Meie Elu = Our life, July 10, 1980

              bu" nr.'28 (1586)
,Meie Elu" nr. 28 (15 - ;THURSDÄY, iULY lö
3ffJ.'ly't
IDID 0 « 0
|ehnilisi ja sõjasaladu-
Ite plaanidega, teadlas-.
läte relvadega venelas­is.
Kiiid temal oli 'kõi-
|ius:ja ta sai presiden-iina
ta aitas Suezi ka­ri
prantslaste ja ing-
[ võtta. Siis õhutas ta
Issule, kuid ei andnud
Rt ega moraalset abi,
Isama hakkasid, vaid
tratades oma kaarikus
Isejaskond võib otsus- •
luvüse.
(presidendiks nooruk
|abäs ehitada: Berhini
|inpoormüüri naerata-
)ool müüri vangisole-tele:
,,Ich bin ein Ber-laskis
ta Kuuba ma­ia
minna. .Tema naer .
rumal ja .lühike..
Msemad mehed John-
I' näol. Nende käsi ei
lohnson loobus kandi-la
Vietnami sõda oli
fj: karjääri.'Tema pol-süüdi,
kui tema
[andjad. Tema sai aru
ta ei naernud..
|saatuslikuks juhtum,
länapäeva kuritegude­le
kolmes harus; tun-iC
ipühapäeyakooli vi-ihuF
ta soovis head
I aga oma püüdlustes
; reid, laskus liiga
liise võtetesse. Kuid :
rnud. [ :
mata, ilma valimata,
J'K.es naeris ja ei naerr"
luš oma karjääri Hei-"
l.seda kõnega, kus ta
Ikke.all ägavais mais
ji viga. Igal juhul ta
jimähgija kui presi-llest
öh tä normaal- ,
katastroof, sest pre-
^ige laiema ja kõrge-mees
kogu maail-kaerjäte
killas. Tema
pest saaks liiga pikk
mahu ja see on ju
le naeru tagajärjena
hštiku äärel, kuhu ta
kui selline naer jät-lidioodi
-naer —, ilma
seta.Ka Garteri vas°
Jerab üsna ohtrasti,
tal senini põhjus, ol-jbhkaanide
presiden-
Inomineerimist. Saab
[liks, peab .ta naerust
11 ä senini, kuni ta
loit tehtud vea on
mud. On ta nelja
)pled vead paranda-
Ibalt. naerda. Annab
[tervist ja mõistust
ts, ja kui tema osa-lle^
ušena Ameerika
kkuse, vabaduse ja
|iis ei paneks talle
bep'Smilin§ut", sest
vaba maailm teeks
(ja: vastuvaidlematu
Wilhelm Palo
Haidosh;
ma
a ü i d u s
liliste ajakirjanike..
neljapäeval, 3...juu- ; '
; test novembrikuus •
Ijivale Madriidi kori-
•orS.Haidash; tõstis.
.tagant ;pärinevate .
osatähtsust selles
p i u Ilsed on fakti- ,
Iie kohta kuidas ta-. .
ilab Liidus, kuk;;:
[dd inimõiguste ka- .
N. Liidus ja võima-
[j lastamiseks väi j as-jl
vuidas avaldatakse..
•ielej nendele mää-t
ja psühhiaatriline
|ied on A^ajalised, et.
H. Liidule Madriidi
lg nõuda Helsingi
lüd. lubaduste: täit-jis
ülevaate sellest, •
Itud Madriidi konye-
I, parlamentide esin-f:
i võimalused on et--?.
ippidei oma esindä-
Madfidi konyerent- •
Ihust, ;,Meie Elu"
üle senaator Hai-vusgrupi
esindajate
ittepaneku N. Liidu
;^ks. Sen. Haidash
põhjalikult läbltÖo-;
•jali ja soovitas, et .
ks /kindlasti kaasa
alitsust Madriidis
jonile.
