1977-02-11-06 |
Previous | 6 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Jtfleie Ho" iar. 6 (1409) 197f
i;.'J;
lunmcim
s
Esiteks, hoidke alal täpseid aruandeid oma, teenistujate
palkade kohta vähemalt kaks aastat, mõningatel juhtudel
isegi 5 aastat, kaasaarvatud nimed ja aadressid, töÖ-tuntide
arv iga päev ja nädalas, bruto tulu, iga rnaha-arvestuse
summa ja eesmärk, puhas teenistus, ületundide
tasu, puhkuse tasu ja õpetamise raha. Nende andmete
registreerimist nõuab Employment Standards Act. Nende
eeskirjade täitmisega on teil võimalik ,
näidata, et teie olete oma teenistujatele
maksnud, mis nad seaduslikult on
õigustatud saama, samuti kaitsete
ennast ebaõiglaste nõudmiste vastu.
Teiseks,, hoolitsege selle eest, et
teie ettevõtte ruumid ja töötamis-tingimused
vastavad julgeoleku !ja
tervishoiu eeskirjadele, mis on kindlaks
määratud The Construction Safety
Act'is, The Industrial Safety Act'is, ja
The Maining Act'is (Par IX). See on nii
teie enda kui ka teie teenistujate
huvides kuna kindlad ja tervishoidlikud
ruumid jä töötamistingi-mused
on vajalikud heale ettevõttele.
Kolmandaks, palgake alati vabadele töökohtadele
kvalifitseeritud inimesi vaatamata nende rassile, nahavärvile,
usule, soole või rahvuslikule päritolude. Sellele vihjab ka
Human Right Code, kuid tõenäoliselt talitate teie ise juha
nende põhimõtete järgi, kuna edukas ettevõte palkab oma
teenistusse suuremate talentidega ja võimetega inimesi.
On ju selge, et mida paremad on töölised, seda parem
on töö kvaliteet .
Tuleb silmas pidada, et need
kolm mõistlikku sammu õn õiged
ja seadusepärased sammud. Ja
kui teil on nende kohta mõningaid
\. küsimusi, siis võtke kontakti oma
lähema Ontario Ministry of
Labour bürooga.
Meie oleme siin, et teile nõu
anda ja teid aidata... ja meie
tahame seda teha.
Ministry öf
Labour
Sette Stephenšon, M.D., Minister
HAMILTON 1 West Ave. So,L8N 2R9 KENORA 808 Robertson St. JP9N 1X9 KINGSTON 1055 Princess St. K7L 1H3 KITCHENRR 824 King St. VV. N2G 1G1
LONDON 560 Wellington St. N6A 3R4. OTTAWA 2197 Riverside Dr. KfH 7X3 ŠLT. STE. MARIE-125 Brock St. P6A 3B6 SUDBURY 1538 LaSalle Blvd.P3A.lZ7
' THUND.ER BAY 435 James St. S. P7E 6E3 TORONTO 400 Univcrsity Ave. M7A.1T7 WINDSOR 500-Ouellette Ave. N9A 1B3
Jah, see on tõsi — külma pole
tõesti olemas.
Enne aga kui selle sõnumi mõjul
Päästearmeesse tormata oma läkiläkist
või mink-kasukast lahti saama,
tehkem selgeks; mida me külma all
õieti mõtleme, j
Eks ole see ju tunne, mida.tajume
kontakti sattudes (meist külmemate
tahkete, ^vedelate, või gaasjate kehadega.
Meie võime ka panna tähele,
et mõni külm keha on külmem kui
teine, kui näiteks külma jääd sula-tanie
külma vee pealekallamise teel.
•Vesi'on ilmselt vähem külm kui jää.
Eks järeldu siis sellest, et see, mida
me külmaks või külmuseks nimetame,
ori tegelikult „suhteline soojuse
puudusi
Teadlased on kindaks teinud, et
sellise keha temperatuur, mis täielikult
on oma soojuse kaotanud,, on
273 kraadi alla Celsiuse nulli. See
ongi. see; mida me absoluutse nulli
nimetuse all tunneme, kuna tavaline
null, mida me Celsiuse kraadiklaasil
näeme, on see, mille juures
lumi sulama hakkab,
õigupoolest polegi see ehtne Celsiuse
kraadiklaas, ,sest Celsius märkis
nulliga vee keemise ja sajaga
lume sulamise punkti.
