Meie Elu = Our life, February 11, 1977

              „Meie Elu" nr. iS. (1409); 1977'
6 (1409) 1977
mata kõrgele
ning kapitä­is
ei ole kau-
[' :-"-V-':' , • .:
[ndiselt terav .
da sammu pi-iemisega.
On
Ind elab ühes
•rteritesse on
;ekonda. Loo-
Isutavad ühte ;
|d. Bi : . iTaras- •
elada Mosk-.
õega ja sel- . v.
naise jaoks
li ja tema elas
|anemate juu- ..
itunud elava- '
i\, just nagu
e lagunemist,
kÖnetatuisc.
mad vaid ka
Kirikuskäi-teid;
püütakse
[atada ja nei­ud
selekteerib
Järamisel. ..;.
itriud omaks
Imata sellele
märgitakse
,'use järele,
sahda on pi­lka
Hääle saa-
Ita/kuid rien-imad
trumpü-
[iliselt tugeva
Ajalehed on
on halba ka-
•Küsitletud.
) ära st. aasta-
|pagandat ei
;iti ette kuju-lagandakirjei-lene
Günther
nnäst). mar­mule
väga-välja
lugeda; -
Ivabas .maail-
[u suhtumist
ki.de välismk
ite poliitikat
[uhtaks tobe-välja
ei. jõu-- .
ütsõni soovi- :
• Olge julged
lunismi, siis
•tma teid.
•tnud juudid
üle, et nYil
Ühendriigis-, ,
.ootavat oma
[ai. Kahju oli
;t, Moskva:-1
igulastest ja
- K , ' .
otsused
id
jbas üldsõna-les
keeldusid
|t ja. on selle
itsitavad,
kallistele ni- :
minekuks,
linast selleks •
ima. Paljud
fct teatamast
u- maalt näi- '
m sõ;a\äest
:mad süüdi a-
.\s Vietnami
ist; .kui nad
isj.oniš regis-.
-äkke võetud
jmis.juba so-.
[äejooksikud.
I,. Carter an-
4Haile, väe-
|djaile. 1 Neid
aid ca 9000.
: 1300. Väe,,
i.iud ja nõua-
|andeks. Nael
erentsi üks
i kohtu otsu-
Isõda õiguse­st
ollakse õi-:
lanenud
[ste küsimus-
MacKinnon
Kanada ot-
. Leopard I
|oni eest. Ta
ii vananenud
lepingut, ja
fnillised. oma-
I erilise „cho-eb
neid ena-y
astu - kuu-'
omab ainult
la erisoomu-i,
kuna Leo-.
iChrvsler tur­jas
tro taotleb'
|o surma: en-uda
maailma
laastane ja F.
Taštane.
0 <0 Ühendriikidelf
(Algus esikul jelV
nistusest kõrvalehoidnuile. See qn te­kitanud
võrdlemisi suure opositsioo­ni,
mis ei näi kiirelt vaibuvat.
Välispoliitiliselt püüab uus valit­sus
hoida lähedasi suhteid oma liit­lastega
ja mite teha kokkuleppeid
üle nende peade. Lähemat selgust va­litsuse
kavatsustest andis äsepresi-
. dendi Mondale'i ringsõit Euroopas­se
ja Jaapanisse. Kõneleja andis lä­hema
ülevaate sel ringsõidul avalda­tud
seisukohtadest. USA annab oma
täieliku toetuse NATO'le. Riigikaitse
üldiste kulude vähendamisel ei vä­hendata
kulutusi NATO arvel ja toe­tust
NATO'le suurendatakse. Amee­rika
sooviks on aga, et ka Euroopa
omalt poolt (rohkem välja paneks.
