Meie Elu = Our life, July 16, 1987

              NELIAPÄEVAL, 16. JUULIL - THURSDAY, JULY 16 Meie Elu" nr. 29 (1949) 1987
J» 99 LIFE" - EsftOEaiaE Weekly
Published by Estonian Publišhing Cc. Toronto Ltd., Estonian
Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R8.
Tel. 486-0951
ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J. USA.
Tel. (201) 262-0773.
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asüt. A: Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada. - Tel. 486-0951.
..MEIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p.I., teisip.
jä neljap. kll*9 hm.-8 õhtul. Juunis, juulis ja augustis laupäeviti
••.•|; , •..suletud. • - •
„MEIE ELl^" tellimishinnad: Kanadas 1 a. 1143.00,0 k. $24.00,
3 \ $15.00.1® USA-sse 1 a. §47.00, 8 k. 125.00, 3 k. $18.00.
6 Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 8 k.428.00, 3 k. $18.00. ®
KirJpo8tilisa:iKanadas l a . $39.00,6 k. $19.50,3 k. $9.75. USA-sse
1 a, $48.00, 6 k. $24.00, 3 k. $12.00. Öhupostilisa üle-meremaadesse:
1 a. $93.00, 8 k. $46.50, 3 k. §23.25.
KUULUTUSHINNAD: 1 toll ühel veerul - esiküljel $6.50,
tekstis $5.50. ^
TORONTO EESTI ÜHISPANK
.7) •
Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõud
ütinnisvsirfi liiQnud 9.25%
i s i k l i k ud laonud alates 10.75%
: anfoirmatslooniks helinaga
465-4659
avatud esmasp.-reede 10:00-3:
Teisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
aaaxmm
N. Liidust äsja välja pääsenud Kalepite perekond kohtus 3. juulil EKN
vahendusel Toronto Harbourfrontil Kanada peaministriga. Vasakult
- Miia ja Brian Mulroney, Helle Kalep, Reet Kalep, Veljo Kalep ja
EKN liige R. Paluoja. Taga Veikko ja Sven Kalep. Foto - A. Raudkivi
Aktuaalsel teemal
Apartheid ja
mmigratsioon
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
Alles see oli paar nädalat tagasi
kui USA avalikkus oli täis kiidulau­lu
Ameerika konstitutsioonile, mis
on maailma rahvastele pikkade
aastate jooksul eeskujuks olnud;
Kuid juba nüüd tungitakse kallale
presidendile ja küsitakse, kas teda
on tabamas president Mixoni saa­tus
ametist kõrvaldamise näol. Ker­kib
küsimus, kas 01^ süüdi konsti­tutsioon,
selle rakendamine või
ametikandjad. Kui pjrtsidendi jal­gealune
Valges Majas kõikuma
löõb, siis peab kusagil midagi viltu
olema,,
Esiteks on USA üks hirmuäratav,
vabaduste maa. Teiseks on USA
seadusandlikult ja seaduse täitmi­selt
veelgi hirmuäratavam maa
kõigi võimalike k0|n8ekvent8idega,
milliste eest ükski isik ei ole kaits­tud
ja võib sattWa trellide taha
endale ootamatult või võib Nõu­kogude
Liitu saadetud saada, nagu
juhtus Karl Linnasegal kes nüüd on
juba sürnuteriigis;, , '
Sedapuhku ori siiski juttu USA
irelvamüügist Iraani, mis on ikka
veel mitmel kanti segane. Mäleta­me
hästi USA Teherani saatkonna
personali hõivamist iraani mässu­liste
poolt ja kinnipidamist mitme­saja
päeva kestel president Jimmy
Carteri aegu. President Reagan on
korduvalt kinnitanud,i et USA ei
tegele terrorirezhiimiga ja terroris­tidega,
kes kinni hoiavad Iraanis
üsna mitmeid ameeriklasi. See oli
Reagani ametlik poliitika, mida
soovitati ta teistele NATO maadele
Euroopas, p
Kuid siis sai ootamata teatavaks,
et USA relvi õli vahepeal müüdud
Iraanile ja pealegi nagu vahetus­kaubana
hõivatud ameeriklaste
vastu. Kümnetesse miljonitesse
ulatuvad summad olid paigutatud
mitmetele kontodele Shveitsi pan­kades
ja vahekasu ai;vel ülekan­deid
tehtud Nicaragua kontradele-vasturevolutsiopnide
üksustele.