Celsiuse kraadiklaasi otsad pööras
1870-al aastal ümber praegusesse
•asendisse Celsiuce õpilane Strömer
neli aastat pärast Celsiuse surma.
Kui kuulsa Briti füüsiku ja mate
•maatiku, W. T. Kelvini (104-1907)
«ettepanek oleks vastuvõtmist leidnud,
oleks kõiki temperatuure arvestatud
absoluutsest nullist ülespoole
millega. miinus-kraadid oleksid tar-belliks
muutunud. ••
Külrria tunne on kehasoojuse sü r-dumirie
ümbritsevasse keskkonda,
kuna soojusel on tendents ühtlustada
laiali valgumise teel samuti nagu
vesi voolab kõrgemalt madalamale,
et ühtlast taset moodustada.
Enesestmõistetavalt ei piirdu soojuse
: edasikandumine ainult kahe
naabruses oleva kehaga, vaid see toimub
kõigis suundades ja läbi igasuguse
keskkonna. Soojuse energia,
mis tekib põlemise tagajärjel ahjus,
kütab ahju seinte sisepindu, kust see
läbi ahju seinte rännates välispinnale
jõuab ja toa õhku kütab. Õhk
omakorda kütab ruumi seinte, põrandate
ja lagede sisepindu ja soo-gus,
nendest läbi tungides, kütab välisõhku.
Kui välisseina või akna juures tekib
tunne, et ,,külm tungib sisse",
siis on seal tegelikult tegemist soojuse
äravooluga läbi seina sellisel .hulgal,
et õhk seina vahetus läheduses
soojuse .poolest vaeseks jääb. Kui
käega katsumisel üks välissein tundub
külmemana, kui teine, siis tähendab
see seda, et ta rohkem soojust
läbi laseb kui teine. Ka materjalid
tunduvad kombates erisugustena.
Ühed on „külmad", teised „soojad".
Muidugi johtub see nende erinevatest
soojusejuhtivuse omadustest,
. „Külmad' 'on head soojusejuhid ja
kannavad enese kaudu meie nahasqo-juse
kiiremalt ara kui „šoojad", mis
on halvemad juhid.
Inimesel on sooja jä külma probleemid
alati päevakorral olmrad,
eriti aga siis, kui ta pidi.kaitset otsima
looduse karmuse vastu, Sajandi-te.
kogemused on'talle olnud juhiseks
oma peavarju ehitamisel, kuid mida
edasi arenes tsivilisatsioon, seda
enam hakkas ta rõhku panema ka
teistele asjaoludele oma kodu juures.
Soojalt lõunamaalt tulid. ka; külmematesse
piirkondadesse tarvitusele
klassikalised • eeskujud .küsimata
nende otstarbekusest.: Kõrged aknad,
mille ülesanne oli lasta päiksel paista
suurte ruumide kaugemasse sügavusse,
polnud põhjamaal, kus päike
madalalt käib, millegagi õigustatud
ja kalgid kivimüürid ei tõkestanud
küllaldaselt soojuse kadu. :
Saksamaal, Jeiias sündinud C H.
J. Schlegel (1755-1842), kes-algas
oma karjääri 1780 a. koduõpetajana
Valida mõisas Kuusalu kihelkonnas,
et seda lõpetada tõelise riiginouniku-na
Peterburis, ja kes Eesti oludest ja
oma' reisidest kirjutas 3000-e leheküljelise
teose, kirjeldades eesti suitsutare
viletsat sisemust, leiab, et selle
ainsaks väärtuseks on, et see talvel
ka kõige suurema pakasega .on-hu-
; baselt -soe, samal aj ai kui mõis tnikud
oma elegantsete ahjudega elutubades
külmetavad. Pole ka ime — kui oletada,
et tare palkseina paksus oli keskmiselt
30 cm ja mõisa häärberi tel-lis-
seina orria 70 cm, siis pidas talu-:
poja sein vähemalt kaks korda nii
hästi sooja kui mõisniku oma. Kuid
et ka Kesk-Euroopas toredus ei käinud
alati käsikäes mugavusega; nähtub
ühe prantsuse kõrgaadlist • daami
päevikust: „Meie matame endid
kogu talveks voodisse soojade sulg-tekkide
alla". ;
Teadikult kavandatud soe kodu
millist tänapäeval oleme harjunud
võtma enesestmõistetavana andis
ennast kaua oodata. Eeldused soo-j
usenergia sihikindlaks ma j andami-seks
teadusike printsiipide alusel
tekkisid.alles XIX sajandil, kui ; V
soojuse edasikanduvusc seadused,
avastati prantsuse teadlase, J, B, X
Fourieri poolt.
