Meie Elu = Our life, February 8, 1979

              „Meie Elu" nr. 6 (1513) 197^
„MeieEI
iKRllSI VÄRJUT!
Kütteõlide kriis on Iraani šiserevor protsenti. Samuti on toodangut suu-lutsiooni
tulemusel kerkimas kiire- rendanud Iraak, Kuwait ja Nigeeria,
mini esile,kui seda aasta-kaks tagasi Ometi on kogu maailmatoodang 4
üldise õlivarude vähenemisel osati protsenti madalam kogu maailma
ette näha. Kütteõlide kasutamisele igapäevasest tarvidusest ja see tähen-rajatud
selle sajandi tehniline areng dab, et tööstusmaad täidavad seda
on õlikriisi tagajärjel ähvardamas puudujääki olemasolevate reservide
tööstusmaid tehnoloogilise Ja ma- arvel.
jahdusliku tagasiminekuga ja selle On arusaadav, et elamine reservide
tulemusi ei julge silmapilgul keegi arvel ei saa kesta igavesti. See on
Isegi ennustada. V ohtlik majanduslikult ja eriti poliiti-
TöÖštus, liiklus ma4, merel ja liselt isegi siis, kui strateegilised va-õhus
ning kogu sõjaline^ mehanisee- rud puutumata seisavad. Põhjuseks
ritud aparatuur on rajatud õlile.. Õli- on asjaolu, et kriisi korral on raske
hindade mitmekordistunüne viimas- ette näha strateegilisi vajadusi, tei-te
aastatega on juba praegu üks ilm- seks kogu sõjamajandus muutub üle-seid
tegureid tööstusmaade majan- öö krüsivajaduseks ja peab andma
duškriišis. Aatömenergia ulatusil- oma osa. Seepärast töötabki USA eri-kum
kasutamine pole võimeline teos- niinisteerium juba ette kavade käi­tuma
lähemate aastate jooksul* Ta- lal, kuidas ratsiöneerida õlisid, siis
gasiminek kivisöe ja puidu energiale kui ollakse tõsise õlikriisi sees.
: Mõuab samuti küttel agregaatide üm- Üheks vahendiks on autobensiini ku-berehitamist.
; pongide ettevalmistamine, mis on
Kuidseekriitiline pilt on osaliselt aluseks piiratud bensiini ostuvõima-iahendatav
kombuieeritult uute lušele pumpade juures*
aatomjõujaamade ehitamisega, uute IJSA-s öeldakse avalikult: meie
õliturgude sisse lülitamisega; ning soovime, et avalikkus oleks täiesti
õli, kivisöe ja lõpuks hädakorral pui- teadlik, et seisame tõsise olukorra
du rakendamisel eri vajadustel kuid ees ja et inimesed teeksid omapari-eriti
võimalustel ma õlide säästmiseks, õlide ratsio-Ölitarvidus
USA-s olenes 5 protšen- needmine teostub siis, kui Iraani
di ulatuses Iraani toodangust, mis toodangu restaureerimine ei toimu
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI. ÜHISPANGA
madalaid laenuintressimäärasid.
i>*ooa. o o o o o c o o a ö o a o c • o
AKTUAALSEL TWMl
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi
0 « 0 » 0 » 0 0 9 0 » 0 0 . 0 0 0 0
J1%
laenud on lahtised
11.4%
Personaällaenud on laenuvõtja surma ja ji
puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses.
töövõimetuse
I
TINGI KÕVAD SÕNAD 1.08011 ARVEL
"•WD
Hiina peaministri abi Teng ja tema abikaasa võeti Washingtonis ja
ringreisil USA-s kuninglikult vastu. President J. Carteri ja avalikkust häm­mastasid
Tengi rasked süüdistused N. liidu aadressil. Esimese kahe päeva
jooksul Teng mõistis teravas sõnastuses 4 korda hukka N. liidu agressioo­ni.
Ta kinnitas ka, et Hiina kogub vägesid Vietnami piirile. Kuid tä ütles, et
Hiina kaalub enne, kui ta ründab Vietnami. Teng kirjutas alla rea kokku­leppeid
tehnoloogia,, teaduse vahendamise, kaubavahetuse, õhu- ja mere<
liikluse alal. Ka üliõpilasi vahetatakse kahe maa vahel.
