Meie Elu = Our life, December 20, 1984

              m
:iu" nr. 51
ionvaganor-jš,
kus pünane.diktaator
(aile Märiam kasutas üle
|A(idis Abeba kaunista-
)iduväravate püstitami-listada
10 aasta möödu-
Jelassi kukutamisest. Ka
'J
abi temale vaenulikes
nälgjaile.
ajal väga tähelepanu
li Mengistu pöördus abi
Ima poliitiliste liitlassõp-
|da'Euroopas, siis lükati
ieseltjä külmalt tagasi,
lalt^ poolt 'saatis abi ase-j
, et sõjaväe „varustust"
lütada abistamisülesan'-
riende hind ei ole terve-
I. Juttu näib olevat siin
Itetud^üle 400 veoautost;
[t ja 24 helikopterist.
Lrertli ametliku teataja­lt
näljahäda põhjuseks ei
iid „Etioopias valitsev
njse koloniaalsüsteem"
saadetav abi ei ole mi-lui
„imperialistide süü­tus".
iHENDUS
etioopia kui üldse suure
Id Aafrika jaoks ainult
jnäoiiselt ajutine lahen-
|dil päevakorrale tõus-jti
ähmub varsti mõne
liab akuutsuse ja huvi.
jnikelaagrites, kuhu tä-
|iti lennukile on suude-iga
päev toitu, puudub
[.Teisal on vett, puudub V
la yalitsus ei oie hoo-
)llumajanduse kiviaeg-
I ülesehitamise ega tee-
^st, on paljudes nälgin.
|riades, eriti mägede va-i,
onnidele juurdepääs
ludest seesugustest pai-linimesed
leiavad tihti
ele kaevatud rebaseur-lähima
liiklusteeni kõn-iäeva
aega. Ainult 20%
jlginuišt on võiriielised
[da.sooritama, 80% oh
.kuma. Üldisel hinnan-
|^u'ar€neva>rahv'usvahe"
Jtöoni üJe >18,kuu iiiga
luuletaks toimetada ka.
kõikidele vajajatele, ei
jäästa üle 15—20%, ku­lt
cm järel ainult nahk
i j a lugemata arv neist'
|ks'öösiti, millal tempe-latel
aladel ja kõrveks
irkondades langeb 40
fese uuristatud aukudes
je ligi suruvad kondi-
|ea seal vastu. Et aidata
nende peagu sama
I olevaid naabreid, sel-
; rea lähemate aastate
Imaatilist rahvusvahe-cuski
silmapiiril ei ole.
[abiga, rööbiti tuleb võt-ümberkorraldamisele
lühiskondlik süsteem, >
kogu ulatuses, rahva- '\'
isvu ümberhindamine
|ed kõigeks selleks on
imaalsed. Etioopiat on
ima ,,Surma maaks".
JsUu.
V' 'ir.
lism
lost happy
liies gather
kovides an
lOur many
to are less
0 the many
lonourme
idsupport
[quality in
^e,joyand
1.
I
NELJAPÄEVAL,,20. DETSEMBKI^-^^ DECEMBER
Eesti Kunstide Kesknse presidendi Stella Kersoni
jutuajamine Grangevillel ajalehes
ümbruskonna murdmaasuusa­tajad
on huvitatud „E8to Valley'st"
ja jälgivad sealseid lumeolusid,
selgub Õrangei/illeM ajalehest
„Hurpntanian". Kaks treenerit koh­tusid
Eesti Kunstide Keskuse pre­sidendi
Stella KersonMga ja ära­tasid
koostöövõimalusi
Esiküljeartiklis kirjutab Judith
Phillips, et ODSS treenerid Don Ellis
ja Ross Martin on juba mõnda aega
vaadanud ringi sobiva maaala Jeid-miseks
Orangeville'i suusaklubile ja
noorte .Jackrabbits" programmile,
mis selgus^ kontaktist 150-ne pere­konnaga.
Klubi hoolitseks sUusara-däde
sisseajäniise ja korrashoiu eest.
Sel talvel eksperdid jälgivad lume­olusid
nHockley Valley-s'' (nii nagu
see kohapea^ tuntud) — varajast lu-mekatet,
tuulte mõju ja hilist lund,
mis oluline suusaradade ajamisel.
Stella Kerson ütles, et selline koos­töö
on ideaalne ja sobib Eesti Kuns­tide
Keskuse plaani. Ta ütles lehe
kaastöölisele, et kinnisvara osteti
eesti kultuurile kodu loomiseks.
