Meie Elu = Our life, December 28, 1978

              „Meie Elu" nr. 52 (1507) 1W&
MMeie Elu"
Toronto Kalevi Lipkonna „Taara" mhm ksgris
irühmä juhile seletusi „jalamurde" kohta.
Kotkajärvel/Metsas lõket tegemas. Paremal — Indrek annab
ÄLEW1 „
Teade läks välja ^ järgmisel näda­lalõpul
on Kotkajärvel matkalaager!
Poisid pakkisid usinalt oma seljako­tid
ja emad tegid rõõmsalt võileibu
ning seadsid leivakotti teadmisega,
et järgmisel nädalalõpul saab veidi
närvirahu. Koguneti rühmajuhi maj­ja
kell 5 reede õhtul, aga -muidugi
juhtub alati midagi, mis plaanid ta­gurpidi
keerab. Asja kergendami­seks
hakkas juba poole päeva ajal la­dinal
vihma sadama. Ühe ema auto
mootori tõrkumise tõttu oli rühma-juhil
haruldane^ võimalus ta pojale
järele sõites pikemat aega liiklusrä-gastikus
ees-sõitvate autode numbri-plaate
ligemalt studeerida. Viimaks
sai juhi auto siiski pakitud ja poi­sid
peale laaditud. Olles teel olnud
vaevalt 5 minutit, hakati näljaselt
teeäärseid restorane, jälgima ja kee­gi
küsis: ,,Küna me soome?'
Saabudes läbi pimeduse Kotkajär­vele
peale lühikest peatust lahkes
soome restoranis, leiti tee Kalevite
Kodusse mahalangenud puuga blo-keeritult.
Küll oli lõbus pimedas vih­ma
käes puud raiuda ja tee pealt ära
vedada! v
;; Järgmisel hommikul äratas meid
rühma abi j üht Toomas Vanaselja
oma varase saabumisega. Peale hom-mikeinet
algas matk. Rada oli juba
arstiks pii Indrek Esken. Sellel ajal,
kui „dr." Esken andis esmaabi ja se­letas
rühmajuhile kuidas ta seda
teeb, ning miks just nii — valmista­sid
teised rühma liikmed kanderaa­mi.
Esialgne produkt leiti aga kah­juks
olevat puudulik, sest kui proo­vi
haige" Mihkel Jürima kanderaa­mile
asetati, kukkus põhi koos
Mihkliga kõikide näljaks maha. Teh­ti
uus;ja parem rääm. Sellega kanti
vigastatu ühjsel nõul ja jõul õige
tüki maad edasi.
Tagasi Kalevite Kodus söödi tugev
õhtusöök, mille järele poisid koosta­sid
oma ülevaate matkast:
„01ime juba poolel teel matka ra­jal,
kui saime teada et Kopra tam­mist
õli vesi üle jooksnud. Meie abi
juht Toomas „Vöötoraf" Vanaselja
sõi „Life Savers'eid", Miku kandis
keedupotti peas ja Kenneth puhus
nina. Pidime ümber pöörama j a võt
ma teise tee, mis viis meid metsast
läbi. Saime märjaks, kuid see ei pi
danud meid, vägevaid skaudipoisse
kinni.
Jõudsime metsa keskel kose juur
de. Seal me sõime oma lõunasöögic
ära ja tegime tuld. Kenneth kuivatas
oma sokid ära ja oli väga uhke selle
üle. Kui hakkasime minema; siis urn
bes 20 m eemal kukkus vaene Ken
2 nädalat varem märgitud, kuid jõu- neth põlvesügavusse vette ja kah j at
des esimese tsooni, leiti et vesi oli ses oma raske, töö üle. Saime vii-jalg
maad tõusnud ja meie ei pääse- maks. tagasi Kalevite Kantsi ja pä
nud edasi. Juhtidel tuli kõhe alusta­da
plaan No. 2-ga: kasutades:kaarti
leidsime tee otse läbi padriku ette­nähtud
puhkekohani. Seal kose ää­res
söödi lõuna ja poisid keetsid
teed. Peale lõunat jätkus matk jälle
märgitud rada mööda. Kopra järve
äärde jÕudes arvasid juhid, et nüüd
peaks üks poistest jalaluu murdma.