. V. esindaja Ernst JaaksöfoT sõnavõtust lesti
Eesti rahvas oma põlisel maal on
viimati juba 1940. aastast alates pi­danud
võitlema oma kõige jõhkra­ma
vaenlase — Nõukogude Venemaa
vastu. Meile kõigile on teada loenda­matud
kommunistide poolt toime
pandud mõrvad ja inimeste vägivald­sed
šaatmised Venemaa or jalaägri-f
esse' möödunud aastakümnete kes-peaminištri
Menahem Beginl raama
tus „White Nights", milles on ka üld­joontes
õieti käsitatud Nõuk. Liidu
vägivaldne sissetung Balti riikidesse,
vihjates Stalini-Hitleri salakokkulep­pele
maade jagamise kohta.
Meie rahvas oh sunnitud võitlema
mitte; ainult oma igapäevase/leiva
pärast ja järjest kasvava venestami­se
hädaohu pidurdamiseks, vaid ta
peab. ka leidma uusi teid ja võimalusi
Moskva poolt Balti riikide kohta, le-tel.
Üks: hilisemaid siin ilmunud kir-sslle
maa siserähutustes ja streikides vajaliku kiirusega jai üleskutsed va- jeidusi elust neis orjalaagrites leidub
on samahästi kui katkenud. Veelgi batahtlikuks endapiiramiseks ei 'an-' keedust'' pärineva -praeguse' Iisraeli
rohkem, USA on hädasolevat Iraani na vajalikke tulemusi, Senised taht-asunud
omaltpoolt abistama tagasi- likud bensiinihindade tõstmised ei
veetava õli näol. Ülemaailmses õliva- öle annud tulemusi. >
jaduse ulatuses moodustab Iraani õli Iraan või mitte Iraan/seisab maa-
Ikoguni 20 protsenti. Kui juba USA ilm ometi uue tehnoloogilise protses-arvestab
praegu, et võimalikult eel- si vajaduse ees, kus õli* energiaalli-oleval
suvel tuleb näiteks ratsiohee- kana muutub üha vähemaks. Kuigi
rida bensiin, siis võib õlikriisi osa- seisame kahekümnenda sajandi vii-tähtsust
ainult arvata Euroopas ja mase veerandi alguses, siis võime
Jaapanis. Kui tõsiselt Võtta ametlik- seista lahemai sajandi algusele kui
ke teateid Ottawast, on Kanada Iraa- sajandi lõpule. Emba kumba: kas la­niasemel
omale^kindlustanud osa heb inimkond tagasi puudega, köetä-toodangust
Mehhikost, kus bn uusi va ahju ja hobuvankri juurde ja sel- j v i j - a t a v a 'valepropaganda vastu mis
õlileide tehtud. / . : lega ühenduses, sajandi alguse ;ro- o n m u l l t u m a s ikkaWnsiivserhaks,''.
Seoses tekkinud kriidiga kavatse- mantilisse perioodi või viib meid Reisijaid keda vene salapolitsei lii­vad
tööstusmaad abistada üksteist areng aatömenergia juurde paljudes ~Q^X\ riikidesse sõita; püütakse
oma reservidest. Kuid see tähendab vajaduste faasides. Viimasel juhul v e e n j a et N Ludu kord rahuldab
uut transporti ja uut hmdade tõusu, on maailm siis ju^
Teisest küljest on õlitootjad määd sest, et ka aatömenergia toorvarud
suurendanud oma produktsiooni, et lõpevad kunagi ja siis peab tehnolõo-tekkinud
reservide kahanemist jee* gia andma midagi uut, mis inimkon-vendada.
Nii oh Saudi Araabia suu- na vajaduste ratta pöörlemas peab..
rendanud oma toodangut ligemate 30 V.
JiilinilllinilllllllllllllllllllillllllllllM
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi.—. ka
neid mis et ühtu ajalehe seisukoh­tadega,
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning miitesohivuse
kerral jätta avaldamata.
iiiiHiiiiüiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiniini
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamendi-pärandüsed
on tulumaksuvaba^.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6 .;
liilllHIillllllllllllllliilllllllllllllililllinillllllllllllllllllllllllüli
Varjunime ,.AABS'i liige'' taha pei
tev isik taotleb „Meie Elus" .7. det­sembril
1978; õpetada ja juhtida
õpetlaslikku tegevust pagulluses. Hr.