lore
fe 200
145-4622
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii»itiiitiiiiiiiiiiiiitiiiiiniiiii^ ritud kodumaalt
Küsimyse all
ühe miitingu kõnelejana esinenud Afganistani USA Ko­mitee
esimees, üle kuue jala pikkune Habib Mayar koos
NYE Vabadussõjalaste Üh. esimehe Elmar; Lippingügao
•; -NEW^ YORK;.(M.,E.) -~ USA
senati välisasjade komitees juba
mõnda aega kõne all olnud
dio Free Europe ja Radio Liber­ty
(RFE/RL) Balti saadete tee.
histüse ületoomine Münchenist
USA-sse — millises küsimuses
on avalikud ja telgitagused pügi-murdmised
olnud mitmesuguste
asjaomaste ametiasutuste ' ja
ametiisikute ringkonnis ning
milles president J. Garter vali-misteaasta
õhkkonnas ei ole tei­nud
kindlat otsust, Qlles kaheva­hel,
— näib võtvat üha reaalse-nia
ilme.:' •
Liidus.nende raadiote kuulajad. |
on teadlikud RFE/RL mingeis |
sidemeis,USA valitsusringkonda- =
dega, kahandaks märgitud muu-
.datus tunduvalt neis usaldust
saadete suhtes. Teiseks võib sel-kirjutab
Hanno Lepik^^^^
linnas asuvatest avalikest: kelladest, mis jätavad ajanäitamise osas
šoövidä.-'
•.••...Tallinna tänavaid ja väljakutel oma kelli^^korras hoida., Seisab Kau-on
.43' ajanäitajat. Neid hooldavad .• bamaja kell (sellelt on osutidki ma-linna
Kommünaarmajanduse Valit- ha •võetud), ajanäitaja võeti maha
suse Tänavavalgusuise Erctkrivõr- Laevastiku: Ohvitseride Majalt, ning
I • gud. Tootmistehnika osakonna juha- Tsi^lluloosi- ja Paberikombinaadi sis-
E /taja .Siim Männamels täps.usias, et sepääsu. juures
= nentad hooldavad 24: .ajanäitajat,
iele ..katselisele otsusele" järg- . ' l tnejäänud kellad-6n amelkondlikud;.
neda siis hiljen) teisigi ületoomi- | miHe korrasoleku eest vastutavad et-
E tevõtted. 10 jaamakeila eest^hoojitscb
= Eesti Raudtee eri talitus. Heas
Sl või koguni Hkvideerimise
suü/idi. Kõne all oleva ületoomi-:
^se vastu on :muide ka USA riikli­ku
julgeoleku, nõukogu (NSC).:
esimees dr. Z. Brzezinski; samu-li
kui dr. Gronouski kinnitami:
seks edasi Board for Int'l Broad-;
casting (BIB) esimehe järgmisse
e suurem
NEW YORK .(kE,)--,Afgaanid, tatarlased, vene valgedJ.m.t.
korraldasid äsja New Yorgi sadama suudmes oleval Vabaduse saa­rel
(Liberty Island)^^suurenia poliitilise miiting^^^
hooaja tõttu on seal kõrge Vabadusekuju külastajate tõttu iga
päev ,palju: rahvä.s.t. ja^nii valgus neist osa ka .mainitud- ,N. Liidu vas­tasele
miitingule.
..:..RFE- ja RL saateid kontrolli- ; ametiaega. Dr..Gronouski oli va- i
vait juhtiva Board.for Interna-: •remali: USA saadikuks Poolas, |
tional Broaidcasting esimees dr. , Brzezinskiga on ühel arvamisel i :
I John A.' Gronouski oli juuni lõ-raadioteenistuste ületoomise kü- |
1 pül kutsunud Washingtonis Bai-, simuses. ka rida Esindajatekoja |
1 ^ ti Ameerika Ühendatud Komitee mõjukaid liikmeid, mispärast ar- |
i esindajad oma juurde, kus ta in- vatakse,. et selle ja Senati k o - : |
i fornieeris neid, et eesti-., läti- ja misjonide vahel võib tulla vägi- .1
i ieediikeelsete RFE/RL raadio- l^aika-vedamist. Ühendatud Balti |
i saadete teenistuse ületoomine .Komitee on ka kutsunud üles =
I Münchenist New. Yorki oleks : eesti, läti^ja leedu organisatsioo- ,i
i ..katseliseks .otsuseks". Üks põh- ne ja üksikisikud, saatma oma- =
jusi olla kulude kokkuhoidmine- poolseid protestikirju. i
USA vääringu languse pärast ja
ühtlasi see samm võivat ka de-,
monstreerida ..tõ tvalt" USA
.vut — et ta: ei tunnusta Bai-
Tariu maanteel. Sa-du
seisvaid või ebatäpseid ajanäita­jaid
on ettevõtetes ja nende maaalal.
