Meie Elu = Our life, January 8, 1987

              (192211907
mt Insurance
I isiklikke and-js
on nõudnud
ha. Sealt saa-indmeid
teised
politsei,
kolm aastat
[net.
|Overpayment
nende kohta,
pirast liiga pal­istuse
kassast
i"). Sissek^n-
5t kolm aastat
Imaksmist või
. • ' • i' .
(,,Immigrant
^suguseid aud­ita
sisserännu
Ikuni tööluba-
Andmei.d saa-
Itsuse osakon-
Ikse tavaliselt
last sissekan-
Jdetakse maalt
le), , hoitakse
laab 65.
ate visitors")
^s külastayad
gitud ka nen-.
erahyas.'
kaks aastat
et.
,ExternalAf" ,
^yälispasse
atsiooni, mis
It võib and-
Selle kausta
lalrselt alles
5") osakonna
|t inimesi, kes
^õi pankrotti
JSeal on and-justest,
kohtu-
Ihoitakse alal
J-hoolekande
tlth and Wel-tleh
abiraha,
)ld Age Se-la;
küsimusi,
[meid isikute
Jilndmed säi-
(,,Pension
ib eelmisega. .
vledical Re-
Irstlikud and-iblicsgrvi-fäiteks:
arsti
röntgen •
(,,biochemi- !
Idmed tavali-saab
70; või'
fational Pa-olitsei,
koh- '
sotsiaalsed,
äühholoogili-led
on saada-tustele.
And-
I aastat peale
ja majutuse \
id Housing
Ipseidjapõh-lutäja
kohta,
kaks aastat
hist. ^ ^
'atsapolitsei
eh riigi jul-rity")
küsi-ikutekohta,
tähelepanu
ates".
iselt
|ks märkida,
ja müüvad
;sse. Ajakir-lüüvadoma
lele, kes on
|iulütuste ja
jtayate huvi-
|akiri on aga
iš tellijatele,
idressi välja
lest ajakirja
1
il'
r
NELJAPÄEVAt, S. JAANUARft - THURSDAY JANUARY 8
Lektor Vello Salo ülevaade
CBsavötjat
Bostoni lähedal, M^nchesbris
USA-s on perekond Karl ja Ira Eh-renpreisi
kodus raamaturiii^leil
kaunis ja väärtuslik väikegraafika
kogu. Selleks on perekonnale pä°
randatud Plato Kuusiicu eksliibris-te
ja
See jcunstipärand koosneb graafilis­test
originaallehtedest, ees^i varema-aegsetest
ja tänapäevastest eksliib­ristest,
mis ön kujundatud nii väljas­pool
kodumaad kui ka tänapäeva ja
varasemate kunstnike poolt kt)du-maal.
Eksliibriste kogu,võtab suure
osa raamaturiiuleist, leus ineid on
rohkem kui 20 mappi, lisaksjteiste
maade eksliibriseid, erit( jaapani ja
Balti-Saksa omi. Lisaks neile on eri­kogu
Madohna-motiivilised kirja­margid
ülemaailmses ulatuses, mis
on erilehtedena koos vastava repro­duktsiooni
postkaartiga. Mitu mappi
on graafilisi õnnesoovi- ja tei^vitus-kaarte.
Meie tuntumaist graafikuist:
R. Kaljo, E. Kollom, H. Mugasto, A.
Laigo, V.. Tolli jne eksliibrrsed on
enamikus esindatud. : P
Kogu on jkorraldatud kunstnike
järgi. Eriharrastusena on kogus p^lju
söövitustehnikas eksliibriseid. Graa­fika
osas on palju varasemaid
eesti graafikute töid, millele lisandu­vad
V. Tolli, B. Mägeri, B. Tihemetsa
jt. tööd.
PLATO KUUSIK; ;
Kes oli Plato Kuusik? Ta töötas
iseseisvas Eestis Tallinnas EestiPan-gas
osakonnajuhatajana. Kommu­nistide
mobilisatsioon 1941,aästal ta­bas
ka tedajaTallinna-eelsete kait­sekraavide
ehitamise töödelt ta mo­biliseeriti
reservohvitserina. t<\Qm-munistide
lahkumise ajal Tallinnast
oli laevadel suurel arvul eesti mobi­liseeritud.
Karavani tabas saksa õhu-
Mis saab meie eestiainelistest ko­gudest
tulevikus? Kas on nendele
väärikat kohta säilitamiseks ja isi­kuid
nende kogude f täiendamiseks.
Sellised küsimused tekivad kogujatel
ja seda küsis mult Ira Ehrenpreis.
