Meie Elu = Our life, February 11, 1977

              REEDEL, 11. FRIBAY, -FEBRUARY11;
N TE!
Advokaat A. Kersön, Q. C. rõhutas Eesti Majas peetud loengute sarjas
möödunud neljapäeval, et testament on vajalik. On lubatud kahte liiki
testamendid; notariaalsed ja kodused testamendid. Kodused testamendid
peavad Ontarios olema kirjalikud ja allakirjutatud testamendi tegija poolt
kahe tunnistaja juuresolekul. Kõneleja toonitas ja põhjendas paljude näi­detega,
et .testament olgu täielik, seal olgu märgitud ka testamendi täitjad
ning pärandatav^ vara tuleb üksikasjalikult kirjeldada. ^T^
esindajad peavad Kanadas jahti nende eestlaste varandustele, kel on sugu­lasi
Eestis.
Referent märkis, et perekondlikke
vahekordi korraldavad föderaalvalit­suse
seadused, mis kehtivad kogu Ka­nada
kohta. Nii käivad abielulahutu­sed
föderaal-seaduste alla. Pärandu­se
ja testamendiga seotud küsimusi
reguleerib aga Ontario provintsi vas­tav
seadus, mis on õige vana ja pal­jud
selle reeglid on Inglismaal juba
muudetud, kuid siin on need veel
kehtivad. Praegu on Ontario parla­mendis
teisel lugemisel uus seadus,
mis korraldab pärandusasju ja ka
testamendiga seotud küsimusi. See
uus seadus hakkab arvatavasti keh­tima
juuli kuus. |
Üldreeglina on Oritarios! testament
hädavajalik,»
sest' testamendi kaudu elab teatud,
viisil inimene edasi. Ta küll sureb,
kuid tema mahajäänud varanduse
kohta tehtud korraldused testamen­dis,
' testamendi. täitja vähendusel
kestavad. Ontarios on |kehtivad ai­nult
kahesugused testamendid: nota­riaalsed,
tehtud notari juures, ja ko­dused
testamendid, mis peavad öle-
:ma kirjalikud, kirjutatud alla testa­mendi
tegija ja kahe tunnistaja
poolt. Tunnistajateks ei sobi abikaa­sad
ja need, kes on testamendis ni­metatud
pärijatena. Kui parandatak­se
näiteks tütrele, siis ei sobi tütre-
. mees testamendi juures tunnista­jaks.
Sel juhul on testamendi allakir­jutanud
tunnistajale määratud osa
kehtetu. Ta jääb pärandusest ilma.
Päranduse kohta ei kohaldata mitte
testamendi tegemise koha, vaid selle
koha seadusi, kus pärandus asub.
Kui pärandajal on varandusi mitmel
maal ja mitmes Kanada provintsis,
küs kehtivad päranduse kohta erine­vad
normid, on vajalik teha eraldi
testament. Näiteks kui öh kaasmaa­lasel
maja Miamis, siis on otstarbe­kohane
selle varanduse kohta teha
erinev testament. Erinevad normid
kestivad ka kinnisvara ja vallasvara
pärandamise kohta.
Referent märkis veel, et '..;.-'
sageli osutub testament puuduli­kuks
ja sel juhul läheb testament
kohtusse tõlgitsemiseks
ning mõni pärija; jääb oma päran-
, dusosast ilma/ Näiteks pärandatak­se
teatud tänaval olev maja oma las­tele.
Kui see maja müüakse ja oste-
. takse uus maja uues kohas, siis. tu­leb-
testament ümbeijkirjutada ja see
asjaolu seal ära märkida. Testamen­dis
tuleb ka ära märkida testamendi
täitja, kuid ,veel parem on kui neid
... on kaks. Testamendi täitjateks mää­ratakse
pärija. Maine ja lapsed sobi­vad
testamendi täitjateks. Ka advo­kaat
võib olla testamendi täitja. Kui
testamendi täitjat ei ole nimetatud,
' siis määrab kohus testamendi täitja.,
Referent rõhüt?s veel, et uue.testa-
: mendi tegemise! on otstarbekohane
vana testament ära hävitada. Üldi­selt
kehtib viimane testament, kus
määratakse, et kõik varemtehtud tes­tamendid
on tühised. Parem on kui
on tehtud testament ainult ühes ek-
;• semplaris }a see asub kindlas kohas,
. n ä i t e k s advokaadi juures hoiul. Kui
on testament tehtud' mitmes eksem-pla-
ris, siis tuleb testamendi muutmi­sel
mõlemad eksemplarid hävitada.