Algne siht oli arendada välja vaikne
ala, kus noorem gei^eratsioon eesti-kanadaläsi
saaks õppida tundma
oma päritolu. Endisest suusakuuror-dist
on säilunud vaid hädasti paran-nagu
seda lootsime näha eelseisvatel
aastatel. Tegime suured plaanid, mis
kokku ulatusid miljon maksvale pro­jektile.
See oli, mis unistasime.kuid
reaalsus on teistsugune. Kõigepealt
alustame maastiku korrastamisega,
istutame valgeid mände Ontario
.,bicentenniari" puhul. Stardime ta­gasihoidlikult
kultuuripärandi par­giga.
alustades looduse kaunistami­sega.
Kevade ja suve jooksul viljele­me
rahvakunsti — kudumist, keraa­mikat
jne. See on koht, kus meie
kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud
saavad teha loomingulist tööd, foto­graafid
arendada oma oskusi, pro­dutseerida
videolinte! selleks et säili­tada
meie rahva traditsioone ja õpe­tada
meie keelt.
,,Säilitamine on meie ülesanne. Ees­ti-
kanada ühiskond on ainult 10 000-
ne ja see arv väheneb. N. Liidu valit­suse
all olevast Eestist ei ole immig-ratsiooni.
Üks-kaks inimest tuleb
välja — kuulus dirigent ja helilooja.
Raudrimp on tõesti rauast," ütles
Stella Kerson. ,,Meid on juba kaks
generatsiooni siin sündinud ja oleme
tegelikult kadumas, olles assimilee­ritud.
Oleme kanadalased, kuid meil
damist vajav shalee. Kuid ettepane- . on omad juured. Peameoma pärandi-
L^ud maaala väljaehitamiseks leidsid le kuidagi saama aluspinna, nii et
Alma Materi päeva aktuselt Montrealis. Dr. A. Kurlents teeb teata­vaks
selle aasta aühinnatööde tulemused. Tema kõrval istuvad teised
auhiniiakomisjoni liikmed - prof. M. Pühvel ja õp. H. Laatieots. All —
õp. H. Laaneots annab üle anahiina Uile Leitham'ile, aktusekõneleja
mag. Aino Müllerbeck. Foto —. M. Sultson
tugeva vastuseisu | 'ümbruskonna
maaomanikelt. Olenevalt sellest
Mono Council ei rahuldanud ette­panekut
tsoonida ümber maaala
meelelahutus
kasutamiseks
Escarpment
lubada välja
ikuks, (recreational)
ja söövitas Niagara
Commission'il mitte
ehitamist. 1. augustil
väljakuulutatud lõplikus Niagara
Escarpment plaanis anti poolele
maaalast tagasi meelelahutuslik
tsoon. 50 aakrit jääb keskkonnakait­se
alla, mis lubab selle kasutamist
vaid murdmaasuusatamiseks jne.
ANTI HALBA NÕU
Ajalehe järgi pr. Kerson usub, et
patju neist probleemidest oleks saa­nud
vältida ja ütleb, et neile anti
halba nõu enne avalduse esitamist
•NEC-le. ,,Meile soovitati ütelda välja
kõik, mis meiJ-südamel. -Tuua välja
kõik, mis meil kavas, arusaamisest,
et kill meie ei tee seda kohe, teist
seda on näha, maitsta ja Õppida. See
sobib Kanada mitmekultuurilisuse
sihtidesse. Muu tegevus, millele mõ­teldud,
on spordirajad, jalutusteed
looduse vaatluseks, ida-sinilindude
kasvatamine ja võimalikult ka puri-liuglemine.
Edasi Stella Kerson ütles, et eesti
rahvusgrupp loodab jagada selle
kinnisvara kasutamise võimalusi
kogu siinse ühiskonnaga. ,,Meie ei
soovi end eraldada laiemast ühis­konnast,
kelle, osa me oleme. See ei
tahenda, et rendiksime oma kinnis­vara
Jcoosviibimisteks ja lärmaka­teks
üritusteks. Ka ei kasutata nõl­vakuid
mäesuusatamiseks." Stella
Kerson lõpetas lootusega, et kuigi
naabrid on vastu, varem või hiljem
töötaine käsikäes.
Jutuajamise kohta, mis meie ühis­konnas
võib tekitada eriarvamisi, üt­les
Stžltä Kerson „Meie Elule", et see
© 00 ma
Tartu Ülikooli aastapäeva ja sel- eesti koorijuhid Kanadas, samuti he-lest
võrsunud Alma Materi päeva liloojaid ja tõlgitsevaid helikunst-on
Montrealis tähistatud pidevalt nikke.
1955. aastast saadik. Seega on neid
aktusi peetud paguluses rohkeiri
aastaid, kui nende prototüüp Tartu
Ülikooli juures eksisteerida jõudis.