See oli vastuolus Se|nati deklareeri­tud
seisukohaga, millega seisu pan­di
USA toetused konträdele.
Kas president Reagan oli teadlik
relvamüügi tehingust? Kas Reagan
oli nõustunud siduma küsimust
pantvangide vabastaWise looga
Beirutis? Kelle nõusolekul kanti
relvamüügi kasusid üle konträde­le?
Kas president tahlikult varjas
oma osavõttu tekkinud skandaa-
Kas oli tahtlikult üle mindud se­nati
erikomisjoni keelust rahasaa-detiste
peatamiseks konträdele?
Küsimusi oli rohkesti ja vastuseid
vähe. Poliitiline skandaal oli kerki­nud.
Esialgsed arutelud viisid loo väl­ja
CIA aparatuuri juurde koos jul­geoleku
komisjoniga, mille koos­seisu
kuulus avalikkusele kuni
Iraani relvalooni obskuurne leit-nant-
kolonel Oliver North, kes ongi
praegu senati erikomisjoni ees üle­kuulamisel.
Paljuks North kõneleb
relvamüügi detailidest, selgub
muidugi tulevikus. Küsimus pn
keeruline sellepoolest, et tehin-guisse
or. seotud mitmed relva­müügi
agendid, USA CIA alakomis-joni
liikmed, Iisraeli valitsus, mit­mesugused
annetajad kontratoeta-jad
ja võimalikult ka president B.
Reagan. ^
Huvitav on, ät North keeldus va-r^
em üldse tunnistamast kui CIA-d
juhtis direktor Gasey. Kuid Casey
hiljutise surma järel südamerabGn-duse
tulemusena nõustus North
tunnistama. Kas see aitab leit-nant-
kolonel Northi tunnistamaks
senisest suurema vabaduse või pii­ratusega,
on kange sõjamehe enda
otsustada. North on vana Vietnami
veteran, on aktiivne olnud Nica­ragua
mitmetes ettevõtmistes kont-rade
poolel, on kindlalt kange va­bariiklane,
osav era toetuste hanki­misel
ja silmnähtavalt ka osav oma
vastustes uurimiskomisjonile.
Tsentraalse tähelepanu omab
siiski president Reagan ja küsimus,
paljuks oli tema informeeritud
Iraani relvamüügi mahinatsioo-ees
presidendi
valimine ja on loomulik, et demo­kraatide
partei teeb oma parima, et
Reaganit siduda, valesti või õieti,
kogu selle looga. Nii siis mängib
juurdlus ülimat osa kogu USA po­liitilises
elus ja võib presidendi
valimisi mitmeti mõjutada.
On selgunud, et Tshernobõli katas­troofi
tagajärjed Skandinaavias on
palju tõsisemad ja kestvamad kui
seda esialgu arvati ning võivad tä-hendadalaplaste
kui rahvusgrupi hä=.
vingut.
Kogu laplaste eksisteerimine kar­mis
kliimas ja peamiselt tundra ala­del
sõltub põhjapõtradest, mis annab
laplastele peamised elatistarbed, na­gu
liha, piim ja või, kuid ka rahalise
sissetuleku, mida saadakse sügiseti
karj ade harvendamisel müüda vast hu­bast.
Teistest toiduallikatest on täht­samad
kalapüük, metsamarjad ja
seened.
Tshernobõlist õhku paisatud radio­aktiivsed
pilved kandusid loodesse,
Eestist ja Soomest üle Rootsi ja Norra
kesk- ning põhjapiirkondade kohale,
kus seda vihmaga alla sadas just lap­laste
põhjapõtrade karjatamisalade-le,
mürgitades veed ja saastates tai­mekasvu:
samblad ja muud söödatai-med.
Norra ja Rootsi valitsused kuulu­tasid
saastatud piirkondade pohjai.^
põdra liha inimtarbeks kõlbmatuks,
mis tähendab enam kuni veerandi
tänavuaastase produktsiooni hävita­mist.
Mõlema maa valitsused on
hoiatanud laplasi neil aladel kasuta­mast
ka teisi igapäevaseid toiduai­ned,
nagu jõgedest ja järvedest püü­tud
kala, metsamarju ja seeni. Norra
valitsus p h lubanud tekkinud kahju­sid
kompenseerida, kuid see ei lahen­da
kaugeltki probleemi.