Ilmselt on • tarvis hakata mõllema
Tallinna õige aja tahtuse loomisele
(rasvase kirjaga!) — Tänavavalgus-
1' - korras on, tüütmisküondise ..Mistra'': tuse Elektrivõrkudele kuuluvast 24
kellast olid kontrollimisel 5. rikkis.
Klooga ranna kell; on nimme talveks,
peatatud. Enamikul .seisvatest kella­dest
on rusikasuürune mehhanism
välja võetud j a remonti viidud. Piri­ta
vanalt fcstoranihoonelt ja yirü
• väljakult oh kellad sootuks maha :
võetud. Möödunud aastal purustasid
hooietud autojuhid: kella kaupluse
„ABC V" ees ja trammitee rekon-peahoone:
kell Mustamäel, -Raekoja
kell ja Tallinna, vanim kell Pühavai-'
niu kiriku põhjaseinal.. Viimaseid
kahte hooldab juba aastaid Koduma-
•sinate Remondi Tehase kellaseppa-de.
meister Kaii Seim. Sama tehas'
hooldab ka kümmet koolikella. Mõ- :
ne kooli ajanäitaja ehitasid tehase
meistrid ümber nõnd.aviisi. et. see
nüüd. automaatselt ka kellahelinaga
tuhni ja vahetunni
• annab.
KELLAD SEISAVAD •,
Paljud ettevõtted poie suutnud aga
alüusest märku:- "^^^'^1 .väljakul. Lumepal­lidega
poisikesed näivad praegu aja-häitjate
vastu siiski austust tundvat.
a
i
3
i
ÜKS EESnCLANE
M Ü N C H E N I ' :. ; funnustüs
Vene valged on USA-s koaleerunud
üle mitmekümne .organisatsiooni
ühineniisega ; ..Coalition. :for a Free
Russia". all. Nende esindajaid oh ko­hal
rohkelt (miitinaul- esines ühte-:
tud miitingul ilmnes küll, väljaarva­tud
vähesed erandid, siiski allaheide­tud
rahvaste iseseisvuse õiguse res­pekti
ja tahet selleks, et kõik ikesta-tud
rahvad ühineks senisest tugeva-ti
riikide anastamistN. Liidult,
kuna siis Balti saated toimuvad
erinevalt neile, mi^ on määratud
naainitud raadiote .audu N. Lii­du
teistele vabariikidele. Kä
Muudatuse korral jääks Mün­cheni
vaid üks. eestlane; üks lät­lane
ja üks leedulane ja võima­lik,
:et Ka samal alusel esindajad
Viini ja Londoni, ülejäänud 15 .
tehnilist ja administratsiooni-.
märkis ta^veel. et Balti teenistu- ^^^^^ ametnikku toodaks üle
se üleviimine Saksamaalt USA- New Yorki. Ka RFE/RL otsene
sseöUa seetõttu lihtsam, et need ameijuhtkond ei poolda seda:
kükku;i7 kõnelejat!), mjtte aga liik- mait Kremli terrori ja laiutamispo-. i osakonnad on vähemad ja kom- .pj.QJgi^|..|^^ ..Ameerika Hääle" saa- =
meskonda. Küll olid hätsti organi- lutika vastu. Seda nõudis enamalt 1 >>^i^t<:pri nina nlM iik^knik" , - ' ", ., , . . . . =
E Kuninganna sünnipäeva puhul
g said Uus-Meremaal austuse osaliseks
I kaks eesti suursportlast — Ortvin
Sairapu MBE ja Emmi Tõkke-Bel-seeritud
ja arvukalt väljas lippude .ka IR NY. Komitee sakslasest' esi;^
auvalves ja mujal nende skautlike mees,, lisaks kirjeldas, ta terrorit ja
noori. Üks reljeefsem esintjja tõi hea õudsusi, mida punaarmee ja hiljem
üle\aate statistikalt selle kohta— punased .poliitikud, sooritasid II
kuipalju Nõukogude diktaatorid on Maailmasõja päevil ja sellele järg-,
lasknud venelasi ja Liidule alla- nevalt Ida-Saksamaa elanikkonna
heidetud teisi rahvaid hävitada oma kallal. Ta:vabadusi ja koostöö süven-üle
62raastase terrori kestel,: et ise damist nõudev kõne võeti vastu soo-.