Tänavune Alma Materi päeva ak­tus
loimus pühapäeval, 2. dets.
Aktuse avasõnas Eesti Korporat­sioonide
Liidu seenior K.Koppel ise-
Peale , R.Toi artikli on /selles
entsüklopeedias veel Kanada auto­rite
kirjutised Udo Kasemetsast, Ro­man
Toist ja Ingemar Korjusest. Ar­tiklis
Toronto kohta on muide kuul­sate
kooride hulgas mainitud Eesti
Segakoor.
Muude infirmatsiooniallikatena
loomustas Alma Materit kui teaduse vaatles kõneleja-yeerjärgmisi teo-lätet,
millest kõik on kutsutud osa seid:
„The Ganadian Family Tree': Ca-nada's
Peoples". Selles leidub kol­meleheküljeline
artikkel, milles juttu
Mmiräl J.Pitka rühma asumisest Bri-võimalust
enam 6i avane; Esitatud on mõeldud lugemiseks „Esto Valley'
kavasoli Eesti Kunstide Keskus nii ümbruskonna rahvale.
saama ja sellega kaasa aitama kul­tuuri
õitsengule. Järgnes ühiselt laul­dud
,,Vivataqademia..." Aktusekõ;
ne, „Eestist ja eestlasist Kanada
raamatukogudes", kandis ette mag.
Aino Müllerbeck.
Sissejuhatuseks tõi kõneleja rnõ-ningaid
statistilisi andmeid. Kuul­sime,
et Suur-Toronto Reference Lib-rary's
leiduvat 1,100 eestikeelset
teost ja Scarborough' linnaraamatu­kogude
võrgus 297. Toronto Ülikooli
raamatukogus leiduvat umbes 1,400
trükist, mis käsitlevad Eestit või eest­lasi.
Seda kogu täiendatavat umbes
100 uue ühiku võrra aastas.
Linnaraamatukogudele muretse-ti
Kolumbiasse jaseile toponoomilis-test
jälgedest (Pitka Mountain, Pitka
Point jne.]; sõjajärgsest immigrat­sioonist
[12,500 eestlast); eestlaste
arvust Kanadas {1971.a. 18,810, kel­lest
77.2% valdab eesti keelt; eestlas­te
kõrgest hariduslikust tasemest ja
heast kvalifikatsioonist jne. Maini­takse
eestlaste organisatsioone, koo­le,.
Tartu Kolledžit jne.
Andmeid Eesti ja.eestlaste kohta
võjb leida mitmesuguseis erialalisis
teoseis, kas või näiteks „Words: The
tavate teoste valik sõltub suurel mää- . Evolution of Western Languages" ja
rai iga üksiku raamatukogu juhataja nEthnic Folk Costumes in Canada".
suvast. Scarborough' raamatukogus,. Viimases on kolm lehekülge pühen-näiteks,
võib Eestit ja eestlasi puudu- datud eesti rahvarõivaile.
tavate raamatute hulgas leida selli- Eesti nime viivad kanadalaste ette
seid, nagu Ivar Paulson'i „ T h e Oid ka sellised paljuloetavad muinasju-
Estonian Folk Religion" jakoguteo- luraamatud, nagu Selve Maas'i „The
sed ,,Russification in the Baltic Pro-vinces
and Finland, 1855-1914" ja
„The Baltic States in Peace and War,
1917-1945" jne.
Moon Painters" ja^,,The Sea Wed-ding
and Other Storiesfrom Estonia".
„After the War" "on raamat, mis
kõneleb immigrantidest. Kogumaks
Oma ettekande eesmärgiks seadis materjali selle teose jaoks.reisis selle
kõneleja vaadelda, mida võib läbi- autor Jöan Bruce läbi kogu Kanada,
ODSS treener Don Ellis ja Eesti Kumstide Keskuse president Stelk
Kerson arutavad ,,Est(D Valley'' kasutada andmist murdmaasuusataja''
tele.-
lõike kanadalane leida ühest tüüpi­lisest
linnaraamatukogust, kui ta in­formatsiooni
Eesti ja eestlaste kuhta
otsib. Entsüklopeediatest võib ta
leida:
ENTSÜKLOPEEDIAD :
usutelles 250 isikut ja kogudes hulga
fotosid. Kolmkümmendneli lehekül­ge
sellest raamatust on pühendatud
DP-dele. Seäl on fotosid eestlaste
saabumisest St. John'i, New Bruns-wick'i,
Walnufi saabumisest Hali-fax'i
ja Sarabande'l pääsnuist Halifa-
„Encyclopedia Britannica". Selle x'i garanteenis. Teksti osas on juttu
„Micropedia"osalII köite märksõna Tartu Ülikooli professorist dr. J.Rii-
CD
21. dotsemSirõil s.a.
