn tekstist kerge ära
tunda tema oma lapsepõlves läbitehtud
teekonda Hiidenmaa kodust Siberisse.
Kogumiku kolmas autor Vaino Va-hing
on ametilt psühhiaater Tartus. °
Temalt on valimikus kaks pala, õrn-välusid„
Machiavelli kirjad tütrele I
ja II". Alkoholism ja abielulahutused
on levinud probleemid kä Eestis. Vaino
Vahingu poolt pakutud alkohoolikust
isa kirjades on elamuslikku ehtsust,
masendust ja enesehaletsustki,
aga ka hellatundelist soojust ja võimet
mõista vanemate abielulahutuse
läbielanud lapse tundeid.
Ainsaks pettumuseks oli Majandusteadust
õppinud Mari Saadi pikk
novell „Udumäe kuningas", mis on.
teistest paladest märgatavaU traditsioonilisem
nii stiili kui ka suhtumise
poolest,,
VÕITLUS TÕE JA^ ÕIGUSE EEST
,,Tõe ja õigus" on eestlastele tuntud
sõnadepaar. Eesti kirjanduse
tähtsaim klassik A . H . Tammsaare
pani selle pealkirjaks oma mitmeosalisele
peateosele.
. Tõde ja õigus on eestlaste pika
ajaloo kestel olnud haruldasteks külalisteks.
Tavaliselt on nad puudunud
sellelt väikerahvalt.
Tõdeja õig^s sobiks ühisnimetajaks
ka eesti tänapäeva kirjanduse
märkimisväärsema esindaja Jaan
Krossi loomingule, eriti tema moraa-iiajalooliseleromaanili„
Rakvere romaan".
Tõde ja õigus on selles mit-mekihilises
ja kütkestavas romaanis
kesksel kohal: nende puudumine ja
võitlus nende eest, kui vastasteks on
ülivõimsad jõud — võim ja vale.
Soomlased tunnevad Jaan Krossi
paar aastat tagasi ilmunud romaani
„KeisrihuH" autorina. Nüüd on Juhani
Salokannel tõlkinud soome keelde
„Rakvere romaani", mis on ajaloolistele
faktidele kindlalt rajatud pilt
väikese Põhja-Eesti linna Rakvere
võitlusest iseseisvuse eest 18. sajandil.
Vastamisi on võimas Tiesenhau-seni
aadelisugü ja kaitsetu linn.
Romaanist on teinud Paul-Eerik
.Rummo dramatiseeringu. Seda näidendit
lavastati otse romaani sündmustiku
tegevuspaigas, Rakvere mõisas,
kus tänapäeval asub linnateater.
Soome raadios tuleb see dramatiseering
esitusele kuuldemängude
sarjana.
UHAN mv ON EESTI KIVI
Juhan Liivi 120. sünniaastapäeva
puhul võrdleb ,,Aamulehti" Juhan
Liivi soome kirjanduse suurkuju
Aleksis Kiviga ja tsiteerib Hella
V/uolijokit: ,
„Kui Kivi ja Leino saatused on
nagu elav haav soome rahva kehas,
siis Juhan Liivi elu on veelgi enam
veritsev. Ta oli prototüübiks paljukannatanud
rahva saatusele. Kuita
minu ja mu õe ellu astus, siis oli see
nagu oleks kogu meie rahva minevik
ja kõikide allasurutud inimeste valu
meie uksest sisse astunud." (Hella
Wuolijokil943)
Nii Kivi kui ka Liiv võitlesid rahva
keele eest maalähedases isamaalikus
vaimus. Mõlemad.tõsteti rahva suurr
kujudeks käesoleval sajandil.
Tänapäeval ei ole aga Liivi nimi
laenudest
Eesti Teadusliku Seltsi poolt igal ^
aastal korraldatavale auhinnatöö-de
võistlusele oli sellel aastal saadetud
üks töö pealkirjaga „Kirde-
Eesti rannikumurde ja soome keel©
sõnavaralisi ühisjooni".