Fourier (1768—1830) oli Napoleon
I koolivend sõjaväe akadeemiast ja
oleks astiinud ka väeteenis tusse nagu
Napoleongi, kui. tema vaesus, ja
madal päritolu poleks seda takistanud,
kuna ta oli vaese käsitöölise
poeg ja juba noorelt orvuks jäänud.
Ta siirdus õpetaja elukutsele ja sai
juba 27-e aastaselt professoriks sellistesse
üle-euroopalise kuulsusega
õppeasutustesse, nagu Eco.le Norma-le
ja-Ecole Polytechnique. v
Ta: nimi kerkis ajaloo näiteavale,
kui ta a. 1798 saabus Egiptusesse
koos oma vana koolivenna Napoleoniga
ja sai viimase poolt elukutsutud
asutise sekretäriks,' mille ülesanne
oli „lasta egiptlastel saada osa Euroopa
tsivilisatsiooni hüvedest". Peagi
"määrati ta kogu Alam-Egiptuse
kuberneriks. Paraku oli aga Prantsuse
laevastiku hävitamine admiral Nelsoni
poolt a. 1798 määranud Napoleoni
ekspeditsiooni saatuse ja a.
1801 lõppeski Egiptuse okupatsioon.
Tagasi kodumaal, valiti Fourier
1816 Teaduste Akadeemia liikmeks
ja sellest peale pühendas ta ennast
täielikult teadusele. Ühena oma tea
duslikest töist avaldas ta a. 1822 „La
theorie ahalytique de la chaleur",
mis on aluseks soojuse edasikandu
vuse arvestamisele nii maja .seinte,
õhu konditsioneerijate . külmutus
seadmete, astronautide kehakatete jä
muude loendamatude seadmete ja
konstruktsioonide projekteerimisel.
Elamute soojusekaduds atmitaml
oma
Soojuse hulk,, mis ühte tahket keha
(nagu maja sein), läbib, on vastupidi
proportsionaalne selle keha paksusele
ja päripidi proportsionaalne sel-.
Ic pinna suurusele, ajale mille vältel
läbimine aset leiab ja temperatuuride
vahele nendes keskkondades, mida
see keha lahutab (näiteks maja
sein • välisõhu ja toaõhu vahel).. Finessidesse
laskumata tähendatagu
vaid, et arvesse tuleb-võtta ka üksikute
. materjalide soojusejuhtivuse
omadused.' Nii näiteks laseb paekivi
10 kuni 15 korda rohkem soo just ;äbi
kui sama paksune puu. .
See. võttis aega enne kui. Fourieri
teooria rakendamine -laboratooriumist
tehasesse või ehitusplatsile jõudis.
Alles XX sajandi künnisel hakati
hoonete soojapidavuse probleeme
teaduslike printsiipide kohaselt käsitlema'
ja sedagi .ainult tähtsamate
ehitiste puhul. Põhjusi selleks oli mitu,
kuid ühena esines kindlasti kiitte-materjali
hõlbus saadavus. Maades,
nagu Kanada, kus:õli oli odav, elati
ainult tänasele. : Kanada ,,National
Building: Code'i". kohaselt olid põrandate,.
seinte, ja lagede soojusepidavu-se:
nõuded ökonoomsuse seisukohalt
kindlaks määratud kütteõli hinna
juures 13,5 senti galloni eest ja neid
määrusi pole muudetud tänaseni,
kuigi õli umbes V/i ja varsti 4 korda
rohkem maksab.
