Meie Elu = Our life, February 8, 1979

              NELJAPÄEVAL, 8. VEEBRUARIL — THURSDAY, FEBRUARY Š „Meie Elu" iif, 6 (tflS) 1979
•reHWBwuwn1
LP ;# 71 (l) (laste) SÜGIS JA TALVE LAULUD ...... ............
LP # : 72 (2) (laste) KEVAD JA SUVELAULUD
LP #' 751(3) (laste) JÕULULAULUD
LP #-. 14(4) (laste) TILLUKE TIBUJALAKE
LP # 75 (5) (laste) ARMAS EMA ... .' .....^
LP #3402 VINDILISED VIISID '.(Kopvillem) ......
LP #3403 N.Põld NÄÄN PÕLD LAULAB
LP #340^ Järvi ja Kopvillem VIISE J A VINTE
LP #3405 H. Verder KAS MÄLETAD
LP #3406 H. Verder SÕDURILAULUD ............
LP ^3407 N . Põld JÕULULAULUD i."..:...
LP '#3,408 E. Loo KÜLASIMMAN
LP #3409 N. Põld PÕHJAMAA LAPSED ...........
LP #3410 J. Villard KÜLALAULUD
LP #3411 I. Patrason—N. 'Põld: ENCHANTING EST.
LP >3412 H. Liiv .&: E. Loo TANTSUTAKTIS
LP #3413,N. Põld MUREMAA .....................................................
LP #3414 R. Andre ME TÕUSEME JÄLLE .........
LPl #3415 Ä. Raudsepp ÕN A EG ANTUD LAULDA
LP #3416 H..Betlem JÕULULAULUD
LP #3417 E. Loo RAHA PANEB RATTAD KÄIMA
LP #3418 V. Tali &-H. Sepp MEENUB AEG
LP #0025 TALLINNA LAINEIL I
LP #0026 TALLINNA LAINEIL II
LP #1001 Heli neli T E E M E POPPI ,.>:..;;:
LP #10021. Ostrat. ARMULAULU VIISE ......
LP #1003 Kaljo & Tarmo SÄDEMED
LP #7001 KAJAKAS
LP #7201 PEEGELDUSI\„^;^;;;.„;.l-.;.;^..s ; r t . . M^..^.^^^U.;
LP #7202 TULE; RÄNDAME MÄNDIDE VARJUS
LPi #6902 REET .i.^.v^J.':..;
LP . \. C. Ammägi KUI MINA HAKKAN LAULEMAIE....
LP L. Corradi ARMASTAN
LP L. Corradi IGATSUS LIILIA ........
LP #7016 Orkester ESTONIA , ^ - ^ ^ ^ . . . i - . ; . ; . i < . - . ! ; . . . . . . » » ^ ; . . i ; v . . » i -v
LP # 301 Estonian voice MEREMUINASJUTT .
LP # 302 Estonian vöice KALEVITE KANTS
LP ,#3419, EBATRUÜDUS •
LP ' k.A.M. Riivald PÜHAPÄEV
LP ••• H.A.M. Riivald JÕULUD ...........
LP H.A.M. Riivald LAULE KÕIGILE ............................
LP SÜDASUVI ......... ...... .........1..... ,.
:LP.'#. .122 ARMASTATUMAID EESTI LAULE .......................
LP , SUVEÖÖ
LP • LEPATRIINU
LP #7601 ^LÕUNAMAALINE. ..v.;...;.^^;;:.:;.„..;..:;..;l...„..;;f:;:..v„;.
LP # 010.S. Purre MA NÄEN '.:
LP #3420 Dr. H. Tari „MIND ÄRA UNUSTA"
Hind :
S3.00
3.00
. 3.00
3.00
3.00
5.50
6.50
5.50
6.50
5.50
6.50
5.50
6.50
5.50
; 5.50 .-
5.50
'.: 6.50
5.50
6.50
. 6.50
. 5.50
. 6.50
• 5.50
. 5.50
. 7.50
.7.50
.' 7.50
. 5.00
; 5.00
. 6.50
. 6'.5Ö
. 6.50
6.50
. 6.50
.' 5.00.