Jutlemisel tekkis mõningaid soovitü-
.si:-."
1. Kogud anda kingitusena üle ees­ti
vastavaile organisatsioonidele
või arhiividele.
2. Kui need selle vastu huvi ei
tunne, siis kinkida need asukoha-
Vive Tolli 1965
rünnak. Laev, millel oli P. Kuusil<,sai
täistabamuse P. Kuusik päästeti teis­ele
laevale. Karavani riismed jõud­sid
Kroonlinna, kus eestlased eral­dati
ja saadeti metsatöödele.
Rasked töötingimused ebasobiv^
rõivastus, ja mitteküllaldane arstiabi
olid põhjuseks, miks paljud vastu ei
pidanud. Töötades normide alusel,
mis määras toiduratsioonid igaks
päevaks, ei suutnud P. Kuusik kaua
vastu pidada. Ainult ühiselt kaas-eestlastega,
üksteist aidates,, hoiti
elusid järgmisteks päevadeks.
Nelja-aastase pingutuste järele
määrati ta kergemale tööle, laagri
kontoris. Siis tabas teda malaaria ja
saadeti vabrikutööle,kust seitse aas­tat
hiljem vabastati ja kodumaale
saadeti.
P. Kuusik leidis, et perekond Ees­tist
oli lahkunud Saksamaale ja sealt
hiljem üSA-sse. P. Kuusiku nõudsid
välja ta tütar ja abikaasa ja perekond
sai kokku 1961 aastal. Peamise aja
pühendas ta oma meelistegevusele:
kunsti ja eksliibriste kogumisele, ku­ni
surmani 1983. aasta veebruaris.
MIDATEHA:
Ettenägelikult oli ta oma eestiaeg­sed
kogud saatnud Tallinnast sõja
ajal maale sugulaste juurde ja neist
sai ta enamiku saata enne Ameeri­kasse
asumist tütre, Ira Ehrenpreisi
juurde. Kuna praegu tütre perekon­nas
ei ole otseselt huvi selle kogu
edasiarendamiseks, siis on problee­miks
ja küsimuseks, mis selle koguga
teha? :
maade asutusile: raamatukogudele, _
kelledel on. kunstiosakondi-kogusid "vek paljunTeVsedelsõnastirsm
voi ülikoolidele nende kogude täien- õpiku alusel, ca. 1500 sedelit. -
duseks.
3. Kui huvilisi ei leidu, siis majan­duslike
tarviduste korral kogud
müüa, soovitatud tervikuina või ka
osaliselt.
4. Anda sellised kogud kogujatele,
kes neid edasi arendaksid^või täien­daksid
oma kogusid.
(öödunud aasta sügisel Toronto prof. Trassi palvel võtsin, asja oma nutele. Keeleoskus pole algajate kur-
UHkoolis alanud eesti keele kur- hooleks ja töötasin välja kaheaastase susel vajalik: Sihiks on umbes 1.200
^ustele oli registreeritud 10 osavõt- kursuse kondikava. Käesolevaid ri- sõna omandamine. Kursus korralda­jat,
kuid te:gelikult õppis 7, ütleb du kirjutan pärast esimese semestri takse üle aasta. Edasijõudnute(Inter-lor
Vello Salo oma införmat- (kokku 46 tundi + 2x2 tundi teste] mediate) kursus korraldatakse samu-sioonis.
Neist on ainult kaks muu- lõppu." ti üle aasta. Kursuste lõpetajaid eksa-keelset,
või kolm, kuna üks oli kõ- €> mineeritakse.
sielnud eesti keelt vanematega ku- ; Nagu kuuleme on käesoleva aasta
' 4. eluaastani, nüüd aga ei mäleta Eesti-aineÜse õppetooliga seotud sügissemestril eesti keele kursuste
enam sõnagi. Ülejäänud on eesti kursused on algajatele ja edasijõud- lektoriks Harri Mürk.
"Vanemate lapsed.
Uks kõneles päris hästi eesti keelt,
kaks keskmiselt, üks vaevaliselt.
Edukaim oli üks muukeelne«41mselt
selle tõttu, et tegi kõige rohkem tööd.