Majaomaniku tänapäeva parim investeering
on isoleerida oma olemasolev
maja; nii täiuslikult kui võimalik
ja uue maja ehitamise puhul
kavandada iga-hoone element mitte
kohalikes sundraäarasis nõutud miinimumide
järele^ vaid taotledes maksimaalset
sopjusesäästu, v et siis ise
oma kodus veenduda, et „külma pole
Juudi rahvas hakkab
Juutide Komitee Ühendriikides
andmete kohaselt on. juutide arv ülemaailmses
ulatuses vähenenud möödunud
aastal. 86.000 inimese võrra.
Komitee andmetel on juute kokku
14.1 miijonit. Nendest elab Ühendriikides:^^
miljonit, Iisraeli 2,95 ja N.
Liidus 2,7 miljonit, Prantsusmaal
550.000, Inglismaal 410,000, Kanadas
305,000. lj a Ärgen tiin as 300,000. Vähemal
arvul elab juute veel mitmes teises
riigis. . v
Ühendriikides on juute 2,7% üldisest
rahva arvust. 2 miljonit nendest
elab New Yorgis, 455.000 Los Arige-jes'is,
350.000 Philadelphias, 253.000
Chicagos, 225.000 „ Miamis, 180.000
Bostonis,v 112.000 Washingtonis ja
: vähemal arvul-teistes keskustes...
•Enamik Kanada juutidest elab Torontos,
Montrealis ja. Vancouveris.
me
NEW YORK - New Yorgis jookseb
praegu viiendat nädalat — samaaegselt
mitmekümnes kinos dramatiseeritud
dokumentaalfilm • „The
Search of Noah's Are" (Noa laeva otsinguil),
milles leidub episood ka esimesest
Ararati-ekspeditsioonist aastal
1829 ja mille juhatajaks oli Tartu
Ülikooli baltisakslases^; professor
Friedrich Parrot. |
Filmis hääldatakse tema nime Par-röu,
rõhuga teisel silbil. Teadlaste
ekspeditsioonid Araratile on muide
huvitavaks kõneaineks Türgi eestlastele
Karsis, mis asub Araratis 160
kilomeetri kaugusel (Ell)
Autoasjandl
sõnadega: k(
kurvi, kurvicj
kurvet, kurvf
parkeerima).
sõnus on õi
kui sõna eelt
portima, imp|
röllima, teles
Nimisõna ,1
matud kolmi
•hite, kahurit)
tik, naha pai)
lühendit —
õige: imbutij
immutama,
summutus;
paenduv, vai
paindlik. Tol
luupainaja, il
luiipaenajät|
hääldamisel
Mitte la
. ma, vaid pa|
ma, päeviti;
-äi'^ on saanul
• silbis esinev!
. aga, päevavad
päivavargaiu
. Väga sagec|
mäjatkünia
leivale! jälki
jagu, jagamal
jaks.
Sagedane
reisu pro reil
verb reisima"]
vale kui silrn
Sõnadel jäi
lisruuniilirie"
lin sulle järtj
kell jääb ml
• järgi on eri tl
seaduse järg
ta — referaal
Tuleb hoi cl
enese ehk en|
dale, eneste
did ja oma ei
refleksiivne
• teine on pos<
omandit, väi j |
paremini nä
/. enda j uurde |
ju isa, "kes
poja, näidatt
Neid pronool
da lahus. Vii
pro endale. Sl
palju ei ai Ui
ostsin mulle,
les on ,kind(
sebe (endal
selt on kääij
rõhulises asc|
savad, andsil
N omale venm|
ostsin endah
.Adverbide
pärast laheni
jõudmine, scj
lubab sõnaN
,,päfast''':' pe|
'peale päeva
teose nimeli|
raamat siin
uues trükis
hemale. ..Mää]
käänet: pea\\
peale sinu oi
sõnale pii rasi
gtine tali endi
. rast teisi, pä|
käänet; Siin
eraldada, nagj
saksa keeles:
rls. dessutom
seda „efter dl
after this, išci
(peale) ja „pq
mine peaks
seeri tarna.
Raskusi on
(vereimeja)
käändub nagi
panipaik). Paj
gu antud soh)
" ne, kaant,
kaante, kaasi]
se. Selliseid s
sile lisaks: k
peavormid n|
kaas puhul.