Valitsuse tegevusse asumisel ei kõne­le
president Carter nüüd enam 5—^7
miljardilisest riigikaitse kulude va­hendamisest,
väid hoopis väiksemast
summast. Kokkuhoidu tahetakse te­ha
mitmesugustel kõrvalistel aladel
ja nõnda, et: see USÄ sõjalist tuge­vust
ei nõrgenda. V
Hoiaku iseloomustamiseks Moskva
suhtes kirjeldas kõneleja lähemalt
välisministeeriumi hiljutist ametlik­ku
protesti Tsehhhoslovakkias toi­muvate
tagakiusamiste vastu ja päev
hiljem Ameerika avaldust Sahharovi
vastu Venemaal tehtud ähvarduste
pärast. See kutsus välja' Moskva te
rava reageerimise ja Vene saadiku
protesti Washingtonis. Selle küsimu­se
selgitamisel, kuna välisministee­riumi
seisukoht oli antud ilma pre­sidendi
teadmiseta,. avaldas presi
dent Carter hiljem kinnituse, et ta
ühineb avaldatud seisukohaga. Nõu­kogude
Liit peab aru saama, et
Ameerika tunneb suurt huvi mimõi
' - . > • . . ..
guste käsitamise küsimuses. Ka vä
lisminister Vance avaldas täpsusta
vait oma seisukoha, et USA käsitab
kindlalt inimõiguste küsimust, kuic
ta ei tee seda provotseerivalt. Vene
TASSV ja saadik. Pobrõnini reageeri
mine näitavad, kui tundelised on ve­nelased
inimõiguste küsimuse käsita
mise pärast. USA hoiakut iseloomus-!
tab ka ühe USA esindaja hiljutine'
sõnavõtt UN'is; kus ta.venelaste poo-;
i FEBRUARY 11
Amnestia esimese akfirsä. — Reformikavad ja
— Rahameeste kahtlused vähenevad,
~ Vetiemaa ka^<
WASHINGTON (ME.) — Sümpaatsed üllatused, millised valmistas
uus president Carter ametivantfepäevaga seoses, panid suurel osal amee­riklastest
hinge hetkeks kinni. Siia kuulub nii presidendi enda lihtne täna-vaülikond,
tema naise juba 6 aastat enne seda kasutatud ja nüüd vähe
äiendatud kleit, abielupaari 40-minutilinejalamatk, sellest üks osa väikse
tütrega nende vahel ja rida teisi seni nähtamatuid lihtsustusi. Kui varase­mate
presidentide ametisse astumine tundus peagu nagu kuninga krooni­mine,
siis nüüd jäi mulje tõelisest demokraatlikust presidendist, kes oskab
olla ka lihtne ja soojasüdameline perekonna pea, ning julgeb jalutada ilma
kuulikindla vestita tänaval, kuigi pidustused Washingtonis jätkusid siin­seal
vana rahameeste kombe kohaselt peagu kogu nädala, sundis uus pre­sident
ise pöörduma inimeste silma koheselt temale ka kui töömehele. ,
Carteri esimeseks sammuks oli
amnestia allakirjutamine 'nendele
noortele meestele, kes aastaid tagasi
ei ilmunud mobilisatsiooni-komisjo-ni.
Suhtumised sellesse sammu on
diametraalsed. Ühed küsivad, kas
see amnestia ei kujune Carterile sa­ma
saatuslik, nagu oli Fordile saa­tuslik
tema ..andeksandmine" Nixön-ile.
Sest sõjaväeteenistusse ilmumine
on ikkagi nooremehe möödapääsma­tu
kohustus. Loomulikult esindavad
seda seisukohta endised sõdurid, oh­vitserid,
veteranid ja invaliidid, sa­muti
need perekonnad, kust poegi
kas langes või jäi kadunuks. Teiselt
poolt tõlgendatakse sõjaväekohustu­se
täitmist oma kodumaa kaitsmise­ga
seoses j a leitakse koguni, et armu­andmine
pidanuks haarama mitte
ainult mõnda tuhat: noort meest, kes
ei ilmunud komisjoni, vaid ka üle­jäänud
ca 100.000 meest, n.n. Vietna­mi
väejooksikut. Praegu ei ole tun­nusmärke,
et amnestia laieneks lähe­mal
ajal ka nendele.
Uue presidendi järgmiseks sam
muks oli asepresidendi saatmine
Euroopasse ja mujale,
kus ta jättis hea mulje ja tõendas
kiiret kohanemisvõimet. Kuna Fordi
ajal suur osa ameeriklasi, ei teadnud
(Algus esiküljel)
le pöördumisel küsis, kui kaua mõt^metama vabadusliikumiseks ja
l.ete Balti riike veel hoida vangistu­ses.