Radioaktiivsuse kestvuse suhtes
samblas ei ole asjatundjad ühel arva­misel.
Norra Põllumajandusmini&-
teeriumi põhjapõdra aretamise osa­kond
püüab küsimusele leida kiiret
vastust, kuid arvab, et seda saab anda
vaid aeg. Teadlaste arvestuste koha­selt
jääb radioaktiivne element kar-jatamisalade
taimestikku püsima ja
§ ohustab
luriiumi
ohtlikuks paljudeks, isegi kuni kol­mekümneks
aastaks. (Radioaktiivse
tseesium-135 poolestusaeg, aeg, mille
jooksul element laguneb pooleni oma ^
„jõust"oOn kolmkümmend aastat.) -
Õnnetuse ohvrid laplased, kes end
ise kutsuvad „saamideks", kuuluvad
soome-ugri rahvaste perre ja nende
keel moodustab iseseisva rühma'soo-me-
ugri keelkonnas, olles lähim lää­nemeresoome
keeltele. Laplased on
elanud oma praegustel asumisaladel
üle 2000 aasta ja neid leidub Norras
üle 20.000, Rootsis lO.ÖOO ümber ja
Soomes kuni 3000. Neid leidub ka N,
Liidus, kuid on kannatanud sealse
rahvuste-poliitika tõttu, nagu kõik
soomesugu rahvad.
Tänavustele raskustele laplaste
elus- lisandub teadmatus tuleviku
suhtes. Ollakse arvamisel, et laplaste
omapärane eluviis, tavad ja kogu
kultuur seisab kokkuvarisemise lä­vel.
, •
Siiski läheb elu kuidagi edasi. Vaa­tamata
turustamise raskusele on lap­lased
hakanud talvise sööda vähe­suse
tõttu teostama iga-aastast loo­made
arvu vähendamist. Liha reali­seerimise
küsimus on tekitanud vaid­lusi.
Rootsipoolseks üheks lahendus-ettepanekuks
on rikutud liha müüa
nutria kasvatustele. Mõned norrala­sed
on aga teinud ettepaneku liha
pakkuda venelastele, kes on suured
põdraliha armastajad. Kuna venela­sed
ei taha nende poolt tekitatud kah­jude'
eest tasu maksta ja pealegi
süüdistavad norralasi radioaktiivsu­se
suhtes ülereageerimises ning hüs­teerias,
siis oleks venelaste poolt loo­mulik
ja väga mõistlik, kui nad liha
norralastelt ära ostaksid ja omal maal
valitsevat lihapuudust vähendaksid.
L.K-S
Lõuna-Aafrika apartheidi küsi­mus
oli 26 aastat tagasi sama ak­tuaalne
nagu praegu. John Diefen-baker
sai Commonwealthi peami­nistrite
konverentsilt naastes par­lamendis
sangari vastuvõtu osali­seks,
kui Lõuna-Aafrika Common-wealthist
väljaheitmise algataja,
Kanada pärisvoöruste kaitsja ja pa­hede
vaenlase aujärje. Juhtkirjani­kud
merest mereni ülistasid õilsate
põhimõtete võitu praktiliste kaa­lutluste
üle. Terve maa lehkas ene­sekiitmisest
ja poliitikud puhkasid
loorberitel.
Peagi hakkas iga kuulduma ka
arvustavaid hääli. Kanada immigrat-siooniseadusega
oli valitsusele ula-tushk
diskrimineerimise õigus, mida
see pidevalt tarvitas värviliste im­migratsiooni
piiramiseks. 1961.a
maikuu Maclean's'is kirjutab Kilda-re
Dobbs tögavalt muuseas:
. ,,Mõistagi piirame meie värviliste
sisserändu nende eneste huvides.
Meie ei raatsiks ju lasta neil surnuks
külmuda ega nälga surra. Rääkimata
meie tahtest vältida konflikte rassi-
, liste erinevuste pärast. See on kõik
puhas kaastunne, mis sunnib meid
uksi nende nina ees kinni lajatama.
Meie kohtleme neid isegi paremini
kui valgeid ja roosasid immigrante,
kelle külmetamise ega nälgimise pä­rast
me muret ei tunne.