pukis püsida, ta ütles, et mõrvatud
ja teisel: viisil :hä vi ta tud on ühtekokr
ku mis
jalt, pika aplausiga.
.TERROR AFGANISJTANIS-.
Afganistani nimel esines kol'^ isi­kut,
nende USA Korriitee: esimees H .
Mayar, üks professor N . Y . üliikoolist
ja üks vaimulik. Nad kirjeldasid ela­vates
värvides Kremli terrorii nen­de
okupeeritud kodumaal,rahv|vas-üle
poolesaja miljoni
on õudseim, mõrv inirhkonna ajaloo
kestel ja mülise suhtes n.n.laänerah-.
vad oma demokraaiia, rumaluse: ja
hoolimatuse uimas ei ole midagi tõ­sisemat
ette võtnud. Teine kõneleja
märkis seda.et kuna N.fLüdu vaba­duse
vastase pohitika tõttu di luba- . , , , .
ta sealsetele inimestele väliaspoole -^^^J^^,^^!^^^^^
reisimist,. anVmugi miUe ümberasu-mist
mujale, väljaarvatud jerikorras
N. Ludu juutidele, siis ei ole juba
pikemat, aega saanud ka:sealt vene­lasi
väljarännata näit. USA-sse- ja
mujale läänemaadele mistõttu ve­ne
etnjüsed grupid: kannatavad lieil
maadel \-grske verega juurdekasvu,
mõttes'. Enamus nende ikõnelejaid
rõhutasid iseseisvuse saamise õigust
N. Liidult, allaheidetud rahvastele,,
nimetati .korduvall niiit. Balti" oku-v
peeritud riike.
paktsed ning oleks ..ükskõik'
i : kas nad ön„siin või seal". :
1 BALTI KOMITEE
'VASTUSEIS ^ : :
1 RFE/RL Balti saadete teenistu-
1 se asukoha muutmise küsimus ei
i ole USA eesti, läti ja leedu kesk-
1 setele organisatsioonidele olnud
1 mihe uudiseks. Ühendatud Bal-
1 ti Komitee on nende esindajana
1 teatanud oma kindlast vastuole-i
kust mainitud muudatusele, eri-
S ti psühholoogilistel põhjustel,
S Kuigi Ida-Euroopa aladel j a N.
dete kõrval, milliseid N. Liidult _
ei segata, on eriti RFE/RL.saa- |
ted olnud kommuhismioh.vreiks E
olevaile rahvastele suure väärtu- |
sega, kuna nad seeläbi on saa- 1
nud olulist ja tõele ^ vastavat. : 1
.tähtsat poliitilist informatsiooni =
: nii maailmasündmuste kui ka .N. =
Liidu kohta käivalt. Selle kinni- |
lus'eks on saadud usaldatavaid =
. andmeid : N . Liidust ja selle sa- =
telliitmaadelt, milles kuulajad ja i
dissidendid on rõhutanud, et |
need saated on asendamatu.. |
väärtusega.: . ' • . |
= wood QSD.
Il»tniillllllltlllllttllllllllllllillttlilllllllllillltll9ilillllll0^
: TEATAV ..PÕRNITSEMINE"
.Miitingul oli 'ka mitmeid Euroopa
ikestätud rahvaste esinda^ aid. Võis
märgata, vaatamata peetud kõnedele
. nagu teatavat, üksteise, vastu ,,põr-niisemist".
KuiMkestätud. Rahvaste
New . Yorgi Komitee esim.ees H.