". Sõnul — LU|
ni, veri on
tõrs, vars li
(tõrde, -vareleI
vorm küjunel
tugevnemisel:!
lume iumme,|
mere, merre,
hatud ka mõi
Sõnad, manl
varem, astmel
' r i mannert),
tüüpi:. manci
mandrit, mail
. Siia.kuulub k|
ne, •köömnel,
oleles küll-õig|
daikäänala XM
met j nt. VõibJ
trükk siingi nl
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, February 11, 1977 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1977-02-11 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E770211 |
Description
| Title | 1977-02-11-06 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Jtfleie Ho" iar. 6 (1409) 197f i;.'J; lunmcim s Esiteks, hoidke alal täpseid aruandeid oma, teenistujate palkade kohta vähemalt kaks aastat, mõningatel juhtudel isegi 5 aastat, kaasaarvatud nimed ja aadressid, töÖ-tuntide arv iga päev ja nädalas, bruto tulu, iga rnaha-arvestuse summa ja eesmärk, puhas teenistus, ületundide tasu, puhkuse tasu ja õpetamise raha. Nende andmete registreerimist nõuab Employment Standards Act. Nende eeskirjade täitmisega on teil võimalik , näidata, et teie olete oma teenistujatele maksnud, mis nad seaduslikult on õigustatud saama, samuti kaitsete ennast ebaõiglaste nõudmiste vastu. Teiseks,, hoolitsege selle eest, et teie ettevõtte ruumid ja töötamis-tingimused vastavad julgeoleku !ja tervishoiu eeskirjadele, mis on kindlaks määratud The Construction Safety Act'is, The Industrial Safety Act'is, ja The Maining Act'is (Par IX). See on nii teie enda kui ka teie teenistujate huvides kuna kindlad ja tervishoidlikud ruumid jä töötamistingi-mused on vajalikud heale ettevõttele. Kolmandaks, palgake alati vabadele töökohtadele kvalifitseeritud inimesi vaatamata nende rassile, nahavärvile, usule, soole või rahvuslikule päritolude. Sellele vihjab ka Human Right Code, kuid tõenäoliselt talitate teie ise juha nende põhimõtete järgi, kuna edukas ettevõte palkab oma teenistusse suuremate talentidega ja võimetega inimesi. On ju selge, et mida paremad on töölised, seda parem on töö kvaliteet . Tuleb silmas pidada, et need kolm mõistlikku sammu õn õiged ja seadusepärased sammud. Ja kui teil on nende kohta mõningaid \. küsimusi, siis võtke kontakti oma lähema Ontario Ministry of Labour bürooga. Meie oleme siin, et teile nõu anda ja teid aidata... ja meie tahame seda teha. Ministry öf Labour Sette Stephenšon, M.D., Minister HAMILTON 1 West Ave. So,L8N 2R9 KENORA 808 Robertson St. JP9N 1X9 KINGSTON 1055 Princess St. K7L 1H3 KITCHENRR 824 King St. VV. N2G 1G1 LONDON 560 Wellington St. N6A 3R4. OTTAWA 2197 Riverside Dr. KfH 7X3 ŠLT. STE. MARIE-125 Brock St. P6A 3B6 SUDBURY 1538 LaSalle Blvd.P3A.lZ7 ' THUND.ER BAY 435 James St. S. P7E 6E3 TORONTO 400 Univcrsity Ave. M7A.1T7 WINDSOR 500-Ouellette Ave. N9A 1B3 Jah, see on tõsi — külma pole tõesti olemas. Enne aga kui selle sõnumi mõjul Päästearmeesse tormata oma läkiläkist või mink-kasukast lahti saama, tehkem selgeks; mida me külma all õieti mõtleme, j Eks ole see ju tunne, mida.tajume kontakti sattudes (meist külmemate tahkete, ^vedelate, või gaasjate kehadega. Meie võime ka panna tähele, et mõni külm keha on külmem kui teine, kui näiteks külma jääd sula-tanie külma vee pealekallamise teel. •Vesi'on ilmselt vähem külm kui jää. Eks järeldu siis sellest, et see, mida me külmaks või külmuseks nimetame, ori