Meie Elu = Our life, February 11, 1977

              leie Elu!'' nr. 6 REEDEL, II. VEEBRUARIL — FREBAY, .FEBRUARY 11
- p r r M T S i a i IH i i ur
Autoasjanduse alal oleme hädas
sõnadega: kurv (käänak, pöörang)
kurvi, kurvide, kurve, mitte kurve,
kurvet, kurvete — ja parkima ( =
parkeerima). Eerima-lõpulisis võõr­sõnus
on õigustatud lühendamine,
kui sõna eelosa on- käändsõna: eks->
portima, importima, normima, kont­rollima,
telegraaf ima jt.
Nimisõna „park" on küll üle koor­matud
kolmes eri|tähenduses, (veo­kite,
kahurite asupaik,.kuur: puies­tik,
naha park, kuid õigustab täiesti
lühendit •!— parkima ka autot. Pole
õige: imbutama, sumbutama, vaid
immutama, sumiriutama, summuti,
summutus; Ika. mitte: I paenutama,
paenduv, vaid painutama, painduv,
paindlik. .Toetust saab ehk sõnast
luupainaja, üldisemalt tuttav, kuna
luupaenäjä tundub ja kuuldub juba
hääldamisel võõrana.
Mitte ka päivik, päiviline, päivita
ma, vaid päevik, päeviline, päevita­ma,
päeviti; põhisõnaks on ju päev,
-äi- on saanud mõju ning tuge järg­silbis
esinevast i-st (päivik), kuna
aga päevavaras (järgsilbis -a-) poleks
päivavargana kuidagi mõeldav.
. Gustav -Ränk-
".OLD ESTONIA: THE PEOPLE
AND CULTURE Bloomington:
Indiana University, 1976 (trans-lated
and edited by Betty Oinas
and FelixJ. Oinas)
Mõne kuu .eest ilmus raamatutu­rule
Indiana ülikooli rahvusvaheli­selt
lugupeetavas üraali-altai sarjas
järjekordne teos eesti aineil, seekord
inglise keelne tõlge Gustav Rängi
Vana-Eesti rahvakultuurist. Kuna
Rängi teos sai juba eestikeelses ori-ginaalväljaandes
(Sfokholm, 1949. a.)
teenitud heade arvustuse osaliseks,
oleks käesolevalt kohane arvustada
vaid tõlget üheaegset ülevaate pak­kumisega
raamatu sisust.
Teatavasti on Gustav Ränk promi-nentseim
eesti etnograaf, kes oli ka
esimeseks eesti soost selle ala pro­fessoriks
Eesti Vabariigi Tartu üli­koolis,
kus ta oli saavutanud doktori
Väga sagedane viga on jätk, jätka-1 k r aädi 1938. a. Sõjajärgseil aastailjon
ma jätkuma pro jätk, jätkama, jätku
leivale! jätku tarvis! Õige.on aga:
jagu,, jagama, janu, janune, jaksama,
jaks. •"'
Sagedane viga on ka reis (matk),
reisu pro reis, reisi: Siin aitab meid
verb reisima, reislima oleks nii kõr­vale
kui silmale võõras.'
Sõnadel, järel,-järele, järelt on aja-lisruumiline
sisu: käi minu järel, tu­lin
sulle järele, koristan sinu järelt,
kell jääb maha, järele, kuid sõnal
järgi on eri1 tähendus: alusel, põhjal:
seaduse järgi, põhikirja järgi, koos­ta.
—• referaadi raamatu järgi jt.
Tuleb hoida lahus : asesõnade ise,
enese ehk enda, ennast ehk end, en­dale,
meste ehk endi, mitm. os. en­did
ja oma erinevat sisu. Esimene on
refleksiivne ehk tagasisihtiv, kuna
teine on possessiiyne ehk omandust,
omandit väljendav./Erinevus selgub
paremini näidislausest: isa kutsus
enda juurde oma poja. Kutsuja oli
ju isa., kes kutsus enda juurde oma
poja, näidates .kuuluvust, omandust.