.7.50
. 7.50
. 7.00
. 7.50
. 7.50
. 7.50
, 7.00
. 7.00
. 6.50
. 7.00
• / 7.50
. 6.50
. 7.0Ö
Kiri1 iigl ismaalf
L"tC9 Lugupeetud ja armast klubi liiget
Plaatide ^hindadele lisandub Ontario jaemüügimaks 7% ja postiga
tellides saatekulu. ' ,: [ . .
UU ID
feS Broadviedw Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
COVENTRY („Meie'Elu" icaastööliselt) — Nagu „Baily Telegraph" (4.
jaan.) teatab, ilmub veebruari lõpus Inglisjnaal Adolf Hitleri poolvenna
Aloisi abikaasa Brigid Hitleri (rahvuselt iirlanna) päevik. Selles olevat jut­tu,
kuidas tulevane Saksamaa juht nooruspäevil (1912) Austria kodanikuna
Viinis hoidunud eemale sõjaväeteenistusest ja oma „põgenemisteekonnar'
otsaga jõudnud Inglismaale, tuntud sadamalinna Liverpooli (?). Vastavalt
iirlanna päevikule Hitler saabunud valepassiga ja ilma et penni olnuks/
taskus. Ta oli siis 23-aastane ja viibinud ühes perekonnas viis kuud.
Brigid Hitleri. päevik, nagu kirju- oleks saanud Austriast lahkuda, kuni
tab „D. Telegraphi" reporter Keith sõjaväes sundaeg teenitud. Fakt on
Nurse, olnud seni käsikirjana ühes see, et Hitler ootas kuni sai kähe-
New Yorgi arhiivis. Hitler — nagu Ikümne-nelja aastaseks/olles teadlik,
möönavad ajaloolased ei ole selle [et kohustusaeg on möödunud ja ta
episoodi kohta kunagi oma arvamist j võib astuda üle Austria-Saksa piiri.
' ^ l l l l l H ü ü i H H p j i ^
ijiJIllilllM
9. veebruaril kell 12.00 päeval ava­takse
Toronto International Center'iš
traditsiooniliseks kujunenud auto­näitus,
milline iga aastaga suureneva
hulga rahvast kokku tõmbab. Koht
asub Maltoni lennujaama otseses lä­heduses,
Airport Roadll Douglase
lennukitööstuse vastas ja sinna saab
ka allmaaraudteega, sõites Islingto-
•rii lõppjaama ja sealt edasi näituse
eribussidega. ,,Auto Show" on ava­tud
kuni pühapäeva, 18. veebruarini
iga päev keskpäevast kuni 10.30 õh­tul.
Autoparkimiseks on ruumi laial­daselt.
Näitus annab nendele, kes
käesoleval aastal kavatsevad uue
auto ostmist, suurepärase võimalu­se
kõik siin maal momendil müügil
olevad autod ühes kohas (ka veoau­tod)
üle vaadata, uuendustega tutvu-neda,
hindu võrrelda, jne. 26 auto­tööstuse
poolt on välja pandud üle
400 erimudelit, millised oma alla võ­tavad
veerand miljoni ruut jala suu­ruse
maaala. Väljapanekute hulgas
on ka tulevikuautosid, millised an­navad
ettekujutuse uuendustest ja
stiilidest, kus suunas autotööstused
'• liiguvad. • ,' •
Seoses näituse ettevalmistusega
toimus Kanada autotööstuste juhti­vate
tegelaste ja importeerijäte kok­kutulek,
millele järgnenud pressikon­verentsil
avaldati väljavaateid 1979.
a. autoturu üle. Kohalikkude auto­tööstuste
presidendid loodavad selle
kujunevat veidi paremaks kui seda
oli möödunud rekordiline 1978. Eel­datakse,
et kanadlased ostavad üle
1,4 miljoni uue sõidu- ja. veoauto ja
1979 on see aasta, kus sõiduautode
:• osas ületatakse miljoni piir. (1978.
aastal müüdi 992.000 sõiduautot.) Im-porteerijad
on ettevalmistatud järje­kordseks
läbimüügi tagasiminekuks.