Otstarbekohasem on pärandus ja­gada
pärijate vahel osade kaupa,
või siis teatud sumn^lasid nimeta
• des.
Kui näiteks testamendis on nimeta
tud, et parandan oma pojale need
$500, mis; asuvad teatud panga hoiu­kohas,
siis võib juhtuda, et raha võe
täkse sealt hoiukohast välja ja pan
nakse mujale ja pärija jääb oma pä­randist
ilma. On vähe, et nimetatak­se,
ma parandan oma vara oma nai-
' sele, vaid tuleb nimetada ka naise
'.'täielik;..nimi, sest mõnel mehel on
see õige naine näiteks Eestis ja pä­randus
võib minna sellele ja naine
Kanadas jääb pärandusest ilma.
Üldreeglina võib isijk teha oma elu­ajal
oma varandusega, mis ta tahab.
Kuid testamendi täitja tegevus on
palju piiratum ja kohus võib ,tema
tehinguid sageli tühistada. Kui keegi
määrab oma keha teaduslikuks ots­tarbeks
uurimisteks, siis tuleb see
testamendis ära märkida ja selle
kohta eri dokument hoida, et see sur­ma
korral on kätesaadav. Matmise
toimetamisel:.on matjatel õigus tali­tada
sageli ka, teisiti, iüi surija soo­vid
on liiga keerulised ja.ei ole ots­tarbekohased.-
,
Praeguses Ontario seaduses on nai­sel
õigus mehe kinnisvara 1/3 osa-
: mis on väga tülikas reegel, sest kin­nisvara
müügi korral on| alati vaja­lik
naise allkiri, et ta oma osast loo­bub.
Uues seaduses see norm puu­dub.
Pärandamisel seda osa ei saa
testamendiga naiselt ära võtta,, vaid
see on väljaspoolt testamenti. Kin­nisvarasid
on võimalik kirjutada m&
he ja- naise nimele ühisomandina,
Sel juhul, kui üks neist sureb läheb
kogu kinnisvara teisele abielupoole­le
automaatselt üle. Testamendi tege­misel
tuleb testamendis; nimetada
kõikide lähemate pärijate nimed.
Kui näiteks naise nimi seal puudub,
ehk on talle määratud liiga väikene
osa, siis võib kohus ..testamendi tü­histada.
Praegu läheb seaduse järgi
esimene $50.000 naisele ja ülejäänud
osa jagatakse laste vahel. Testamen­di
täitja saab tasu, mis võib kõikuda
2—4% vahel sõltuvalt sellest, kui
palju on varaga toimetamist. Vara
likvideeritakse kiiresti, tavaliselt ühe
aasta jooksul.
: Kui testamenti ei ole siis toimub
pärimine seaduste järele, mis on On­tarios
keerulised ja varale määratak­se
kohtu poolt pärandustombu hool­daja.
-
Kui juhtub õnnetus, kus
mõlemad abielupooled saavad ühel
ajal surma *
ja ei saa kindlaks teha kumb neist
siiri/varem, siis seaduse järele loe­takse
see varem surnuks, kes. oli va­nem.
Selliseid juhuseid tuleb ette
autoõnnetuste puhul. Seda tuleb tes­tamendi
tegijal arvestada, sest kõik
vara; läheb siis noorema abielupoole
pärijatele. Referent märkis.veel, et
kui olukorrad muutuvad, siis tuleb
vastavalt sellele ka testamenti imen
dada. Kui kinnisvara müüakse,- siis
tuleb see testamendis ära märkida ja
testament kohandada uutele olukor
dadele. Samuti kui mõned pärijad
surevad.
Lõpuks tuletas advokaad A. Ker
son meelde, et '
N. Liit peab jahti nende eestlaste
varandustele, kel puuduvad siin lä­hemad
sugulased
ja need asuvad Eestis.. N. Liidul on
Kanadas mitmed advokaadifirmad,
kes nende asju kohtus ajavad. Onta­rio
kõrgemal kohtul on tulnud neid
küsimusi mitmel korral arutada ja
venelased on sageli saanud õiguse.