tegelikult „suhteline soojuse puudusi Teadlased on kindaks teinud, et sellise keha temperatuur, mis täielikult on oma soojuse kaotanud,, on 273 kraadi alla Celsiuse nulli. See ongi. see; mida me absoluutse nulli nimetuse all tunneme, kuna tavaline null, mida me Celsiuse kraadiklaasil näeme, on see, mille juures lumi sulama hakkab, õigupoolest polegi see ehtne Celsiuse kraadiklaas, ,sest Celsius märkis nulliga vee keemise ja sajaga lume sulamise punkti. Celsiuse kraadiklaasi otsad pööras 1870-al aastal ümber praegusesse •asendisse Celsiuce õpilane Strömer neli aastat pärast Celsiuse surma. Kui kuulsa Briti füüsiku ja mate •maatiku, W. T. Kelvini (104-1907) «ettepanek oleks vastuvõtmist leidnud, oleks kõiki temperatuure arvestatud absoluutsest nullist ülespoole millega. miinus-kraadid oleksid tar-belliks muutunud. •• Külrria tunne on kehasoojuse sü r-dumirie ümbritsevasse keskkonda, kuna soojusel on tendents ühtlustada laiali valgumise teel samuti nagu vesi voolab kõrgemalt madalamale, et ühtlast taset moodustada. Enesestmõistetavalt ei piirdu soojuse : edasikandumine ainult kahe naabruses oleva kehaga, vaid see toimub kõigis suundades ja läbi igasuguse keskkonna. Soojuse energia, mis tekib põlemise tagajärjel ahjus, kütab ahju seinte sisepindu, kust see läbi ahju seinte rännates välispinnale jõuab ja toa õhku kütab. Õhk omakorda kütab ruumi seinte, põrandate ja lagede sisepindu ja soo-gus, nendest läbi tungides, kütab välisõhku. Kui välisseina või akna juures tekib tunne, et ,,külm tungib sisse", siis on seal tegelikult tegemist soojuse äravooluga läbi seina sellisel .hulgal, et õhk seina vahetus läheduses soojuse .poolest vaeseks jääb. Kui käega katsumisel üks välissein tundub külmemana, kui teine, siis tähendab see seda, et ta rohkem soojust läbi laseb kui teine. Ka materjalid tunduvad kombates erisugustena. Ühed on „külmad", teised „soojad". Muidugi johtub see nende erinevatest soojusejuhtivuse omadustest, . „Külmad' 'on head soojusejuhid ja kannavad enese kaudu meie nahasqo-juse kiiremalt ara kui „šoojad", mis on halvemad juhid. Inimesel on sooja jä külma probleemid alati päevakorral olmrad, eriti aga siis, kui ta pidi.kaitset otsima looduse karmuse vastu, Sajandi-te. kogemused on'talle olnud juhiseks oma peavarju ehitamisel, kuid mida edasi arenes tsivilisatsioon, seda enam hakkas ta rõhku panema ka teistele asjaoludele oma kodu juures. Soojalt lõunamaalt tulid. ka; külmematesse piirkondadesse tarvitusele klassikalised • eeskujud .küsimata nende otstarbekusest.: Kõrged aknad, mille ülesanne oli lasta päiksel paista suurte ruumide kaugemasse sügavusse, polnud põhjamaal, kus päike madalalt käib, millegagi õigustatud ja kalgid kivimüürid ei tõkestanud küllaldaselt soojuse kadu. : Saksamaal, Jeiias sündinud C H. J. Schlegel (1755-1842), kes-algas oma karjääri 1780 a. koduõpetajana Valida mõisas Kuusalu kihelkonnas, et seda lõpetada tõelise riiginouniku-na Peterburis, ja kes Eesti oludest ja oma' reisidest kirjutas 3000-e leheküljelise teose, kirjeldades eesti suitsutare viletsat sisemust, leiab, et selle ainsaks väärtuseks on, et see talvel ka kõige suurema pakasega .on-hu- ; baselt -soe, samal aj ai kui mõis tnikud oma elegantsete ahjudega elutubades külmetavad. Pole ka ime — kui oletada, et tare palkseina paksus oli keskmiselt 