Lääne^India mustad ei taipa aga
meie kliima ohtlikkust ja aina kipu­vad
Kanadasse. See oli ju ainult pu­has
vennalik aramastus, mille-ajel
me 1955 vastu võtsime 200 naist
Jamaikast. Teatavasti on need ju palju
külmakindlamad kui mehed. Ja et
neid kaitsta töötaoleku vastu, võtsid
meie võimud neilt lubaduse, et nad
ettekirjutatud ajaks oma töökohale
jäävad. Majateenijaina, muidugi.
Meie oleme väga heasoovlikud vär­viliste
vastu — seda heasoovliku-mad,
mida kaugemal nad meist elut­sevad
. . .
Mõlemad, nii apartheidi apostlid
kui kanadalased, näevad värvilistes
kedagi, kes puuvillanoppimisega või
tubakakorjamisega tegeleb, või val­ges
kuues, kandmiküga ringi kõnnib.
Mis vahet on siis enam apartheidil
Kanada immigratsioonipoliitikaga?"
ja ^autori lõppjäreldus on, et kui
meie oma kanadapärast apartheidi
õigustame, siis oleks ainuke õige tegu
Kanada väljaviskamine Common-wealth'ist.
Peagi langes Kanada immigrat­sioonipoliitika
avaliku arvamuse
risttule alla, pille tagajärjel valitsus
oma meelt parandas ja erinevate kul­tuurilise
päritoluga rahvustele sisse­rännu
tingimusi avardama hakkas.
Pendel kaldus ühest äärmusest teise.
Kellelegi ei tulnud pähe küsida, mil­lisel
arvul siiudab Kanada absorbee-rida
erinevate omapäradega immi­grante,
kaotamata oma läänelikku
iseloomu,'mis avaldub tema rahva
enamiku tõekspidamistes, millele ju
kogu õigusemõiste ja seadusandlus on
rajatud. Etniliste eri kultuuride tun-.
nusiamine on oivaline nii kaua kui
ühe kultuuri omapära ei ole lepita­matult
valstuolus mõne teise omaga.
Kui Kildare Dobbs 26 a tagasi mai­nis
kokkjapõrgete tekkimise võirna-lust
rassiliste vastuolude tulemuse­na,
siis oli see öeldud mõnitamiseks,
kuid tänapäevaks on need tõesti
teoks saanud kohtades, kuhu suure­mal
arvul erineva kultuurilise pärito­luga
uuskanadalasi on kogunenud.
Pole ju massmõrvgi lennukitäie in­dia
päritoluga kanadalaste vastu mi­dagi
mi^ud, kui immigrantide poolt
importeeritud omavahelise vaenu
ebainimlik avaldus.
K.U.
nidest.USA-1 seisabeespresidendi „Endla" GI 888 OmH KÄTEPESIJAD
aililll|iliilillllililillOI9llllilllllllllilllll9Sllllllllllllllllllilillll!Slli9
RetäiiBn Associated
Your Host Tmel
Agency(1986) W.
i Eestlasest omianik
S\^IRiÄIVI eSBERG-ANOiRSOi
Professionaain© jasõbraliknõuan, e igasugust©
puhkust®, ari- või maailmareisude tegemisel.
Küsida omanikku. Woods^ci@Square Mall, 1571 Sandhurst Circle
Scarborough: Ontario, Canada M1V 1V2
ROYAL LePAQEl
Müüa CONDOMlNiUIVi-KORVER eestlastele eelistatud korteri-majas
Sunrisd Avenueü. 3 magamistuba. ll^iDO'(y]ldas®il^ hmm
nime
„Eahva hääl on vasika h ä ä l ! "»
l i i lõpeb Uutmisaegne kiri kodu­maalt,
mis käsitleb Pärnu teatri nn-me
muutmise katset
• • - I .
Teater, mis loodi rahva ühisette­võttel
ja kandis algupäraselt „ Endla"
nime, hävis sõja ajal. Kahtlustati süü­tamist.
Teater oli kommunistidele
pinnuks silmas, kuna,,Endla" rõdult
kuulutati välja Vabariik ja selle sünd­muse
meeldetuletamiseks oli teatri
esiseinale paigutatud vastava pühen­dusega
mälestusmärk.
Pärast sõda rajatud te.ater ristiti
1950-ndate aastate algul ..Koidula"-
nimeliseks.