Ulich — põgenik Id.a-Saksamaalt'
läks -kõnetooli; üt^ljds vene teadustaja
.selle eel. et . . . ' „nad ei ole meisse
hästi-suhtunud aga vaatame mis ta
ütleb!" Nähtavasti mõtles tdadusta=
ja seda, et venelasi ei-ole siiani liide- J^'^"^^ , '^^V'"'^
, T, , , r> , . T / • Kannatavatel rahvastel tuleb siiski
tud Ikestatu.d Rahvaste Komitee te-
:ge\'usega. IR organ isa tsiooniga: on
: New Yorgis ühinenud.aktiivselt küll
ukrainlased, kes ,.vene värgist" üks­kõik
missugusel: kujul ei taha palju
teada. Ja venelased, mõeldakse vai-
: geid, olla ka ise süüdi, et. nad. vare­malt
just kindlamalt jä.järjekindlu-sutanud
afgaanidest vabadusvõitleja­te
vastu mägikülades j.m. keemilisi
mürkaineid ning mõrvanud palju
süütuid inimesi, ka lapsi ja naisi.
Kui seda ei pidürdata, siis tõuseb
varsti maalt Pakistani ja Iraani põ­genejate
üldarv kaugelt üle miljoni­le.
Tatarlaste esindaja ütles rnuuhul-gas.
et 1941. a. kui Moskva küüditas
vägivaldselt inimesi Baltikumist,
viidi Siberi kannatusaladele ka üle
sajatuhande Krimmi tatarlase, kus
nad enamuses: hukkusid. Eestlasist
esines; NYEVÜ esimees E. Lipping,
kes "kirjeldas samuti küüditämisi
Balti riikidest 1941. a. j a hiljem ning
lähemalt selles ka eesti ohvitseride
ja allohvitseride hukkamist. Ta üt­les,,
et N: L i i r on suur inimeste huk­kamise
tapamaja ja meid häirib, et
Vaba Läänemaailm ei ole äellele mõ­juvalt
reageerinud ning UN ja selle
Julgeolekunõukogu näivad olevat ui­nakus
ega võta nagu midagi ette pal­jude
rahvaste vabadusvõitluse abis­tamiseks
ja N; Liidu kui terroristi ja
imperialisti korrale • kutsumiseks.
Juuni algul kirjutas üks soome
ajaleht, kuldas Eesti NSV on mööda
läinud põllumajandustoodangus
S.^andinaavia maadest. Tsiteeritakse
eesti ajalehti, millede järgi Nõuko-gude-
Eesti produtseerib iga isiku
poolt aastas 860 kg vilja, sama võrra
päeva kusagil Venemaa lõunapoolses
osas. '
;^^.:••^;•.;:;•:•;; ^'.-i^:'^-J::;,' -
Eesti ,,Kalevi" ja Soome tööhs-sportlaste
liidu TUL vahel Tamperes
peetud .kergejõustikuvõistlüsel osu­tusid
hõimuvennad paremaks^ punk-a
võitlust kõigi võimalike va­henditega
kuni on saavutatud vaba­dus
ja punased diktaatorid Moskvas
ja mujal oma kuritööde eest; antud
kohtute alla, Ka tema kõne leidis
sooja vastuvõtu tugeva aplausiga.
kartuleid ning piima, 125 kilo liha ja ; tidega • 109—89. Odaheitja Heino
Puuste võitis soome parima esinda­ja
Seppo Hovise 5,5 meetri vahega.
Väga heas vormis oleval Puustel len­das
oda 85.36 meetrit. Naistest vas­tas
parimast, resultaadist eestlanna
Veronikä^jVIinina kuulitõukes koos
oma uue Besti rekordiga 18.03 m.
110 m '||õkkejooksus oli esimene
Tõnu Kä;u|is ajaga 14,5 ning. neljas
Priit .Rau(|^epp 15.2. 5000 meetril toi­mus
äge "lõitlus soomlaste ja eest­laste
vahel, milles said kaksikvõidu
. Mati Uusmaa, kes jooks, oma isik­liku
rekordi ajaga 14,18.6 koos Too­mas
Turbaga 14.18,8. Hästi ei läinud
eestlastel 400 meetris, sest nad jäid
kolmandale (Gennadi Organov) ja
neljandale (Aivar Ojastu 1.08,4) ko­hale:
1500 meetris Mati Uusmaa pü-kanamuna.
