Meie Elu = Our life, October 8, 1987

              Elu" nr. 41 (1961) li*. 41 [imi] nm
<•. •>
Itud juhatus. Istuvad,
Kipper — koorijuht,
kimee8,Ärni Käärid—
|toetajaliikmetesekre'-
kassapidaja, Georg
jkretär — Robert Saar
Foto — 0. Haamer
lil ja A. Aasma. Kood­il
t Charles Kipper ja abi-
Iduard tobreluts. Revis-
], toetajate liikmete sek-
(aari komisjon ja aukoh-ilitakse
samas koossei-troonikuks
endiselt 0.
ippeš traditsiooniliselt
i'ga.
1 ^'"^i
iiiiiiiiiiiiiiiiiifiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
J IVUNNA?
1-31. okt. E.K.K.T. aas-fhern
Distriet raama-brchard
View Blvd.
1 13. ja 2t). okt. prof.
|f3 loengud „Valitud
[tlja Põhjamaade aja-
;ollege'is algusega kl.
[14. (okt. Lembit Sootsi
,The Gallery's", Col-
In. okt Pensionäride
ibimine Eesti Majas
4.00.
IktEAK ja „Ehatar(B"
„Ehatäre8" kl.
okt. yancouveris Tiit
le „Meie Kodu" saa-
|i>klTiitMadišsonija
]õned Eesti Majas kl.
5. okt. Rain Rebase
^iine üleyaade Eesti
arenguteest" Tartu
isega kl. 19.30.
Ikt Kotkajärve sügis-lasalgusegakl.
19.30.
|ükt Suomi-Koti ava-pidulik
õhtusöök
^otellis algusega kl.
okt Hilja Jukkumi
id läbi aegade" Eesti
laki. 19.00.
KIRJANDUS 0 KUNST
. • KULTUUR
Sl
Baltiaiiieline |Uurimistegevus (2
Kuigi balti ainelist uurimistege­vust
viljeldakse Kanadast Jaapani-l
i ja Pariisist Austraaliani on tuge­vaimad
kantsid siiski Rootsis, Lää-ne-
Saksamaai ja Ühendriikides.
Kõiges kolmes tugineb õpetlaslik
tegevus päritolu rahvusgrupeile.
Balti-sakslasteta ei oleks Lääne-
Saksamaal märkimisväärset ak­tiivsust
mainitud alal, ning teadagi
olid nii USAs 196IB.a. loodud Balti
Teaduste Edendamise Ühing
lAABS), kui ka 1970.a. Stockholmis
loodud Baljti Instituut pagulasühis­kondade
sünnitusteks.
AABSi ega BIi tegevus ei ole algu­sest
p6ale olnud vaba pingeist nende
suhetes Lääne maailma eestlas-, lät-las;,
jaleedulaskondadega. Õpetlaste
ja õpetatud organisatsioonide suhted,
ühiskonnaga tõstatati hiljuti taas
päevakorda AABSi ametisoleva esi-
;mehe dr. Rein Taagepera poolt. Asja­osaline
mitnietahulihe problemaati­ka
vajab ja väärib aga põhjalikumat
lahkamist ja sõelumist, kui senini
toimunud on.
Kiisimuse^ teeb keeruliseks mitu
tegurilt: tõik, et pagulaskondade ole­masolu
tuum on põhiliselt poliitiline;
asjaolu, et õpetlased Läänes tööta-yad
,,akadeemilise vabaduse" õhk­konnas;
paratamatus et õpetlus tege­leb
mitmeti ainetega, mis peaksid
olema küll poliitiliselt neutraalsed,
kuid mis muutuvad poliitiliselt tõl­gendatavaks
sest nad ipuudütavad
rahvusgrupi kollektiivset identiteeti,
rahvuslikku iseteadvust ja lisaks
suhtlemist anastatud päritolumaa­dega.-
• ••' (, \ .
Ühest küljest ei saa unustada, et
igas normaalses ühiskonnas on pin­geid
prof esso^rite ja avalikkuse vahel.