Anonüümne suudab isegi lühendada,
et need õpetlased, kes temaga ühel
liin i l pole uuri rau ssu undades', on rah-vusreeturi
d, kes; kisuvad maha „vaba
eestlaskonna reputatsiooni":ja^katse­tavad
diskrimineerida Isegi ^.Baltiku­mi
iseseisvuse taastamise võitlust." •
Mainitud ; lugejakiri tõstab ülesse
paar. huvitavat küsimust, millele
pöördumisele eelnevalt tuleks' aga
siiski esile tõsta asjaolu, .et AABSon
rahvusvaheline õpetlaslik urganisat-
' •r-...nT;He eesmärgiks.on edendada
'inus-teaovust küsimustes,mis;te-
:rv:ul kõige laiemas mõistes eesl-
-i->,'--'Lii.!^e /ja -leedulastega/ üks-
. i:-mis• air!e\:al.lasj Kuigi AABSi liik­meskonnas
G;: ..•rölikearvuliseU ; eest­lasi,
lätlasi'ja leedulasi, ei- ole AABS
siiski rahvusi i k /ega. rah vuspoliit il mc
(š.t.',' välisvõitluslikV urganisatsioon'.
Liikmeid, k.a. juhatuses, kui "ka ,kü!>
verentsidest osavõtjaid vn ka/teis­test
rahvustest.; Oluline/õ]eks; röju;-
tada,; et AABSi juhatusliikmed ei
esinda-.rähvusgruppe/naguj; .hr.--; Aiio-.
nüümne.seda• näibj arvavat; kui' la
noomib; ,.vabat /eesilaskonda esinda-,
vat" praegust/ esimeest; dr. -Ivar
•iraskit. Viimane õn.õpeliane kes'.on
/vastutav AABSi liikmeskonnale mit­te
eestlaskonnale/v mis., puudulab
AABSi- tegevust./ ; ./ •
Oleks huvitav ;tutvuda põlijaliku-malt
hr. Anoiiüümse seisukohtadega
A
erinevaist .perspektiividest/..Näiteks:
kui ulatuslik oli. kohaliku elanikkon­na
osa vs. sakslaste osa juutide tap­mises
okupeeritud. Baltikumis; kas
kohalikud, olid vabatahtlikud tapa-taigulised
või kasutati neid sakslaste
poolt kavalasti ära; kas esines ka
taotlusi juute varjata ja. päästa; kas
balti' soost timukad olid isiklikud
erandid või osa suuremast antise-näitlikkusest
Baltikumis; kuivõrd
Õhutas antisemiitlüst juutide osa,hä­vituspataljonides
(nagu juutide hil.i-aegu
ilmunud uurimustööd seda sel­gitavad).,-
jne. . / - . . •
Eestlastel on selles küsimuses hea
võimalus vahendajat mängida . nii
mõnelgi alusel. Tuleb meeles pidada,
et eestlaste, ja juufide. vahekord aja­looliselt
on olnud parem kui- kusagil
mujal Ida-Euroopas. Lisaks, valdav
osa Eesti juute, pääsesid saksa timu­ka
ja tema käsitlaste küüsist põgene-
| misega itta'. Mis nendest N. Liidu ta-
; gaias sai on '.hoopis; ise küsimus. Kui
| AABS • •'. arvestaks. hr. Anonüümse
/nõudmisega mitte eelloetlet küsimu-
: si käsitledagi, siis läheb oleva holo-
! ca ust ki]-;ia!iduse kaudu ajalukku
| küllaltki julm piit balti rahvaist,
; kaasaarvatud eestlasist,.'Kas see on
; siis eelistatav : rahvuslik '^lähtekoht
iga eestlase, lätlase ja leedulase elu­nõudeid.
Muidugi vaigitakse sellest,
et ainult Kremli võimumehed määra--
vad, mida iga/inimene vajab, mis te­ma
töötasu peab olema, kus ta tohib
elada, kuhu ta tohib sõita, mida ta
tohib lugeda ja kirjutada ja lõpuks
ka mis tähendab Nõuk. Liidu krimi-naal
seaduse norm /.riigivastane te­gevus",
mille alusel igat inimest äh­vardab
vangla karistus või surma­nuhtlus
vastavalt .KGB heaksarvami­sele.
. Viimased Tallinnast saadetavad
ingliskeelsed illustreeritud, propagan­da
broshüürid püüavad välismaalas­tele
jätta mulje, nagu oleks Eestis gu maailmas
kõik. ilusamas korras, kus valmista­takse
ette -1980. a. olümpia regatiks
Nõukogude • Vene lippude lehvides.
Kuidas selles kavatsetud ettevõttes
pannakse eestlasi . teenima Moskva
võimumeeste huvisid, on teine küsi­mus.