Neid pronoome (asesõnu) tuleb hoi­da
lahus. Viga oleks:, ostsin omale
pro endale. Saksa ja rootsi keel meid
palju ei aita: mõlemad ütlevad. —
ostsin mulle, minule.' Aga. vene kee­les
on kindel. vahe: svoj (oma) ja
sebe (endale). Asesõna oma' tavali­sel
t on käändumatu, käändub vaid
rõhulises asendis: omad vitsad pek­savad,
andsin või laenasin raamatu
omale vennale,- mitte teistele, aga
ostsin endale- uue.
Adverbide (määrsõnade) peale ja
pärast lähem -vaatlus on pisut ette-jõudmine,
sest praegune keelepruuk
lubab sõnale ,peale' ka tähenduse
„pärast': peale lõunat/peale tunde,
'peale päeva pööret (ühe mefnuaar-teose
nimetus). Kahjuks pn normi:
raamat siin jäänud hiljaks, loodame
uues .trükis jõuda õigekeelsusele lä­hemale.
Määrsõna peale nõuab öm.
käänet: peale minu oli seal ka teisi,
peale sinu oli seal ka tema jmt., aga
sõnale pärast (•-• hiljem) -.jääki'prae?
gune tähendus: pärast lõunat, pä­rast
teisi, pärast seda ja nõuab. os.
käänet. Siin. tuleb, nende tähendust
eraldada., nagu see esineb ka näiteks
saksa keeles: aušserdem ja-nachdem,
rts. dessutom „peale selle'' ja parast
seda „efter delta", ingl. then, thät ja
after this, isegi, vene keeles „krome"
(peale) ja „posle" (parast). Vahetege­mine
peaks ' ka normiraamatus fik-
• seeritama.
Raskusi on ka sõnade kaas ja kaan
(vereimeja) pruugis. Kaan, kaani,
käändub nagu küün, küüni (heinte
panipaik). Parema selguse.mõttes, ol­gu
antud sõna kaas peavormid: kaa­ne,
kaant, kaanesse ehk kaande,
kaante,' kaasi, kaantesse ehk kaasis-se
; Selliseid sõnu on veel,neli, ee.lmi-sile
lisaks: küüs, laas, lääs ja õõs;
peavormid neil kõigil nagu antud
kaas puhul. Polegi nii raske.
" Sõnul — uni, lumi, tuli, meri, mõ­ni,
veri on sisseütlevas raskuseks
tõrs, vars tüübist sissekippuv' -de
(tõrde, varde), nende sõnade lühem
vorm kujuneb aga sisekonsonandi
tugevnemisel: uni, une, unne, lumi,
lume lumme, tuli, tule, tulle, meri,
mere, merre, mõni mõne mõnne (lu­batud
ka, mõnda).
.Sõnad manner ja tanner esinesid
varem astmevahelduslikena • (mand­ri
mannert), kuid on vjidud nü nber-tüüpi:
mander, tander, mandri,
mandrit, mandrite, mandreid jne.
Siia kuulub ka sõna köömen, kööm­ne,
köömnet, köömnesse jne., kuid
õleks küll õigem ja otstarbekam se­da
käänata nagu seeme/seemne, see­met
jnt. Võib-olla teeb oodatav uus­trükk
siingi muudatuse.
Saaremaal . sündinud Ränk olnud
dotsendiks omal alal Stokholmi üli­koolis,
ning külalisprofessoriks Hel­singi,
Turu ja Oslo ülikoolide juures
Ta olnud teatavasti ka aktiivne eesti
teadusliku tegevuse elus hoidmise
juures Rootsis. Prof. dr. Ränki tea­duslike,
tööde arv" ulatub sadadesse,
ning ta on saavutanud omal alal rah­vusvahelise
tunnustuse põhja-euraa-sia
rahvakultuuri uurijana ja analüü­tikuna.
Vaatluse all olev teos ilmus
visandatult 1935. aastal Eestis elava
teaduse sarjas, ning täiesti ümber-looduna
paguluses 1949. aastal Stok-holmis.