Meid ei tohiks seetõttu mainimata, et
kõige ägedamad kokkupõrked toi­muvad
õpetlaste endi vahel erineyate
tõlgenduste ja võistlevate mõttekäi­kude
üle. Ülikooli seesmised õienda-mised
tihti takistavad minu hinnan­gul
uurimistegevuse kulge rohkein,
kui ühiskonnast pärinev surye. •
Ei saa kuidagi nõustuda tõlgendu­sega,
et meie pagulasühiskonnad ja
nende ,,juhid" põhiliseks piduriks
oleks olnud teaduslikule tegevusele
ega uurijate järelkasvule. Teadagi on
üht-teist üsnagi toorelt rünnatud,
kuid vaevalt on see mõjutanud silma-torkavah
akadeemilist tööviljakust.
Näib pealegi, et kriitika 'on teravaim
olnud siis, kui akadeemikud on astu­nud
ise otse poliitilisele areenile, või
kui nende tegeutsemišviis on
taoliselt |_õlgen(iatav.
Professorid kipuvad vahest unus­tama,
et tegeledes oma töös näiteks
ajaloo- voi kultuuriga nende kesk­se
tõlgendamise, suunamise ja õpe­tamisega,
on nende töövili ja S3isu-kohad
paratamatult poliitilist laadi.
väärides vastavat vastukaja ülduselt.
Lõppude lõpuks on ajalugu ja kul­tuur
laias mõistes tähtsaimaid ela-yaid
osi iga rahvusgrupi identitee­dist,
kuuludes seetõttu vähemalt sa­ma
palju rahvale, kui professoritele
ja intelligentsile üldiselt Mõned krii­tikud
avalikkuses on möödalaskvalt
rumalad, teised tabavalt targad; Nii
professorid isegi.
Professoreid peetakse üiskonnas
üldiselt auvaäärseiks, kuid kusagil ei
ole nad ühiskonnast täiesti sõltuma­tud
ega tohiks olla tast uleseisvad.
Mõnikord õpetavad ja mainitsevad
professorid ühiskonda, teinekord toi­mub
see vastupidiselt. AABS ja BI on
paratamatult osaliselt sõltuvad päri­tolu
rahvusgrupeSt, kellele peab
jääma õigus kritiseerida akadeemi­list
tegevust isegi siis kui see võib
paista veidrail aluseil olevat profes-soreile.
Lääne maailma elulaad või­maldab
aga viimaseil mitte arvestada
kriitikaga ja edasi tegutseda üldiselt
oma äranägemiste kohaselt. See ongi
vastavas küsimuses suureks erine­vuseks
Lääne ja Ida-bloki vahel aka­deemilises
elus.
AABS on suutnud senini oma suh­teis
ühiskondadega tasakaalustatult
talitada. BM on olnud ses suhtes oma
jagu probleeme, tingituna tema ot­susest
suhelda teatud kanaleid kaudu
päritolumaadega. Sellest järgmises
sarjaosas pikemalt. Kuid program­milise
kriitika suhtes ei pruugiks balti
-aineliste konverentside korraldajad
niivõrd õrnavahelised olla, eriti kuna
nende tase siiski ei ole alati niivõrd
kõrge, kui absoluutistlikud kaitsjad
seda väidavad.
Milles aga Rootsis peetavate kon­verentside
kriitika eksib on nõudmi­ses,
et need oleks üldteemalised, nii
nagu siinsed AABSi omad. Baltiaine-line
uurimistegevus on ülemaailmne
nähe, ning teda tuleks seetõttu hin­nata
tervikuna ja mitte tema üksik­osade
alusel. Kogemused näitavad,
et kiisale teemale või ajajärgule pii­ratud
akadeemilised kokkutulekud
annavad mitmetiyparemaid tulemusi,
kui üldteemalis^ä konverentsid, seda
eriti kohapealse keskustelu ja järgr
neva kirjastamise näol. Balti aineli­sed
sümpoosionid ja konverentsid
kaotavad oma üldise akadeemilise
väärtuse, kui nad on suunatud rah­vusgrupile
„õpetatud lõbustusena".