30 cm ja mõisa häärberi tel-lis- seina orria 70 cm, siis pidas talu-: poja sein vähemalt kaks korda nii hästi sooja kui mõisniku oma. Kuid et ka Kesk-Euroopas toredus ei käinud alati käsikäes mugavusega; nähtub ühe prantsuse kõrgaadlist • daami päevikust: „Meie matame endid kogu talveks voodisse soojade sulg-tekkide alla". ; Teadikult kavandatud soe kodu millist tänapäeval oleme harjunud võtma enesestmõistetavana andis ennast kaua oodata. Eeldused soo-j usenergia sihikindlaks ma j andami-seks teadusike printsiipide alusel tekkisid.alles XIX sajandil, kui ; V soojuse edasikanduvusc seadused, avastati prantsuse teadlase, J, B, X Fourieri poolt. Fourier (1768—1830) oli Napoleon I koolivend sõjaväe akadeemiast ja oleks astiinud ka väeteenis tusse nagu Napoleongi, kui. tema vaesus, ja madal päritolu poleks seda takistanud, kuna ta oli vaese käsitöölise poeg ja juba noorelt orvuks jäänud. Ta siirdus õpetaja elukutsele ja sai juba 27-e aastaselt professoriks sellistesse üle-euroopalise kuulsusega õppeasutustesse, nagu Eco.le Norma-le ja-Ecole Polytechnique. v Ta: nimi kerkis ajaloo näiteavale, kui ta a. 1798 saabus Egiptusesse koos oma vana koolivenna Napoleoniga ja sai viimase poolt elukutsutud asutise sekretäriks,' mille ülesanne oli „lasta egiptlastel saada osa Euroopa tsivilisatsiooni hüvedest". Peagi "määrati ta kogu Alam-Egiptuse kuberneriks. Paraku oli aga Prantsuse laevastiku hävitamine admiral Nelsoni poolt a. 1798 määranud Napoleoni ekspeditsiooni saatuse ja a. 1801 lõppeski Egiptuse okupatsioon. Tagasi kodumaal, valiti Fourier 1816 Teaduste Akadeemia liikmeks ja sellest peale pühendas ta ennast täielikult teadusele. Ühena oma tea duslikest töist avaldas ta a. 1822 „La theorie ahalytique de la chaleur", mis on aluseks soojuse edasikandu vuse arvestamisele nii maja .seinte, õhu konditsioneerijate . külmutus seadmete, astronautide kehakatete jä muude loendamatude seadmete ja konstruktsioonide projekteerimisel. Elamute soojusekaduds atmitaml oma Soojuse hulk,, mis ühte tahket keha (nagu maja sein), läbib, on vastupidi proportsionaalne selle keha paksusele ja päripidi proportsionaalne sel-. Ic pinna suurusele, ajale mille vältel läbimine aset leiab ja temperatuuride vahele nendes keskkondades, mida see keha lahutab (näiteks maja sein • välisõhu ja toaõhu vahel).. Finessidesse laskumata tähendatagu vaid, et arvesse tuleb-võtta ka üksikute . materjalide soojusejuhtivuse omadused.' Nii näiteks laseb paekivi 10 kuni 15 korda rohkem soo just ;äbi kui sama paksune puu. . See. võttis aega enne kui. Fourieri teooria rakendamine -laboratooriumist tehasesse või ehitusplatsile jõudis. Alles XX sajandi künnisel hakati hoonete soojapidavuse probleeme teaduslike printsiipide kohaselt käsitlema' ja sedagi .ainult tähtsamate ehitiste puhul. Põhjusi selleks oli mitu, kuid ühena esines kindlasti kiitte-materjali hõlbus saadavus. Maades, nagu Kanada, kus:õli oli odav, elati ainult tänasele. : Kanada ,,National Building: Code'i". kohaselt olid põrandate,. seinte, ja lagede soojusepidavu-se: nõuded ökonoomsuse seisukohalt kindlaks määratud kütteõli hinna juures 13,5 senti galloni eest ja neid määrusi pole muudetud tänaseni, kuigi õli umbes V/i ja varsti 4 korda rohkem maksab. Majaomaniku tänapäeva parim investeering on isoleerida oma olemasolev maja; nii täiuslikult kui võimalik ja uue maja ehitamise puhul kavandada iga-hoone element mitte kohalikes sundraäarasis nõutud miinimumide järele^ vaid taotledes maksimaalset sopjusesäästu, v et siis ise oma kodus veenduda, et „külma pole Juudi rahvas hakkab Juutide Komitee Ühendriikides andmete kohaselt on. juutide arv ülemaailmses ulatuses vähenenud möödunud aastal. 