Importeeritud väikeautodest esime­sel
kohal oleva „Honda" esindaja ar­vestuste
kohaselt oleks hea, kui kõik
importeerijad \ kokku saavutaksid
14% kogu Kanada läbimüügist.
(1977. a. oli see 20% ja 1978. a. 17%).
„Honda" loodab 1979. a. . müüda
40.000 autot, võrreldes 51.000 1977
mudelaastal. „Toyöta" läbimüük lan­ges
1978. a. 15% võrra ja ainukeseks
edukaks importeeri jaks oli Volks wa-gen,
mille läbimüük suurenes 6.2%
tänu populaarsele Rabbifile. Kanada
avaldanud. Kuid päevik olevat tõe­näoline.
Briti kirjastuse direktor on
ütelnud ajakirj anikule, et Brigid Hit­ler
(neiuna Dowling), kes on sündi­nud
a. 1890, peaks tõenäoliselt nüüd
olema ' surnud. Iirlanna päevik on
kõigi eelduste kohaselt kirjutatud
Ameerikas, kuhu ta läks 1940. a. Sel­les
päevikus Brigid Hitler kirjeldab!
kuidas Adolf Hitler 1912. a. viibinud
nende perekonnas Liverpoolis! „D.
Telegraphi" kaastööline leiab, et sel­le
fakti kinnitamiseks puudub aja­looline
tõend ja aasta 1912 olevat
Hitleri eluloos ,,tüme täpp'V
Nende ridade kirjutaja isiklikus
raamatukogus leidub Hitleri noorus­aastate
kohta üsna asjalik dokumen­taalteos
,,Hitler's Youth" (Hitleri
noorus). Autoriks austria, ajaloolane
Franz Jetzinger, pärit Linzist (Hitle:
ri nooruslinnast). Raamat o'n tõlgitud
saksakeelest inglise keelde aastal
1958 ja sellele on kirjutanud saatesõ­na
Hitleri inglasest biograaf Alan
Bullock [,A Study in Tyranny").
Franz Jetzinger märgib Hitleri
noorusaastate (1889—1925-) kronoloo­gias
aasta ,,1912" kohta: „Jätab kol­mandat
korda hooletusse meldimise
sõjaväeteenistusse"; Austria ajaloo­lane
on Hitleri väejooksiku küsimust
üksikasjalikult käsitlenud peatükis
„Miks Hitler lahkus Austriast": ,.Pea­mine
põhjus, miks Hitler läks Mün­chenisse
oli see? et kui ta jääb kaue­maks
ajaks Austria pinnale, teda või
dakse arreteerida väejooksikuna.
„Mein Kampfis" ta märgib, et ,,1912.
a. kevadel ma tulin jäädavalt Mün­cheni".
Kuid see ei vasta tõele. Viini
linnapolitsci kinnitab, et ta lahkus
Viinist 1913. a. 24. mail „teadmata
suunas" ja Müncheni politsei-and-med
näitavad, et 1913. a. 26. maist
alates- ta elas Münchenis Schleisshei-merstrasse
34/3. Sama saabumise
kuupäev ön. antud ka originaalselt
Müncheni registratuur-kaardil, milli­ne
praegugi eksisteerib. Fakt, mida
Hitler „Mem Kampfis" lühendafj aas­ta
võrra Viinist lahkumise puhul, ön
motiiv,. et lahkumiseks Austriast oli
tema arreteerimise hirm, öeldes, ct
ta lahkus aastal. 1912, mil ta oli 23-
, aastane ja veel kutsealune sõjaväe-dollari
langust maailma, -rahaturul 'teenistuseks. Sellega Hitler lõi jalad
peetakse importeerijate poolt peami- l t a r g u m e n d i i nagu ta olnuks kor-seks
põhjuseks, miks müük enam nn 'vale hiilinud mobilisatsiooni-kutsest.