Rahvusgrupi tarvis on muid fooru­meid
juba olemas, võibolla tuleks
uusigi leida, kuid tõigaks on siiski
see, et professorid saavad väärika
panuse anda rahvusgrupile eelkõige
kvaliteetse akadeemilise tööga, mis
peab paratamatult olema suunatud
maailma akadeemilisele foorumile,
ja mitte meie endi üldsusele.
TÕNU PARMING
Marylandi ülikoolis
KEELENURK , •
„JÄ" |a„NMG"
Meie eestlased elame siin inglise
keelt rääkivas ühiskonnas, seepä­rast
paljudel vanemail eestlastel
ununeb eesti kirjakeele õige ta^
!i!f.™!II® Nõmmik, Mai Järve-Vomm ja minister David Crombie Kanada
puudub võimalus selle õppimi Prsosi Föderatsiooni aastakoosolekul
seks. Neil põhjustel hakkab „Meie
Elu" avaldama väikest keelenurka,
kus tuletatakse meelde õigekirju°
tust, grammatikat ja arutatakse uu­si
keelelisi küsimusi. Väljendatud
seisukohad ei kujuta endist keele­reegleid
ega asenda grammatika
õpperaamatut vaid on rohkem aru­telude
foorum, kus püütakse arves­se
soove ja
Peaminister kõneles
(Algus esiküljel)
0 «
Inglise keele ühendavale sidesõna-prantsuskeelse
ühiskonnaga Quebe­ci
provintsis. See nõudis enesele eri­lisi
õigusi, et permanentselt kuuluda
Kanda föderatsiooni. Peaminister
rõhutas, et eriõiguste andmine
prantslastele nende keele ja kultuuri
säihtamiseks Kanada föderatsioonis
le „and" vastab eesti keeles kaks ei tähenda mingil määral seda, et
sõna:; „ja" ja „ning". Kuigi„ja'd" teised rahvusgrupid peaks sulania
tarvitatakse sagedamini, on nad oma Kanadas kas inglise või prantsuse
tähenduselt samaväärsed: „mees ja
naine" ehk ,,mees ning naine" on
mõlemad õiged. Sama kehtib ka loe­teludes,
kus on kolm või enam sõna:
,,isa, ema ja (ning) poeg", „a,b,c ja
(ning)d".
Nende kahe sõna omamine hõl-keelt
kõnelevasse rahvasse. Nendele
rahvastele kindlustatakse oma keele
jä kultuuri viljelemine Kanadas, va­litsuse
poolt antava toetuse abil.
MIN. GROMBIE KÕNE
. Pärastlõunasel töökoosolekul rii-bustab
eesti keeles pikemate sarjade giseki'etär ning mitmekultuuri minis-
(seeriate) kasutamist: „isa ning poeg ter David Crombie selgitas lähemalt
ja ema ning tütar" ehk„isa ja poeg valitsuse taotlusi toetuse andmisel
siia otsima paremat ning mugavamat
elu. Samal ajal ta tahab soodustada
tõeliste poliitiliste põgenike asumist
Kanadasse maadelt, kus valitseb dik-taatorlik
kord ja inimestel puuduvad
poliitilised vabadused.
Minister Crombie selgitus kutsus
esile palju sõnavõtte. Nende seas oli
ajaleht „Võitleja" toimetuse kollee­giumi
liige A. Nõmmik, kes juhtis
tähelepanu sellele, et Kanada on
moodustanud Euroopast tulnud asu­nike
poolt Nende töökus ja visadus
on kujundanud Kanada rikkaks ning
suurte võimaluste maaks, kuhu nüüd
on soovi asuda paljudel, mitmelt eri-nevah
maalt. Kanada immigratsioo-ni-
poliitika peaks taotlema seda, et
selle maa asutanud rahvad ei peaks
kunagi kujunema siin vähemusrah-
Dr. Hugo Salasoo
annetas saadud
Kultuuriauhinna
Vabadusfondile
Austraalia Eesti Seltside Liidu
kaudu saabus „Ülemaailmsele Eesti
Vabadusfondile" järjekordselt kolmas
aastane annetus tuhandele Austraa­lia
dollarile dr. Hugo Salasoolt Syd­neys.