Vabatahtlikuks ohvriks valiti Too­mas
.Norheim ja teipa isiklikuks ihu-
Siini Ruusauk
idmonfoni Eesli
rast müramist jäime kõik magama
— Nii oli meie. matk." "':
Laager lõppes pühapäeval. Algas
kojusõit. Olime õppinud sellel näda
lalõpul: kohanema sügiseses Kotka
järve looduses, vihma käes tule tege­mist,
esmaabi andmist metsapadri-kus
ja looduse austamist.— 6. skau-di
seadus: skäüt on looduse sõber.
Peensäär.- ..'
\ ILUPII
Jõuluhooajal oli Eesti1 Majas erilist
elevust. Laupäeval, 16. dets. olid sel­le
elevuse tekitajad Toronto eestlas­te
kolmanda generatsiooni esindajad,
kes virgalt eesti lasteaias mängivad
ja õpivad ning vahest pidutsevadki.
Ilus ennejõulune ilm meelitas hulga­liselt
vanavanemaid, tädisid-onusid
ja muidugi vanemaid oma lastelalli-keste
jõulupeole.
Tseremoniaalse osa . jõiilupuupeol
avas.tervitusega külalistele lasteaia
.juhataja Iive. Vaikia. Tervituses tõs­tis
ta esile lasteaia endist juhatajat
••••Äliee Kullangot, kelle organiseerimi­se;,
ilmus lasteraamat ,,-Tallinri". Iive
-.' Vaikla kõneles jõuluajast, kui pere-
• konnaa ja:U. Ka lasteaed tunneb end
suure,ühise perena —-ühiste mure1
de ja rõõmudega. Selle pere soov on,
et. lasteaia töö kulgeks .õnnelikult
edasi, nagu ta seni on läinud.
Ühislauluna lauldi: ,,Miks nii liii-
.. ja. Palvuses pastor Jaloncn tä­nas-
Taevaisa tema Kõige parema kin­gituse
eest maailmale. Tänas Kõige­vägevamat,
kes on andnud Toronto
Eesti Lasteaiale tubli juhatuse ja
hoolsad kasvatajad.
Lavale kogunesid kõik mudilased,
kes laulsid, lehvitasid ja saatsid alla
saali musisid isadele, emadele, papa­dele
ja mammadele. Laulud olid:
„Linnukene oksa peal", ,Säjab lund",
Jõulumees uksele koputab" ja „Kül-kõll",
viimane koos helisevate kellu­kestega.
; •
I ja Il-selt klassilt järgnes laulu­mäng
„Lumememm", kus üks osaline
oli suur dekoratiivne punaninaline
lumememm. I-mese klassi „Päkapi-kulaulus"
olid. tegelased värviliste
mütside-' ja habemetega, ees köögi-
. põlled, käes kausid. ja puulusikad
taigna valmistamiseks1. Valmistati
maitsevat rosmasaia... Väike Lehte
Leesment esitas kauni klaveri soolo.
Oli tugev aplaus. •;;
Näidend „Esimene lumi" oli IV ja
V klassilt. Inglikesed tahtsid ootava­tele
lastele; saata lund kuid nad ei
. leidnud' parajat) Nad saatsid riisi ja
Pühapäeval> 12. novembril toimus
XensingtonT algkooli ruumides Ed­monton!
Eesti Seltsi aastakoosolek,
tohvilaud ja Esto 72 filmi näitami-'
ne. Koos oli 27 isikut kaks korda
nii palju kui eelmisel aastal.
Endine esimees Nurmi Simm an­dis
lühikese ülevaate läinud aasta te­gevusest:
..
„Open House" uute juhatuse liik­mete
ning Edmöntoni eestlaskonna
tutvunemiseks Nurmi Simmi kodus.
Vabariigi Aastapäeva, aktus ja pidu
kuhu oli kokku tulnud 110 isikut.