86.000 inimese võrra. Komitee andmetel on juute kokku 14.1 miijonit. Nendest elab Ühendriikides:^^ miljonit, Iisraeli 2,95 ja N. Liidus 2,7 miljonit, Prantsusmaal 550.000, Inglismaal 410,000, Kanadas 305,000. lj a Ärgen tiin as 300,000. Vähemal arvul elab juute veel mitmes teises riigis. . v Ühendriikides on juute 2,7% üldisest rahva arvust. 2 miljonit nendest elab New Yorgis, 455.000 Los Arige-jes'is, 350.000 Philadelphias, 253.000 Chicagos, 225.000 „ Miamis, 180.000 Bostonis,v 112.000 Washingtonis ja : vähemal arvul-teistes keskustes... •Enamik Kanada juutidest elab Torontos, Montrealis ja. Vancouveris. me NEW YORK - New Yorgis jookseb praegu viiendat nädalat — samaaegselt mitmekümnes kinos dramatiseeritud dokumentaalfilm • „The Search of Noah's Are" (Noa laeva otsinguil), milles leidub episood ka esimesest Ararati-ekspeditsioonist aastal 1829 ja mille juhatajaks oli Tartu Ülikooli baltisakslases^; professor Friedrich Parrot. | Filmis hääldatakse tema nime Par-röu, rõhuga teisel silbil. Teadlaste ekspeditsioonid Araratile on muide huvitavaks kõneaineks Türgi eestlastele Karsis, mis asub Araratis 160 kilomeetri kaugusel (Ell) Autoasjandl sõnadega: k( kurvi, kurvicj kurvet, kurvf parkeerima). sõnus on õi kui sõna eelt portima, imp| röllima, teles Nimisõna ,1 matud kolmi •hite, kahurit) tik, naha pai) lühendit — õige: imbutij immutama, summutus; paenduv, vai paindlik. Tol luupainaja, il luiipaenajät| hääldamisel Mitte la . ma, vaid pa| ma, päeviti; -äi'^ on saanul • silbis esinev! . aga, päevavad päivavargaiu . Väga sagec| mäjatkünia leivale! jälki jagu, jagamal jaks. Sagedane reisu pro reil verb reisima"] vale kui silrn Sõnadel jäi lisruuniilirie" lin sulle järtj kell jääb ml • järgi on eri tl seaduse järg ta — referaal Tuleb hoi cl enese ehk en| dale, eneste did ja oma ei refleksiivne • teine on pos< omandit, väi j | paremini nä /. enda j uurde | ju isa, "kes poja, näidatt Neid pronool da lahus. Vii pro endale. Sl palju ei ai Ui ostsin mulle, les on ,kind( sebe (endal selt on kääij rõhulises asc| savad, andsil N omale venm| ostsin endah .Adverbide pärast laheni jõudmine, scj lubab sõnaN ,,päfast''':' pe| 'peale päeva teose nimeli| raamat siin uues trükis hemale. ..Mää] käänet: pea\\ peale sinu oi sõnale pii rasi gtine tali endi . rast teisi, pä| käänet; Siin eraldada, nagj saksa keeles: rls. dessutom seda „efter dl after this, išci (peale) ja „pq mine peaks seeri tarna. Raskusi on (vereimeja) käändub nagi panipaik). Paj gu antud soh) " ne, kaant, kaante, kaasi] se. Selliseid s sile lisaks: k peavormid n| kaas puhul. ". Sõnul — LU| ni, veri on tõrs, vars li (tõrde, -vareleI vorm küjunel tugevnemisel:! lume iumme,| mere, merre, hatud ka mõi Sõnad, manl varem, astmel ' r i mannert), tüüpi:. manci mandrit, mail . Siia.kuulub k| ne, •köömnel, oleles küll-õig| daikäänala XM met j nt. VõibJ trükk siingi nl |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-02-11-06