Ta märkis, et korra nad on toonud
Ukrainast isegi mitukümmend tun­nistajat
ja eksperte, kes kohtus nen­de
kasuks tunnistavad. Ta käsitas
lõpuks ka kinkepakkidena varandus­te
ülekandmist oma sugulastele Ees­tis,
kuid; toonitas, .et sel juhul olgu
äramärgitud ka see juhus, mis siis
teha,: kui kodumaal olijad sunnitak­se
keelduma' pakke västuvõtmast, et
sellega . testamenti, tühistada. Olgu
antud mitu alternatiivi. Ta märkis,
et dollari ja rubla reaalväärtus on
niivõrd erinev rubla kasuks, et isegi
siis kui sugulased seal'saaks midagi
pärandusest käte j ei tee see kuigi
palju välja. Kuna Kanadas on roh­kesti
ukrainlasi, poolakaid, jt. raud-eesriidetaguseid
rahvaid, siis on pä­randuse
küsimus aktuaalne, sest kin­gituste
saatmise ja pärandustega
need rahvad toetavad N. Liitu. Mõ­ned
inimesed annavad juba oma elu
ajal osade kaupa oma pärandusi las­tele
üle, sest 500 dollarit igal aastal
on maksuvaba.
Referendile esitati rohkesti küsi-musi,
mis enamikus puudutasid pä­randuse
ülekandmist Eestisse nii, et
vene kroonu pärandusest lõviosa
omale ei võtaks/Eesti Maja keskmi­ne
saal oli tulvil rahvast ja koosoli­jad
avaldasid kauakestva aplausiga
referendile oma tänu.
„Meie Elu" nr. 6. (1409) 1977
Eesti Ühispank
alandas laenude-1
iuste Intresse
Peolisi Saarlaste Ühingu traditsioonilisel küünlapäeva-kokkutulekul.
• ' . Foto «— S. Preem
Seoses uute intressimääradega Ka
nada rahaašutistes, alandas ka To­ronto
Eesti Ühispank intresse laenu
delt ja hoiustelt. Hoiuarvelt maksab
ühispank 6Vi% alates 1. veebruarist
1977 ..ja ..tähtajalistelt .hoiuarvetelt
VA% ..alates .3. .veebruarist .1977.
Jooksvate arvete intress jääbendi­selt
3H%. 0
Personaallaehude intress alanes
10,2 protsendile alates 3. veebruarist
1977, kinnisvaralaenude intress Wi
protsendile alates 3. veebr. 1977,
hoiuarve kindlustusel tehtud laenu­delt
9,6 protsendile alates 3. veebr,
ja jookšvaarve kindlustusel tehtud
laenudelt 7,2 protsendi alates 3.
veebr..
Harald^^
kõneleb vabariigi
aastapäeva aktusel
pensionäridele
Pensionäride j ärj ekordne koosvii­bimine
toimub Eesti Maja suures
saalis 17. veebruarid kell 3 p.l., mil­lest
klubi liikmeid külalistega palu­me
osa võtta.
Juhatus
esti
• Toronto. Saarlaste Ühing pidas kõnd väiksemat; palli,. Ühe tantsu
oma traditsioonilise küünlapäeva- ajal puhuti see suur pall, mis 'paisus
peo, nagu see juba tavaks on kuju- üle 10 jala, lõhki, kusjuures vabane-nenud
— veebruari esimesel nädala- nud väikeste pallide sisse oli aseta-lõpul.
[ tud 5 Wintario loteriipiletit.
Eesti; Maja kaks. suuremat saali j Traditsiooniline küünlapäeva pidu
kuulusid sel õhtul saarlastele. Suures pole siiski saarlaste ainsaks aasta
saalis istus laudades ligi 400 peoküla-. ürituseks. Igal- suvel, augustikuu lõ-list/
keskmises saalis toimus joodava.1 pus peetakse Udoras saarlaste suve-vahcndamine.
Peoõhtu avas ühingu esimees Kaa­lep
Ots tervitades, rohkearvulist kü-lalisperet,
eesotsas kohalviibiva au*
ueakonsuli Ilmar. Heinsooga ja.pr.
