1985-01-10-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
r nr. 2 (1819) 198S
PIISPANK
loronto.
.LASTELE
8each'is
IDKORTES^
3-rcl Court.
i^651-65r2.
LDELE
jooksul kü-
'orintust ja
:a Efesos ja
jaldab 1. kl.
laevareisi.
latsiooniks
Lane N.E.
m-2238
nurgal)
Isepilc ja rukki-
)uroopaiiiaitse-
;ä kringlid tel-
{tud, sultsusinr
tellimise peale.
m SAARINEN
böldab meelsasti
hteavaldusi — ka
I ajalehe seisukoh-
\kirjutada kokhu-la
oma nimi ja
jätab endale õi"
\ju redigeerida ja
mittesohivuse
lafnata.
stö raju?
1. 49 ilmus luuletus
" , millele paljud ei
! Luule on üldiselt
[ku pressitud subs-
" võiks võtta ära-bridge)
on üle Nia-lõrge
terassild Buf-kohal.
Sild^on üli-mida
paljud eest-
Ikorduvalt on läbi-vormine,
siis hoia
I ise torm, et hoia
silla kaudu tulid
Ifelled-õed Estole.
pillis jõgi, mis viib
je Atlandi poole —
Istolaste tervitused
?nda Suurjärve ää-mis
piduliste tnaS"
ligalt haaras igat-
(avamine Ontario
aks, Satuti uute'
ii pidurdamata tul-eesti
kultuur ja
Jiriud ja jäävad pü-lurrangu
aegadest
[e üle aja" H. ViS"'
[aja portaalilt),
bes — Söe orkaan;
ttimaa kihelkonda-jPäev)
vahele haju-unematu
ja armas
[valget rahvuslippu
ptud. Ajaratta hoo=
pva meie võitlevate
[e tee kulgeb edasi
id radu. Ning meie
^le kipub sõrmede
ve.
etteaimamatu
uti eimast unustatumas
olda
ja nagu ikka
kunagi ilma
to •84-le!
LEMBIT KÕVA
1' I
„Meie Elu" nr. 2
I (
II
• t f
1'.
I
I
%9
NELIAPÄEVÄL, 1®. JAANUARIL -/^TORSDAY, JÄNUARY 3
99'
as ja Ameerikas suurt tähelepanu
äratanud N. Liidu ristleva
raketi ülelend Norra territooriu:
mist ja kadumine polaaröö pimeduses
Soome Lapimaa tundras.
Ülelend Norra territooriumist kes-ti
§ ainult 30 sekundit, kuid see aeg
oli küllalt pikk, et ülelendu registreerisid
Norra, Soome ja USA radarid.
Registreeritud raketi lennu-
A/S Toronto Eesti Maja juhatus koos abikaasadega uueaastaballil.
Ees, vasakult — i Osvald Piil (iBsimees), Alfred Sepa (abiesimees),
Aksel Veedla. Taga seisavad — Jaak Roand, Arvo Vahtra, Vaige
Niitenberg, Arvo Niitenberg, Viivi Vahtra, Helen Sepa, Asta Piil ja pr,
Veedla. ^ Foto—EIna Küngla
Eesti Maja perenaine koos oma abilistega hoolitsesid uueaastaballil
maitsva õhtueine eest. Vasakult — Lee Perrman, Pille Kalvik, Erika
[, Kadri Koop, Hilda Härm, perenaine Tiiu Henley, Juuli Kristal
i ' Foto ~ Elna Kungla
uueaasia cm
Range alkohoHkontrclH autosõitjatele
aitas ketasa, et kolmel uoe-aastaballil
Torontos oli kokku umbes
200 osavõtjat vähem kui mullu.
Paljud käisid kirikutes ja yõtsid uut
aastat vastu kodudes. Ligi pooltuhat
võttis osa kolmest suuremast
kokkutulekust, mis olid korralda-^
tud Eesti Ma|as,Tbröntö Eesti
Meeskoori pdblt hotellis Inn Oti
The Park ja Eesti Korporatsioonide
Liidu poolt Tartu College|iSi
Toronto Eesti Majja kogunes vana-aastä
viimase päeva õhtul umbes 250
ballikülalist. kus neid dekoreeritud
suures saalis ootasid ümarikud lauad,
jättes vabaks piisavalt tantsupõrandat.
Tervitussõnad ütles A/S Toronto
Eesti Maja esimees Osvald Piil^oovi-des
head peotuju, mis.ei lasknud end
kaua oodata. Esimees koos abikaasaga
alustasid avavalsi V. (pustavsoni
orkestri helide saatel. Ejeskavalise
osa täitis Andres Raudsepp, kes lau^
jis Rene Uferi „Andalüusia ööd",
„Kesksuvine aas" ja koos ballirah-vaga
,Järveneid". JärgnesReneUferi
,,Vana-aasta-õhtu laul", „Mõtteid,
soove", rahvusvahelise populaarsusega
,,Paloma blanca" ja lõpuks võimas
„Leegioni laul',' mille refrääni
peolised kaasa laulsid.