On aga võimalik, et see suururi-
.tus /toob komissaridele ootamatuid
kõrvalnähteid, millest mõnigi välis­maalane
teeb oma järeldusi Eestis
valitseva korra kohta;. Eesti rahvus­lik
vaim ja enesetunne, mis ei saa
kunagi .leppida võõra ülemvõimuga,
leiab ikka oma eneseavalduse tee.
Meie kohus On välismaalastele
meelde tuletada, kuidas Eesti iseseis­vus
hävitati Kremli poolt ja miks
eestlased ei saa praegu valitseda
oma maad.
•/:.' Ühe näitena Kremli tüübiliste Va­lede
propagandas võime ette tuua
omaaegse N. Liidu Rahvakomissari­de
Nõukogu Esimehe ja Väliskomis-sari
V. M. Molotov'i sõnu Moskvas,
mis on TassT poolt edasi antud ja
avaldatud The Nevv York Times'is 1.
novembril 1939. a.:
^Vastastikkuse abistamise paktide
eriiseloom ei/tähenda seda, et Nõu­kogude'
Liit. mingil viisil ennast; se­gaks
Eesti, Läti ja Leedu : siseasja­desse,
nägu mõned välisajalehed se­da/
püüavad seletada. Just vastuok­sa,
kõik need vastastikku abistamise
paktid stipuleerivad kindlalt allakir­jutanud:
riikide /suveräänsuse puutu
matust hing ühe^eise siseasjadesse
mitte-segamise põhimõtet. Nõukogu
de Liidu vahekorrad Eesti, Läti ja
Leeduga põhinevad rahulepinguteie
mis sõlmitud vastavate maadega
1920. aastal.; Meie;; deklareerime, et
kõik tühjad jutud Balti riikide sove-1
.tiseerimisest. oh ainult meie ühiste
vaenlaste ja kõigi anti-sovetide huvi­des."
. ; ;/ ;;///;//...;•;:' :;'
Nii rääkis tolleaegne Nõukogude
Liidu valitsuse• juht/ja väliskomis-sSaar.,
Vaevalt üheksa kuud hiljem
olid kõik kolm Balti riiki sovetiseeri­tud
ja sama Molotov'ile ja tema üle­musele'
Stalin'ile täiel määral alluta­tud.
Analoogiliste propaganda võte­tega
opereerib Moskva "praegugi ko-
Teng taotleb aastaks; 2000 „ muuta
Hiina moodsaks tööstusmaaks ja
selleks on sõlmitud juba 27 miljardi
dollari, väärtuses lepinguid Jaapani,
USA, Prantsuse, Lääne-Saksamaa jt.
maade ettevõtetega.
Ameerika ärimehed on vaimusta­tud
Hiina turgudest ja seepärast ter­vitati
Hiina peaministri abi Tengi ja
tema abikaasa esimest ametlikku kü­laskäiku
USA-sse suure vaimustuse­ga.
Kuid USA president J. Carter oli
väga ettevaatlik oma väljendustega,
mis võinuks vihastada N. Liitu,
Sellevastu oli Teng väga avameel­ne
ja mõistis hukka. N / L i i d u agres­siooni.
Ta ütles kohe avalikult välja,
mida igamees teab sellel mandril,
kuid mida keegi ei julge välja ütel­da.
Ta märkisy et Moskva on tülikol-lete
taga igas maailma nurgas ja äh­vardab
maailmarahu. Kolmas maail-msõda
võib puhkeda Moskva tege­vuse
tõttu. Ta nõudis, et Moskva
laiutamisele tuleb panna piir;
Teng kinnitas ka, et Kiina on kogu­nud;
vägesid; Vietnami piirile, sest
vietnamlased on korduvalt provot-.
seerinud piiririkkumisi. Kuid ta ei
ütelnud, et Hiina kavatseb rünnata
Vietnami. Kuid USA-s oli ka ringkon­di,
kes olid tagasihoidlikud USA uue
sõbra suhtes, ühed leidsid, et sõbra­likud
vahekorrad Hiinaga vihastavad
Moskvat. Teised olid mures Taivani
mahajätmise^ pärast. Senaator Ed-ward
Kennedy esitas seaduseelnõu,
milles deklareeritakse, et kui Hiina
kasutab jõudu Taivani vastu, siis see
ohustab maailmarahu.
Teng taotleb praegust mahajäänud
Hiinat moderniseerida. Selleks liigu-vad
Hiinas, välismaiste ettevõtete
esindajad ja sõlmivad kokkuleppeid.