Heihsoosa, ning Hiiumaa esindajat
Ludvig Wahtras'.t. Esimees, kes on
küünlapäeva peo külalisi tervitanud
juba ligi 10 aastat järjesti, jutustas
humoorika näite mehest, kellel pika
abielu kestel tekkinud raskusi oma
naisega, Mees ütelnud, et see naise,
jutt, 1 aasta, 10. aastat, 20 aastat —
ikka sama ja lõpuks tüütab ära. Ja
•seetõttu arvas, esimees, et oleks ehk
aeg vahetada juhti, muidu tüütab ka
ära. ' * \ ' ; .'
Pidu eeskavas esines akordionil
Rov Madalvee mängides' kolm pala:
„Orfeus põrgus" avamäng (Offen-bachj.
Rootsi polka' ja Tui j aku ning
publiku applausirohkel soovil lisapa­lana
Soome polka. 'Roy Madalvee kä-:
sitas oma pilli väga nüansirikkalt ja
pälvis teenitult kestva aplausi;
Tantsuks mängis „Kaja" orkester.
KUJSTI avavaiss, mille; avas ühingu
esimees. oma prouagtif;ajas hirmu
peale, põrandapinna, nappuse pärast,
päevi ja. möödunud sügisel, septemb­ri
kuul, korraldasid saarlased,, seoses
hiidlastega hooaja esimese peo Eesti
Maja heaks. Selle tulemusena anne­tati
Eesti Majale umbes $1400......
Peol viibis ka Sault Ste. Marie
Saarlaste Klubi esimees August Albo.
Eesti Kunstipärandi
ise
Eesti Vabariigi 59. aastapäeva pi­dulik
kontsert-aktus peetakse Toron­tos
pühapäeval, 27. veebruaril alguse­ga
kl. 4 p.l. ülikooli aulas. Aktusekõ-nelejaks
on Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas juhatuse liige ja rahvuspo­liitilise
komisjoni esimees Harald
-Teder.
Tervituse eestlastele Kanadas üt­leb
E. V. aupeakonsul Ilmar Heinsoo
ja langenuid mälestab Vabadusristi
kavaler P. Kass. Tervituse külaliste­le
ütleb Oscar Müllerbeck. Muusika,
lises osas esinevad Estonia orkester
Uno Kook'i juhatusel ja Toronto
Eesti Meeskoor Harri Toi juhatusel.
Ene Ruuge poolt koostatud sõnalise
põimiku kannavad ette $kaudid ja
gaidid. Aktuse teadustajaks on Enn
Kiilaspea.
Toronto Eesti Segakoor sõidab
Buffalo Pauluse Koguduse kutsel
j laupäeval 26. veebruaril, Buffalosse
kus kell 3 p.l. toimub kontsert-juma-lateenistus
koguduse kirikus, 1080
Main Street. . . . ,;
Samal päeval kell 6 p.l. esineb Se­gakoor
ettekannetega Eesti Vabarii­gi'
aastapäeva tähistamise aktusel,
International Instituuti ruumes. Pä-. , , , , . , ,.,
rast aktust toimub samas koosviibi-j ^ ^ o l e k u l tehti lõplik otsus, pida­mine
j aa käesoleval suvel noörtemalevate
, Bussid Buffalosse väljuvad Toron- f h i n e ^m*X- Kotkajärvel, ning
to Eesti Maja juurest 26. veebruaril, kinnitati ka^suurlaagn juhiks nskm.
kell 10 hommikul ja tagasisõit Büf- l v ^ ; i p p a k ' , , .
falost toimub samal õhtulkell 10. i . ^ l a | e s novembrikuust on laagri-"
Bussides on veel mõned kohad saa-! j u h . t tT™* ^ Umber suurI^
daval. Kaasasöita soovijatel palütak-1 n , ^ h t k ü n n a ' nendega .neli
NoorfemdIevä(
valmistuvad
suurlaagriks \
Sügisel peetud noortejuhtide aas-se
helistada telefonil 699-0757.