Oma saatekirjas nimetab dr. Sala­soo,
et selle annetusega on ta täitnud
oma antud lubaduse, eestluse heaks
tagasi maksta kolmtuhat Kanada
dollarit, mi!s temale määrati kultuu­riauhinnana
Korp! Sakala Toronto
koondise poolt. '
Hugo Salasoo, dr. pharm. (Tartu
1932) oli üks A.E.S. Liidu asutajaid
1952.a. Ta võttis 15 aastat aktiivselt
osa Hiiu juhatuse tööst. 1953.a. asus
ta arhivaari kohale ja tänu tema püsi­vale
tööle tänapäevani on Eesti A ^
hüvist Sydneys, Austraalias kujune­nud
üks täielikumaid eesti arhiive
väljaspool kodumaad.
Dr. Salasoo4ähistab see aasta 17.
novembril oma kaheksakümne
kuuendat sünnipäeva. (Dr. Hugo Sa­lasoo,
2, Wa,ter St Lidcombe, NSW
2141, Australia)
ning ema ja tütar". Ka matemaatikas rahvusgruppidele, emakeelse kooli vaks, teiste rahvaste massilise sisse­laskmise
tagajärjel. Kui seda ei ar­vestata,
siis on võimalikud suured
hõõrumised rahvusgruppide vahel.
A. Nõmmiku sõnavõtule järgnes vai­kus.
Oma arvamist ei avaldanud ka
minister Crombie.
Vastuvõtt Toronto raekojas kuju­nes
rohkem pressi koosolekult tul­nute
omavaheliseks keskuteluks,
on nad kasutatavad: „(a,b), (c.d)" loe- toetamiseks, ajalehtede, ajakirjade ja
takse „a ning b ja c ning d" ehk „a ja b raamatute trükkimiseks ning rahvus-ning
c j a i " . Mõleniad tarindid(kons- liku kultuuri viljelemiseks. Ta mär-truktsioonid)
on tähenduslikult (se- kis selle juures, et valitsuse tahe on
mantiliselt) õiged ja samaväärsed, kindlustada etniliste rahvusgruppide
kusjuures matemaatiline väljend näi- liikmetele võrdsed võimalused
tab selgelt, et oleme mõttes neli sõna Kanadas elamisel, suurendada nende
või tähte kahte paari pannud. gruppide esindajate arvu riiklikes
Aeg-ajalt on püütud „ja'd', esma- asutustes ja agentuurides. „Nähtava-seks
(primaarseks) ja „nin^'i', teise- te" {visible) rahvusgruppide tarvis
seks (sekundaarseks) teha, ja vastu- valitsus on juba koostanud kava, pal-pidij
kuid teadaolevalt ei ole sellised ju neist peaks olema võetud ametis-katsed
grammatikasse püsima jää- se ühes või teises asutuses. Valitsus sest linnapea oli ootamatult seotud
liud. Ainult ühtluse mõttes, Keele- tahab hoida ära inimeste massilise teiste ülesannetega ja teda asendas
nurkjääbkasutamaesimestpaari.sJ. sissevoolu Kanadasse, kes tulevad proua Eggleton.
„a ning b ja c ningd". : •., . . • ' ' • ' ' . ' ' - • • ;
Kui sõnu „ja" ja ,,ning" kasutata-kase
selliste ühendavate sidesõna­dena,
siis nende ees koma ei ole. Tu­leb
aga täheldada (tähele panna, mar­keerida),
et paljudel muudel juhtudel
on „ja" ees koma, näi-teks juhul kui
,„ja", tähenduses „ja siis, seejärel"
vms, juhatab sisse mingit mitte otse­ses
ühenduses olevat kõrvallauset:
„Inimesi voogas väljakule, ja järsku
puhkes vihma valang." Antud näites
võib ka mõnd teistsugust punktuat-siooni
tarvitada.