Tänaseni on teos jäänud ai­nulaadseks
käsitletud teemal.
Teos algab ülevaatega eesti rahva
tekkimise lõost, toetudes nii arheo­loogilist
cl e, dtnograafilistele, keele­listele
kui ka muudele ajaloolistele
allikatele. Järgneb pikem ülevaade
eesti rahva kultuuri majanduslikeist
aluseist, kusjuures käsitlust leiavad
näiteks jahtimine, hülgeküttimine,
põllu- ,/ja karjapidamine elatumisala-delt,
hing lisaks alad nagu toitlusta-miskus.
imused (ja toidud) ja side/
transpordi vahendid. Kolmas pea­tükk
on pühendatud vanale eesti
asulastikkule (külad ja talud), ning
maarahva: ehitustehnikale ja arhitek
tüürile. Neljas ja viies peatükk suu
l lavad tähelepanu aladele nagu käsi­töö,
rahvakunst, 'rahvariided, jne.
Kuues peatükk, nagu esimenegi on
analüütilist laadi, tegeledes .vaimse
ja materiaalse kultuuri vahemaa kü­simustega,
nende seostusega ja vas­tastikku
sõltuvusega. Viimane pea­tükk
vaatleb. Eestit kui 'kultuuriala,'
rakendad es s ee j u u re s e t ri ogra a f i 1i s e-le
analüüsile esmakordselt Edgar
Kanti formuleeritud, kõrg ja madal
Eesti mõisted majandus- ja rahväs-tikugeograafias.'
Raamatut: 'rikasta­vad
rohked pildid, ja joonised, ning
lisatuks on loomulikult allikmater-.
jalide loetelu.
Ainsaks; puudujäägiks on käsitle-matüks
jäänud rahvakultuuri ühis­kondlikud
aspektid ja ühiskonnarak-ke
küsimused (mida inglise keelt val­davas
maailma osades ühiskonna
teadustes, k.a. sotsiaalantropoloo­gias
tuntakse kui social organization
ja sociäl structure). Kuid seda puu­dujääki
ei saa me panna õieti Ränki
arvele, sest eesti etnograafia on ala­ti
mainitud vaatlusaladest mööda
läinud, nii enne Ränki õpinguid kui
ka sõjajärgses Eestis. Mõni tuleva­ne
õpetalane võib sellele alale.pühen-dudeš
anda suurima täiendava panu­se
eesti rahvakultuuri uurimisele ja
analüüsimisele.
: Betty ja Felix Oinas on teinud tõl­kes
teosele au. Tõlge annab edasi au­tori
mõtiskelu kui ka sisu puhtas
inglise keeles ja täpselt, Tõlkekeel
ori üheaegselt säilitanud õpetalasliku
iseloomu, kuid- on samaaegselt täies­ti
loetav igale haritud, inglise keelt
valdajale, Tõlkeseppi tuleb ka kiita
selles suhtes, et nad toime tulid va­nade
eesti mõiste- ja oskussõnade
tõlkimisega, arvestades et suur. osa
neist pole tavalistes sõnaraämatutes-gi.
Vaevalt et keegi muu seda tööd
paremini oleks suutnud korda saata.
Mainitud-teost võib soovitada kõi­gile,
kes on huvitatud eesti ühiskon­na
ja kultuuri tekke ja arengu loost
rahvakultuuri seisukohalt vaadeldu­na,
või kes tahavad seda teistele tut­vustada.
Teos on ka eriti soovitatav
algaste neile, kes asjalikult tahavad
uurima hakkata eesti rahvakultuuri.
Lisada võiks, et Ränki teosel on nüü­disaegset
tähendustki, arvestades as­jaolu,
et sõjajärgsel ajastul ei ole
Nõukogude Eestis mainitud teemal
midagi paremat ilmunud. Nõukogu­de
Eestis On küll rahvateadlased vii­masel
aastakümnel trükki viinud sik
mapaistva arvu kõrgetasemelisi teo­seid
rahvakultuuri vallas, kuid need
on peagu '•• eranditult üksikasjadega
tegelevad ning mitte analüütilist laa­di.