hästi ei edene. Seda mõjustab aga Hitler võinuks siis oma vastastele
EESTI PENSIONÄRIDE KLUBI TORONTOS
Igavesele unele lahkunud
kahtlemata ka asjaolu, et siinsed au­öelda,
et aastal 1912 ta kuidagi ei
totööstused on..väikeautode ehitami­se
osas saanud jalad alla ja muutu­nud
võistlusvõimelisteks. Uusi, ek- maandumise tegema Ontario maan-.
sootiliste nimedega, väikeautosid teedele; võimaldab parandatud sea
tekkib turule nagu seeni pärast vih- dus kä sealt uuesti ülesse tõusta. Sel
ma. General Motors teeb praegu Ka-Tleks peab ilmastik olema soodne, va
puskasingi külma-kliima proovi-maa-aladei
viimaseid prooyisõite nelja
täiesti ümber ehitatud kompaktauto-ga.
Chevroiet Citation (senine Nova),
Buick Skylark, Oldsmobile Omega jä
Pontiac Phoenix tulevad varakevadel
müügile väiksematena, eširattänveo-ga,
ökonoomsemate mootoritega ja
täiesti: uudse kerekonstruktšiooniga.
Ontario Parlamendi poolt 1978. a.
lõpul Maanteede Liiklus-seaduses
(The Highway Traffic Äct) tehtud
parandused ja täiendused on nüüd
pädevad. Muudatused puudutavad
kõiki autojuhte, aga eriti peaksid se­da
tõsiselt võtma need, kes riskivad
viinas tanud olekus rooli taha asuda.
Uute normide kohaselt kaotab auto­juht,
kes kolmandat (või enam) kor­da
on kohtulikult karistatud joob­nud
olekus autojuhtimise pärast, au­tomaatselt
sõiduloa kolmeks aas
taks. 1978. a. sai Ontarios autoõnne
tuste tagajärjel vigastada 95644 isi­kut.
Joobnud autojuhid tingisid 21
õnnetustest, mis lõppesid surmajuh­tumitega,
kusjuures 58% nendest
said. ise sealjuures surma. Noored,
16—18 a. vanused moodustasid kah­juks
enamuse nendest 1420-st, kes
1978. a. Ontario maanteedel surma
said.
Eelšõitjai liiga sabas sõitmine on
üheks suuremaks liiklusõnnetuste
põhjustajaks jä seda- eriti raskeltpi-durdatavate
veo-autode puhul. Pa­randused
seaduses näevad, nüüd ette,
et veoautod millede liikluskiirus suu­rem
kui 60 km (30 miili) tunnis, pea^
vad vahemaa eelsõitjast hoidma vä­hemalt
60 meetrit (sa 200 jalga).
Punase tule tagant lubab seadus
nüüd teha kä pöörde vasakule ja ni­melt
siis, kui liiklus anüHesuunali-sest
tänavast teise ühesuunalisesse
tänavasse. Sõiduk tuleb enne pöörde
tegemist täiesti peatada.
Lenduritel, kes on pidanud häda-jalikud
ettevaatusabinõud korralda­tud
ja politseivõimud kohale kutsu­tud,
kes vajalikul teeosal liikluse
peatavad. Senini tuli selline lennuk
lahti monteerida ja osadena lennu-nüväljale
toimetada.