Tartu College's
Ml 8 õhtul
TARKUS" ORKESTER Sissepääs $6.00
„Estonia" juurest viidatakse „Esto-nian
Söviet Socialist Republic" juur­de,
kus lühiartikkel kõneleb, et Esto­nia
olevat üks Induvabariigest, vastu
võetud (admitted) Liitu 1940. a. Sa­mas
köites leidub ka lühikirjeldus
eesti keele ja kirjanduse kohta, samu-vesest,
keda ei lubatud arstikutse
eksamile. Teose päiksepaistelise-mail
lehekülgedel on tsiteeritud mõ­ne
Kanada ametikandja kõrget tun­nustust
Balti põgenike omadusile ja
tuuakse ka ära paarile eesti neiule
osaks saanud „happy ending'ud".
Eesti
Pültapäeval, 23. dots.
ÕHTU
kõnelab E. Toompui
mnsssata
ti artikkel Jüriöö mässust. Märksõna. "^is järgnesid vaevarikkalt alanud
„Eesti Ajalugu" juurest viidatakse esimesile tööaastaile.
„Marcropedia" II köite artikli juUr- ..Between Two Worlds. The Cana-de
„Balti Riigid". Seal vaadeldakse dian ImmigrantExperience" hõlmab
kaheksal leheküljel Balti riikide aja- kirjutisi 26-st etnilisest grupist. Nen-lugu
enam-vähem objektiivseh ja hulgas on ka kadunud kunstnik
isegi Micropeedias leiduvväärnorm,I-Ssärniidu jutustus tema isiklikest
„ admitted" on asendatud sõnaga elamustest,
«incorporated". See kirjeldus loetleb ainult kuivi
MEncyclopedia Americana'st" f^^^e ettekandest, millede varal luge-võib
leida märksõna „Estonia" all Ja soovikorral saaks omal algatuselgi
kokkuvõtliku artikli korrektsete ^^^^^ ^^skursioonile onia lähimas
andmetega, avalikus raamatukogus. Kõigest kõ-
,,Encyclopedia of Musicin Canada". ^^leja poolt pakutud informatsiooni
Selles leidub artikkel„Estronia" dr. küllusest, tema teravapilgulisist tä-
Roman Toi sulest (redigeeritult). Är- helepanekuist ja vaimukaist kom-tikkel
kõneleb eesti ajaloost kuni "jentaaridest sai täife naudingu aga
1940 ja eestlaste imigratsioonist Ka- ^^^^It kõnet kuulama tulnud publik
nadasse. On öeldud, et eesti muusika Ettekannet, mis reetis, et kõnelejale
tugevaim traditsioon Kanadas on tegutsemine on bibliotekaarina
koorilaul ja on löeteldud tuntumad "^^^agi palju enamat, kui ainult iga-Õppige
inglise keelt
vabal ajal
oma kodus
ilu võib olla väga raske neile, kes inglise
keelest aru ei saa. Isegi lihtne tänava silt märgu­andega
võib kujuneda suuremaks komistuskiviks.
Kuid abi on saadaval.
Ontario Haridusministeerium on oma töö­kavasse
võtnud uue kursuse — ,,English as a
Second Language".
See kursus võimaldab õppida inglise keelt
teile sobiva kiirusega oma kodus.
Ainus, keda vajate, on vabatahtlik eraõpetaja
— keegi, kes räägib inglise keelt. Teie eraõpetaja
korraldab registreerimise ja veedab ühe voi kaks
tundi nädalas teid aidates kursuse töödes.
Kursuse „English as a Second Language" lisa­informatsiooniks
võtk,e ühendust või laske seda
teha oma eraõpetajal Independent Learning
Centre'iga tel. 965-2657 või maksuvaba kõne
teel 1-800-268-7065.
Ministry of Education
©Ontario
Bette Stephenson, M.D., Minister
William Davis, Premier
päevane töö, jälgiti elava huviga.
Kõnele järgnes deklamatsioon Epp
Luik'ilt, kes loomutruult ja tekstiga
hästi harmoniseerivas stiilis esitas
kaks Anna Haava luuletust. Just
Anna Haava valimine oli oivaline
idee — sai ju alles möödunud oktoob­ris
sada kakskümmend aastat täis
selle eesti kirjanduse hilisromantiku
sünnist.