Pärnu teatripere alustas hiljuti
teatrile,, Endla" nime tagasiandmise
aktsiooniga. Rahva arvamise teada­saamiseks
korraldati mitme etendu­se
publiku hulgas referendum. Endi­se
nime poolt oli 1600 teatrisõpra ja
vastu 400. protsentuaalselt vastavalt
75% ja 25%.
Suurele enamusele toetudes esita-tigi
linna Täiteykomiteele nime­muutmise
avaldus. Võimud tegid aga
aktsioonile järsu lõpu, kui otsustasid
teatrile jätta tema praegune nimi
põhjendusega, et Koidula nime ei
Pilved on kivirahnud
terasest taevas.
Must valgus
me jalge all nõrisek
Tuli kirjutab kindla käegsi
südameisse nime:
KARL LINNAS.
Tuli põletab mõrvatu põrmiifl.
Reas küürutavad kätepesijad
Reagan/Meese ja Gorbatshov.
Kuum 1 tuhaga
kätepc ijad kuivatavad käsi
ARVED VIIRLAID
ROYAL LEPAGE =
1176 Võnge Street
Toronto, Ontario
TELEFONID:
kontoris 961-4444 ^ '''""''''^^
kodus 921-3245 XTJ. ANNE LEIUS
^mS DOOGE CHRYSLER LTD.
2180 LAWRENCE AVENUE EAST, SCARBOROUGH, ONTARIO MIP ?P3
(AT BIRCHMOUNT)
TED(TnT)PODRÄ
SALES& LEASINGREPRESENTAtriVE •
tohi kaotada. Ometi on Koidula, k i^
janik ja isamaalaulik, kes oma lapse­põlve
ja noorusaastad veetis Pärnus,
leidnud seal küllaldaselt väärikat
meelespidamist ja hindamist. Pämus
on Koidula väljak, „koidula"-nime-line
keskkool, Koidula tänav, Koidu­la
muuseum ja ka teater, mille nimi
nüüd mõneks ajaks, kuni uue akt­sioonini,
peab püsima jääma.
Uutmise ideed jäävad vist küll pa­berlikuks,
nagu näitab Pärnu linna
administraatorite suhtumine rahva
enamuse soovidesse.
CHRYSLER
DODGE•
KCAR
EXPO
. SALES 751-7757
KODUNE 640-7893
MDüa LUKSUSLIK CONDOMINIUM-KORTER. 2 magamistuba.
Yorige'! ja Blc^ori lähedal. Kamin ja 24-tunniline valve. $274.900.-
Mpodn© COlslDOMiNIUM-TOWNHOUSE EastYork'ls. 3 maga­mistuba;
2 vannituba. Kamin ja gäraaž. Sl 49.900.-
Httlist&ds ANNEiEIUS # Kontoris961 - 4 0 4 , kodus 921 -324g
ROYAL URftGEJ = = g
E S T A T E S E R V I C E S LTD., BROKgl^
1213 Bayview Ave.
Ont. J^4G 2Z8
Esindaja
MA9 SAARfyA
TQI. kontoris 424-4900
kodus 751-1296
Üks Tallinna
Kammerkoori laulja
jäi Rootsi
„Helsingin Sanomat" kirjeldab 24.
juulil Tallinna Kammerkoori esine­misi
Jyväskylä suvepidustust,el ja
märgib sellega seoses, et üks Kam­merkoori
laulja jäi Rootsi, s.t. hüppas
ära. Pidustuste korraldajad on sele­tanud
veel, et Tallinnast teatati, et
Jyväskylässe saabub 35 inimest, te­gelikult
aga tuli 29. Kui Rootsi jäänu
maha arvata, siis ilmselt ei lubatud
Tallinnast välja sõita viiel lauljal.
Stockholmis esines koor Veljo
Tormise lauludega, mis esitavad era-kordselt
suuri nõudmisi interpreeti­dele.
Need täideti ka igakülgselt, aga
ometi märkis ..Dagens Nyheter'i"
(19.6.1987) arvuataja Hans Wolf, et
jõulise „Raua needmise" jaoks pol­nud
koor küllalt arvukas. Kahjuks on
illllllillillliiilllllllilllltlllliliillllilHllllllllNliitnillilimiliiii?
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele e ^ organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad­view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiraiiiiiiMiHiuiiiiiiiiiiiiiitiii
nii, et okup. Eestis otsustavad välja­sõidu
lubade üle funktsionäärid, kel
pole aimugi kooriturnee kunstilisest
küljest.