Need julged ja riskeerivad autoju-
Siis tal oli ülim aeg lahkuda: kaks
kuud hiljem Linzi politsei alustas
juurdlust. :
Põhjused Austriast lahkumiseks
„Mein Kampfis" on loomulikult
mõista erinevad, näit. „Minu sisemi­ne
vastumeelsus Hapsburgi riigi vas­tu",
— „Mul märatses hinges viha
rasside pealinna kokkukämpunud
kägariku vastu, mis koosnes tshehhi-dest>
poolakatest, ungarlastest, ru­meenlastest,
serblästest ja kroaati-dest
jne., kes tõusid nagu seened
maa-alt ja maailma igavesed j aga j ad
— juudid ja ikka juudid" jne.
Tegelikult noorel Hitleril tuli lõ­puks
ikkagi vastust anda väejooks!
ku-küsimuses. — 1914. a. 5. veebrua
ril ilmus ta Salzburgi sõjaväe teenis
tuse komisjoni ette. Noore Hitleri
kehakasv oli 5 jalga, ja 9 tolli ja ko
misjoni otsus: •„KõlDmatu lahingu
ja abiväeteenistuseks — liiga nõrk
Võimetu relvade kandmiseks."
Nähtavasti noore Hitleri' füüsiline
nõrkus päästis ta karistusest. Hiljem
teatavasti Esimese Maailmasõja
(1914) puhkemise järele ta meldis
end vabatahtlikuna Saksa sõjaväkke,
kus - teenis virgatsina, sai kaprali au­kraadi
ja annetati raudrist ning sõja
lõppemise järele põdes Pasewalki
hablas (idä-Preisimaal) Ypresi lahin­gus
saadud silmahaavu, kus toimus
ka ta „poliitiline ärkamine", tingitud
saksa kommunistide mässukatsest
1918. '••
Ji-tt noore Hitleri Liverpoolist vii­bin
sest väejooksikuna ei taha pida­da
hästi paika. Hitler oii koolis sak­sa
keeles „alla keskmist" ja 1938, a.
konverentsil Münchenis ' Neville
Chamberlaini Briti peaministri, vas­tuvõtul
oli talle inglise keele tõlki­jaks
Paul Schmidt,' kes 1949. a. aval­das
oma memuaarid „Stätist äuf dip-lomatischer
Bühne 1923—1945,"
' 22. detsembril suri Leeds.is. 68-aas-ta
vanuselt omaaegne Tartu tuntud
kergejõustiklane Edgar Lab.ent. Ta
•pii elukutselt väljaõppinud kangur ja
kuni. haigestumiseni elatas oma pere­konda
tekstiiltöölisena. Ta oli abielus
kuldujuja ; Hilja Freiman'iga, kelle
nimel on mitmed rekordid rinnuli
ujumises naistele. E. Labenti abikaa­sa
on pärit, nagu ta kadunud mees
— Tartust. Naisevend oli küüditatud
Siberisse. Too tegeles iseseisvuspäe­vi!
aktiivselt Eesti Punase Risti Tar­tu
osakonnas. Hiljuti külastas ta
oma õde Inglismaal, perekond jää­des
pantvangina Eestisse. Edgar La-bent
põdes kuuldavasti ligemale
paar aastat: kopsuvähki. Teda jäi lei­nama
'peale sportlasest abikaasa
poeg. Matti oma inglannast naisega.
Teatmeteoses „Eesti" (Geislingen
1949, koostatud Karl Inno ja Felix
Oina poolt) ön märgitud peatükis
„Eesti spordi areng kuni 1940. a":
„Veteranide tagasitõmbumisel spor­timisest
suundus meie kergejõustiku
areng rohkem laiuse kui kõrgusesse
Ruhka rahus
kallis memme.
leinas
ENDA, JUHAN ja MART METS
ILGEKÜTTIM JAH
Igal kevaä-talvel, kui saabub hül-geküttiniise
aeg Labradori ja New-fouhdlandi
rannas, algab jaht ka hül-geküttide
peale. Muidugi pole seal
tegemist jahiga selle sõna täpses
mõttes, vaid küttimise saboteerimi-sega
kohapeal ja avaliku arvamise
ülesõhutamisega hülgeküttimise vas­tu
;a noorte hülgepoegade kaitseks.