Võtsime läbi peaaegu kogu Aust^
raalia õpiku. Kurdeti, et õppetükid
on liig pikad. Eesti-inglise sõnasti­kule
on tõsiseid etteheiteid: puudub
v^rbi neljas põhivorm (grammatikas
antud!) ja lühike sisseütlev, mida al­gajal
pole ju kuskilt võtta. Minu arva­tes
oleks kaante sisekülgedel oiva­liselt
ruumi ülevaatetabelitele gram­matika
kokkuvõtmiseks.'^
Just jõuluks sai valmis (ent pole
Vanad raamatud
99 Eesti luuleilm 6
KÜMME AASTAT
Oma paljundatud informatsioonis
,annab Vello Salo lühiülevaate eesti
keele kursustest viimase kümne aas­ta
kestel (1976-1986):
„ Varsti pärast minu saabumistTo-
Ikäes on vana raamat, mis Ligi pool sajandit on ajamerde va-mulle
saadetud mu tütarde poolt, junud sellest kui „Eesti Luuleilm".
või nende poolt kodumaalt kaasa trükiti. Järgmine Eesti luulekogu il-toodud.
Nagu mäletan oli see raa- mus trükist alles Saksimaal pagu-mat
kooliraamatuna kasutamisel, luses 1948-dal aastal koostatud Karl
kui mu tütred koolis käisid, s.o. Kesa poolt, nimega ,,Sinikangas",
umbes nelikümmend aastat tagasi, valimik Eesti lüürikat. Hümme aastat
Köide on raamatul kaunikesti kuu- hiljem ilus paguluses Rootsis Eesti
lunud ja sisukorrast puudusid mõ- Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel
'ned lehed, alates Gustav Suitsu ni- Arvo Mägi koostatud „Eesti Lüüri-mest,
mida aga oli kerge restauree- ka, valimik Kr. J. Petersonist täna-rida.
Raamat sisaldab 876 lehekül- päevani", kahes köites,
ge teksti ja 12 lehekülge ülesvõt- Nii ,,Sinikangas":kui ka ,,Eesti
teid, 42 pilti meie tuntumaist luule- .J^üürika 1-ses" on esikohal meie luule
tajaist, alates. Fr. R. Kreutzwaldist vanameistrid Kr.J. Peterson, Fr. R.
ja L. Koidulast. . Fählmann,Fr. R. Kreutzwald, Lydia
Oleks kahju, kui sellised eluaegse
kogumise tulemused eestiainelised
erikogud, meie kunstist, rahvakuns­tist,
kirjandusest jne. satuvad mitte­eestlaste
kätesse, muutudes nii vaid
üldiseks kogumisobjektiks mis ei rõ­hutas
eesti rahvust ega määra meie
, _ ..... , Selle, arvatavasti esimese Eesti Koidula, Fr. Kuhlbars, M. Veske,
rontosse, palusid Toronto Ülikooli luuletuste antoloogia pealkirjas on: „Eesti Lüürika I-ses" ei leidu meie
professorid Galina Kruberg ja Olev ^^gggti Luuleilm, Täielikum kogu vanimaist luuletajaist C.R. Jakobsoni
Eesti luuletusi. Välja andnud Au- ja Juhan Kunderi nimesid, kelle luu-guste
Kaarna. E.K.-Ü „Po8timehe" letused on aga ,,Sinikangas". Muu
Trass mind korraldada eesti keele
kursus ülikooli juures. Nad ütlesid, et
on käimas eeltööd eesti õppetooli
asutamiseks; ülikool nõudvat aga
kõigepealt.tõendeid sellest, et vasta­vate
kursuste vastu on huvi olemas.
Selleks tuleks korraldada õhtukur-olemust,
ajalugu ja rahvust edaspi-. sused (eksamite-hinnanguteta ja
disteks aegadeks.
Kas ei leiaks iga koguja juba va-.
rem oma kogude tuleviku asukoha ja
edasiarendaja? Kas ka meie paljudest
organisatsioonidest, arhiividest ja ka
üksikisikuist mõtleks kunsti laiali­valgumise
vältimisele?
Tundus, et eelpoolnimetatud kogu
saatuse otsustab esijärjekorras müü­gi
ostu võimalus, milleks saab täien­davaid
andmeid P. Kuusiku tütreilt:
Ira Ehrenpreis, 6 Venus Drive,
Worchester, MA. 01605, USA.
EMILEERME
akadeemilisi arvestuspunkte mitte
andvad) Ü of T vastava osakonna
(School of Cbntinuing Studies, SCS)
juures. Kui neile kolme aasta jooksul
osavõtjaid jätkub, võiksid korrapä­rased
kursused käiku minna.
Nõustusin.ja nii algasidki SCS eesti
keele kursused edasijõudnuile. Õp­pematerjalid
koostasin ise (tekstid,
grammatika, harjutused). Igas tunnis
sai ka lauldud, niihästi „Viljandi
paadimehe" tüüpi ,,igihaljaid" kui
psrasjagu kodumaal moesolevaid
laule, muidugi. tekstikommentaari-trükk,
Tartus 1913."