Leht jätkab: „enne
nõukogude võimu, millal põlluma­jandus
oli Eesti peamiseks elatusalli­kaks,
need arvud olid 2—3 korda
väiksemad, aga talupoegade arv kol­mekordne."
Soome lugejatele tekivad artikli
puhul mõned küsimused: Kas võr­reldakse
toodangut aastaga 1940, miL
lal poliitiline ja majanduslik olqkord
polnud normaalne, või 1938. aastaga,
mida võiks pidada viimaseks rahu-perioodiks
iseseisvas Eestis ja seega
võrdluskõlbliku aastana? i
Kui Eestis toodetakse 125 kg aas­tas
liha ühe isiku poolt, kuhu see
produktsioon õieti läheb? Poe leKl
on seda raske leida, ainult restorani­des
õnnestub see paremini. Või kas
. MALEMEISTER ORTVIN. SÄRAPÜ,
kes on võitnud mal^s 17 korral lius-
Meremaa rahvuslikel meistrivõistlu-sil
ja on esindanud Uus-Meremaad
ka teistermaadel.
Õrinitlejaile ja intervjueerijaile
vastas Ortvin Sarapu, kes on 56 aas­tat
vana, et alates aastast 1950, kui
ta tuli Uus^Meremaale, on ta aktiiv­selt
hiänginud, õpetanud ja aidanud
kaasa malemängu organiseerimisel.
on jälle tegemist„statistikaga'-, mis . sis neljandal kohal ajaga 4.28.9.
^ega ei. ole deklareerinud .N:Liidultv; gi üks huvitavamaid ja arvata;kse, et
• allaheidetud rahvaste õigust suve-: ka positiivsete .tulemustega ikešta-räänsusele,:
mõned isegi on suurusta- tud rahvaste koostöö süvendamisele,
nud sellega, — ..Venemaa e^ole oi- Üks kohalik TV-jaamu (11); andis
•gushüppes käis kõige, kõrge­mal
„vana kala". Vello Lumi, nimelt
213 s.eritim., aga rieljas Allan Ele-
Siiuliselt oli see miiting New Yor- musta valgeks väänab? On ju teada,
et ..Nõukogude ..Liidus kasutatakse
kahesugust statistikat.
••l-:.:,-/: • .•viir;v.\-v.'-;:..r..:.:'.
Soome TV-2. esitas 20. minutilise
ja tugfev kui miitingust põgusa reportaashi. Press saate Eesti ja kogu Venemaa odahei-; lased. Tõnu Kaukis hüppas 714 sm.
. npict Pi enamikus vaikis. Presidendikandi- temeistrist valgete juustega ja vunt- ia Priit RatiHcpnaiink*; im <;m kan-
EMMI TÕKKEBELWOOD
nüd kunagi nn suur
: praegui.."' SeMega osa; neist ei tee
küsimust kas Moskvas on vahtsemas daat R. Ileagan oli saatnud, aga ;soo-tsaar
või punased diktaatorid. Maini- jasõnahse tervit-ustelegrammi. \
t Mis ©n teie mdia
sidega .25. aastasest Heino Puustest.
Kaamera jälgis sportlast nii Moskva
Lenini-istaadiumil.- möödunud aastal
peetud võistlustel (seljal lugeda
suurte ladina tähtedega . . E E S T r ),
kus ta muide heitis uue Eesti Ja ko­gu
N.; Liidu uue rekordi 84.42 m. kui
ka jooksmist talvises metsas ja jutu^
on üldtuntud ja hinnatud moodsa
naisvõimlemise „ema" Uus-Mere-rand
hüppas ainult 190 sm. Kaugus- ' maal, kes on oma tüdrukutega esine-hüppes
võtsid jälle kaksikvõidu eest- nud ka mitmelte\sel maal. •
Emmi Tõkke-Belwood sündis Täi­ja
Priit Raudsepal läks 705 sm, kau- linnas ja juba lapsena harrastas
gusele. Kettaheides^ esinesid eestlas- võimlemist Ernst Idla.stiilis. Ta lõ-te
poolt. Tõnu Kaukis (40,34) ja oda- petas Tartu ÜlikooH Kehalise Kasva-viskaja
Puuste (37.80) ja olid nad siis tuse Instituudi 1940. aastal.