Jaanipäev perekond Pals'ide suvila
maaalal. Tegutseb eesti segakoor Eva
Weiri juhatusel. Koor esines esimest
korda Vabariigi aastapäeval kaheksa
lauljaga. Koor , kasvas ühendatud
balti kooriks, lauldes kolmes keeles.
Koor sai Alberta kultuuriministri
käest $1,000 toetuse. CE.E.$.S.A.'st
(Central and East European Študies
Society of Alberta) osavõtt — Eva
Weir on esindaja. Arutatakse Balti
õppetooli joomist Alberta ülikooli,
juurde. ^ . y;
Toimus baltlaste kultuuri ja kuns­ti
filmimise Leedu majas, Filmiti
koori, käsitöid, ajalooraamatuid ja
mitmeid väikeseid esemeid mis Ed­möntoni
baltlased olid selleks õh­tuks
kokku toonud. Koopia filmist
tuleb Edmöntoni Eesti Seltsi arhiivi.
Toimus ka tunniline Balti raadio­saade,
C.K.U.A. „access" raadio kau­du.
Teostaja oli pr. Kivi-Kowolski.
Laekur Tiina Mai Sastok esitas
majandusliku aruande. Kassa seis
oli S212.68.'
Nurmi Simm keeldus uuesti kandi­deerimast
esimehe kohale küna ka­vatseb
Edmontonist' lahkuda. Koos­olekul
valiti uueks esimeheks Siim
Ruusauk.
Otsustati juhatuse liikmete arvu
tõsta seitsmele, Walter Reili ettepa­nekul
valiti juhatus esmakordselt
kaheks, aastaks. Endised juhatuse
liikmed valiti tagasi ja uuteks liikme­teks
said Ann (Pais) Holtz ja Eva
(Kivi) Weir. Revisjoni komisjoni va­liti
tagasi Rein Sastok ja Agu Kalju-maa.
. Koosolekul arutati tegevuskava.
Liikmemaksuks määrati |5.00. '
Parast koosolekut oli kohvilaud ja
film „Esto 72" näitamine.
'• . - J
J !
m
Regulaarne Wintario pilet kvalifitseerib teid kõigiks
5 regulaarseks $100,000 võiduks. v i
Erilised preemia võidud $50,000, $20.000, $10,000
101 erilist $5,000 võitu
• 101 erilist $2,000 võitu
, 101 $10,000 võitu
ja tuhanded teised erilised võidud ^
... .kokku jrohkem kui 123,000 võitu, rohkem kui $5 miljoni väärtuses!
Teie regula^m© «Wintario pilet annab loosimine ja $10,000 loosimine, Samuti
tuhanded võimalused Võiduks selles, seal on üle 27,000 $25 võitu erilises
esimeses 1J79. a. eriline loterii. On preemia loosimisel kolme viimase
maksev kõikideks regulaarseteks pileti numbrile. Võidud baseeruvad 102
maksuvaba võitudeks pluss kolm seeria piletite arvule. Võitude välja
ERILIST PREEMIA LOOSIMIST, mis võtmise aeg on 1 aasta. Televisiooni
on üks §50,000 loosimine, $20,000 saade Uxbridge'išt algusega kell 9 õhtul.
weallwin
'$&
©ma pilet
m. Ä%. Ä' m Mk ;§
*«W '<•'.''•'. .'«X*V *' .
onfredlisfs
mannat, mis lastele ei kõlbanud. Vii­mati
leiti lumi ja kõik rõõmustasid
üheskoos esimese lume üle. Inglikes­tel
olid seljas ilusad, säravad kleidi­kesed.
I ja II kl. esitasid; „Kes elab
metsa sees?" III kl. ;,Jõulumehe
ootel". Publikule meeldisid tillukes­te
ettekanded, mis tekitasid lõbusat
tuju ja naeratusi-nägudele.
Magu kõikjal lapsed, nii ootasid;ka til­lukesed
poisid ja tüdrukud lasteaias-heldekäelist
jõuluvana ja laulsid õi­ge
vahvasti:,, Tere, tere jõulumees".