• • •' 1' •, ••,
, Kellaosuti kesköötünnile jõudes
kõneles Eesti Maja esimees Osvald
JPiil, viies ballirahva mälestuste radadele.
ka sellest küllalt, vaid peame kudu;
ma eestluse elukangasse rohkem
idealismi, vaimset sisu ja hingelist
tuld, et säiluda ja areneda. Samuti
peame olema küllalt reaalsed ja arusaajad
teadmises, et selle töö ja idealismi
edasikandjad on meie noored.
Kui meie tõesti tahame anda lubaduse
uueks aastaks, mis on kallis ja
mille väärtus on kestev, siis — aita
kaasaja anna igale noorele võimalus,
et nad saaksid osa võtta eesti ühiskonna
tegevusest ja elust!"
Esimees "lõpetas heade soovidega
uueks aastaks Eesti Maja juhatuselt.
Rkhvas tõusis ja laulis ühiselt Eesti
hümni. Sajad värvilised Õhupallid
langesid ja paukusidvahuviinapude-.
lid. Klaasid, kõlasid kokku heade
soovide saateks ja rahvas pidutses
tantsumuusika kõlades.
vabandas
Keskorganisatsioonidele
Stokholmis
STOKHOLM - Neil päevil sõlmiti
AB Stockholmshem'iga üürileping,
millega eesti keskorganisatsioonid
Rootsis saavad oma käsutusse
ühise arhiiviruumi ühes Stok-holmi
eeslinna maja õhukaitsevar-jendis.
Ruum on 70 ruutmeetrit ja
omab ventilatsiooni, keskkütte, korraliku
valgustuse ja on eraldatud vaheseintega,
eriosadeks, mis võimaldab
organisatsioonidele eraldatud
panipaikasid. Arhiiviruumi ehitatak- ..
se vajalikud riiulid ja sisustatakse oi» Ml.l. See tähendab, et
sorteerimis-ja töölaudadega. raKett lendas kiiremini hääle kiiru-
- . . ,. , öeldakse, et vastavatüübili-
^Projektiga^on ühinenud juba Ees^^ sed USA ristlevad raketid lenda-
Komitee - EesU Organisa^^^ kiiru-
Liit, Eesti Rahvusnõukogu, Eesti . gggg^
Rahvusfond, Balti Arhiiv ja ajaleht
„Teataja". Rida teisi organisatsioone M. Liidu valitsus vabadas Norra
on huvi osutanud arhiiviruumi kasu- valitsuse ees Oslos, et tegemist oli
tamiseks. . vanalüübilise, lahinglaenguta raketiga,
mis oma lennul läks välja
Rootsis 1966. a.alates tegutsev Bai- kontrolli alt ja ettenähtamatult len-ti
Arhiiv oli loodud balti arhiivma- das üle Norra territooriumL Va-terjalide
deponeerimiseks Rootsi Rii- bandus tehti ka Helsingis. Norra ja
giarhiivi ja teistele ametlikele arhii- Soome valitsus aktsepteeris N . Lii-videle.
Rootsi Riigiarhiiv on aga se- du vabanduse,
nini vastuvõtnud ainult täiesti korraldatud
arhiive, mis on varustatud Soome valitsus ei ole teinud eri-täpsete
nimekirjadega ja registritega, üst avaldust ühe tundmatu raketi
Selline töö nõuab palju aega ja töö- ülelennu kohta Soome territooriu-jõudu.
Suur arv selliselt korrastatud mist ja kadumisest Lapimaa tund-arhiive
bn Balti Arhiivi poolt juba rasse. Raketi mahalaskmise asu-deponeeritud
Rootsi Riigiarhiivi. Rii- kohta ei ole suudetud kindlaks teha
giarhiiv ei võta aga vastu raamatuid, ja arvatakse,, et pimeduse ja suure
trükiseid, ajalehtede ja ajakirjade lume tõttu pole seda võimalik kind-aastakäike
või ka tavalisi korrasta- laks teha enne kevadet. N. Liidu
mata arhiive. vabanduses oli öeldud, et Norrast
\ ülelennanud rakett ei omanud
Organisatsioonide tavaliste arhii- tuum- ega keemilist laengut. Sel-vimaterjalide
paigutamiseks on aga lest on tehtud järeldus, et N, Liidul
senini olukord Rootsis olnud halb. võivad olla ka keemilise laenguga
Nelja aastakümne tegevusega onpal- kaugraketid.
judel eesti organisatsioonidel tekkinud
materjalide kogud, mille säilitamiseks
enam ei ole ruumi organisatsioonide
rujumes. Selle probleeme
lahendamisel ön teiste maade eestlaskonnad
ette jõudnud. Torontos on
sellised arhiiviruumid nüüd olemas'
Eesti Majas ja Tartu College' is. USA-s
on Lakewoodis asuvat arhiivihoo-net
mitu korda laiendatud. Suur eesti
arhiiv asub Austraalias, Sydneys.