Jaapani ettevõtetega on sõlmitud .10
miljardi dollari "väärtuses lepinguid,
Prantsuse ettevõtetega . 7. miljardi,
USA-gä 2. miljardi väärtuses. 1985.
aastaks taotletakse vähemalt 75 mil-jardi
väärtuses välisinvesteeringuid.
Hiinal puuduvad praegu riigivõlad ja
välispangad usaldavad hiinlasi. '
Hiina uute juhtide eesmärgiks on
tööstuse ülesehitamine; esmajärguli­se,
tehnoloogia rakendamine ja riigi­kaitse
kõvendamine.: '-."•'•/.
Mõnelt poolt •kaheldakse selles, et
Tuleb märkida, et Eesti, Lati ja /Hiina/ suudab .miVsuuri valis võlgasid'
Leedu diplomaatilised, esindused kui ^suda. Ainukene produkt vahetus
ka Balti or-ganisatsioonid on paljude kaubaks on Hiina õli. Hiina on kut
liitidele, kes peavad Vietnami toeta­ma
nii majahduslikult, kui ka sõja­liselt.
Kuid viimased: 12 kuud on. too­nud
Moskva poliitikale Kauge-Idas-ühe
tagasilöögi teise järele. Moskva
ei saanud kokkuleppele Siberi maa- >•
põuevarade ekspluateerimise suhtes
Jaapaniga ja selle tulemuseks oli
Hiina-Jaäpani rahu ja sõprusleping.
Jaapani ettevõtted; sõlmivad lepin­guid
Hiinas j a Jaapani: ärimehed as­keldavad,
et Hiina -turgusid omale .
võita.-Teiseks tagasilöögiks oli täie­likkude
-diplomaatiliste 'vahekordade
sõlmimine USA-sa, mille tulemuseks
oli nüüd Tengi esimene ametlik kü­laskäik
USA-sse. •
/ Kauge-Ida riigid olid senini. Hiina
suhtes vaenulikud, sest Hiina toetas
nendes maades geril j asid, kes võitle­sid
dshunglites. Pärast Kombodzha
vallutamist on tekkinud uus agres­sor
ja selle tõttu vaadatakse hiinlas­tele
vähe parema pilguga ja otsitak­se
Hiinalt kaitset N. Liidu ähvardu­se
vastu. India/ja' Hiina vahekorrad
olid halvad, kuid nüüd on õnnestu­nud
piiritülisid lahendada ja India
hing N; Liidu vahekorrad on halve­nenud.
; /
'. Sellel tagapõhjal-näib, et USA on
kolmandaks maailmasõjaks juba
oma liitlase valinud ja selleks on Hii­na.
N. Liidu tohutu suur sõjajõudu­de
ülesehitamine ja otsene vallutus­poliitika
Aafrikas ja Aasias sunnib
valima poolt.
Atlantas seletas: Hiina peaminis tri ;
abi Teng Hsiao-ping ajakirjanikele,
et Hiina ja N. Liit ei. saa kunagi olla
sõbrad/ sest N. Hrustshevist alates
taotleb;Moskva.'vene.tsaaride impe­rialistlikku
poliitikat ja Venemaa ei;,
öle enam sotsialistlik riik, vaid taot-leb
hegemooniat Hiina jt. riikide üle.
Kuna Tengi ja J. Carteri ühises
kõmmuni kees leidus N. Liidu arvel'
sõna hegemoonia, siis protesteeris N .
Liidu saadik A. Dobronin sellepärast
USA välisministeeriumis. Selle külas­käigu
tõttu on USA ja N. Liidu SALT-II
kokkuleppe allakirjutamine suure
küsimusmärgi all.
'•'••" AJK / •'
aastate kestel teinud kõik mis või­malik,
et vastavate riikide valitsusi^
parlamente ja avaliku elu tegelasi in­formeerida
sündmustest Balti maa­des.
See on olnud tähtis töö ja seda
tööd peame jätkama..
ädalakrooniko y1 -r
küsimuses?
I UKS R' k-ib-veel ülesse ü
ui . kumnvaiine olukord. Hr.
liiünurc:;::3hütab, et' „pöie-ku
/juudi- küsm]u>es''i' mille kiisitamis!