•
Ettekandeile järgnesid elavad läbi­rääkimised.
Ed. Riisna küsis lähemat iseloomus­tust
Levesque'i kohta. P.Möldre mär­kis,
et ta on inimesena erak, järsk,
äkilise iseloomaga ja närviline. H.
Lupp küsis selgitust kavatsetud rah­vahääletuse
kohta. — kas ka teised
provintsid ei peaks kaasa hääletama.
P. Möldre. tähendas, praegune põhi­seadus
võimaldavat rahvahääletust
provintsi ulatuses. A. Kala soovis!
teada, mis kavatsused on Ülemaailm-1
sel Eesti Kesknõukogul selleks pu­huks,
kui Venemaad valitsev kolmik
vanuse tõttu varsti kaob ja uued
jõud asemele, tulevad. H. Raudsepp
vastas, et nii Eesti Kesknõukogu, kui
ka Balti Maailmanõukogu, mis läks
eestlaste juhtimisel, jälgivad pide­valt
rahvusvahelist, arengut ja astu­vad
välja,, kus selleks on võimalusi.
Kõiki [kavatsusi ei saa aga enneaeg­selt
avaldada
NATOt ning USA-d hakati kutsuma
imperialistideks ja militaristideks
ning neid mõisteti hukka. Kristliku
maailma surmavaenlast kommunis­mi
hakati ülistama, kiideti heaks
tshehhi invasiooni. Kristlik kirik ja
islam.on praegu täielikult kapitulee-runud
kommunismi ees, märkis kõ­neleja,
'-;.;.-
Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et
ei ole olemas Quebeci separatismi,
vaid selle asemel on Quebecis ainult
separatismi sildi all teostsev pahem­poolne
liikumine, mille sihiks on
Quebecit muuta Kuuba taoliseks N.
Liidu kommunistlikuks tugipunk­tiks.
Ta lisas,- et meie peaminister
võitleb küll R.. Levesquega, kuid sa­mal
ajal on ta ka F. Castro isiklik sõ­ber.
N. Liidu agendid tekitavad lahk­helisid
etnili.stes gruppides ja kõik.
kommunistlikkude maade saatkon­nad
levitavad7 avalikult kommunismi
ja koguvad luure andmeid Moskva
ja Pekingi kasuks. Kõneleja kutsus
üles võitlema kommunismi vastu,
J. Käis avaldas; soovi, et rohkem I selleks peavad kõik kommunismivas-iälgitakse
UN'i kaudu meie küsimus
te esiletoomise, võimalusi, juhtides'
tähelepanu seal. moodustatud inim­õiguste
komisjonile.' Ü. Jürima rõhu­tas,
et oma vabadusvõitluses peaksi­me
olema üksmeelsed, et maailmale
saaks kommunismi hädaohtu selgeks
teha. Sisemiselt peame hoidma ära
nähted, nagu need esinesid New. Yor­gis,
et ei saadaks öelda,,et istusite
vastaste esindajaga ühes lauas.
Vastates H. Raudsepp märkis, et
UN'iga on kontakt BATUNT kaudu,
kuid Balti" riikide küsimust ei saada
praeguste jõudude vahekorra juures
üles võtta. Sisemises asjas peame
oma probleemid oskama lahendada
nii, et meie eriarvamiste juures oma
vastuolusid ei süvenda; Vastates K.
Arro küsimusele ütles P. Möldre, et
nii mõned eestlased kui ka teiste rah­vusgruppide
liikmed oi] oma varan­dusi
Quebecist välja viinud, kuid ül­diselt
suhtutakse olukorda kainelt.
U. Petersoo lõppsõnas tänas kõne­lejaid
nende poolt antud heade üle­vaadete
eest.: Meid rõõmustavad
•Ühendriikides esinevad positiivsed
tendentsid ning inimõiguste rakenda­mise
küsimuses ,tuleb meil ühiseid
pingutusi jätkata.
EESTI KINNISVARADE
VAHENDUS
Toronto Real Estate Board'i liige
Oleme kolinud UUS AADRESS ©N:
2670 A/YONGE St.
Sissekäik Lytton Blvd-ilt.