Hülge abitu olek kuival maal ja te­ma
väledus ja vallatu mäng vees, na­gu
oleme harjunud nägema akvaa­riumides,
äratab juba ise sümpaatiat-selle
looma vastu, kelle näostki pee­geldub
nagu midagi inimlikku.
Mis ime siis, kui eesti mütoloogias-ki
hülged põlvenesid uppunud ini­mesist,
nagu nende häälitsuski jäl­jendas
uppurfute nuttu. Ja ristiusust
inspireeritult levis kogu muistses
Baltikumis ja Skandinaavias legend,
et hülged on meri loomadeks trans-formeeritud
vaarao sõdalased, kes
iisraeli lapsi jälitades Punases meres
uppumissurma leidsid. Sellega oli
siis ka loomulik, et paljudes kohta­des
Eeslis selliste inimliku päritolu­ga
loomade liha ei söödud. Iisraeli-laste
tagakiusajate .järglaste maha-nottiminc
nende naha pärast ei tei­nud
aga kellelegi hingepiina.
Väetid hülgepoegi, kes Atlandi
ranna jää lumehangede vahel ilmale
loodud, on loodus õnnistanud valge
kasukaga, et nad 1 urne taustal vaen­lastele
vanem.silma paistaksid. See­sama
nahk on aga saanud neile saa­tuslikuks,
sest kuski maailma nur­gas
leidub keegi, kes oma edevuse
rahuldamiseks nõuab valget karus-nahka.
Ilma selle asjaoluta: oleks
Tellige ingliskeelseid
hid, kes Ontarios sõidavad ringi il-j _ harjutajate ning võistlejate hulk
ma igasuguse _kindlustuseta, peavad suurenes, kuid tippsaavutusteni esi­otsa
ei küünditud. Selle perioodi
silmapaistvamäist sportlasist maini
alates 1. 1. 1979 sõidunumbri ostmi­sel
maksma lisamaksu $150 — senise
asemel. Valitsus kogub lae­kunud
summad eriarvele (Motor Ve-hicle
Accident Claims Fund) millest
kompenseeritakse kindlustamata au­tojuhtide
poolt tekitatud õnnetustest
kahjusäanuid. .Ontario, valitsus müüb
aastas umbes 150.000 paari numbreid
kindlustamata sõitjatele ja kellel iga­nes
on nendega olnud õnnetusjuhtu­meid
teavad, kui keeruline on päras­tine
asjaõiendamine ja kahju nõud­mine.
Süsteem öh viimasel ajal sat­tunud
ajakirjanduse ja poliitikute
tähelepanu alla, kuna enamus selle
kasutajad on nii viletsad autojuhid,
et nende kindlustuspreemiad on kas
tohutult kõrged, või nad ei leia kind­lustusseltsi,
kes oleks nõus neid
kindlustama. Nõutakse selle igane­nud
korra kaotamist ja sundkindlus­tusega
asendamist ja on loota, et see
lähemas tulevikus kä toimub. Paljud
halva sõidupraktikagä autojuhid
peaksid kindlasti autojuhtimisest
loobuma, kuid kaudselt õleks selles
neile ka kasu. Ontario valitsus .-ei
kanna neid summasid, (kuni 100.000
ulatuses) mis kindlustamata auto­juhtide
arvel välja makstakse, mitte
korstnasse, vaid hakkab seda kohe
tagasi nõudma. Nii kaua kui võlg 0n
tasumata, kaotavad nii sõiduki oma­nik
kui ka juht sõiduloa ja suurema
õnnetuse puhul võib see tähendada
võlgadesse sattumist terveks elu-a'
mida pole saadaval raamatukauplus
Saatke $1.00 aadressil:
PÖSITIVE;™ "•
21 Craven Road
Toronto, Ont.,
':>>:';.. M4L2Z4 V
ja Teile saadetakse raamatute nimes­tik
ja hinnakiri -
D Büsf of fhe SuppressecS
Truth".