AABSi raames • ta nii rangelt kõrval­dada
; näib .soovivat..' Tõigaks . jääb
siiski see, -ei. Baltikumis, hävitati
juutlus ja juudid sõja aastail. Olgu
see /-lt-ooiimmuiiniiuudd:: saksa okupatsiooni
ajastul või mitte, ka saksa dokumen­did
;näilavad,;.ei _.köhahkke; isikuid
Gsalcs/timukate/tiimide :d\l\ einsätz-grii-
ppiue; tegevuses..vSenini/ toetub
nn. hoiocaust . kirjandus pea; täieli­kult
ellujäänud juutide, mälestustele
,ja ..saksa arhiivi...'materjalidele, mis
kokku jätavad võrdlemisi' halva pil­di
balti rahvas!est-'sõ/a päevil':' Kuid
seda ajastut j a / toimunud, sündmusi
on võimalik ka uurida ja selgitada
ks; vä-
Ano-köige
. vähematki õigustust AABSi presiden-
| -"d:; . "•-,"-0'.: ii;'L? d a-. eri koi" il ees id.'. tolle
verise, aastakümne valutavate prob-kv'.
v,ji.-'e \alustamiseks." / Siin.' on
vist. tegemist . võitiusägedusiiku '-pi-mes!
ii!iij.-s^ .a. või' muu -nveite sassi
minemisega, Mai-niiud': komitee ees­mark,
on uu kidur põli j aü kult ajavahe­mikku
1939—1949, mis allakirjutanu
meele st /k a ta b -. m i 11 e/' 'a i n u 11 . saksa,
okupatsiooni vaid; lisaks ka.'..sellele
eelneva jajärgneva NõukoguaeLiiclu
okupatsiooni-, seega ka viimase-küü-.
ditamised;j.a timukateod.:Seega tuleb
pärida, täpsustamist^ hr. AnoBÜüm-seli,
et kas õpetlastele; teadniatuit
pn ülesse seatud mingi ,,,uüs-Toron-
• to liin eesti rahvusluses", mis ühe
•hoobiga ära' keelanud on ka terve N.^
Liidu: okupatsiooni ajastu uurimise;
ja valgustamine?/Võibollak.on meil
põhjust olla äga hoopis; tänulik, kui
antud juhul .AABS j ä äb olevale liini­de-
ja.ei nihu ta ennast ..taolisele uuš-rahvusluslikule
teele., '
-Tõnu Parming
Iraani islamiitide usuline juht
Khonieini nimetas omalt poolt Iraa­ni
peaministriks tuntud shahhi valit­suse
vastase Mehdi Bazargäh ning
praeguse peaministri Bakhtiari endi­se
sõbra. Lähemad päevad näitavad,
kas need kaks, endise opositsiooni
tuntud juhtivad isikud suudavad
omavahel kokku leppida või tuleb
kodusõda. Bakhtiari on ütelnud, et
Iraanis/on üks riik ja üks valitsus,
kelle juhiks on tema. Kõik näib ole­nevat
sellest kelle poole hoiab sõ{'?.-'
vägi. . :. .
' " ' • - •:: ' ! ' "'
Filipiinide valitsus on leatanud//et
ta ei' lase tulla oma sadamatesse.ül>
tegi 'Vietnami põgenike laeva ega. la­se
põgenikel tulla maale.-/;-Maa - on
nendest juba üleküllastunud j a ne­mad,
ei saa enam uusi vastu võtta.
Lahkumisel USA-st teatas tr1 • •
peaministri abi Teng Hsiao-^^n/ ei
Hiina valitsus on andnud efasi laat
se Richard Nixonile'külastada Hll^a:
lähemal ajal, lubas hiinlastel :-
mait emigi-eemda J a hoiatas raa
vene imperialismi eest.. Hiina ;'T
praegu emigreeruda 300 pe;;a!;
päevas.' Kuhu need emigrandid
vad, ei/.öle lähemalt teadaa .
\vasr Ontario peaminister. Bill Davis
tegi ettepaneku, et Kanada põhisea­dus
tuleb revideerida otsekohe ja
alles siis hakata selgitama kas selles
tuleb /midagi muuta või mitte. Näib
et käesoleval peaministrite konve­rentsil
veel ühisele kokkuleppele; ei
jõuta kuidas ja millised muudatused
tuleks põhiseaduses teha. .'•'
• : ' • ' • • ' ^ •'••'.- • ' - . . ' - . ' • : • • ' : ' . •-,
Kanada dollari väärtuse alalhoid­miseks
on tehtud juba laenu 50,000
miljoni dollari suuruses, kuid dollar
siiski langeb. Nähtavasti põhjusel, et
vitmase 9 kuu jooksul Kanada välis­võlg
suurenes 9,000 miljoni dollari
võrra. Kulla hind Inglise turul tõu­sis,
järsult viimastel päevadel. Vüma-
£eks-hiimaks oli 245 dollarit-unts.