Alati on aga ,,ja" ees koma, kui ta
kiillausele järgneb [sest kiillaused
eraldatakse komadega): „Külastasin
Torontot, Kanada suurimat linna, ja
Vancouverjt, Briti-Columbias."
oo oo
jalugu esmakordselt
•• • Toronto Ülikoolis
Loe 14 laga,
seminaris
e
Esmakordselt on Toronto Ülikoo- ESMAKORDSELT TORONTO
lis võimalik õppida Läänemeremaa- ÜLIKOOLIS
de ajalugu. Juba paar nädalat peab Hain Rebas ise oma sõna-
Eesti Õppetooli professor dr. Hain ^^^^^ meenutas esmakordset külas-
Rebas loenguid „Scandinävia and ^^^^^ Kanada skautlaagrisse Ni-
Balticum From Vikings to the Pre- ^^^^^e reisifondi majandüsli-sen"
14-le kuulajale ja kahe osavõt- toetusel. Nüüd ta on koos pere-jaga
edasiõppijate seminari „E8to- J<onnaga liitumas siinsesse eesti
ma in the 20th Century", selgus ühiskonda nii oma õpetamistöö kui
koo8viibimisel,kus tutvustati õppe- ka eesti kooli, noorteorganisatsioo-jõude
Tartu College'iga seotud asu­tuste
juhtkonnale.
Pühapäeva pärastlõunal olid ko­gunenud
Tartu College'i saalis Eesti lis, kus esmakordselt on nüüd ajaloo-Öppetooli
Sihtasutuse, Tartu Insti- teaduskonna raames võimalik eriaine-tuudi
Akadeemilise Kodu organite ja na õppida Läänemeremaade ajalugu.
Bibliograafiaklubi liikmeid. Tervi- Kuigi jaotuseh see kuulub ikka veel
tussõnad ütles Sihtasutuse ja Tartu Ida-Euroopa ajaloo raami, samuti na-
College' i esimees Elmar Tampõld,rõ- 8^ eesti keele õpetamine slaavi keelte
176 Yongs Street
Toronto, Ontario
TELEFOWiö:
hutades vajadust praeguses olukor­ras
uute teede leidmiseks meie ajaloo
kodys 921-324S 4 ^ ANNE LEIUS
ÖÖPAKKVMISED
Saksamaal jagatakse ^
tasuta eestikeelseid
VANEM PROUA VAJAB
Kella 9 h. - 4 p.l. torduvalmJstami-seks,
sisseostudeks j^ kraamimi­seks.
Eglinton - Sloane rajooms.
Paiurl helistada 445-6536.
Üksik haiglane lesk proua
soovib majas elavat
Frankfurdis asuv Rahvusvaheline
Inimõiguste Sdlts (Internationale
Gesselschaft für Menschenrechte,
Kaiserstr. 72, D-6000 Frankfurti, tel
0 69-23 69 71/72) teatab oma ringkir­jas:
„Kui reisite Ida-Euroopasse,.
võtke üks piibel kaasa. Piiblid ori ida­euroopa
riikides defitsiitkaup ja see­pärast
väga otsitud. Meie käest saate
tasuta piibleid järgmistes keeltes: ve­ne,
eesti, läti, leedu, armeenia, usbe­ki,
bulgaaria, rumeenia ja ungari kee­les."
ÜKSi](üTVÖI ABiELUPAARI
kes vaataksid maja korrashoiu
eest ja aitaksid; haiglast
perenaist. Prii korter.
Helistada 533-8953.
• BOM AIR ÄPPLIANCE SERVICE '
külmutuskappe ja pliit® — igat
^ 31 aastat tööpraktikat
' Tel. 533-9334 - Peter
Väike eesti kunsti
väljapanek
Enam kui 40 eksliibriste väljapa­nekut
on korraldanud E. Eerme pal­judes
Toronto avalikes raamatuko­gudes,
nende hulgas eestlastele Eesti
Majas ja kirikuis. Sellega on tutvus­tatud
eesti nime, eesti kunstnikke ja
eesti eksliibriseid.
Järjekordne eksliibriste väljapa­nek
on korraldatud,,Ontario eksliib­riste"
nime all Malvern raamatuko­gus,
mille juhatajaks on Aino Miiller-beck
ja kelle kaasabil see toimub.