Antoloogia koostaja, Auguste
Kaarna poolt on lühikene sissejuha­tus,
alla kirjutatud Tartus, 3. nov.
1913.a. Sellest selgub, et kogu eel­tööd
algasid juba 1899, aastal ja kest-
4id väikeste vaheaegadega kuni sidega varustatud luuletused on neist
1911. aastini. Nimeliselt avaldab kogudest ilmsesti välja jäänud. Tekib
koostaja tänu ainult A.Jürgensteini- soov, et. keegi meie kirjanikest või
le, kes on aidanud koostajaid luule- heliloojaist võtaks vaevaks uurida
tuste algupärasuse kindlaks tegemi- meie luule ja muusika vahekordi,
sele.
osa neist luulekogudest on pühen­datud,
nagu ka „Eesti Lüürika II"
köguulatuses-uuema aja luuletajaile.
Muidugi on luulekogude koosta­misel
mõõduandev olnud koostaja
isiklik maitse. Mõned populaarseks.
saanud ja meie muusikute poolt vii-
. , ° . . 1 1 l i i . _ J '.J
Kuna kogu see töq
setöö kõrval^ ei
toimus mu kut-e
kunagi aega
Evi Tihemets,l'972 H. Laos 1937 Berta Mäger 1967
Loengud Tartu Omar
Tartu Instituudil on kombeks jaa­nuari
pühadejärgsel ajal pakkuda
valguspiltidega loenguid. Sel aastal
esitab esimesena (pühapäeval, U ,
jaan. kell 14.00) Epp Aruja mõnfed
pildid reisi algusest Istahbulist, teel'
Türgi sisemaale vähetü^ntud kqopa-kloostrite
ja seinamaalide imetlemi­sele,
jutt jätkub Jordaaniast, enanl-vähem
unustatud araabia korbelossi-dega,
kaljulinna Petraga ja muu va­na-
aja hiilgusega, kuni suyitamiseni
Akabašs, Punase Mere ä^res.
Nädal hiljem, 18-dal, samuti kell
14.00, vilunud maailmarändur ja kor­duvalt
Šveitsis töötanud Liina Liiva­mägi
näitab meile nii seda,mida turis­tid
Šveitsis otsivad, kui ka seda mis
paljudele on kahe silma vahele jää­nud.
Edasisest kavast tuleks kalendris­se
märkida järgmised üritused: „Tar-tus"-:
Laupäev 14V veebruar,"terve
päev kestev kultuurikonverents. Pü­hapäeval,
1. märtsil, jagab Margus
Jükkum sõnas ja pildis oma kogemu­si
üle-Siberi teekonnalt. Pühapäeval
15. märtsil Rein Jaagumägi ROM
muuseumist, "räägib oma kogemus­test
putukatega. Pühapäeva^ 22.
märtsil kuuleme ja laulame Miina
Härma viisidel. Ja veel kord püha­päeval,
29. märtsil tuleb dr. Tiit
Kauri
h e l i t ö ö
kavas
Ghannel" mängib
„Lost
Ardelena trio
Sisult sisaldab see luulekogu hulga
meie rahvaluuletusi ja rahvasuu lau­le.
Peale selle aga luuletusi üle 100-lt
Eesti luuletajalt. Suurem osa luuleta­jaid
on ai:itploogi.asse pääsenud ai­nult
ühe ainsa või mÕne üksiku luu­letaja
Fr. R. Fählmann, Kr. J. Peter­son,
rida luuletajaid aastasaja vahe­tuse
ajast, nagu R. Kamsen (Lahja
põld ja kadakane...), M. Körber
(,,Kiigu, liigu laevukene" , ,,Vaikne,
kena kohakene") J. Speek, J. Weit-senberg
(Laksi Tõnise lugu); M. Lipp
(,,Ehitagem Eesti kojad"); M. Kap-mann,
K.E. Malm (,,Üks kask
m e i l . . . " ) . Paljusid luuletajaid nüüd­sel
ajal enam ei tunta, näiteks, kes on
Kata Supp, W. Kentm^nn, J. Roots­lane?
Üllatuseks leiame ühe Jaan
Tõnissoni luuletuse, (,,Elu"), mitme
elukutsega revolutsionäär H. Pöör-gelmann.
W. Proletaarlase varjuni­me
taha on peitnud ennast kahe luu­letuse
autor. Uuematest Eesti kirjani­kest
tulid sel ajal esile J. Lattik(,,01os
mulüts v ä i k e . . . " ) , M. Under-Haker
(„Ema laul", W. Grünthal-Ridala; Fr.