Viimaseil aastail Eestis ilmunud
rahvakultuuri uurimused vaevalt aga
suudaks - muud täiendust Ränki teo­sele
anda, kui rohkem näiteid tuua
üksikasjade.suhtes. Vaatluse all olev
teos kahtlemata jääb pikemaks
ajaks juhtivale positsioonile eesti
rahvakultuuri üldküsimuste käsitle-'
misel. '''•:.'••:
. OLD ESTONIA ilmus Eesti üliõpi-.
laste Seltsi ja Eesti Teadusliku Ühin­gu.
Ameerikas osalise majandusliku
toetusega, ning ,viimase vahendusel.
Tõnii Parming
Cornelius Krieghoff
Cornelius Krieghoff oli saksa pä­ritoluga
ja kuna sakslased on alati
olnud huvitatud indiaanlastest, siis
on ka loomulik, et tema esimesed
Kanadas maalitud. teosed käsitavad
indiaanlaste elu. 1840-nendate: aasta­te
kestel maalis ta üksikuid indiaan­lasi
metsaradadel ja tänavatel ning
jäädvustas lõuendile irokeeside su­guharu
perekondi Caughnawaga lä­hedal
laagris. Ta kujutas irokeese
ja huroneid kanuude kandmisel bril­jantse
: sügismaastikü taustal või
maalis nende siluette talviselt puna­ses
päikeseloojangus * kui nad kütti-sid
kitsi ja põtru Quebeci metsades.
Kuid kunstniku silmaring Kanadas
iitte, et >..
Ajakirjanikul pole aega kirjutami­seks.
Alamohvitser 'Lammas on siga
mees. ' - •' _
Aukraadiga mees pole alati au--
mees. > j ; . . . .
Ballikleit reedab ihnsa iseloomu.
Börsihai upub supelbasseinis.
Defekt on moodne tööstusharu.
Dirigendil puudub taktitunne. :
Enamlased jäävad valimistel vähe­musse.
Eunuhh põgeneb kabuhirmus. •
Filmistaari dekoltee ulatub varvas­teni.
./.;.'./ .
-Füüsiliselt ' alamõõduline härra
põeb'sülirushullustust.
. Gangreen algab peast.
- „Grande Nation" laskub maoli täi­tanud
terroristi ees.
Hambaarst on muhe hambamees.
Hauakaevaja sisse kukub.
IlüpõÕsa taga varitseb röövel.
Isuri mehel pole söögiisu.
Jalaväelane jalga laseb.
Jalutu hüppab teisele peale.
Jõumees tunnistatakse maksujõue­tuks
Kandev jõud vajab pakikandjat.
Kergejõustiklane maadleb eluras­kustega...
Kitsarinnaline tegelane on oma
arust lai leht.
Kokk kukub portsu otsa;
Laiskvorst on taimetoitlane.
Lambakasvataja saab pügada.
Madalapalgaline teeb kõrget lendu.
Mittesuitsetaja on igavene tuba­kas.
Mõni mats saab. kabelimatsu.
Nahaparkal veab nahka.
Naistekütti tabab Amori nõol.