Esitatud on Abel Leelt 31, J. Saami- tutvustamiseks. Selleks annab tea­dult
29 ja kanada ülikoolide ja raa- suslikul pinnal oma osa Eesti Oppe-matukogude
näidis-eksliibriseid 15. ^^^^^ Toronto Ülikooli juures, mille
Väljapanek jätab värvirikkusega õPPejõudu, uut külalisprofessorit dr.
huvitava teadmise, et eesti eksliibris ^f^^ Rebast tervitame pariirjate soo-on
enamikus just Ontarios levinud eidega,
kunstialaks.. Väljapanek on 2. no­vembrini
raamatukogu lahtioleku ÕPPEJÕUD
aegadel. Õppetooli akadeemilise järelval-vekomisjoni
liige prof. dr. Olev Trass
andis ülevaate dr. Hain Rebase elu­loost,
märkides, et ta on sündinud
Tallinnas, elanud Rootsis, Götebor­gis,
kus sai hariduse ja alustas õppe­jõuna,
jätkates hiljem Lääne-Saksa-maal,
Kieli ülikoolis ajalooprofesso­rina.
Seah on ta end võtnud aastaks
Väliseestlastega Kultiiürisidemete vabaks, et õpetada Eesti Õppetooli
Arendamise Ühingu (VEKSA) järje- külalisprofessoriria.
kordne (neljas) seminar, millest osa- Prof. Trass tutvustas ka eesti keele
võtjaid oli mitmest riigist, teadaole- lektori Harry Mürki, kui Torontost
vait kaks ka Kanadast, toimus möö- pärit filoloogi, kes õppis Soomes
dunud suvel kohnanädalä kestel. Nagu soome-ugri keeli ja on omandamas
„Kodumaas" [nr 35) kirjutab Helga doktorigraadi Indiana ülikooli juu-.
^Laanpere, peeti keele-ja kultuurise- res. Eesti keele õpetamine Toronto
: minari loenguid Tallinnas, nädala- Ülikoolis algas edasijõudnutega,
päevad viibiti Lahemaa Rahvuspar- kuid kavas on uute kursuste korral-gis
ja käidi ka Tartus. Osavõtjatest on damine.
nimetatud Evi Tarkus ja Ingrid Sepp Pikemalt eelmise aasta tööst ja
Torontost, Gina Bauer Hamburgist, uuest õppejõust kõneles esimene
Maurice Coutt Prantsusmaalt, Lia Eesti Õppetooli külalisprofessor dr.
Peet Rootsist, Peeter Salu Austraa- Tõnu Parming. Ta avaldas tänu õppe-liast,
Tiina Taagepera USA-st. tooli tegevusele kaasaaitajatele ja rõ-
Seminarist võtsid osa ka mitte- hutas baltiainelise uurimistööl vaja-ee
stlased, Helsingi ülikooli filoloo- dust. Kuna seda on suurel määral
gi Vestofiilid Hannu Oittis ja Jack tehtud Euroopas, siis dr. Hain Rebase
R; 3ter (ÜSA) kes on tegevad Ham- side nii Lääne-Saksamaa kui Rootsi-burgis
ilmuva ajakirja ..Estonia" väi- ga on suureks abiks uurimistöö vil-nide
jne. kaudu. Olles hinnanud Tar­tu
College'i^ poolt algatatud ja teos­tatud
Eesti Õppetooli loomist, ta too­nitas
selle tähtsust Toronto Ülikoo-osakonda,
on õppetooli tegevus mur­rangulise
iseloomuga. Loengutele on
registreeritud 14 kuulajat ja Eesti aja­loo
ainelises seminaris kaks.
Lõpuks Elmar Tampõld teatas, et
Õppetooli Sihtasutus korraldab lau­päeval,
12. detsembril Hart House'is
tuluõhtuna prof. Hain Rebase loengu
koos seltskondliku koosviibimisega.
VEKSA seminar
Eestis
JURIST ID
a><>CI3>0«l3MKIO«<SM>«tH>«B>o«IBO^VO<B»0«aM)OI^^
..MEIEELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
„MEIE ELU"
Tõnu Toome, B.A.SC., LLB.
Mihkel Holmberg, B.A., ILB.