AUHINNATÖÖ
Auhinnakomisjoni nimel kõneles
dr. A.Kurlents, ainuke liige komis­joni
asutamisaegsest koosseisust. Ta
märkis, et 1959. aastast saadik, mil
esmakordselt tööde võistlus välja
kuulutati, on esitatavate tööde ise­loom
suuresti muutunud ja seda ilm­selt
vastavalt õpitavate distsiplnnide
eelistamise järjekorra muutumisele
aastate jooksul. Kui Kanadasse asu­mise
algaastail tungivalt vajalik oli
kindlustada endale i\ii varakuU, kui '
võimalik, sissetuleku allikas, siis
loodeti seda saavutada parimini mõ­ne
praktilise iseloomuga eriala õp-.
pimise teel ja see peegeldus ka võist­lustööde
teemade valikus, kus tehni­lise
iseloomuga uurimused dominee­risid.
Aastatega on teemade valik
vaheldusrikkamaks muutunud. Au­hinnakomisjon
on senini alati ühe
teemana ette pannud mingisuguse
päevakorral-oleva eestiainelise as­pekti,
kuid rõhuv enamus autoreid on
senini ikka eelistanud kirjutada va­balt
valitud teemale. Sel aastal otsus­tas
aga komisjon eestiainelise teema
juures piirduda ainult nõudega, et see
küll eestiaineline oleks, kuid muud
asjaolud jääksid autori valida.
Sel aastal tuli sisse üksainus töö.
Komisjon seda läbi vaadates leidis
selle olevat esimese auhinna vääri­line.
Töö oli kirjutatud klassitsismi ja
romantika perioodi kohta saksa kir­janduses.
Ümbriku avamisel osutus
võistlustöö autoriks ja $500.00-lise
auhinna võitjaks Ülle Leitham, kee­leteaduse
üliõpilane McGilli Ülikoo­list
Montrealis. Ülle Leitham, kes
kuulub Eesti Naisüliõpilaste Seltsi,
on üks aktiivsemaid liikmeid eesti
nooruse hulgas.
Auhinna üleandmine komisjoni
liikme abipraost H.Laaneotsa poolt
kutsus esile publiku kauakestva
aplausi.
Üleskutse järgmise aasta võistlu­sest
osavõtmiseks luges ettekomis-joni
liige professor M.Pühvel ja selle
tekst on avaldatud „Meie Elus" tei­sal.
Ingrid Mikk'u sisukas lõppsõna ja
ühiselt lauldud hümn lõpetasid hästi­korraldatud
aktuse, millele järgjies
kohvilaud. -ts-
Esto* 84 Tallinna tv-s
Nagu kuuleme, on pühapäeval,
25. nov. näidatud Tallinna tv-s fil­mi
Eesti Päevadest Kanadas. FilmiQ
esinejad olid rääkinud on^a mulj®»
test ja näidanud pilte.
Tv-vaatajatel oli tekkinud küsi­mus,
kas inimesed tõesti elavad niü
Kanadas, nagu filmis oli näidatud.
Meie ei oska seda elu siin täieli­kult
ette kujutada. Kanada elatus­tase
näib olevat tunduvalt kõrgem
kui meil siin.
Isegi Kanada kohvipurgid on sel­lised,
mis silma rõõmustavad. Siin,
kui kohvi tuleb ärides müügile,
saab seda läbipaistvates kottides,
pealt klambriga suletud, nii et õiget
kohvi hoidmise kohta meil ei ole.
Puudus pisiasjadest teeb meeleolu
tihti hapuks, kirjutatakse okupeeri­tud
Eestist.
Nädalakroonika
TORONTO - Eatoni tööliste
ametiühing kutsub omale appi teisi
ametiühinguid, et seda suuräri põl­vedele
sundida. Nad tahavad saada
kõrgemat palka, arvestamata seda,
et suilräride sissetulekud üldiselt
on vähenenud ja möödunud aastal
Bay koos Robert Simpsoni äriga
töötas kahjuga ligemale 160 miljo­nit.
PEKING - Hiina yalitsus on
teatanud, et Marxi ja Engelsi õpe­tus
kommunistlikust korrast on
ajast ja arust. See tuleb visata koli­kambrisse
ja leida uued alused
ühiskondliku elukorraldamiseks,
mis vastab käesoleva ja tuleva sa­jandi
elunõuetele. -
M A S S A A Z H & T E R A A P IA
LEIU TERTS
Registered Massage Therapist
Vastuvõtt kokkuleppel..
Tel. 757-8679
„MEIE ELU" talitus
ja toimetus on suletud
detsember 24., 25. ja 26.
Esikülje kaunistus—
kunstnik ABlEL LEE
AASTAKS