Praegune Eesti Üliõpilaste Seltsi Toronto Koondus®
kodu 905 College St.
Eesti Üliõpilaste Selts
vahetab oma kodii
liiutide äratoomine
Etioopiast katkestati
Eesti üliõpilaste Seltsi Toronto
Koonduse praegune kodu 905
College St. on müüdud ja organisatsioon
hakkab omale uusi sobivaid
ruume otsima. Praegune
kinnisvara on olnud E Ü. S.-i liikmete
kooskäimiskohaks juba ligi
22 aastat. Kuid aastate jooksul
on liikmete nõuded ja elustandard
tõus. ud ning umbes 7—8
aastat tagasi hakati arutama, et
kas E U S ei peaks omale mu-
Ehituse ostis ära kohalik kinnisvarade
müügiagentuur, kes pärast
suuremaid ümberehitusi
avab seal oma kontori.
Uute ruumide suhtes on olnud
läbirääkimisi Tartu College'iga
ja Eesti Kilaja juhatuse esindajatega.
Tartu College'il ei ole võimalik
praegult oma A-K ruume
laiendada, kuna olemas olevad
tagavarasummad lähevad eesti
õppetooli muretsemiseks. Ka
retsema uued ja sobivamad ruu- * Eesti Maja juurdeehituse plaa-mid.
Ka nõuab praegune 70-ne • nid võtavad veel paar aastat, en-Ühise
arhiiviruumide üürimine on
rate etioopmlaste seas on
ka umbes 25,000 musta juuti, kes
elavad seal iidsetest aegadest alates,
peavad kinni oma esivanemate
usust ja rahvuslikest kommetest.
esimene samm selle küsimuse lähen- Iisraeli valitsus püüdis neid juute
damiseks hüüd ka Rootsis. Ka Eesti repatrieerida ja tuua Iisraeli sala-
Maja juhatus Stokholmis on lubanud jases korras, sest Iisraelil puudub
aastane ehitus suuri remondiku-lusi
ja läheb ikka raskemaks, et
leida isikuid, kes hooldaks maja
eest ja hoiaks üürnikutel,,silma"
peal. Möödunud aasta oktoobris
otsustati lõpuks maja niüügile
panna ja 12. detsembril kirjutati
müügilepingule alla, ning E Ü S
peab 19. märtsiks välja kolima.
nem kui need tulevad otsustamisele
ja kinnitamisele.
Juhul kui E Ü S ei leia omale
uut kodu enne märtsi lõppu, siis
vahepeal toimuvad koonduse
koosolekud ja üritused Tartu-,
CollegeMs A-K ruumides.
S.K.
selle küsimusega tegeleda,ja võima-'
lusi selgitada täiendavate arhiiviruumide
leidmiseksoma majas.
diplomaatiline side Etioopia valitsusega
ja Sudaaniga, kuhu Etioopia
juute oli põgenenud suurel arvul, et
nälja käest.
Onnesoovijad
külastasid
aupeakpnsullt
,,Kahtlemata . kõige sügavamad
muljed Ja kestvamad mälestused jätsid
meile juulikuu kuumadel suvepäevadel
toimunud Ülemaailmsed
Eesti Päevad Torontos. J Vaatamata
suhteliselt rohketele sünnivaludele,
kus mõnigi tõe ja õiguse põhimõte oli
hapras tasakaalus, kujunesid neist
eesti"kultuuri,- onjiapära ja eestluse
elujõu võimas demonstratsioon tähelepanuks
teistele rahvastele ja enese
elustamiseks ja uhkusekk. Samuti
kui meie ei unusta neid juulikuu
päevi, ei tohi ega saa me unustada
neid saatuslikke septembrikuu päevi
40 aastat tagasi kui idast läheneva
sõjamürina taustal lükati lahti paat
Kodumaa liivasest rannast ja algas
sõit pimedale ulgunierele, ees tulevik
sama tume ja teadmata kui Üine vete^-
väli. Algas pagulasaeg. Nüüd me seisame
uue algava aasta künnisel ja
^ord jä-lle otsime sedalmelist ja müstilist
valemitjmis avaks meile kuldse
elutee kõikide meie.so0yide koha-
•selt:' ... ' '
Aga Kodumaa tulevik on ikka tume
ja teadmata. Ikka kestab veel
pagulusaeg.