Koto Tel. m 7-2017
Sõbralik ja õiglane teemmins/
tased ühinema ühiseks rindeks, et
kaitsta, kristlikku maailma kommu­nismi
— tema surmavaenlase vastu.
ŠÕNÄVÕTUD'.';":••
Sõna võtsid muuseas ka Kambod-zha
esindaja, kes kirjeldas kommu­nistide
jubedaid massmõrvu oma
kodumaal, üliõpilane Lõuna-Vietna-mist,
kes valgustas oma kodumaa
rasket olukorda kommunismi orju­ses.
Rumeenlane kõneles Rumeenia
olukorrast, korealane olukorrast
Põhja-Koreas. Kõige suuremat poole­hoidu
pälvis vene dissidentide esin­daja
A. Guidoni, kes oli eksiili saa­detud
vene poeet. Ta kirjeldas sun­nitööliste
rasket olukorda ja kom­munismi
survet N. Liidus.
Kolme Balti riiki Eestit, Lätit ja
Leedut esindas EKN abiesimees Laas
Leivat, kes andis ülevaate Balti rii­kide
: saatusest. Sõna võtsid veel
Tshehhi, Slovaki, Serbia, Taiwani
Hiina esindajad j.t.'
Enamik sõnavõtte olid pessimistli­kud,
kus püüti ainult kirjeldada kui
võimas kommunism on. Kuid aval­dati
ka seisukohti, et olukord ei ole
sugugi lootusetu, on vaja uut ärka­mist
ja ühise rinde loomist kommu­nismi
vastu.
G, Willis analüüsis praegust olu­korda
USA-s. Ta märkis, et kahel vii­masel
aastal loovutati Indo-Hiina
ruum ja Angoola ja praegu ,,müüb"
A. Yong Aafrika luõnapoolset osa
kommunismile. V. Mondale oma rei­sil
peab veenma, et USA kaitseb ai­nult
siis, kui asjaomased rahvad ise
omavad kaitseplaani. Selleks on
praegu väga tähtis uus ulatuslik är­kamine
ja kommunismi vastu ühise
rinde loomine. Solistile ja orkestrile
avaldati kestva aplausiga tänu. Võeti
vastu mitmepunktiline resolutsioon,
milles mõisteti hukka kommunismi
ja kutsuti üles ühisrindeks kommu­nismi
vastu.
rl'LT1H
isegi oma asepresidendi nime ning
tema asemel peagu et elaski lennukil
Kissinger, siis oli see uueks meeldi­vaks
üllatuseks. Uus valitsus suutis
oodatust kiiremini ja eriergilis-rea-listlikumalt
haarata tööohjad.,
. Otsustavaim oht Carterile oli suur­töösturite
- ja suurärimeeste ring­kond,
keda senised presidendid pide­valt
hellitasid, saades sealt vastuta­suks
majandusse suuri investeerin­guid.
Avalikkusele ei ole veel päriselt
teada~ nende ringkondade ja uue pre­sidendi
vahel toimunud läbirääkimis
te sisu, kuid umbusalduse asemel on
hakanud neis ringkonnis tõstama
pead usaldus. Vastuolusid muidugi
on veel küllalt, eriti seoses kavanda
taväte maksureformidega., Mitte ai
nult, et uus president on otsustanud
teha üldriikliku tulumaksu arvelt
igale isikule tagasimaksu 50 dollari
suuruses. Kavas on üldse tulumaksu
tunduv .vähendamine nendele, kelle
aastaseks teenistuseks on vähem kui
17.500 dollarit, ja riikliku vanadus-kindlustuse
tõstmine. Oskamata nä­ha,
millist lisakapitali ringvoolu suu­renemist
need sammud tähendaksid
majandusefe, kehitatakse praegu ka­vade
suhtes veel õlgu.
Üks on kindel: juha nüüd on tun­demärke,
et.
rahameeste kahtlused pikkamööda
vähenevad, vaesemate lootused uue
valitsuse suhtes aga tõusevad.