L. R.
on saadaval, palume helistada ja
küsida Eesti Kunstide Keskuse
tel. 766-0203 '
Toronto Eesti Võitlejate Ühing tä­nab
.24. aastapäeva peo puhul kõiki
- kordaläinud loterii heaks anneta­jaid:
Eesti Abistamiskomiteed, Blau-hut
portselan kaubaladu^ Poko liha­saaduste
ärisid Mt. Pleasant'il ja
DanfortlVil, Rooneeme pagariäri, Ra-polnud
asi hiljem siiski nii hull. Lau-, i.as'e kella ja optika äri ja kõiki ühin-imustest
Eeloleval neljapäeval, 17. veebrua­ril
kell 7.30 tulevad Eesti Majas vaat­lemisele
elu plaanimisega, seoses-olevad,
küsimused, raha ja vara val­last.
Õhtu viiakse läbi sümpoosiumi
näol, kus Antoni Truuvert (moderaa-tor),
mag." Ilmar Martens, adv. Enn
Alfred ja.Arved Pedjase igaüks esi­nevad
erialaliste ettekannetega, mil­lele
järgneb laudkonna- ja siis audi­tooriumi
diskussioon.
A. Truuvert käsitleb inimeste isik­likke
majanduslikke ja majandamise
probleeme igapäevase ökonoomsuse
seisukohalt. I. Martens on investee­rimise
ekspert ja nii on oodata te­malt
näpunäiteid selles ;suunas. E.
Alfred on mitte.üksnes tuntud'eesti
advokaat, vaid ta on väga lähedalt
seotud majade ostu-müügi ja majan
damise küsimustega. ELK abiesi­mees
Arved Pedjase on sümpoosiu-mis
Toronto Eesti Ühispanga esinda­jana.
':-
dade ääres oli palju vestlust, mistõt­tu
tantsupõrand hiljem; paris para­jaks
jäi. ; "
Loteriid, arvult 4, sisaldasid ühin-gu
; liikmete poolt välja pandud võite.
Omapärase tükiga; said korralda­jad
hakkama kui riputasid lae alla
suure õhupalli, mille sees. kümme-
•gu, tegev- Ja toetajaliikmeid, kes roh­kete,
annetustega loteriile abiks olid.
T.E.V.Ü. tänab • väga peokõnelejat
ksv! mag. R. Piirvee'd. sisuka peokõ­ne
eest, sopran Silvia Preem'i, bass
Esko -LÄksep-pa. ja saatjat Georg H-tali
heakvaliteedilise muusikalise
eeskava eest. •
Terrassmajädes ehk blokk No. 1, 2, 3r 4 on veel saada 2-he
rnagam. toaga kortereid, hinnaga $37.000 kuni §39,000,
koos garaazhiga ja kõrvalruumide kasutamise õigusega.
(Seltskonna ruumid, saunad, ujula j m.) Majad valmivad
märtsi kuu lõpuks. Kõrgmajas, blokk No. 5 on saada ka
väiksemaid kortereid, alates 119,000. Blokk 5 välmib mai
kuu lõpuks. Palume ostuhuvilisi pöörduda Eesti Kodu bü­roo
poole Eesti Majas,- 958 Broadview Ave., Torontos.
Kella l(k-6 o. tel. 461-1344. Rutake — vabade korterite arv
onpiiratud!
.... : : ;EÄK JUHATUS
Toronto Eesti Aiandusklubi pidas
aastakoosoleku Toronto Eesti Maja
loengute saalis 27. jaanuaril. Koos­oleku
avas ja juhatas M, Lepik. Pro­tokollis
Elsa Vellner. Tegevusaruan­de
esitas esimees M. Lepik ja majan-dusaruanne
J.Hion. Möödunud aas­tal
korraldati viis loengut ja demon­stratsiooni.
Lektoriteks olid Koidula
Ruberg, J. Oinus, Maimu Usin, E. Xu-ris,
M. Lepik, Hilja Jukkurh ja prof.
dr. J. Terasmäe. Möödunud suvel
korraldati ainult üks; suvine üritus,
nimelt väljasõit A;Vilms'i.koduaeda.
Keskmiselt oli osavõt j aid iiri tuste sl
46, kokku on klubil üle 80-ne liikme.
Juhatus valitakse aastakoosolekul
üheks aastaks. Valitud juhatuse liik­med
j aotavad ametid omavahel.
Järgmiseks tegevusaastaks valiti ju­hatusse:
. J, Hiön, Silvia Ivärd-, M.