Maailma poliitiline olukord laseb
oletada, et peatselt ei ole ette näha
mingeid erilisi dramaatilisi muudatusi.
Seega peame ise olema suutelised
õieti hindama võimalusi ja neid
kasutama järjekindlalt oma eesmärkide
saavutamiseks. Et seda teha
efektiivselt, peame ise piiramaisiku-tähtsuse
kultust ja mugavust, mis
meile nii kättesaadav. Võibolla ei ole
Uueaastapäeval, 1. jaanuaril,
cäisid aupeakonsul Ilmar Heinsood
tervitamas ja temale ja abikaasale
aastavahetusel õnne soovimas
hulk Toronto eesti organisatsioonide
esindajaid ja aupeakon-suli
isiklikke sõpru. Õnnesoovijaid
oli päeva jooksul,ligi sada isikut.
Õnnesoovijate seas olid Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas esimees
Laas Leival, Eesti Liidu Kanadas
esimees Vello Hubel, E. Võitlejate
Ühingute Liidu Kanadas esimees
Kalju Tori, koguduste õpetajad U.
Petersoo ja Edg. Heinsoo, eesti
skautide ja gaidide malevate juhid
skm. E. Runge ja gdr. A. Kaunis-maa.
Eesti Abistamiskomitee, esimees
A. Sepa, Eesti Maja esimees
Hses osas laulis trio ;,Meloodika".. E. Piil ja mitmed teised, enamasti
Tervitas aupeakonsul Ilmar Hein- koos abikaasadega. Mitmeidõnner
Euroopa lennuliinide abil, ja
peamiselt USA-s kokkupandud rahaliste
annetuste varal, Iisraelil
läks korda tuua ära ligemale 12,000
musta juuti, kuid ajakirjanike kaudu
Etioopiast ja Sudaanist sai avalikkusele
teatavaks salajane operatsioon
ja juutide evakueerimine
lõpetati Adis Abeba valitsuse korraldusel,
kui illegaalne sissetun-fesse.
miiufi avatud EESnULLEÄM
736-1170
Kodus 223-0201
AARDVARK
FLORIST
Avatud 7 päeva nädalas ® Ülermna kohäleviimine LTD
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R 2S9 \
Omanilk LINDA SEPP
: Toronto EestirMe^skoori aastava-hetuse-
ballile hotellis Inn On The
Park oli kogunenud 115 pidulist, keda
tervitas koori esimees Heikki Paa-ra.
Eeškavalises osas esines koori 18-
liikmeline laulugrupp, mis oli ristitud
„ballipoisteks". Aastavahetusel
kõneles koori esimees H. Paara, rnil-le
järele lauldi Eesti hümni. ,
Eesti Korporatsioonide Liidu traditsiooniline
uueaasta-baH peeti Tartu
College'i ruumes 110 osavõtjaga
Korp. Revelia korraldusel. Eeskava-'
BDOSX3SSD3H
soo.. Aastavahetusel kõneles Korp.
Revelia esimees Toomas Marnot ja
lauldi ühiselt Eesti hümni.
soove anti edasi ka telefoni teel
Uue aasta vastuvõtjaid Eesti Majas. Vasakult — Riina Tralla, Tiit
Tralla, Vaige Niitenberg, Arvo Niitenberg, Anne-MaiKaunismaa,
Sulev Kauiaismaa, lvi Kiilaspea, Lorne Lodge ja Imbi Lodge. All — Eero
Tamm,Uda Petersoo, Reet Patersoo, Silver Kask, Maie Kask, Svei
l, Erik Saar|s Imgrid Sa£ir„ . , . Foto — Elnä Kungla
MAANTEED
NAD
mmm
HOIDKE
OHUVABAD.
Meie maanteede lumest puhasta- Muretsege omale tasuta
mine võib olla 24-tunnine töö broshüür ,,WinterDriving" - asja-seitse
päeva nädalas neile, kes tundlik nõuanne ohuyaba sõiduks
töötavad provintsi lumesahkadel, lumes, lumelörtsis, jäise või silmi-
Nad töötavad kõige halvemates pimestava lumetormi korral,
sõidutingimustes selleks, et ini- Kirjutage:
mesed ja tooted võiksid provintsis Public & Safety, Information Brancli
ka kõige halvema talveilmaga /ninistry of Transportation and
oma kohale jõuda. Communications, 1201 Wilson Ave.,
Niipea kui märkate lumesahka- Downsview, Ontario. M3/V\ U8
de sinist valgust, vähendage sõidukiirust.