Küttekriisi, eriti mis puutub maa­gaasi
puudumisse ei usu ameeriklas­te
teadlikum enamus. Selles nähakse
uut - hinnatõstmise trikki, nagu see
sündis aastaid tagasi suhkruga* ja
areneb praegu kohviturul. Liiati veel,
kuna alles neil päevil läbis ajakirjan­dust
teade maagaasiküningast Kesk-
Läänes, kes istub varu otsas, mis ra­huldaks
laia piirkonna kõik vajadu­sed
kuude kestel, keeldub aga and­mast
seda väljaspoole oma osariiki'.
Kuna mõnel määral selline vastutus­tundetu
tegevus soodustab miljardi­tesse
küündivaid kahjusid ja põh­justab
tööstuste seismajäämist, siis
oodatakse uue valitsuse otsustavat
kätt ka selliste nähete kõrvaldami­sel.
On veel vara teha oletusi välispo­liitika
ja riigikaitse tuleviku kujune­mise
osas. Venemaa asus kiiresti uut
valitsust katsetama Berliiniga ja
püüdes puhuda tolmu- ja purupilvi
Washingtoni poole „uuesti edukalt
tööle paiidud" ,detente'i tohutust ka­sust
"mõlemale poolele". Vana liim
! ei paista esialgu töötavat. Uus valit­sus
jälgib suure tähelepanelikkusega
Moskva ettevalmistusi maailmaval-hitamise
eesmärgil.; Ollakse teadlik
Venemaa 5-miljonilisest tegevväest
USA 1,3 miljoni vastu, venelaste
36.000 rasketankist Nato 10.000 vas-tu
ja teistest venelaste rünnakujõu­dude
üksikasjadest;. Kui „Spiegel"
hiljuti teatas, et venelastel on üle 400.
allveelaeva, üle 200 hävitaja, 30 rist­lejat,
200 maabumislaeva jne., siis, ei
tulnud see Washingtonile uudisena.
Tõsi küll, Washingtonis leidub veel
küllalt neid, eriti Nixon—-Ford—Kis-singeri
voolus, kes arvavad, et USA
praeguse sõjaväeteenistuse süsteemi­ga
on kõik korras. Oli ju selle vaba­tahtlike
„palga-armee" loojaks Nixon
pärast seda, kui oli toimunud kül­lalt
kurameerimisi venelastega. Uue
valitsuse ringkonnist on aga juba
nüüd tulnud hääli (alates Carteri pi­kemast
nõupidamisest kindralstaabi
kõrgemate juhtidega), mis kinnita­vad
väljavaateid, et
sõjaväekohustuse täitmise alal pn
oodata lähema aasta jooksul täht­sat
muudatust.
Ohvitserkonnast on mõnelgi, korral
avalikult kinnitatud, et praegused
vabatahtlikud ei ole ei hariduslikult
ega teisiti materjaliks, millisele ohu-või
lahinguolukorras saaks kindlasti
toetuda. Peagu täielikult puudub
praeguse süsteemi juures ohu korral
sõjaväekõlbulik reserv, pidevalt pea­lekasvavast
noorest reservohvitser-konnast
kõnelemata, kes omaks su­vistel
kordusõppustel omatuna koge­musi
või üldse võimeid väiksemategi
üksuste juhtimisel.
Need .teiste pakiHste ülesannete
kõrvalon probleemid, milliste kallal
noorusenergiline ja tubli töötahtega
uus valitsus paistab olevat juba te­gev.
See aitab tõsta head muljet ja
usaldust, mille kaudu ehk tõesti; as­tutakse
pikkamööda rahva ühtsuse
suunas, nagu uus president seda
usub ja loodab.