Joasaare- (uus),: E. Kuris, M.- Lepik,
J. Roand, H. Tohver (uus);ja Maimu
Usin (Uus). Revisjonikoriiisjon moo
dustati järgmiselt: K. Jõksi, Helju
Novek, J. Oinus. Otsustati korralda­da
liikmeskonnas ankeet erihuvide' ja
soovide selgitamiseks. Klubi liikme­maksuks
jäi endiselt neli dollari aas
tas. •
; Aastakoosolekule järgnevalt vaada­ti
valguspilte — siin nähti Toronto
High Parki, Florida.taimestikku jne.
Valguspilte näitasid Maimu Usin, H.
Tohver, Linda Tuulik ja M. Lepik.
Kohvilaua olid; korraldanud Silvia
Ivardi ja Elsa Vellner. Lõppsõnas
esimees M. Lepik tänas tublisid pe-renaisi
ja liikmeskonda, kes olid kül-
• j»
mast ilmast hoolimata, nii arvukalt
kohale tulnud.
Järgmise klubi üritusena on 24.
veebruaril- Toronto Eesti Maja loen­gute
saalis loeng agr.' J. Oinus'e
poolt; teemal: „Lillede koduseid pal-jundusviise".
E. Ks. '
põhilist organiseerimiskoosolekut,
otsustanud suurlaagri nimeks kinni­tada
KOTKAJÄRVE 77 ja kuuluta­nud
välja suurlaagri märgi kavandi
võistluse.
Suurlaagri juhtkonna neljandal,
koosolekul {jaanuaris otsustati palu­da
suurlaagri vanemateks noörtema­levate
vanemad: gdn Liis Jüske ja ;
skm. Ermi Soomet.
Suurlaager jaguneb struktuurselt
gäidlaagriks ja skautlaagriks, milli­seid
juhivad respektiivselt ngdr. Tiia
Kütt ja skm. Erwiri Aleve, kes täida­vad
ka samaaegselt suurlaagri abt-juhtide
kohti-. Gaidlaager jaguneb
hellakcste, gaidide ja vanemgaidide
all-laagriteks ning skautlaager oma­korda
hundude,. skautide ja vanem-skautide
alMaagriteks. '• Suurlaagri
staabi sekretärisk on gdr. Saima Va­ra
ngu. ; '.
Administratiivselt on laagri juht­kond
ja personal jagatud osakonda­desse.
Laagri programmiosakonna
juhiks skm. Silver Kask, majandus­osakonna
juhiks skm; Gunnar Miti,
informatsiöoniosakonna juhiks skm.
Edvvard Pihlberg, korravalve ; osa-.
konna .juhiks nskm. Vello Silm', kuna
tehnilise osakonna juhi koht on seni
veel täitmata. Iga osakond jaguneb
veel ajaühikuteks, kus veel abi jõudu-;
de värbamine on täies hoos. '
Tel. (416) 466-1951
466-1502
FL0WSRS
362 Paiifcrth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
MEIS -ÄRIS. ON SAADAVAL UIKKALIKUS VALIKUS. VALIK-LILLI;
erisüridmusteks ja tähtpäevadeks ® Samuti käsitöö kinkeese-meiä.'
r-r KULLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NÄHA. ja P.UU-NIKERDUSE
alal. Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
Äri on avatud kl. 8.30—6 õ. Neljapäeviti ja reedeti kl. 9-ni õ.
Kaljo Raid TV saates
7<[>*n><KniH>«si>#<n>o<i»o«H»ü-o»0'Cra>^
.20. veebr, tuleb Ühendrii­kides
esmakordselt näitamisele tun­niajaline
dokumentaalfilm Kanadast
„Beyond Niagara". Filmi ühes kat­kes
mängib tshellol Bachi ^Saraban­de"
Kalju Raid. Filmi näitavad kõik
NBC (National Broadcasting Compa-ny)
TV jaamad).seega näevad seda
miljonid inimesed. Torontos on fil­mi
võimalik näha kanalite 2 ja 8 kau­du,
kl. 5.00—6.00 õht. Montrealis,
Vancouveris ja mujal Kanadas ela­vatel
eestlastel palutakse- aja suhtes
konsulteerida kohapealseid NBC TV
kanaleid. K. Raid esineb filmis eest­lasena.
grupireis
L-AiTieers kasse
. Esimene eestlaste grupireis Lõuna-
Ameerikasse algab Torontost, 16.