Olge kannatlikud-vältige
möödasõitmist. Aidake neid
nende tööülesannetes.
Siis teie ülesanne: olge eriti
valvsad, kohandage sõidukiirus ja *''„•.•.,..'/' James.Snow, Minister.
oma sõiduharjumused
ilmastikule ja teeoludele.";;.-'
Ministry of Transportation
and Communications
©Ontario
»'i
* '••1' '?• >'"' ''
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 10, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-01-10 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850110 |
Description
| Title | 1985-01-10-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | r nr. 2 (1819) 198S PIISPANK loronto. .LASTELE 8each'is IDKORTES^ 3-rcl Court. i^651-65r2. LDELE jooksul kü- 'orintust ja :a Efesos ja jaldab 1. kl. laevareisi. latsiooniks Lane N.E. m-2238 nurgal) Isepilc ja rukki- )uroopaiiiaitse- ;ä kringlid tel- {tud, sultsusinr tellimise peale. m SAARINEN böldab meelsasti hteavaldusi — ka I ajalehe seisukoh- \kirjutada kokhu-la oma nimi ja jätab endale õi" \ju redigeerida ja mittesohivuse lafnata. stö raju? 1. 49 ilmus luuletus " , millele paljud ei ! Luule on üldiselt [ku pressitud subs- " võiks võtta ära-bridge) on üle Nia-lõrge terassild Buf-kohal. Sild^on üli-mida paljud eest- Ikorduvalt on läbi-vormine, siis hoia I ise torm, et hoia silla kaudu tulid Ifelled-õed Estole. pillis jõgi, mis viib je Atlandi poole — Istolaste tervitused ?nda Suurjärve ää-mis piduliste tnaS" ligalt haaras igat- (avamine Ontario aks, Satuti uute' ii pidurdamata tul-eesti kultuur ja Jiriud ja jäävad pü-lurrangu aegadest [e üle aja" H. ViS"' [aja portaalilt), bes — Söe orkaan; ttimaa kihelkonda-jPäev) vahele haju-unematu ja armas [valget rahvuslippu ptud. Ajaratta hoo= pva meie võitlevate [e tee kulgeb edasi id radu. Ning meie ^le kipub sõrmede ve. etteaimamatu uti eimast unustatumas olda ja nagu ikka kunagi ilma to •84-le! LEMBIT KÕVA 1' I „Meie Elu" nr. 2 I ( II • t f 1'. I I %9 NELIAPÄEVÄL, 1®. JAANUARIL -/^TORSDAY, JÄNUARY 3 99' as ja Ameerikas suurt tähelepanu äratanud N. Liidu ristleva raketi ülelend Norra territooriu: mist ja kadumine polaaröö pimeduses Soome Lapimaa tundras. Ülelend Norra territooriumist kes-ti § ainult 30 sekundit, kuid see aeg oli küllalt pikk, et ülelendu registreerisid Norra, Soome ja USA radarid. Registreeritud raketi lennu- A/S Toronto Eesti Maja juhatus koos abikaasadega uueaastaballil. Ees, vasakult — i Osvald Piil (iBsimees), Alfred Sepa (abiesimees), Aksel Veedla. Taga seisavad — Jaak Roand, Arvo Vahtra, Vaige Niitenberg, Arvo Niitenberg, Viivi Vahtra, Helen Sepa, Asta Piil ja pr, Veedla. ^ Foto—EIna Küngla Eesti Maja perenaine koos oma abilistega hoolitsesid uueaastaballil maitsva õhtueine eest. Vasakult — Lee Perrman, Pille Kalvik, Erika [, Kadri Koop, Hilda Härm, perenaine Tiiu Henley, Juuli Kristal i ' Foto ~ Elna Kungla uueaasia cm Range alkohoHkontrclH autosõitjatele aitas ketasa, et kolmel uoe-aastaballil Torontos oli kokku umbes 200 osavõtjat vähem kui mullu. Paljud käisid kirikutes ja yõtsid uut aastat vastu kodudes. Ligi pooltuhat võttis osa kolmest suuremast kokkutulekust, mis olid korralda-^ tud Eesti Ma|as,Tbröntö Eesti Meeskoori pdblt hotellis Inn Oti The Park ja Eesti Korporatsioonide Liidu poolt Tartu College|iSi Toronto Eesti Majja kogunes vana-aastä viimase päeva õhtul umbes 250 ballikülalist. kus neid dekoreeritud suures saalis ootasid ümarikud lauad, jättes vabaks piisavalt tantsupõrandat. Tervitussõnad ütles A/S Toronto Eesti Maja esimees Osvald Piil^oovi-des head peotuju, mis.ei lasknud end kaua oodata. Esimees koos abikaasaga alustasid avavalsi V. (pustavsoni