Quebeci peaniinister
sõitis surnuks
ÜLEMAAILMSE EESTI KESKNÕUKOGU EUROOPABÜROO KONVE­RENTSIST
OSAVÕTJAID LÜNEBURGXS. Esireas (vasakult), Konverentsi
sekretär Hell Luik (Saksamaa), Eesti huvide kaitsja Saksa Liiduvabariigis
Elmar Reisenberg, ülemaailmse Eesti Kesknõukogu peavölinik Euroopas
Arnold Joonson, Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu peavölinik Washingtonis
Gerhard Buschmann ja Hollandi Eesti Seltsi esinaine Viima Belinfante-
Saidlo, — Tagareas: Rootsi Eestlaste Esinduse delegaat Jüri Adila, küla­line
A. Kõiv (Saksamaa), Taani Eesti Seltsi sekretär Mare Sergo, Rootsi
Eestlaste Esinduse delegaadid Ants Kippar ja Karl Laantee, tilemäailmse
Eesti Kesknõukogu Euroopabüroo nõunik ja Balti Seltsi asepresident Olg-red
Aule, Radio Liberty Balti, saadete juhataja Jaan Pennar, ülemaailmse
Eesti Kesknõukogu peavoliniku asemik Ants Luik (Saksamaa), Rootsi Eest­laste
Esinduse büroojuhataja Ahti Pae* Saksä-Eesti Sõprusühingu delegaat
Juhan Raane, Saksamaa Eesti Keskkomitee abiesimees Jaan Särev, Taani
Eesti Seltsi juhatuse liige Johannes Mere väli ja Belgia Eesti Seltsi esimees
Paul Otter. — Pildilt puuduvad konverentsist osa võtnud Balti Seltsi pea­sekretär
Adäm Grünbaum, Saksa-Eesti Sõprusühingu esimees G, Amberg,
Belgia Eesti Seltsi delegaat Dillie-Lindre, Rootsi Eestlaste Esinduse dele­gaadid
Agu Kriisa ja Ilo Kabin. E. Reisenbergi ja Ä. Joonsoni vahel konve­rentsi
noorim külaline Lembitu Sergo, kes saatis oma delegaadist ema Ko-penhaagenist.
Quebeci peaminister Rene Deves-iue
sõitis pühapäeva varahommikul
Montrealis surnuks ühe mehe, olles
teel koju perekondlikult olemiselt.
\Tagu politseist kuuldub oli peaminis­ter,
kartnud atentaati või .,kidnäppi-mist".
Levesque oli autos koos oma
noore naišsõbra-sekretäri Corinne
Cote'ga.' Tänava ääres seisis üks
mees jä hoiiiis kätt üleval auto pea­tamiseks;
küna maas lamas teine ko­gu.
Peaminister sõitis maaslamajale
otsa lohistades seda edasi umbes 150
jalga. Surma sai 62-aastane sõjavete­ran
Edgar Tottier, kes elatas end
pensionist ja oli politseile tuntud al­kohoolikuna.
Kohale tulnud' politsei­nikud
ei teinud peaministrile alko-holiproovi,
tema pildistamine foto­reporterile
keelati, tunnistajatele
keelati kõnelemine ajalehtedega. Es­maspäeval
tegi kohtuarst lahkamise,
ja teatas, et Tottier oli surnud löö­gist
pahe ja tal on muid vigastusi. Ta
ei teinud aga otsust, kas tuleb mingi
juurdlus.
g rg Rootsi st
iLE
. 3TOKHOLM („Meie Elu" kirja- ( Eesti noorte ja eesti kooli asjus pa-saatjalt)
— Artur Adsoni põrmu hau-1 guluses. Juhan Kokla ütles mälestus-dasängitamisele
24. jaanuaril Metsa-; sõnad Eesti Ajakirjanike Ühingu ni-kalmistule
sõitis kirüeust kaasa ligi j mei paguluses. Eesti Kultuuri Koon-
50 matuselist ja umbes sama palju dise nimel kõneles pikalt selle esi-inimesi
oli pärast kogunenud matu-sekohvile
Eesti Majja.
Matusetalitus Hägersteni. kirikus
algas 'orelimänguga rootslaselt ..Hä-kan.
Angserilt, kes esitas Beethoveni
Allegretto 7. sümfooniast, ja lõpuks
Rudolf Tobiase „Eks teie tea". Pärast
kirikuõpetaja ' matusetalitust esitas
Alfred Pisuke viiulil Bachi ühe teose
ja kogu matusetalituse lõpuks män­gis
ta Artur Kapi ,,Viimnc piht".