Töö ulatus on koos murdekaarti-dega
34 lk. masinakirjas. Autor annab
sissejuhatusena lühikese ülevaate
soome ja eesti murrete jaotusest ja
toob.näiteid häälikulistest ning inor-foloogilistest
erijoontest Kirde-Eesti
rannikumurdes. Mõnede erijoonte
sarnasust soome keelega võib tähele
panna eriti Kuusalu murrakus, muu
hulgas esineb näiteks vokaalharmoonia
ja eitusverbi konjugatsioon.
Leidub ka palju soome keelega ühiseid
sõnu, mis vntab varasematele .
kontaktidele soome keelega.
On läbi töötatud rida Kirde-Eesti
rannikumurde tekste ning koostatud
sõnastik seal esinevaist murde ja
soome keele ühissõnadest. Eestikeelse
sõna puhul on antud murrak,
kuhu, see kuulub, tähendus, allikas
kust sõna on võetud ja näide sõna
kasutamisest kontekstis. Soomekeelsele
vastele või seletusele on Ir-satud
rootsikeelne.
Autor konstateerib, et töös esitatud
107-st soome keelega ühisest sõnast
esineb-73 Kuusalu murrakus.
Edasi võib ühissõnu leida Vaivara
murrakus, Lüganusel, Jõhvis, Viru-
Nigulas, Haljalas, lisakust Jõeläht-mes
ja Kadrinas.
Vastav ekspert, keda Eesti Teadusliku
Seltsi juhatus on konsulteerinud,
annab tööle järgmise hinnangu:
„Töö sisaldab väärtusliku autentse
materjali soome laenude uurimiseks.
Töö on teaduslikul tasemel ja näitab
vastava kirjai^^use põhjalikku tundmist
ning tühjendavat, korrektset
ning kriitilist kasutamist. Käsikiri on
tehniliselt eesfcjulik."
Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis ju°
hatus kui auhinnazhürii otsustas auhinnata
võitlustööd „Kirde-Eesti
rannikumurde ja soome keele sõna°
varalisi ühisjooni" 3000 krooniga.
Töö on esitatud varjunime all
„Iaan Piibeleht".
Lisatud kinniste ümbriku avamisel
selgus, et auhinnatöö autoriks m
Tiina Söderman Stokholmist.
Sooviga õhutada üliõpilasi ja nooremaid
uurijaid teaduslikult käsitle^
ma eestiainelisi küsimusijätkab Eesti
Teaduslik Selts Rootsis auhinna-tööde
võistluse traditsiooni ja kuulutab
välja võistluse aastaks 1985. Töö
tuleb sisse saata hiljemalt 1. oktoobriks
1985 aadressil: Eesti Teaduslik
Selts Rootsis, Box 92,101 21 Stockholm.
Võistluse tingimused nõutada
samast.
OULUS uus
EESTI KEELE LEKTOR
Oulu Ülikool sai uue eesti keele
lektori lahkunud dotsent Jaak Peebo
asemele. Teatavasti keelati Peebot
tagasi Soome tulemast vene ametivõimude
pooU pärast tema suvepuhkust,
kuna temalt olevat leitud Eestisse
minekul nn. keelatud kirjan-
P^ieter Sepp
kuiistigaleriide
ühingu direktoriks
Kunstnik Peeter Sepp on nime»
tatud Ontario Association of Art
Gallerieš eksekutiivseks direktoriks
alates 7. jaanuarist. Viimati ta
töötas Gollective Art X Technology
(CATJ Gallery administraatorina.
Varemalt oli mitu aastat Ontario
Art Counciri visuaalse kunsti direktor
ja töötas National Gallery of
Ganada juures Ottawas.
Tallinna Draamateatri juhataja
. - • •
paljudele soomlastele tuttav, teda on
kasinasti tõlgitud.