, . - i i Ohvrimeelne kardab korjandus
sündimise; ajal Amsterdamis k^iia U a r p j
siirdusid -varsti pärast seda Saksa- 0 p l t i a n s a a b o p m a n i keretäie,
maale, kus noor. Cornelius veetis P a g a r i s e l l l ü k k a b pika viiliga,
oma seiklusrikka noorpõlve. Ta oh P o l i i t i k a m c e s e i v aleta (siis kui ta
kunstikooli õpilane, rändav muusi- m a g a ^
kamees ja elu õpilane. 1837. aastal p^peg o n r a u d š e tervisega,
saabus ta New Yorki ja võitles kolm .. R e a m e e s r e a s t v ä l j a l a n g e b
aastat ameerika armee koosseisus R i i s i k o t i ^irutamine" tähendab
seminole indiaanlaste suguharu vas- r - s j k oj
tu.Siis armus ta Longueuil'ist, Que- Seltsimees visatakse seltsimajast
becist, pärit ilusasse prantsuse. Ka- v ä K a
nada tüdrukusse j> abiellus sellega 1
Abielupaar elas kolmteist * aastat
„vaese kunstniku" tüüpilis.t elu
(Foto kasutada andnud Public Archives of Canada)
Krieghoff iie hakkas õnn naeratama
alles siis kui Elgini perekonna legen­di
kohaselt kindral-kuberner lord
laienes kiiresti. Majanduslikult jõu- JElgin laskis peatada oma tõlla, et
Uude käändelüüpi on viidud ka sõ­nad
„pale" ja „lõhi". Esimene, kään­dus
astmevahelduslikuna pale, pal­ge,
palet; lobi käändus nagu nimi ni­me
jne., aga mõlemad käänduvad
nüüd nagu .pere, pere, peret, niisiis
ka pale, pale, palet, palede; lõhe, lõ­he,
lõhet, lõhesse, lõhede, lõhesid jne.
Kaks sõna, millega maadlesid ema­keele'õpetajad
kogu iseseisvuse kes­tel:
kirju ja kõri). Esimene neist kui
Il-välteline käändus nagu summa,
summa, summat, summasse, summa­de,
summasid, summadesse, ainuke
ja õige kaänamisViis, mitte summi
või summe. Täpselt samuti tuli siis
käänata ka kirju, kirjusid, kirjudes­se.
Uues normiraamatus on lubatud
siiski käänata seda sõna ka III-väl-telisena
nagu aasta, aastate, aastaid,
niisiis ka kirju,- kirjusse,'kirjute, kir­juid,
kirjuisse jne.
Nii olekski see mitmeti -pigem, sest
ülekaalukam osa Eesti mandrist
hääldab seda sõna Ill-vältelisena, II-vältelise
levikuala. on tunduvalt vä­hemas
ulatuses — Põhja-Eešti lääne­poolne
kaldariba ja saared. Isegi
meie keele suurnimi Johannes Aavik,
kuigi ise saarlane, soovitas sõna III-vältelisena.
Seepärast julgen loota, et
li-välteline kaob hiljem:
Parem. polnud lugu ka sõnaga
kõrb, mis käändus nagu kurb, niisiis
kõrve, seda kõrbe jne. Noh oli selle­ga
häda! Uus trükk (1960) muutis
astmevaheldusliku sõna astmevahel­dusetuks
ja käändub nüüd nagu aus:
kõrb, kõrbe, kõrbet, kõrbesse, kõr­bete,
kõrbeid, kõrbeisse.
. •;. . Kristjan; Meikop
, („Rahvuslik Kontakt")
LKS no is
kas Montreal ning maaliline Quebec
£ma metsatööstusega avaldasid tal­le
sügavat mõju. Sageli maalis ta
maastikke ainult oma lõbuks, kuid
Wagneri eeskujul alati rõhutatud
toonides. Nii näiteks domineerib
Memphremagog'i järve kohal ma­jesteetlik
pilvedest ümbritsetud öö-'
kulli pea ning veejoal sätendab päi­ke
enne kui tuul ja tormipilved
muudavad kogu maali saju ja äikese
põrguks; Kuid Krieghoff armastas'
inimesi ning ta oli kõige õnnelikum
siis kui ta sai maalida rikkaid ja
vaeseid töö juures või vaba aja veet­misel..