Õpetaja Artur Kodar pidas ilusa
matmistalituse. koos sinna juurde
kuuluva kõnega. Ta tähendas kõige­pealt,
et Artur Adsoni sooviks pii pu­hata
kodumaa mullas. Kahjuks see
soov ei teostunud. Õpetaja jätkas, et
niipalju siiski täitus tema soovist, et
saame siin jumalakojas asetada te­ma
puusärgile .kodumaalt toodud
mulda. Õpetaja tsiteeris oma matu-sekõnes
iseloomulikke kohti lahku­nu
mälestusraamatuist ja ütles: kau-rreid
sõnu ka. lahkunu elukaaslase
Marie Underi kohta, kes haiguse tõt­tu
ei saanud oma abikaasa mulda­sängitamisest
osa võtta.-Matusel vii­bis
ainult Hedda Hacker ja Marie
Underi sugulane Leida Kuusma. koos
oma abikaasa Oskar Kuusmaga, kes
mõlemad Artur Adsoni ja Marie Un­deri
haiglas viibides on alaliselt
abiks olnud Hedda Hackerile Adson-
Underi eest hoolitsemisel.
Õpetaja A. Kodar tsiteeris ka mõ­ningaid
.A. Adsoni luuletusi; ja hin­das;
lahkunu väga väärtuslikku ja
suurt kirjanduslikku tegevust. „Ad
son püsis oma kirjanduslikus töös
toe ja õiguse pinnal. Tänu olgu sinu
le suure panuse eest eesti kultuuri
salvedesse."
Altari ees seisev puusärk oli kae­tud
punaste roosidega. Palju pärgi
ja lillekimpe oli asetatud puusärgi
kõrvale. Matusetalituse lõpuks pidas
õpetaja palve ka Marie Underi eest.
•Jätkusid järelehüüded. Esimesena
võttis sõna Välismaise Eesti Kirjani­ke
Liidu esimees August Mälk, kes
kõneles oma isiklikest mälestusist
lahkunust ja tema kirjanduslikust
pärandusest, mille kaudu saame eda­si
Ä. Adsoniga ühenduses olla. Ta üt­les
mõned sõnad ka A. Adsoni ja M.
Underi pikast armastusabielust, mee­nutades
lahkunu ärevust, kui eesti
põgenikevoolu Rootsi tulles :Ädson
viibis Eriksdali pagulaslaagris lahus
Marie Underist, -kes oli paigutatud
pagulaslaagrisse Sigtunasse. Edasi
ütles 'A. Mälk: „Paguluses Stokhol-mis
Mälarimäel jätkus kummagi kir­janduslik
tegevus. Kolmekümne', aas­ta
kestel nägin neid: koos jalutamas,
käsikäes. Neid nähes mõtlesin alati
— siin kõnnib eesti vaimuvara. Käes­oleva
aasta veebruaris oleks A. Ad-son
saanud 88-aastašeks. Oled teinud
oma parima. Puhka rahus!"
Järgmisena ütles mälestussõnad
Valter Soo Rootsi Eestlaste Esindu­se
(REE) nimel, missuguse organi­satsiooni
koosseisu, ,,Ree parlamen­ti"
kuulus Artur Adson. Eesti Komi­tee
nimel kõneles H. Mark, kes tä
mees L. Laid, kuigi Adsonil ei olnud
midagi tegemist asutusega, mida ni­metatakse
Kultuuri Koondiseks ja
kus peamiselt registreeritakse kul­tuurilisi
ettevõtmisi Stokholmis. Ma­re
Leet kõneles lahkunust kui teat
9 KIRIK INSURANCI
rikriitikust. Lõppsõnad ütles Paul
Laan, kes lõpetas paguluses Stokhol
mis Eesti Gümnaasiumi ja õppis ka
Rootsi ülikoolis, tegutsedes nüüd ees­ti
keele õpetajana Stokholmis ja
Uppsalas. Ta on ka kirjanduslikult
tegev. Ta ütles lahkunule, mälestu­seks
viimased sõnad Eesti ICirjan-dusliku
Instituudi nimel.
Hägersteni kirikust viidi põrm
Metsakalmistule, kus puhkab Marie
Underi õde Berta Under. Surnuaiale
oli tulnud matuseliši poole saja üm
23 WESTMORE M .
: SÜITE 404, REXDALE,
Ont. M9V 3Y7 — Tel 745-4622
Bukovskä Saksamaal
GEISLINGEN (M. E.) - Nõuko­gude
rezhiimikriitik Vladimir Bu-kovski;
kes vahetati, välja Tshiili
KP-liider, Luis Corvalani vastu, viibis
jaanuaris Saksamaal. Tal oli;Bonnis
jutuajamine-. liidupäeva president
Cärstensi, opositsiooni juht Kohli ja
CSU-liider F. J. Straussiga. Valitsus­koalitsiooni
esindajatel polnud Bu-kovski
vastuvõtuks aega või taht­mist.