orkestri helide saatel. Ejeskavalise osa täitis Andres Raudsepp, kes lau^ jis Rene Uferi „Andalüusia ööd", „Kesksuvine aas" ja koos ballirah-vaga ,Järveneid". JärgnesReneUferi ,,Vana-aasta-õhtu laul", „Mõtteid, soove", rahvusvahelise populaarsusega ,,Paloma blanca" ja lõpuks võimas „Leegioni laul',' mille refrääni peolised kaasa laulsid. • • •' 1' •, ••, , Kellaosuti kesköötünnile jõudes kõneles Eesti Maja esimees Osvald JPiil, viies ballirahva mälestuste radadele. ka sellest küllalt, vaid peame kudu; ma eestluse elukangasse rohkem idealismi, vaimset sisu ja hingelist tuld, et säiluda ja areneda. Samuti peame olema küllalt reaalsed ja arusaajad teadmises, et selle töö ja idealismi edasikandjad on meie noored. Kui meie tõesti tahame anda lubaduse uueks aastaks, mis on kallis ja mille väärtus on kestev, siis — aita kaasaja anna igale noorele võimalus, et nad saaksid osa võtta eesti ühiskonna tegevusest ja elust!" Esimees "lõpetas heade soovidega uueks aastaks Eesti Maja juhatuselt. Rkhvas tõusis ja laulis ühiselt Eesti hümni. Sajad värvilised Õhupallid langesid ja paukusidvahuviinapude-. lid. Klaasid, kõlasid kokku heade soovide saateks ja rahvas pidutses tantsumuusika kõlades. vabandas Keskorganisatsioonidele Stokholmis STOKHOLM - Neil päevil sõlmiti AB Stockholmshem'iga üürileping, millega eesti keskorganisatsioonid Rootsis saavad oma käsutusse ühise arhiiviruumi ühes Stok-holmi eeslinna maja õhukaitsevar-jendis. Ruum on 70 ruutmeetrit ja omab ventilatsiooni, keskkütte, korraliku valgustuse ja on eraldatud vaheseintega, eriosadeks, mis võimaldab organisatsioonidele eraldatud panipaikasid. Arhiiviruumi ehitatak- .. se vajalikud riiulid ja sisustatakse oi» Ml.l. See tähendab, et sorteerimis-ja töölaudadega. raKett lendas kiiremini hääle kiiru- - . . ,. , öeldakse, et vastavatüübili- ^Projektiga^on ühinenud juba Ees^^ sed USA ristlevad raketid lenda- Komitee - EesU Organisa^^^ kiiru- Liit, Eesti Rahvusnõukogu, Eesti . gggg^ Rahvusfond, Balti Arhiiv ja ajaleht „Teataja". Rida teisi organisatsioone M. Liidu valitsus vabadas Norra on huvi osutanud arhiiviruumi kasu- valitsuse ees Oslos, et tegemist oli tamiseks. . vanalüübilise, lahinglaenguta raketiga, mis oma lennul läks välja Rootsis 1966. a.alates tegutsev Bai- kontrolli alt ja ettenähtamatult len-ti Arhiiv oli loodud balti arhiivma- das üle Norra territooriumL Va-terjalide deponeerimiseks Rootsi Rii- bandus tehti ka Helsingis. Norra ja giarhiivi ja teistele ametlikele arhii- Soome valitsus aktsepteeris N . Lii-videle. Rootsi Riigiarhiiv on aga se- du vabanduse, nini vastuvõtnud ainult täiesti korraldatud arhiive, mis on varustatud Soome valitsus ei ole teinud eri-täpsete nimekirjadega ja registritega, üst avaldust ühe tundmatu raketi Selline töö nõuab palju aega ja töö- ülelennu kohta Soome territooriu-jõudu. Suur arv selliselt korrastatud mist ja kadumisest Lapimaa tund-arhiive bn Balti Arhiivi poolt juba rasse. Raketi mahalaskmise asu-deponeeritud Rootsi Riigiarhiivi. Rii- kohta ei ole suudetud kindlaks teha giarhiiv ei võta aga vastu raamatuid, ja arvatakse,, et pimeduse ja suure trükiseid, ajalehtede ja ajakirjade lume tõttu pole seda võimalik kind-aastakäike või ka tavalisi korrasta- laks teha enne kevadet. N. Liidu mata arhiive. vabanduses oli öeldud, et Norrast \ ülelennanud rakett ei omanud Organisatsioonide tavaliste arhii- tuum- ega keemilist laengut. Sel-vimaterjalide paigutamiseks on aga lest on tehtud järeldus, et N, Liidul senini olukord Rootsis olnud halb. võivad olla ka keemilise laenguga Nelja aastakümne tegevusega onpal- kaugraketid. judel