kolmas jä .neljas..4x 100 m teatejook­sus
TUL oli parem ..Kalevist", mille
meeskoo.ndises jooksid Luraii,Raud­sepp,
Jessin ja .Orhanov. Ajad olid
..42;2 jä'43,1. :
ajamist oma mugavas korteris. Seal.: •Kaksikvõit, läks kä naistele, nimelt
REAL ESTATE BROKER
ta elab kahekesi emaga, kellest on
saanud ta higiste spordiriiete pesija.
Viibiti ka Puuste treeneri Ervin Uu-gi
juures. Algul: Puuste oli kõrgus-
I hüppaja, aga käidus hiljem odaheit-mise
poole. 1973. a. oli tal resültaa:
diks 73 m ja neh aastat hiljem üle­tas
tollal 22-aastane nooruk juba 80
meetrit.
100 meetri tõkkejooksus, kui, Kaie
Kivi ja Krista Berendsen said oma
resultaatideks 14,7 ja 15.(). Kahes sa­jas
meetris jäi Tiina Torop; kolman­dale
(26,4); ja Ingrid Pulst neljanda­le
kohale. 800 meetril saabus esime­sena;
väravale Maie ?<alev ajaga
2.08,7, kolmas oli Lea Griffel ajal
2.12,4. Kolmanda kaksikvõidu võitsid
Põgenikuna Rootsis astus Rootsi
võimlejate liitu. Tutvunud seal uus-meremaalasest
sporditreeneriga, abi­ellus
ta ja orhal uuel kodumaal, Uus-
Meremaal, on tal silmapaistvaid tee­neid
rütmilise võimlemise organisee­rijana.
Terqa algatusel ja juhtimisel
asutati U.-Meremaa spordiliidu juur­de
võimlemise osakond.
Emmi Tõkke-Belwood on ka rah-rahvusvaheliste
võimlemisvõistluste
kohtunik.
REAL EStATE UD-
1014 Queen St. E. (sissekäik 8 Boston Ave.) Toronto, Ont. M2M 2T9
2LA KOGiEMUSr KINNISVARADE VAHENDAMISEL
Spordikangelane töötab . Maardu eestlased kaugushüppes, sest Tiina
keemiatehases lukusepana ja tal on Torqp.,,lendas" 576 sentimeetri kau-töötasuks
180 rubla kuus. Maalt pä- gusele ning Krista Berendsenil läks.
rit mehena ta ütleb, et seal on kõige
parem elada hoolimata, et head tree-nimiskohad
asuvad linnades. Seda
teeb ta kuus korda nädalas 3—4 türi^
di korraga. Möödunud aastal oli 20
Kadarikul • (52,94), Ingrid Pulst õli
neljas oma. 35,56 meetriga. Kuulis'
tõukas uue; Eesti rekordi Veronika :
Minina (18,03 m(, Eha Rune oli koi-.
564 sm. ^ Võit läs ;ka kõrgushüppes; mas (13,83 m). 4x 100 teatejooksus
eestlannale, selkorrar Marika: Vall- paremaks osutus Kalevi naised. Td-manile,
kes ületas 171, kolmas oli ; rop,; Kivi, Berendsen- ja Kalle ajaga
Kaie Kivi .160 sm. Odaviskamises 49,4, soomlaste ajaks: oli 49,7. •;
lendas ^,kepp" kõige kaugemale Raili I. M . ' .
. PUUDUS ;OSADEST . ;• : : , • -
: tallinhaii näitavad'aega ringi- või
ruudukujulise osutiväljäga elektro-mehaaniHsed
ja elektronkellad. Üm­marguste
kellade jc"! nende tagavara-osade
valmistamine lõpetati 4—5 :
aastat tagasi ning nüüd tuleb need
teistsugustega aseWada. Uuehiad
kellad osutusid; \linadest paraku
märksa kapriissemaiksi Lubatud 2-
minutiline ebatäpsus tikub tihti suu­renema.