• : --: ' ^ • /•••
;. Ülikoolid ei ole keskkoolide õppe-'
iiä)?ia;rahus. Briti Columbia Ülikooli
vastuvõtmise -eksamiiel kukkusid'-lä­bi
iTi!iidulii>ü inglise keele oskuse /p/U-ra<
i 44.S'1/- õpilasiosta
•aha- r v i sh elu mhiis teeri um
"T.
sunud oma maale välismaisi õli ette
võtteid ja praegu toodab Hiina vähe-malt
100 miljonit, tonni õli aastas.
Hiina õli on küll halva kvaliteediga
kuid Jaapanile See/kõlbab, sest Jaa­pan-
on suures õlipuuduses.
Praegu/käib N. Liidu ja Hiina va
hei äge kül,ma;sõja:kampaania.;Kahe
suure kommunistliku naabri' huvid
põrkavad mitmel, pool kokku. Ei ole
ainult see, et Hiina nõuab tagasi ve­ne
tsaaride pooltsada aastat dagasi
haara tuid maid, vaid on ka rohkesti
teisi' konflikte. Moskva on kogunud
4500 miili pikkusele Hiina piirile suu­ri
moodsaid õhu ja maavägesid. Hii­nale
on suureks ähvarduseks M. Lii­du
võimas Vaikse ookeani laevastik,
milline soetab omale merebaase Viet­nami
sadamatesse. Moskva sõlmis;
äsja tiheda sõpruslepingu Äfganista-niga
j a praegu käivad ägedad .sise­heitlused
Iraanis, kust ameeriklased
j a teised /demokraatlike maade koda­nikud
aetakse välja. : ' . / / .
; N./Liit kogub suuri vägesid-Iraani
piirile. Kuid kõige rohkem puudutas
Pekingiü; et Moskva 'klient"'Vietnanr
vallutas/ kiire kiöögiga' Kombodzha,
mis • oli. Hiina kaitse alune/ Võitlused
sellel maal Khmer Rõuge sõduritega
kestavad: ja Hima toetab
avaldajaid/ •
.-,-.Ühek.s--tege.\
-N. Liidu,'huA-id /kokku ^põrlaivad oi
ülemaailmne koiinnuiMstlik; iiiku]ni-ne.
N. Liii 'püüab.Hiinat i^ieerida.
Ta avaldab survet.Ida-Euro.op.a.aatei-
2. veebruaril aktsia hind $8.00
145 King Street West, Süite 1900,
Toronto; M5H 3M1 — tel. 3164-1131
; / V " õhtul tel. 925-6812:
vastupanu
Narköpfakatüh^
STOKHOLM — Viimasel ajal on
Tallinnas märgatud liikvel olevat
narkootilisi aineid, mida müüakse
„mustal turul". Mis laadi narkooti-kaga
tegu, pole (lähemalt teada.
Küsimuses on arvatavasti kange­mad
ained, mida väikestes hulkades
oh kerge läbi tolli tuua.' Arvatavasti
tuleb narkootikä Tallinnasse soome
turistide kaudu. c
Kuuldusi tõendab asjaolu,, et ko­dumaal
käinud kaasmaalased ön Tal­linna
sadama tollihoones näinud,
kuidas selleks välja õpetatud narkoo-tikakoerale
on antud nuusutada tu­ristide
kohvreid. (EPL) •
.^©omiona:.ei -ysäldlcs
le^evusväliaks, kuskXnJ ;u na ui-i
eskk-oolidele. tutvumiseks in-
HELSINGI^M, E.) — Soome Gal-l.
üp.l: (Oy,Supmeri' Gallup) poolt teos­tatud-
uurimus sõkumatu aiaiehe
•..Helsinain; Sanomat; i tei 1 im isel,/Vvl-,
gus,; et siin suhiu :aia-a kah tl us e aa
]uass.i'suli(lem%ahaudite poolt: välis­riikidest;
aii i 11 d.- pildi' usa tda ta v i; sse..
i,";Ve:di,' üle' 50^..V kküsiiletudesr
saadetud niin''-l'ii.