Saadetud §1.00 arvatakse maha Teie
järgnevast tellimisest.
tagu esijoones paljukülgset EjRäh-na,
edasi V. Everit, F. Beldsinskyt,
J. Tiisfeldt-Tiisvälja,' N. Feldmann,
E. Laabentit jt., kes esinesid edukalt
ka maa- ja teistel rahvusvahelistel
võistlustel." :>'."-',•' ' v
Tallinnas ilmuvat „õhtulehte" vä­ga
harva sattub välismaale, mis pida­vat
olema „Tallinnä linna rahvasaa­dikute
nõukogu ajaleht". Ühes siia-saabunud
ajalehes (12. dets.) on ter­ve
lehekülg pühendatud Gustav Er-nesaksa
70-aastä juubelisünnipäeva­le,
mis kannab ülistavaid pealkirju:
„Mehest, kelle suu laulab ja süda
muretseb" ja „Haril|k imeinimene",
kirjapandud Olev Ojalt ja Maret
Kangurilt. Samas ön toodud, ka rida
aforisme dirigendi kogust „Suu lau­lab,
süda muretseb", 1971. Tsiteeri­me
neist siinkohal mõned: „Kõige tu­gevama
häälega laulja pole veel kõi­ge
.parem laulja" — ..Ansambel on
kooslaul, mitte naabrist ülelaulmi-ne".
Ja lõpuks: „Õigeid lauljaid tun­neb
koorijuht laulmise ajal. Headel
lauljatel säravad silmad. Halbadel
on silmad nootides kinni. Kas sa
oled näinud magavat lauljat? Mina
olen."
Erncsaksa peetakse kodumaal ta­valiselt
suureks patrioodiks, eriti Lv-' sed ütlesid Eesti kohta „Njet Kultur-dia
Koidula luuletuse ,,Mu isamaa on 'na j a"S
minu arm" viisistamise tõttu, mis
on kujunenud N. Eestis teiseks hüni
niks ja rahvas kuulab seda püsti seis
tes, silmad märjad. ' •
Teisalt aga partei peab Ernesaksä
„oma meheks". Nii Loeme autasus
tamise" rubriigis eelnimetatud „õh
tulehest": ..Teenete eest nõukogude
muusikakunsti arendamisel ja seits­mekümnenda
sünnipäeva puhul au
tasustas NSV Liidu Ülemnõukogu
Presiidium Eesti NSV Riikliku Aka­deemilise
Meeskoori. peadirigenti ja
kunstilist. juhti Gustav Ernesaksä
Oktoobrirevolutsiooni ordeniga". Ja
veidi eemal teine tekst „Tallinna au­kodanik":
„Väl japaistvate teenete
eest.nõukogude muusikakunsti aren­damise,
tallinlaste laulu- ja tantsuar- siis praktilise, hügieenilise
mastuse kujundamisel ning noore
põlvkonna kommunistlikul kasvata­misel
andis.Tallinna Rahvasaadikute
Nõukogu Täitevkomitee Tallinna' lin­na
aukodaniku nimetuse NSV Liidu
rahvakunstnikule professor Gustav
Ernesaksale". Kui Vene väed oku­peerisid
Eesti Vabariigi, siis venela-
Newfoundlandi kalur noorele hülge-pojale
sama ohutu, kui praegune te­ma
elu eest võitleja.
Nõudmine 'hüljepoegade seljast
nülitud karusnalikade järele maail­maturul
sõltub mQediktaatorite su­vast,
kellel on viimane sõna, selle
kohta, kuidas nende kuulekad järel-,
käijad riietuma peavad.