Kostis varsti ka jõulutaadi hoo-hoo-hoo
ja kohale ilmus taat (alias Henn
Ründva, seniör) suure •-kotiga^ Taat
rääkis lastele, et ta kotti olid küll pii­ranud
kaks poissi, kuid need polevat
eesti' keelt rääkinud ning ta tuli
meelsamini,nende laste juurde, kes
eesti keelt kõnelevad.'Muidugi küsis
jõuluvana lastelt salmi ja mitmed
väljendasid end õige vahvalt, kuid ka
eestikeelset raamatut, mis jõulupa* 31. detsembril täitub 50 aastat sel-kis
oh, käskis jõuluvana lastel luge- lest kui Johannes Säägi ja Wilhelmi-
Kas tõepoolest kõik need
e o 9
, kes asu-
Uus juhatus jagas oma esimesel
koosolekul 21. nov. .Nurmi. Simmi
kodus, ametid: .abiesimees — Eva
Weir, sisesekretär — Nurmi: Simm,
laekur — Tiina Mai Sastok; välissek­retär
(varahoidja-arhivaar) •— ' Ann
Holtz, seltskondlike ürituste korral­daja
— Linda Peet, ameti ta liige —
Hilja Koot. /
tavad pensionäride klubisid neil päe­vil
nii suure hoolega igal pool, on
tõepoolest needsamad noored mehed
ja naised, kes tulid siia maale kaks-
Icümmendviis-kolmkümniend aastat
tagasi? E i või olla! Ometi — km\i
kõik need nimed on tuttavad ja tun­tud
tõetruud —• me peame vist us­kuma,
et see kõik on tõsi. Ja peagu
sama uskumatu — need klubid nii
Montrealis kui Torontos ^:ut mujal
kipuvad oma innu ja hooga kõiki tei-
| si organisatsioone oma varju jätma.
Kuidas see sobib erru- ja pensionile-mineku
mõttega? Ma taipan, et ma
peaks kirjutama Montreali pensio­näride
klubist leheveergudele. Kuid
ma pean tunnistama, et mul on ikka
veel raske harjuda kõige sellega. Eri­ti,
kuna olen vahepeal ise sattunud
hoopis teise maailma — hundipoega-de
hulka. Kuid püüan teha oma pari­ma
edaspidi...
Vahepeal nendest 'sündmustest,
kus 'vanusepiirid ei ole 1 eesliteks.
Montreali Eesti. Seltsi 1
Montreal West, Town Hall'
jahisaagist põhjatundras — võitis
Herman Haael. v: :
Montreali Eesti Seltsi traditsioonF
line ennejõulune kunsti- ja käsitöö­näitus
leidis omakorda -samuti taas
elavat osavõttu ja tähelepanu. Veidi
tagasihoidlikum seekord vahest esi­nejate
arvu.poolest, kuid sama rik­kalik
kui alati väljapanekute, näol!
Isegi niivõrd rikkalik, et, paljud väk
japanekud olid surutud nurkadesse;
kuhu tavaliselt kunsti- ja käsitöid
mitte just ei paigutata. Kuid näib, et
seda ei pandud pahaks . j a . kogu
seda üritust saatis mõnus meeleolu.
Teatavaks üllatuseks oli sedapuhku
fotoloomingu rikkus ja uudsuseks
Montreali ning- Toronto noorte joo­nistused
ja maalingud suvisest: ühi­sest
laagrist Lättemäel.; Nii mõnedki
noorte ; tööd :pakkusid üllatavaid
efekte.
nimetaks neid, mis minu tähelepanu
köitsid: Salme ütsali ,.Laine!' ja
.Kollane põõsas", Hille Sütti .„Öö-kullid",
Meeme. Sultsoni „Vello Salo"
ja „Puu", Kalev Rubergi „Talve 00-.
tel", Ingrid'. Rubergi. „Oo.tav kodu",
Endel Rubergi „Igatsus", „Mälestus"
ja„Võlu', Jaan Raudsepa „Rene Le-vesque",
Mark Lepiku „Grand Prix
78" ja K. Helde ,.Kased".