Ta = maalis farmereid turu­platsil
või kujutas neid saabumisel
oma taluaeda, mis oli tulvil kodulin-dudest
ja loomadest; Ta jäädvustas
ialumchi kui need. kihutasid oma
saanides läbi sahiseva liime, kuid
samal ajal maalis ta ka kontrastina
lord. EIgin'i elegantseid hobuseid
traavimas St. Lawrenee'i jõe kinni-külmunud
jääl. Kuid eriti näisid te-
I ela huvitavat väikesed igapäevased
inimlikud draamad — kui vanaema
karistas "alatut hobusteostjat ja kui
vihane preester üllatas imestanud
perekonda,' kes sõi keelatud liha. Ta
on jäädvustanud Quebeci elu rikka
likkudes detailides, mida pole suut­nud
ükski ajaloolane teha sõnades.
Kriepjhoffi vanemad elasid tema
15.. jaanuaril suri Tallinnas pikema
raske haiguse järele,helilooja Riho
Päts. Ta oli sündinud 26. juunil 1899
Tartus, tislermeistri pojana. Pärast
Tartu linnakooli lõpetamist õppis
Riho Päts Tartu Kõrgemas Muusika­koolis
klaverit, oli 1921—23 muusika­õpetajaks
Haapsalu gümnaasiumis
ningt astus Tallinna Konservatooriu­mi,
kus õppis prof. Artur Lemba kla­veriklassis
ja prof. Artur Kapi kom­positsiooniklassis,
mille lõpetas 1926.
a. kevadel. Juba konservatooriumi
õpingute - ajal oli alustanud oma rik­kalikku
j ä viljakat muusikalist tege­vust.
• -.-
Andnud pikema ülevaate kadunu
tegevusest,,Teatajas"- kirjutab Harri
Kiisk lõpuks:
Isiklik käekäik kujunes Riho Pät­sul
tema 50-ndais eluaastais traagili­seks.
Ta oli olnud lastekooride üld­juht
1947. a. Tallinnas peetud XII
üldlaulupeol. Kava. koosnes suures
osas. väärtuslikust; eesti heliloomin­gust.
Samuti oli ette nähtud ka 1950.
aastal peetava laulupeo kava, kus R.
Päts oli jälle ette nähtud üheks üld­juhiks.
Nüüd aga segasid end Soveti
okupandid vahele. Algas ässituskam-paania
ajakirjanduses ning.üldjuhid
A. Karindi, R. Päts ja T. Vettik ta­gandati
ja -arreteeriti!' Alles 1956 paa­sid
nad Eestisse tagasi.
R. Pätsu abikaasa Made Päts-Ja-kobson,
.kes; oli 1922—27 „Estonia"
ooperisolist, tuntud kui eesti soolo­laulude
tõlgitseja ja hiljem laulupe­dagoog
tagandati 1950 Konservatoo­riumi
õppejõu kohalt. Made Päts sai
lõpuks koha Veerenni tänava sauna
saunakappide järelvaatajaks. Ta sõi
mingit vene kalakonservi, sai sellest
toidumürgituse ja suri 1. mail 1953 < laiud teda mitte sellisel määral, kui
Tallinnas, kolm aastat enne R. Pätsu tema loomingu kvaliteet seda.õigus-saabumist
vangilaagrist. tanuks.. Ka pidi ta nägema, et see
R. Pats sai tagasi jõudes küll tööd töü, mida ta oli teinud eesti omail-oma
erialal, kuid heliloojana, ei: esi- melise. helikunsti tutvustamiseks oli
alustada kõnelust tee ääres maaliva
kunsthikuga. .Kindral-kuberner' võt­tis
Krieghoff i oma kaitse alla kuid
vaatamata sellele kannatas ta ala­lise
rahapuuduse all. Kunstnik elas
Quebecis mitmel pool ning ta maa­lid
leidsid head turgu. Ta sai väikes­te
indiaanlasi kujutavate piltide eest
12 dollarit,, kuna suuremad maalid
maksid 80 dollarit. -
Kuid 1860-nendatel aastatel ilmus
kunstniku võistlejana kunstiturule
fotokaamera ning Krieghoff keelas
1864. aastal oma tööde pildistamise.