Nagu „Teataja" kuuleb, on ära-hüppaja
25-aa8tane tenor Veiko (või
Veikko?) Kiiver. Ta laulis veel kaasa
koori kontserdil Berwaldhallenis,
kuid ei ilmunud Soome sõitva laeva
juurde 18. juuni õhtul.
A
„Meie Elu" nr. 29 (
Järgmi!
. (Algus esi(
kõiki organlsatsiooi
isikuid astuma eeltöL
ni läbiviimiseks kas]
võimalused ja kontaj
sionaalsed looduskt
sioonid, usaldada
ülesanded EKN sel
otsekohe asuda mat
misele ja levitamisi
EKN juurde avada ai
taksivaba staatusega!
otsekohe alustada ko|
ludaESTO-88 juhatu]
taktipidaja EKN juui
ElSTaSB juhatust kf
Ettepanek võeti vasti
tati jäädvustada ,vid^|
Loo'de poolt koostati
de näitus ..Eesti -
rasalv'\ et seda paljuni
teistesse keskustesse]
pes kell 10.45 e.l.
Reisigrupp
tagai
Maakondliku Esinj
organiseeritud reifri
tagasi jahedatest mäl
to„8auna" reede õhtf
nud lennuteel ja rati
vas maastikus vahel
kuga 11 päeva l i
Teelt pöördus perel
justel tagasi kuus,
riBisijuht E. Ainsaar,
Ärni Käärid.
Ühisreis algas 138
juunil Vancouveri,
Lääneranniku Eesti
käidi Victorias ja
kolme bussiga läblKi
Banffi. kust algas koj
kaudu. Reisigrupp
oktoobrikuus, et vai
muljeid ja vaadata toi
võtteid.
Eesti keel jaj
ülikool
Toronto ülikoolis nl
v»l sügisel nii eesti kl
kui ka ujttloo kursused I
suure annuse eesti aji
üsnn noored ained, er|
seepärast oleks vajali)
reklaami teha, mllleksl
saaksid ehk kaasa aidd
tuttavate juqres.
Doktor Hain RebusI
külalisprofessor ee.^tii
toolil, saabub koos pei
rontosse augusti kuu t(|
võtab osa ka Kotkajl
koolist. Hain Rehas
koolitatud ja sealsesi
kümme aastat töötanuj
sed kuus aastot on tal
maal, Kieli ülikooli po|
loo professoriks. Toi
kaks raamatut ja paari
diislikku muud tööd kä|
nemut, orduaega, kui
sajandi eesti ajalugu.
Ülikooli ajaloo osak!
loengute täpne pealklf
"veel kättesaadavad, ku|
käsitatakse põhjamaal
eesti osa on suurem
Üliõpilastele määrati
düate) kursus on kolmi
semel. Edasiõppijate \\
sus on ko kavas.
Peaks ehk lisama,
registreeritakse ka vaH
si, pensionäre (ö5-a. v(
õppemaksuvabalt, )u
jäid (auditors) võetaRsj
hästi neile kes kardaval
läbi ei saa. Allakirjuta
professor Parmingu.,gJ
susest ja nautis seda vi
isegi õppis midagi. Tahl
seal väga palju, aga ajl
vana pea ja silm ka) till
nähtud lugemise hulga|
dega kuidagi sammu
last läbikukkumisest
kuulaja staatus. Muldi;,
sekaaslaseks oli üks vi
Silmapaistvalt hästi
üks noor daam kes oi
olnud Moskva Kanada
Eesti keele kursusi oi
lendris kaks. Elementj
(ESTlOOY) juurde on ki
nis märgitud, et seda sij
raldata, aga on põhjust
küllalt paljud seda s(
peaks seda käima saai
igatahes on seekord oi
mediateEstonian(EST2l
ja harjutused on esmasj
mapäeviti kella 7-9 õht
tatakse hiljem.
Uueks eesti keele lektj
ri Mürk, kes viimati Õp
Indiana ülikoolis, Bl(
Kuuldavasti on tal käsi
tasemele kohase eesti
raamatu koostamine,
kursused on õhtuti, siis
et neist võtavad osa nii tj
saavad eesti keele hini
oma Õppekavas, kui ka!
tööl. Ka teiskeelsed abil
kurameerljad saaksid
punkte neist kursustest I