Frankfurtis kõneles Bukovski
organisatsioon Amnesty Internatio­nal
koosolekul .ning ta võeti vastu
ülemlinnapea R.. Arndti poolt. Nagu
teatas Münchenis tegutseva Vaba
Pressi Liidu sekretär dr. Zoltan Mäk­ra.
„Eesti Raja" toimetajatele, tuleb
Bukovski lähemal ajal kaheks näda-ber.
Metsakalmistu on üks "kauni- j l a k s külalisena Radio Liberty •teenis-maid
Euroopas. Hauaplats, kuhu. t u s s e -
nüüd lahkunu puhkama pandi, asub
kõrgete mändide all. Õpetaja A. Ko­dar
ütles siin veel lühidalt, mälestus­sõnad
lauldi koraal ja kõige lõpuks
A; Kodar tsiteeris ühe luuletuse Ma­rie
Underi luuleraamatust ^Mureli­ku
suuga". Heideti viimased peotäied
mulda puusärgile ja siirduti linna
tagasi matusekohvile Eesti Majja. V
. Õhtupoolikul käis Hedda Hacker
koos- õpetaja A. Kõdariga Värbergi.' oma .mälestusraamatu rootsi, keeles.
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K Päts — 1918.
haiglas Marie Underit külastamas,
kus juures talle ette; mängiti õpeta­ja
A.Xõdari poolt helilindile võetud
matusetalitus kirikus. Teise helilindi
matusetalitusest valmistas fotograaf
Lepper. mis kuuldavasti .on parem ja
kordaläinum ja millel leiduvad sel­gesti
ka kõik kirikus öeldud järele­hüüded.
Fotograaf Lepper kindlasti
külastab Marie Underit haiglas ja
nii saab ta kuulda; oma abikaasa
matmistalituse käigu täies ulatuses.
Rootsi Eestlaste Esindus annab
kord aastas kirjandusliku tegevuse
eest auhinna. Seekord see määrati
Käbi Lareteile, kes hiljuti avaldas mitu loengut samal teemal Uppsalas.
Auhinna zhürii põhjendavat seda
Käbi Laretei teenega, et ta olevat
rootslastele Eestit tutvustanud. See
ei ole mitte päris põhjendatud: Käbi
Laretei on suurema osa oma tegevu­sest
Rootsis teostanud rootsi selts­konnas
ja alles nüüd hakanud mee­nutama
rootslastele oma päritolu.
Keeleteadlane Paul Ariste on. jälle
okupeeritud kodumaalt vabasse
maailma käima -lastud. Ta viibib vist
ainult Rootsis. Kolmapäeval, 26. jaa­nuaril
oli tal ette nähtud sotside rah­vamajas
Stokholmis ettekanne eesti
keele arengu kohta. Edasi ta peab
Eestlaste ajaleht MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus asub
eestlasi. — Tellige ja lugege „MEIE ELU". - Nõudke „MEIE ELU"
proövinumreid. — „MEIE ELU" tellimishinnad: .
Kanadas: 1 a. $20,00, 6 k. $11.00, 3 k. $7.00. USA^sse: l a . $21.00, 6 k.
$11.50, 3 k. $7.50. Ülemeremaadesse: 1 a. $24.00,' 6 k. $13.00, 3 k." S8.00
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja USA-s: l a . $10.50, 6 k. $5.25..
'Ülemeremaadesse: l a . $23.50, 6 k. $11.75.
-,,MEIE;EUJ";:TALITUS/;'
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
Tellimiskupong:
Palun saatke minule: „Meie Elu" kuuksi
hendas, et lahkunu tundis suurt huvi • 1
Tellimisrahä siinjuures .....„......................................:.......
. (Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Nimi: ................^^^
, Posticiädrcss» . «••••••••t*«•»*•*•••»• • • • • • • .»»••»•»••#<••••• »••••»•«•••»•••••«
Kuupäev
(Aukiri)