• Montreali sama traditsiooniline
Alma Materi päeva kokkutulek aka­deemiliste
organisatsioonide korral­dusel
tõi omakorda kokku saalitäie
külalisi. Kokkutuleku eriline tähele­panu
langes külaliskõnelejale Chica­gost
professor ..dr. Artur Võõbusele.
Külaline "••kõneles Tartu Ülikooli aja­loost
•ärkamisajal jä venestamise pe­rioodil,
eriti pingutustest asutada
eestikeelseid õppetoole ning saavuta-'
da professori positsioone eestlastest
teadlastele; katsed, mis vene võimu­de;
ja. saksa ringkondade vastuseisul
pidevalt nurjusid. Kuid mis moodus­tasid
haarava peatüki eesti õpetlas-konna
.arengus ja võitluses oma ja
eesti rahva õiguste eest, mida täna­päevalgi
võib imetleda jä eeskujuks
võtta.
da'. Se.dagi lubati. Lasteaia juhataja
ise laulis jõuluvanale pika laulu ning
kasvatajail oli oma kingi kättesaami­sel
ka laulud, salmid varuks.
'Peale jõulutaadi lahkumist tuli la­vale
lasteaia esinaine Ellen Leivat,
kes avaldas tunnustust ja tänu eel­mise
aasta esimehe Maidu Mustale
ja perenaise Hilda Härmile; Need
kaks aitasid ka sel aastal jõulupuu
korraldamisel. ' »:
Lasteaia jõulupuud olid toetanud
annetustega loteriile „Allas Beauty
Salon" (eesti juuksuri äri), „Ratas
Optical", „ Jane Foto SuppliesV,
„Scandinavian Shoppe", „Suomi Ait-ta",
„Meie Elu" kinkeäri ja „Meie'
Elu" kirjastus. Annetustega toetasid
loteriid lastevanemad ja vanavane­mad
ning Eesti Abistamiskomitee.
Hästikorraldatud kohvilaual olid
lastevanemate poolt maitsevad kodu-
. küpsetatud saiad, tordid, koogid ja
küpsised. Oli meeldiv hommikupoo­lik
armsate eestiInudilaste keskel.
H.
ne Maria Karu abiellusid. Laulatus
toimus Tartu Maarja kirikus ja lau­latas
koguduse õpetaja Funcke.
J. Säägi teenis 'vet. allohvitserina
2-se Diviisi Suurtükiväe 3-da Suurtv.
Grupi 3-das patareis Vana-Nursi
mõisas; Võrumaal kuhu pärast pulmi
asus elama ;ka tema abikaasa. Vana-
Nursis sündis/1931. a. nende põea
Taivo. Samal aastal viidi Säägi üle
1-sse patareisse ketserisse küs oli
ühtlasi ka Petseri'•• garnispöni yet.
velskeriks kuni omariikluse hävita­miseni
võõra suurvõimu poolt.
•Saatis, abikaasa pojaga. 1944. a. au­gustikuul
Saksamaale ja ise põgenes
22. septembril 1944. a. sõudepaadiga
Soome ja sealt Rootsi, kuhu pääsesid
vka pärast Saksamaa kapituleerimist
ka abikaasa ja poeg/Rootsist asusid
toria HaU'is vanasti. Ainult
nevusega, et nüüd oli meie
see, kes lõi ja inspireeris
Erik ja Mark Teose tujuküllased lau-mis
just
meie
väga
lud kutsusid välja midagi,
peoõhtutel ei juhtu mitte
sageli — nimelt publiku kaasaelami­se
laulurefräänide rütmile sooja kä-terütmi
näol. Montreali Eesti Nais-võimlejate
Klubi trupid esitasid hea­tujulist
moodsat võimlemist ja said
samasuguse sooja vastuvõtu josali
seks. Ometi — kas trupijuhtide Hille
Sütti, Malle Hööveli ja Kais Ojamaa
kõrval oli neis truppides ee|sti noori?