Ta laskis ise teha oma maalidest fo­tosid,
millised ta üle värvis' ja kuns­tihuvilistele
maha müüs. Mõned
neist on nii hästi .tehtud, et omani­kud
peavad neid originaalideks. Sel-
! e perioodi kes tel soori tas Ja vähe­malt
ühe reisi Euroopasse ning üü­ris
Genfis lühemaks ajaks stuudio.
Kuid ta naine läks temast lahku, ta
tütar jäi pärast lühikest abielu le­heks
ja abiellus uuesti. Tütar siirdus
lõpuks Chicagosse kuhu üksi jäänud
isa talle 1860-nendate aastate kestel
järgnes. Cornelius Krieghoff suri
1872. aastal. — (Kokkuvõte J. Rus-sell
Harper'i artiklist, mis ilmus
Public Archives of Canada Catalö-que's,.
Seenes in - Canada, C. Krieg­hoff,
1848-1862.)
Shlaagerilauljal on hääl olemas .
(valimiste puhul).
Teivashüppaja lendab orki.
Tähenärija sööb piha sõna.
Udupildid on 'tõepoolest udused.
Uurija elab ilma uurita.
Vahekohtunik jääb omadega va­hele.
,
' Väikekodanik on kuus jalga ja ka­heksa
tolli pikk. v
Vana kala ei oska ujuda..
Õigusteaduskond on ka nõukogude
ülikoolides.";
õnneseen saab seenemürgistuse.
Ämm viskab tossu välja.
Äärmuslane on jalgpalljmedskon-nas
kesktormaja. . i-v " "
Ööbikukösler laksutab kirikhärra
rohuaias.'/
Ööhulgus saadab öövahi Ööbikute
riiki. : : .: • ;
Üleaisa löömine teostub au toist-.
mel. ' •'" .'••..' .
ülekohtune antakse kohtu alla.
Ülcskihutaja tegutseb põranda all.
llllllllllllillllllllllH^
Jõudis müügile
prantsuse talumehed saanisõidul. Cornelius Krieghoffi õlimaal,
(Foto kasutada andnud Public Archives of. Canada)
mim miim 'MBl
Gharte red Äccountant
:Sulte';402
725, Don Mills Rtf, -
Don Mills, Ontario
483-6308
mõeldamatu uutes oludes. Sovetili-ku
liedertafeli umbrohi peab lokka­ma
nii laulupidude kavades kui ka
mujalgi.'- Aga Riho Pätsu looming
elab ja ootab: oma aega, \
(kolmes variandis — standard,
kerge, kontsert). Hind $2.50
[>occi»o«BK]«T>()«n>(xn>(i<)
Abel Käbin
„VAJM JA MULD"
Kirjeldab eesti talunduse arengut.
Hind §10.00, posti saatekulu 75 (.
D, M EIE ELU'1 talitus es,
958 Broadview Ave. Toronto. Ont.
••' M4K2R6
jäHHl!!^INIIIIIIIilllülllllllllllllllll!llllllllllllllll||||||||l!i|'n
Siit jo seall1 -
Ameeriklane ja venelane vedasid
Moskvas kihla, kumma auto sõidab
kiiremini. Ameeriklane võitis.. Hil­jem
võis selle võidusõidu kohta aja­lehest
lugeda. — Vene auto tuli tei­sele
kohale ja ameerika auto eelvii­masele
kohale....
Seni selgitamata põhjustel liigu­vad
.: maitsemeele impulsid keelelt
peaajusse keskkõrva kaudu.
President Carter lubab saata Kuu­bale
toitaineid ja arstimeid. Millega
Kuuba malcsab? küsib üks ameerik­lane.
Kuuba valuutaks on suhkur ja
see on juba aastateks panditud.Ve­nele
tankide, kahurite ja rakettide
vastu. Krediidi peale andmine on sa­ma
hea kui kinkimine. Kui Carteri 1
on kinkida toitu ja arstimeid, siis
kinkigu seda puudustkannatavatelc
amecriklastele. : - - : > \ : ; " ':
Varastatud 'autodega; juhlub '200
korda rohkem õnnetusi kui teiste
•autodena.. >