eesti organisatsioonidel tekkinud materjalide kogud, mille säilitamiseks enam ei ole ruumi organisatsioonide rujumes. Selle probleeme lahendamisel ön teiste maade eestlaskonnad ette jõudnud. Torontos on sellised arhiiviruumid nüüd olemas' Eesti Majas ja Tartu College' is. USA-s on Lakewoodis asuvat arhiivihoo-net mitu korda laiendatud. Suur eesti arhiiv asub Austraalias, Sydneys. Praegune Eesti Üliõpilaste Seltsi Toronto Koondus® kodu 905 College St. Eesti Üliõpilaste Selts vahetab oma kodii liiutide äratoomine Etioopiast katkestati Eesti üliõpilaste Seltsi Toronto Koonduse praegune kodu 905 College St. on müüdud ja organisatsioon hakkab omale uusi sobivaid ruume otsima. Praegune kinnisvara on olnud E Ü. S.-i liikmete kooskäimiskohaks juba ligi 22 aastat. Kuid aastate jooksul on liikmete nõuded ja elustandard tõus. ud ning umbes 7—8 aastat tagasi hakati arutama, et kas E U S ei peaks omale mu- Ehituse ostis ära kohalik kinnisvarade müügiagentuur, kes pärast suuremaid ümberehitusi avab seal oma kontori. Uute ruumide suhtes on olnud läbirääkimisi Tartu College'iga ja Eesti Kilaja juhatuse esindajatega. Tartu College'il ei ole võimalik praegult oma A-K ruume laiendada, kuna olemas olevad tagavarasummad lähevad eesti õppetooli muretsemiseks. Ka retsema uued ja sobivamad ruu- * Eesti Maja juurdeehituse plaa-mid. Ka nõuab praegune 70-ne • nid võtavad veel paar aastat, en-Ühise arhiiviruumide üürimine on rate etioopmlaste seas on ka umbes 25,000 musta juuti, kes elavad seal iidsetest aegadest alates, peavad kinni oma esivanemate usust ja rahvuslikest kommetest. esimene samm selle küsimuse lähen- Iisraeli valitsus püüdis neid juute damiseks hüüd ka Rootsis. Ka Eesti repatrieerida ja tuua Iisraeli sala- Maja juhatus Stokholmis on lubanud jases korras, sest Iisraelil puudub aastane ehitus suuri remondiku-lusi ja läheb ikka raskemaks, et leida isikuid, kes hooldaks maja eest ja hoiaks üürnikutel,,silma" peal. Möödunud aasta oktoobris otsustati lõpuks maja niüügile panna ja 12. detsembril kirjutati müügilepingule alla, ning E Ü S peab 19. märtsiks välja kolima. nem kui need tulevad otsustamisele ja kinnitamisele. Juhul kui E Ü S ei leia omale uut kodu enne märtsi lõppu, siis vahepeal toimuvad koonduse koosolekud ja üritused Tartu-, CollegeMs A-K ruumides. S.K. selle küsimusega tegeleda,ja võima-' lusi selgitada täiendavate arhiiviruumide leidmiseksoma majas. diplomaatiline side Etioopia valitsusega ja Sudaaniga, kuhu Etioopia juute oli põgenenud suurel arvul, et nälja käest. Onnesoovijad külastasid aupeakpnsullt ,,Kahtlemata . kõige sügavamad muljed Ja kestvamad mälestused jätsid meile juulikuu kuumadel suvepäevadel toimunud Ülemaailmsed Eesti Päevad Torontos. J Vaatamata suhteliselt rohketele sünnivaludele, kus mõnigi tõe ja õiguse põhimõte oli hapras tasakaalus, kujunesid neist eesti"kultuuri,- onjiapära ja eestluse elujõu võimas demonstratsioon tähelepanuks teistele rahvastele ja enese elustamiseks ja uhkusekk. Samuti kui meie ei unusta neid juulikuu päevi, ei tohi ega saa me unustada neid saatuslikke septembrikuu päevi 40 aastat tagasi kui idast läheneva sõjamürina taustal lükati lahti paat Kodumaa liivasest rannast ja algas sõit pimedale ulgunierele, ees tulevik sama tume ja teadmata kui Üine vete^- väli. Algas pagulasaeg. Nüüd me seisame uue algava aasta künnisel ja ^ord jä-lle otsime sedalmelist ja müstilist valemitjmis avaks meile kuldse elutee kõikide meie.so0yide koha- •selt:' ... ' ' Aga Kodumaa tulevik on ikka tume ja teadmata. Ikka kestab veel pagulusaeg. Maailma poliitiline olukord laseb oletada, et