On .Montrealis tõepoolest
rukutest tekkinud, põud?
K. J. Raudsepa juhtimisel
r - - j • i , • „ •-. , ^ Ja samasuguse, elava tälielepanii
Ja uudsuseks kmdlasü o l r k a O ü a - ! : ö s a U s e K s a i i l O T t r e a l i ^ a f e a d e e ;.
P ^ ^ - V ^ l * ^ * milisW-Äkäisioonrde. isa-^a^ise:
Peeter Sepa vallatlevalt provotseeriv
sõnavõtt ning samasuguse meeleolu-võistlustööde
tulemuste teatavaks te-
, , • . .- , x , ,. .. . r. . gemine. Auhinnakomisjoni, mille
: Eesti ^ dr. Alfred Kur-tuttavas
t ma enese kunstiloomingust,. Endel lents, dr.. Martin Pühvel ja õpetaja
saalis tuletas oma meeleoldlt mõneti: R«berg esUas valguspilte Montreali H e j n 0 L a a n e o t s , o t s u s e l l a n K S .
meelde peoõhtuid sama tut^avak Vic- noorte tegevusest ja u:.-i;a enda! a u h i n d ; 2 0 0 dollari väärtused Mark
seljeeri.kunstiloommgust.n.ng.E Mark Laa-
• frlme Montreali eestlaspere tegevu-; femäe 0 1 V k o i m a n d a k u r s u s e ü l i õ p i .
sest ning suvisest rahvusvahelisest 1 • ., , , , , ,rTaTi -h- vJat.a ntt supi-dAus tust.e sVt „*Mxa n l baenb .d Ja^n eM lnnsen-e ri-it eaduskonnas., .. kuid W - V A „ H .•, XTHis World raamides; .N,,a' itus ' t.d imu usõpib sealkon-al sama ülikooli luures m i l „ p ; W „r 1 • • , A Tt-,, o • T • j T T . ka muusikat ja oli kirjutanud oma
uus põlv
meeleolu.
Hille Süttija Leida Helde üldkorral- , - • 4 , ..... ., , , T , ... . .
, ^ , . J .... U W J V U i i ^ võistlustöö muusika alah Erilist esi-dusel,.
ning väljapanekutega esinesid w , , - • . n ' - .... ....'.
, f . •/ • . f n ' c a m letostmist selles toos vaarisid tema
lesü tüd-
Oriester
jättis sel­les
mõttes noorte meeste osas helli­tavama
Üllatuseks o_li meie
muusikatähe. Armas Maiste esinemi
ne sellel õhtul koos oma k ahe jõpila-sesä
McGilli muüsikäfakulteedist..
1951. a. Torontosse. Praegu veedavad Nad esitasid üheskoos rr eeleoluka
oma vanadusepäevi Royal Beachis pildi sellest, kuidas üks vaia tuntud
'kus toimub ka kuldpulmapäeya tä- eesti lugu „Ühti, uhti uhkesti
histamine 6. jaanuaril. | võib - .kõlada.; moodsas: 'jäz::i;',vorrnis
Pr. Säägi töötas pärast Saiomoni mõne väikese kohendamise kaudu
erakooli lõpetamist enne abiellumist Ja õhtu loterii peavõidu — osa hilju
Tartus Alma Mölder'! käsitooäris.' tisest Eike Kumari ja Elmar Sütti
kujutava kunsti osas (tähestikulises
järjekorras loomulikult) — Helmi
Arvo, Henn Arvo, K. Helde, Mark Le­pik,
Eerik Lepik, Evi Meer, Jaan
Raudsepp, Endel Ruberg, Ingrid Ru-berg;
Kalev Ruberg, Meeme Sultson,
Hille Sutt, Pauline Tõke, Salme Ut-sal
ja noorte ühises grupis Mehis Ki-vilo,
Jaan Kukk, Juta Metsala, Pia
Metsala, Niis Norheim, Linda Nor­heim,
Liisa Norheim, Mark Piibe,
intervjuud mitmete tuntud Kanada
muusikajõududega.