märtsi õhtul, kell 9.10. Reis, mis kes­tab
kaks nädalat, hõlmab nelja riiki,
kusjuures eritähelepanu antakse in­kade
ning maiade kuUuuriga tutvumi.
sele.'Lennu esimene peatus on Peru
pealinnas Limas, £ ust sõidetakse
edasi Cuzco linna, Mus on rohkesti
inkade varemeid ja Sealt edasi ron­giga
mõõda Lirubamba jõge Machu
Picchu inkade „Päikese maale". 20.
märtsil peaks grupp jõudma Equa-dor.
i pealinna Quitosse, mis- on kuu­lus
oma hispaania vallutajale kuld-kirikute
poolest, ja -kus enamik rah­vast
: bn ikkagi veel indiaanlased.
Järgmine peatus on Golombias- kus
sõidetakse Bogotast Zipaquira soola
katedraali. Teatavasti, töötas diri­gent
Olav Roots aastaid Bogotas. Vii­masena
külastatakse Mexico linna,
mille läheduses asuvad Teotihuacan
püramiidid- ning Quetzalcuati tem­pel.
Tagasi Torontosse peaks grupp-jõudma
30. märtsi õhtul. Reisil tut­vutakse
ka Lõuna-Ameerika- kristli­ku
misjoniga. Kogu reis, mille juhiks
on pastor K. Raid, maksab Sl299.00.
Hinna sisse on arvatud lennupiletid,
kohapealsed sõidud eestlastele reser­veeritud
erabussis, giidid, esimese
klassi hotellid ja söögid. Veel on või­malik
ennast registreerida, helista­des
K. Raid'ile — (416) 961-8391. Pa­lutakse
kiirustada.
„Meie Elu"
Ants Kii
INl!
Vaadeldel
kendamisest
Koloniseei
iimberrah]
Enne okul
kolme balti
tes piirides
nikule, neist
Eestis 1,1 mij
du statistiliJ
balti riikide
miljonile eläj
Lätis 2,5 ja
Eime Teisi
' riikidel võral
ku koosseis.I
sid 2,6 miljcj
miljoniga 1*>\
jonigä 92t}/o
nast. N. Liidi
moodustasid]
2,5 miljonigcj
elanikkonnasl
sus oli 1,3 i |
ning eestlasta
peale. Kolme|
olnud, ükski,
saavutada enl
rahvastiku ai
Teise Maai)
asusid ainult
riikide praes
200 tuhat Läti
nult 62 luhad
a, rahvaloeiK
laste arv 30
joni võrra -
le. .1,970. a. asi|
ja Leedus 26Ž
N. Liidu r.
tuleb lisada
vene sõjaväel
kuvalt Veneni
agaralt aitavq
lonisperimisel
vestades ven<
väe üksuslegj
nelastc üldar
Eestlaste,
vu tuleb onitj
didatüte ja va
vel Baltikumi
vad Venemai
ning vanglale
nislusl soorilI
se Baltikumil
saadetakse SL!
fe kodumaastl
Venelaste
tõusis sõjajärl
.selt 50 tuhaiK
kus 1959—70
25 tuhandele
14, Eestisse
Viimased andi
kolonisaatorit!
nii on jälle si
venelaste' kesl
tis' 15 .tuhat
keskmiselt 1Ö|
Venelaste
peamiselt su|
nad moodust;
nid ülesandeg]
venestamist
te, lätlaste ja
püüdlustele,
mu seks on, ci
on. ainult-40(>ol
nas Vilniuses!
pealinnas Tall
tähtsus \
Alates
ngei
940'
riikide rahvu;
1,5 miljo iile
geb Leedule 7|
Ifat ja Ees Iile]
•Ainult es\mi
1940-41 kaol;
124 tuhat inii
halaskmiste jil
. 14. juuni vah|
dust 20, LätisI
inimest Looma]
Siberi vangud
te peaküüdita
aasial, mil saj
lupojad veeti
uist usse.
ajandusli
väljakurna
Teisele Ma
aastail oli ven
tegemist Mosl
keskselt juhit
li selt ebaus
konna venela
masei ajal o
ametliku sele
puudus peam:
rännu" põhju
puuduse argi
Moskvas asm
sihikindel poli
vitamiseks. M
rimata ulatusi
selgub järgmi
arengut käsitk
Ajavahemiki
tööstustoodan