peatselt ei ole ette näha mingeid erilisi dramaatilisi muudatusi. Seega peame ise olema suutelised õieti hindama võimalusi ja neid kasutama järjekindlalt oma eesmärkide saavutamiseks. Et seda teha efektiivselt, peame ise piiramaisiku-tähtsuse kultust ja mugavust, mis meile nii kättesaadav. Võibolla ei ole Uueaastapäeval, 1. jaanuaril, cäisid aupeakonsul Ilmar Heinsood tervitamas ja temale ja abikaasale aastavahetusel õnne soovimas hulk Toronto eesti organisatsioonide esindajaid ja aupeakon-suli isiklikke sõpru. Õnnesoovijaid oli päeva jooksul,ligi sada isikut. Õnnesoovijate seas olid Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Laas Leival, Eesti Liidu Kanadas esimees Vello Hubel, E. Võitlejate Ühingute Liidu Kanadas esimees Kalju Tori, koguduste õpetajad U. Petersoo ja Edg. Heinsoo, eesti skautide ja gaidide malevate juhid skm. E. Runge ja gdr. A. Kaunis-maa. Eesti Abistamiskomitee, esimees A. Sepa, Eesti Maja esimees Hses osas laulis trio ;,Meloodika".. E. Piil ja mitmed teised, enamasti Tervitas aupeakonsul Ilmar Hein- koos abikaasadega. Mitmeidõnner Euroopa lennuliinide abil, ja peamiselt USA-s kokkupandud rahaliste annetuste varal, Iisraelil läks korda tuua ära ligemale 12,000 musta juuti, kuid ajakirjanike kaudu Etioopiast ja Sudaanist sai avalikkusele teatavaks salajane operatsioon ja juutide evakueerimine lõpetati Adis Abeba valitsuse korraldusel, kui illegaalne sissetun-fesse. miiufi avatud EESnULLEÄM 736-1170 Kodus 223-0201 AARDVARK FLORIST Avatud 7 päeva nädalas ® Ülermna kohäleviimine LTD 1065 STEELES AVE W NORTH YORK ONT M2R 2S9 \ Omanilk LINDA SEPP : Toronto EestirMe^skoori aastava-hetuse- ballile hotellis Inn On The Park oli kogunenud 115 pidulist, keda tervitas koori esimees Heikki Paa-ra. Eeškavalises osas esines koori 18- liikmeline laulugrupp, mis oli ristitud „ballipoisteks". Aastavahetusel kõneles koori esimees H. Paara, rnil-le järele lauldi Eesti hümni. , Eesti Korporatsioonide Liidu traditsiooniline uueaasta-baH peeti Tartu College'i ruumes 110 osavõtjaga Korp. Revelia korraldusel. Eeskava-' BDOSX3SSD3H soo.. Aastavahetusel kõneles Korp. Revelia esimees Toomas Marnot ja lauldi ühiselt Eesti hümni. soove anti edasi ka telefoni teel Uue aasta vastuvõtjaid Eesti Majas. Vasakult — Riina Tralla, Tiit Tralla, Vaige Niitenberg, Arvo Niitenberg, Anne-MaiKaunismaa, Sulev Kauiaismaa, lvi Kiilaspea, Lorne Lodge ja Imbi Lodge. All — Eero Tamm,Uda Petersoo, Reet Patersoo, Silver Kask, Maie Kask, Svei l, Erik Saar|s Imgrid Sa£ir„ . , . Foto — Elnä Kungla MAANTEED NAD mmm HOIDKE OHUVABAD. Meie maanteede lumest puhasta- Muretsege omale tasuta mine võib olla 24-tunnine töö broshüür ,,WinterDriving" - asja-seitse päeva nädalas neile, kes tundlik nõuanne ohuyaba sõiduks töötavad provintsi lumesahkadel, lumes, lumelörtsis, jäise või silmi- Nad töötavad kõige halvemates pimestava lumetormi korral, sõidutingimustes selleks, et ini- Kirjutage: mesed ja tooted võiksid provintsis Public & Safety, Information Brancli ka kõige halvema talveilmaga /ninistry of Transportation and oma kohale jõuda. Communications, 1201 Wilson Ave., Niipea kui märkate lumesahka- Downsview, Ontario. M3/V\ U8 de sinist valgust, vähendage sõidukiirust. Olge kannatlikud-vältige möödasõitmist. Aidake neid nende tööülesannetes. Siis teie ülesanne: olge eriti valvsad, kohandage sõidukiirus ja *''„•.•.,..'/' James.Snow, Minister. oma sõiduharjumused ilmastikule ja teeoludele.";;.-' Ministry of Transportation and Communications ©Ontario »'i * '••1' '?• >'"' '' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-01-10-03