Teise auhinna võitjana leidis soo­ja
vastuvõtu Montreali oma Helle
Vaus, kes oli üks auhmnavõitjaid ka
aasta .tagasi. Tema tänavuse eduka
võistlustööd teemaks olid kolm tun­tud
eesti luuletajat — Lydia Koidu­la,
Anna Haava ja Marie Under.
Dr. Martin/ Pühvel tegi teatavaks
TTVoo^mOaOs P, t ^ThTTv ^ ' B V uue võistlustöö, mille teemad ja
$m^%^r^^^n
meie lehe veergudel eraldi. ;
Sutt ja Heiki Viita, Kasitoo-valjapa- Aktusel mille juhatas avasõnaga
nekutega esinesid• .AWstäp^^,: - š i s»v Ms•^.2^g^Äinto--lüul^to••
m ü e e T o r ^ t p T . E d e r m a - h o ^ ^ Vaus ja Ains Vaus üt-
^ H V ' ^ ^ ^ j l e s kokkutuleku lõppsõna. Meeleolu­de,
Hille Viita, Ingrid Ruberg ja Ka- kokkutulek hoidis külalised
lev Ruberg.
Näitustel teadagi külastajad vali­vad
tavaliselt välja töid, mis neile
kuidagi eriti silma paistavad ja mil-; suusa-hooaeg
lised nad. meeleldi ;>ära ostaks". Ma I
üheskoos, veel' mõnusas kohvilauas.
Ja Montrealis on saabunud uus
Henn Arvo
Sl Kl
HELSII
tav Ernesak^
kava 10. det«
Saade algi
peolt, kus 3j
guse Eesli
isamaa on
temperamen]
laul, mida Ui
peol viimasel
ja nagu met
mu vastu, il
järve tagant I
1947. a. saa
namäe küljel
inimeste suul
Intervjuu
kuulus Soon
se külalisi",
kinen mõne
vust: sündir
Hakkas õppi]
vitus aga lal
jem Tallinni\[
praegu laulm
„ainult mõni
Oke Jokinc
keeles, et kui|
ga ning sai vi
tega, kellel oli
kontserte tuti
messe meeski
Ernesaks vi
aastate laulul
juhtis esime
järgselel aästj
lupeo üldjuhil
Küsimusele!
Ernesaksale
laulupidu, väsi
dagi võib-ollaf
1969. a. mis oli
juubeliks. Ja
ta pojapoeg j
(Pojapoeg j
esineb puiselt]
se.)
Laulupidude
saks:. „Hooll
muusika loiu
koorilaulu h<
Tulevik on hei
Pilt siirdus
Lugedes suul
giaegselc juhti
sid, leiame neil
jaosaline on kl
jem eksterninil
selleni löö kõll
väc;a. suur osa^
ülikoolis. Töö
primaat, seda
raniielt-' klassik|
dis sellise tase
võimaldas tööl
t)li kooli töö sel
ti nõue lav, see
kust. 'õppelöij
tu ja kui tuli
. j ä i päljiidcT-niu
'Teissugune o[
ri vallas Pärnul
teadlase, haricitj
Aleksander-Joh;
; (end. nimega
pühitseda 1.
more'is .oina .St
mall hiljuti ii
..Tõnismäe" aiuj
: luse Lein järve
duslikest tinginj
, talus Pärnümai
nud lal isegi
muu seminari
jud. seda tegid;
na kooliga ja .1
seks. Kuid se;
vaimselt enesetj
16-aastase noon
vallakirjutaja,
ja, Jaärja vallal
mas mõistes vall
dets. 1918 Pärni
nik, siis Pärni
sekretär, kuni 1.
haridusminister
kutsus ta
' Noorsoo ja Vab|
vabaharidustöö
Vahepeal, töö
inimesena, suuti:
tada 1930. a. eks
poeglaste gümna
1939, a. vastu Tai
duskonna eum 1;
mi. See kõik oi
Leinjärv oma n
mus ei lubanud
kui küpsListunni