Mihkelson (Tuglas).
Aastasaja algul olid veelgi au sees,
otsustades avaldatud luuletuste arvu
järgi, Fr. R. Kreutzwald, Ado Rein-vald.
Anna Haava, Jakob Liiv, vähe­mal
määral L. Koidula, G.E. Luiga,
Elise Aun, K.E. Sööt, J. Tamm, Ed. L.
Õppetool sai teoks hoopis teistel Wöhrmann. Selle aja luuletajate seas
alustel a. 1986, nimelt U of T School leiame nimesid nagu Fr. Kuhlbars, A.
öf.Graduate Studies juures. Mitme- Rennit, 0. Grossschmidt, A. Grenz-sugustel
kaalutlustel otsustati eesti stein, G. Vulf. Noorematest ja mood-keele
õpetamine n.ö. kõrvalasjaks samatest esinevad Gustav Suits, Ju-jätta.
Polnud ka kandidaate, kuid han Liiv, H. Raudsepp.
O.L.
leidnud põhjalikuma ülevaate tege­miseks,
käesolev on esimene häda­pärane,
sest mul pole osavõtjate ni-mestikkegi
üheskoos (ega mahti neid
praegu otsida). Kursused on kestnud
kümme aastat; neis: oli ainuh üks
algajaile (Austraaliaji välja antud õp­peraamatut
kasutadtes), teised kõik
edasijõudnuile. Osavõtjate koguarvu
ei julge praegu hin^tagi, neid oli
kursustel 6 (kui mälu bi peta) kuni 22,
olenevalt aastast.
Heinsoo ihsuranc®
Brokers Ltd.
Eesti Majas
Broadvlew Avenue, ruum 2(l2p
Toronto, Ontario M4K 2R6
Telefon 461-0764
asm
ülikooli lipu ah tulime lõpuks ma­janduslikel
kaalutlusil ära ja kursus
täpselt sama, mis ülikooli juures)
käis edasi erakursusena. Nimelt tõs­teti.
osavõtumaksu pidevalt ja Tartu
Instituut aitas oma summadest nende
õpilaste õppemaksu tasuda, kel ei
olnud sissetulekud. Ent nii läks,,ees­ti
raha" tulutult ülikooli kassasse,
oma õppetooli, ei kerkinud aga sil­mapiirile.-
LASTE - NOORTE
õpikud, laulikud,
juturaamatud jne.
müügil „MEIE ELU''
talituses
iciiiiniwMm n iuju)
kontserdil, mis toimub 16. jaanua­ril
algusega kl 8 Heleiconia! Häiris,
35 '
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiniiimiiiiiiiniiii^
Annetused, testamendi-pärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma aimelused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-view.
Ave. Toronto, ;Ont. M4K: 2R6
lllilllliiillllllliilllii)liülllili3lllllilttli!iiilH^
Oleks aeg püstitada mälestussam­mas
isikule, kes pole veel raamatut
kirjutanud.
; .
Jumal lõi inimese, kuna ta õli ah­vist
pettunud. Seepeale ta. loobus
edasistest eksperimentidest.
Soome ettevõte
Omanik V. KANGAS
7 ELROSE AVENUE WESTON, ONTARIO ' 222-7142
2H5
ja ELEICTmAHJUD. Saunaahjusid
valmistanud üle 26 oasta. Pakume teile soodsamaid hindu ja
parimat kvaliteeti, mis saadaval.
ULIKOOUS
ÕPPIVATE NOORTE
VANEMAD!
Tellige oma kodust
eemal asuvatele
lastele kooliaastaks
„Meie Elu"!
'VSMMJliMl<UU'^KIDCinEM4ini
Mõne inimesega saab kõige pare­mini
läbi kui olla temaga vihavaenus.
Kõikideks kindlustusteks
Mõned valed on nagu esmaabiside.
Võib aimata verd selle all, aga ei näe
Tulge ja vaadake
meie väljapanekuid valmistam® uutele ehitustele
v5i asendame olemas-
E.A.
1482Bathurst St.,
Toronto M5P3H1
Tel: 653-7815 ja 653
Rikkus on nagu merevesi. Mida
rohkem seda juua, seda enam tekib
janu. ,
METRO TORONTO
CONVENTION CENTRi
Booth 921 &923
Täiustage oma kodu kallutavate
ja pööravate PVC akende,
lükatavate uste, klaasuste
(French doors), rull-luukide
ja eesustega.
Lähema informatsiooni saamiseks
palun helistada.
146 Bathgate Drive, West Hill, Ontario mC 1T5 (416) 282-1558
\ :