K:,,'()(
/laci.
vaskin.2toni täna^-a^d vmm^-
5000 põllumeest 'oma: fraki or
nihg/n.õudsid uõllusaaduste h[r\
tõusu.:.Kui valitsus' °eda'ei luha
taUmikud lähevad pankrotti:ja
läheb; suurte kompaniide,kätte
hakkavad müüma pollusaadusi
kõrgema hinnasa. .-'/'•
. Patricia- Hearst vabastati van«h
president; Garteri erilise- otsuse ^õh
jal, millega tema karistusaega m/a
detL Patricia kavatseb lähemal
abielluda oma endise valvuriga.
. /• Peaministrite /konverentsil. Gtia-
'tuleks üles- sea!da kondoomide
või mitte.f!), '.=•-.
'• •'•/ ^, ' ":
enK e: i
i,
!a sõjaväes teenib-7,800 naist,1
•armee koosseisust. Tüle\i-i
:ar\"u kavatsetakse suurem;!
nster Edmõnto-1-
-a.nu instituut ....... ,
ovat neaatiivse.-
loodetakse soku; .....
udud; informat-
• ua„ na au. Kaiiseiui
iš- sek:ius:. •
litt:
Staabiülem
irada arm
kaitsta.
tuvInstituüt palub Teie
Sf:
das arvainist, et tema ei näe ette
Kes võiks. Känadat/i
• avaldas 'arva-e
on liiga nõrk,
ises küljest .ta
unnata.;
; Yaatlejz
ja testamendis meenutamist"'••..
informatsioon: Dr. E. Aru ja
';-:---.;--;"V-:--: ''.-tei:. (4J'6)..-447^895ft..-;; ' ' / / j
jct.;-e
aioauile, i ui J 'aäneri-ikide-s t kui' so.fsja-
I!sniimaadesii,-.; Soömo ;' tal-ayj- \i.oAl
saateid peatakse, üsna .era:!x;(;letukä.:
;Kõtge/ 'ähemv usaldatavaks lääne­riikide;
osas/pidas enamik küsitlenud
soomlasteksötsialisiiikke/paiieiaja-üma
pildi.:sot-
^namikü
.lehti ning/kõige eks kiu
sialis'mknaadesL/ - pakub
nieeics m/tte-sotsialist.lik parteilehi,-'
-Selgus, et alati erusalda partei iiik-medki;
oina/ajaleh'te);.icui need viilis-'
maadest-kujutavad,/Nii paremal/kui
ka vasakul. •' •'.'.-• •
k
Eesti Rail
la" instrul
et rahva tl
lemisi sul
rahva t anti
Kogumini
tagasi. .
E. Eeri]
hea koon J
ühte kohti
ma mis ni
E. ArujJ
gub arhiixl
. suure kogi
Lõunasöl
Collegeis,
vaate L. jj
rest panus)
• Peale Jõi
gud üleõp]
mides:-ja p|
lauluvõistll
Peeter
..Moorkomj
les,. et Tori
organisatsi|
vades esiuj
ja eelviiim
jäte töid. il
seks, et nJ
pole kuigi
ti kättesaac
MITMEK1
Läudkonrl
lisus kunst
hilinemisega
oli Peeter Sl
nas — kir
Tpny Ruprel
pejõud, Joiu
metaja, Jud|
Ivask, Tim
ma Underys|
satsioonist,
kaat, Avo K l
AupeakomJ
et olles ise
liige, on tal
mese Eesti
nist head edl
paneelidiskul
rentsi raamel
Disküssioo
korianiöüda'
•'avaldamiseks
: duma, sest r|
mata-.kuulda!
sele palvele
kiiTpiseks.
Pühapäeval
MuusikakonJ
mi ruumidesl
viisega. Esin
koorid. Õhtul
rentsi l ä h em J
toome järgmi|
CHIM-raadil
lindistas laup
sika-konyerenl
paneeli.- See
AM 15.40 kaucl
veebruaril kel
kava nimi on'
tab muusika kl
du. programn)
sama kava 4.[
täkse pühapäJ
1.30—2.00 p .l
. Roman
.Muusikakonl
põhjustel ära
kuna selle aji
Virkhaus, kesl
Roman Toj lol
muusikakonvei
vaba.
JA-KATI
Teeme uusi ja|
muti suvilate
Helistac
Eestlaste aj
eestlasi. —
proovinumbl
„MEIE ELI
3 k. $8.50 \)\
se: 1 a. $30|
$13.50, 6-: k.
Lennupostil il
Tellimiskupc
Palun saatke
Tellimisrahal
(Tshekiga, \r<
Nimi:
Postiaadress:|
Kuupäev .
•' 's'.