Puudus jääb ruudukujulis-te
kellade tagavaraosadesL 1977. aas­tal
saadud 15 sellist kella on kõik :
üles pandud. Ometi vajaksid ajanäit-jat:
ka Viru tänav ja Kaubamaja
Ümbrus. — Kitsikusest on väljapää­su
otsitud mitnieti. Hiljuti käisid Tä­navavalgustuse
^ Elektrivõrkude :
meistrimehed õige aja talituse „Mos-
. kovskoje-Vremja" kogemustega tut- _ '
vumas. Kandiliste kellade ümberehi-
, tamise võtted, mida nende löökind-luse
suurendamiseks seal kasutatak­se,
käivad meie meestele üle jõu.
se^t vaja läheb lausa täppišmehäani-katehase
tööd. Kellahooldajad ütle­sid,
et tööpuudust neil pole; sest aas­tas
tuleb praktiliselt kõik kellad vä­hemalt
üks kord remondist läbi las­ta.
Ilmselt on vaja tänavusel olüni-pia-
aastal hankida kiires korras ta-gayaräosi
ja uusi kelli. Selles pole :
, aga Eesti NSV Elamu- ja Kommu-naalmajandusfrninisteeriumi
Varus­tuse
ja Turustuse Peavalitsus juba
mitme aasta! jooksul abi andnud.
ELEKTROONKELLAD EI SOBI
Mõni aeg tagasi pandi Tallinnas
katseliselt üles esimesed elektronkel­lad..
Need pn kohviku ..Moskva" ja
kaupluse ..ABC V" juures ning Tä­navavalgustuse
Elektrivõrkude hoo­nel
Mustamäel. Praktika näitab, et
•sellised elektroonkellad välisoludes­se
paigaldamiseks, ei/ sobi. Numbri-eiemendid
põlevad tihti läbi, numb-;
. rid on liiga väikesed ja halvasti näh­tavad.
Passi järgi; on kellad ette näh­tud
ruumides kasutamiseks.' :
Viimastellaastatel on rohkem tähe­lepanu
pööratud tornikelladeje. Mõ­ni
aasta tagasi pandi toole Jaani ki­riku
1867; aastast pärinev kell. Täna- ;
vavalgustuse . Elektrivõrkudt^ üks
tublimaid ratsionaliseerijaid aulo-
'maatikaseadmete montöör Armand .
Uibo-konstrueeris-uue elektromehaa-niUse
ajami,;'|iida juhib; kvartsgene- ;
raatõriga emakeÄ. Nüüd on seal Või-duväljakul
kesklinna üks täpsemaid
ajanäitajaid. Kui ..Moskva" kohviku
. elektronkella kimbutavad sagedased
majavõrgu voolukatkestused, siis
tornikellal on; kä avariitoide.
' T O R N I K E L L A D - . ; ; -
Armand Uibõ mõtted käivad prae­gu
Kaaril kiriku ja Toomikiriku kel-
Tade korrastamise ümber. Esimese-ga
pn kergem hakkama saada, sest
selle 1909: aastast pärit mehhanism
vajab vaid ajakohastamist. Toomki­riku
omaga aga on muret rohkem.
Restaureerida - on tarvis 4^ raskest
juurepääsetavat osutivälja. osalist
uuendamist; vajab; tornisisenepuil-konstruktsiooh.
hulk tööd tahab uue
kellarnehhanismi sobitamine. Just
selle kel la käimapanek oleks. eri ti va­jalik,
sest kuulub ta jujoma ühe osu­tiga
keskaegse olustiku juurde,, mi­da
Toompeale nautima tullakse. Aja-;
näitaja tuleks tingimata iihendadä
tornikiivris : rippuvate löögikellade-ga.
TänavavalgustjUse Elektrivõrku­del
on olemas kavandid ja soovitu­sed
mitmele vanahnnale sobimatu
kujuga ajanäitaja välisilme, muutmi­seks,
kuid päristööni pole veel-kah­juks
jõutud.. Tornikellad ja vanaHn-nä;
ajanäitajad tuleks vahest, kõige
kiiremini korda seada." ' •
ARTO
EI. ;'.-• •
MINGIT .,.•: •.•••;;.
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.