Moevoolu ei tõkesta ükski loodus­lik.
takistus ega riigipiir. Sellepärast
pole ime, kui hülgenahkade hankimi­se
viis rahvusvahelise tähelepanu
osaliseks ori saanud. Hülgeküttimise
vastaste hääl on kajanud valjemini
kui pooldajate oma ja valgete hülge­nahkade
tõttu on Kanadast saanud
must lammas. Ja Kanada enesegi .
avalik arvamine on lõhestunud kahte
leeri. Ühel pool Newfoundlandi kalu­rid,
kelle taga seisavad pragmaatili­sed
majandusmehed, teadlased ja
föderaal- ning Newfoundlandi valit­sused,
teisel pool hästi organiseeri­tud
emotisonaalne'protestijatc vägi,
keda toetab enamik , meediumeid.
Kairiet seisukohta ühe või teise poo- •-.
le kasuks raskendab ka igasse ini­mesesse
; sissesündinud hoiak, et la
näotuid, räpaseid ja kardetavaid loo­mi
taunib, kuid. esteetilist tunnet ra­huldavate
ja ohutute olendite vastu
poolehoidu ja kaastunnet tunneb. -
Publiku ette on toodud argumente
küttimise poolt ja vastu. Küttimise
vastaste arvates on hüljeste tõug hä­vimise
ohus. Valitsuse teadlased väi­davad
aga, et hüljeste plaanipärane
tapmine ori möödapääsmatu mere-loomastiku
kasvu tasakaalustamise
huvides.'
Üheks oluliseks argumendiks on
n.n:,.inimlik tapmine". Kuigi aeed
kaks mõistet vastuoluliselt kõlavad,
mõeldakse selle all kiiret ja punava­ba
surmamist. Kes hülgepüüki T.V^-s
või kohapeal on näinud, on ühel mee­lel,
et hülgepoja tapmise stseen on
tõesti vastik ja tülgastav. Eriteadla­sed
aga väidavad, et praeguse tapa-viisi
juures olevat surm silmapilkne.
Kerkib lõputu hulk teisi küsimusi,
nagu — kui .ei tohi tappa hülgeid,
kuidas on siis lugu teiste olenditega,
nagu näiteks haikalad, rotid, nõel­ussid,
kärbsed, koerakirbud ja kap­saussid?
Kui looma tapmine on julm
tegu, miks.ei õhka siis keegi sigade,
veiste, lammaste ja kanade pärast,
keda päevade viisi vintsutatakse en­ne
kui neilt tapamajas elu võetakse?
Kuidas on lugu humaanse tapmisega
kalade ja muude mereloomade juu­res,
kellel isegi hääl puudub hädaki­sa
tõstmiseks kui neid miljonite
kaupa lämbub võõras keskkonnas?
Või jahiloomadega/keda spordi mõt­tes
notitakse? Lapsik oleks uskuda,
et iga jahiloom kohe esimese püssi­pauguga
„humaanse" surma leiab.
Milline on nende ulukite surm, keda
püünistega ja raudadega püütakse?
Kuidas talutakse seda, et õnge otsa
sattunud kala nii kaua lastakse sur-mapiinades
.vaevelda kuni ta küllalt
jõuetuks jääb, et teda kerge välja
tõmmata oleks?
Miks nimetatakse Newfoundlandi
vaesusest kurnatud hülgekütti jul­maks
barbaariks, kui lihunik on aus
tööinimene ja jahimees ning õngit-seja
uljad vabaõhu-sportlased?
Tehnoloogia igasuguse kehakatte
valmistamiseks on olemas, olgu see
ja estee­tilisi
tundeid rahuldava, või karus-nähku
tõetruult imiteeriva materjali
näol. ,;'
Niikaua aga kui inimene kange­kaelselt
nõuab ajast ja arust läinud
.originaalset" materjali oma keha­katte
jaoks, on küsitav, kas/ta tohib
hukka, mõista iganenud meetodeid
mis tarvitusel nende materjalide
hankimisel. ;
' K. Utsal