TOOME, PEASE &
HOLMBERG
Advokaadid-notarid
Yoirlkdale Place, 1 YorkdalaRoacü,
Suita 207
Toronto, Ont. M6A 3A1]
Talafon 785-5550
kodus 762-2367
KÜTTED ja
TORUTÖÖD
ROLAND KULUK
275-1280
Toronto Eesti
Maleklubi
Toronto Eesti Maleklubi eesmär­giks
on malemängu edutamine ja le­vitamine
jeestlaste hulgas. Eriti on
katsutud noorte hulgas male vastu
huvi äratada.
Paar viimast maleturniiri andsid
alljärgnevad tagajärjed. Tallinna
FestivaVil ZO. juunil toimus turniir A
ja B klassis 2 x 30 minutit. A klassis
tuli esikohale Ingvar Liitoja 2-1/2
punktiga. Teine koht oli Hans Jür-manil
2 punktiga ja kolmas koht Olav
Randojal 1 punktiga.
B klassis saavutas esikoha Valde-ko
Pikkänd 4 punktiga, järgnesid
teisel ja kolmandel kohal Valter Puna.
ja Arnold Arumäe 3 punktiga. Nel­janda
ja viienda koha jagasid Max
Pentre ja Uno Limit 2 punktiga.
Auhinnad olid välja pandud Alek­sander
Praksi poolt.
Järgmine Toronto E. Maleklubi
üritus toimus neljapäeval lO.septem-bril.
Seekord mängiti ühes üldklas-sis
5 vooru 2 x 15 minutit. Esikoha
saavutas Peter Smelen 5 punktiga.
Teine koht oli Max Pentre'! 4 punkti­ga.
Kolmas kuni viies koht T. Raa­mat,
Jüri Elken ja Valter Puna, 3
punkti. Kuuendal kohal oli Adolf
Juurma 2-1/2 punktiga.
Samal õhtul anti Aleksander Ptak-si
teeneteauhinnad üle meister Mar­tin
Veltmannile ja ekspertklassi
mängijale Ingvar Liitojale.
Edasi toimus järjekordne mängu-õhtu
20.septembril kell 7,2 x 30 min. 4
vooru — Nikolai Küttise ja The
Scandinavian Shoppe rändauhinna-le.
Mängiti ühes klassis ja rändauhin-na
võitjaks osutus Voldemar Jaan-berg
4 punktiga. Teise ja kolmanda
koha jagasid Jaak Järve ja Max Pent­re
3 punktiga. Edasi järgnesid 7 män­gijat
Georg Orgusaar, Enno Tür-ner^
Jüri Elken, Valter Puna, Riki Hiir
(Alfred Kuus), Helmut Aavik ja Tõnu
Petersoo — kõik 2 punktiga.
Meenutame Eesti maletajate tege­vust
30 aastat tagasi.^Meie Elu^num-ber22.
veebruaril 1956 pealkirjastab
järgmise uudise — ,.Eestlased Toron­to
Malemeistrid":
,,Toronto E. Maleklubi A mees­kond
tõestas veenvalt oma paremust
Toronto male-esivõistlustel. Meis­termeeskonna
viimaseks vastaseks
ja ohvriks oli Toronto Maleklubi,
keda teises voorus võideti ülekaa­lukalt
4,5/1,5."
Üldtagajärjed olid — 1. laual E.
Rose 1,5 punkti, 2. laual V. Tark 3,5
punkti^ 3. laual N. Küttis 6 punkti
(100%), 4jaual U. Vesingi 5 punkti. 5.
laual H. Uttopärt4,5 punkti ja O.laual
A. Kaldveer 4,5 punkti.
Selliseeduka tagajärjeni pole edas­pidistel
aastatel jõutud. Muuseas
võis huvi pakkuda asjaolu, et esi­algseks
Toronto E. Maleklubi asu­kohaks
oli Casa Loma loss.
Järgmised Toronto E. Maleklubi
mänguõhtud toimuvad neljapäeval,
15. oktoobril kell 7 õhtul ja nelja­päeval,
19. novembril kell 7 Eesti
Majas. Kõik on teretulnud.