On aga ka neid, kes pole Liivi
unustanud. Soome teatri ehk kõige
silmapaistvam Kivi-tõlgendaja Kalle^
Holmberg on juba aastaid olnud ka
Liivist vaimustuses. Tema unistuseks
on esineda lavastuses, kus Kivi
ja Liiv teatrilaval kohtuksid. Seda
unistust jagab t^ oma hea sõbra Tallinna
Draamateatri juhataja Mikk
Mikiveriga ja nad on tundide kaupa
koos arutanud Kivi ja Liivi ühiseid
jooni.
Esmajärjekorras aga, arvab Holmberg,
tuleks soome keeles välja and
korralik valikkogu Junan Liivi loomingust.
Uue õppejõu nimi on Peep Nem-^
valts, filoloogia kandidaat Tallinnast.
Nemvalts on õppinud Tartu ülikoolis
ja oli neli viimast aastat Tallinna
Pedagoogilise Instituudi õppejõud.
Oulu ülikoolis õpib eesti keelt,30
üliõpilast. Normaalne tööperiood
Eestist tulnud õppejõududel on kolm
aastat, Peebole anti aga väid üks
aasta. ^
Eesti ajaloolaste
bibliograafia ilmumas
Käesoleva aasta algkuudel ilmub
Eesti Teadusliku Instituudi Folia
Bibliographica seeria 7. väljaanne
eksiileestlaste ajalpo-alastest töödest.
See on Instituudi i96ü . i i . 1 Ununud
bibliograafia uus, täiendatud
väljaanne, mille on koostanud fil. lic.
Meemo Mäelo. See on valikbiblio-graafia,
kus professionaalsete ajaloolaste
kõrval esineb ka rida ajaloo-harrastajaid,
töödega, mis oma temaatikalt
kuuluvad ajaloo valdkonda.
Teos hõlmab umbes 100 Ihk. ja
sisaldab umbes 70 nime üle 1000
pealkirjaga.
Instituudi aadress on: Inslitutum
Litterarüm Estonicum, Box 7608, S-
103 94 Stockholm, Sweden.
ilmus müügile uus
g%ENE UFER'g helikasett
KEVADUND'
Kõikidest probleemidest hoolimata
elab eestluse identsus tugevana —
tänu rikkale - rahvakultuurile. Just
kultuurist ongi saanud eestlaste
eneseteostuse tähtsaim kanal. Muusikat
harrastatakse elavalt, teatrietendused
on pidevalt välja müüdud,
raamatuid ja kultuuriajakirju
trükitakse hämmastavalt suurte ti-raažidega
ja sellest hoolimata
müüakse need läbi juba ilmumispäe-val.
LauQucQ: Armastus® lagend, Lauüa muile mu Sind, KUB sadam
ootab, Kahtluse loor. Kajakael, Vestlus klaveriga, Armunu
tules, Kalurbma, Ootan Sind, Peegeldusi, Kevadlind, Virma-
(D Hind $8.S0. PostitQ®! tellides lisandub saat®-
kulu. Hinnale lisandub Ont. müügimaks 7%.
Müügil ;,MEIE ELU" talituses
Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
Läinud aastal Ilmus \ Fifantsus-maal
i'Expressi end. pisatoimetaja
ja praeguse kirjandusosa toimetaja
[ean-Francois Reveli teos ,jKuidas
demokraatia hävib", levis mõne
kuuga üle 200.000 eks. ja ilmus
nüüd Dbubleday väljaandel ka ing»
lise keeles pealkirjaga „How De-mocracies
Perish" (17.95).
,,Moodne demokraatia pole mida-
>gi muud kui „äpardus", mille aeg
maailma ajaloo näitelayal on peagu
läbi. Tema pääsemine kommunismi
lakkamatu edu juures onlvaevalt usutav
ja otsustub enne sajandi lõppu.
Läänel ei ole süüdistada selles kedagi
peale iseenda." See on Reveli otsus
selles teoses, mis on õieti jätku| |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-01-10-05
