Meie Elu = Our life, June 11, 1981

              1981
Iks
31;
belle-loris-lau-liunis
le i i -
plaa-täre-
[sega
lista-aeti
„aü-pea-lEriti
see
.reen
asja
Innad
Cat-lal
ikia
lo õli
talgu-lltGhe-iliste
liide
)d on.
liipea
>aiiud
M. Nii
lä
•M tO-
[tik |a
mhas-
5uure-töö-
[Re-
10 Pa-jilised
)ensio-labidä-
Imõnel
8011-
Isutab"
^Ijas'^
rohu-
|gi teh-ei
ole'
vaja-lädala-lis,
lau-ivihar-
;te Su-uksed
Itab. et
autode
jny an-tindlus-
Coul"
11 ainu-teeb.
leä p i i -
vana-
Ita
py tea-iitävad,
mdami-ei
o^e
lori nad
noore-
* •
llustüs-
IPontiac
[astutus-imaks°
-$25.-^-.
[alla; 65^
Itas. Sa-foniikka
Alanda-lamiseks
iba aas-latavatö-fea
kind-jielupool
atito ka­ita
ei ole
KIVI
võtavad
ist.
lel „Ees-lliselt,
on
raditsioo
)imuvad
— see-brchester
1 J ^
„Meie E l u " mr. 23 (1634) L, 11. JUUNIL -
aas
'IBII
ASTU ETTE, MÜÜS GENERÄTS^ \ See kaste kõnepast
ühtub nende kõigi südamesoovidega/ keg üha enam näevad
vaiadust , .vahtkonna vahetuseks" meie kulf«BRnHparffl^dŽ v
'sel ja rahvuspoliitiliste
da neist kes juba annavad
kuulda hinnanguid tehtule jä
ANNE TÜLL on erialaõpetaja Ibim
G. Diefenbakeri-nimelises koolis
Searboros, Eesti Täienduskoolis raŽ-i
vatantsuõpetaja, nooremgaider, kor­raldaja
või osaline teatrilaval, suur­ürituste
eeskavades/laulukooris; ühe
sõnaga, enamustes Torontos toimu­vates
kultuuriürituste.
Oleme Teidikobaim^ palju­del
kultuuriüritustel, kuulute kind­lasti
isaljudesše organisalsioonides-
•§e? ^ . '
; — Mä ei. ütleks, et kuulun igasse
organisatsiooni, mille üritustest olen
osa võtnud. Kuid kui minult abi pa-luta'kse,
siis püüan aidata, niipalju
kui suudan. Kuna vaba aeg jääb jär-
' jest napimaks, siis püüan oma te­gevust
piirata; — k u i d ega seegi
ju ei aita. y
Enamus meie.kohalikest rah­vuslikest
organisatsioonidest tööta­vad
vanema generatsiooni juhthni-sel.
Kas olete märganud konflikti va­nema
ja noorema generatsiooni
koostöös?
— Ma leian, et kogu see jutt vana­de
ja noorte konfliktist on aluseta.
Eriarvamused ja tõekspidamised va­litsevad
ka samavanuste seas ja jää­vad
püsima ka tulevikus, nükaua kui
püsib individualism jä isrkjik julgus
ennast väljendada. Näitena võiksin
nimetada oma õde, kes on ainult
paar aastat minust noorem: evime
aga elust hoopis erinevad vaated ja
arusaamad. Isiklikult olen ma aiati
väga hästi läbi saanud vanema gerie-ratsiooniga
ja mul on nendega kok­kupuudet
väga sagelk Elasin paar
aastat Eesti Kodiis ja külastan neid
tihti. ,
Usun, cl, meil noortel läheb vane­ma
generatsiooni abi ja elutarkust
hädasti vaja, kui tahame oma rah­vusgrupi
seltskondlikku tööd edu­kalt:
jaükata.
ISE?„Meie
panuse
noorte osa
töö edukal jätkamisel?
— Arvan, et organisatsioonide
juhtkonna otsene ülevõtmine noorte
poolt ei oldks loogiline ega edukas.
Juhtkond peafo ikasvama juurtestc
Näitena tooksin skaute, gaide, rahva-tantsijaid
ja võimlejaid. Seal kasva­vad
võimelised juhid aastate jooksul
liikmete seast ja see on kindlasti
ideaalseim moodus. Seda ei saa mui­dugi
ralkeridada igas organisatsioo­nis,
kuid juhid peaksid ikkagi tõus­ma
liitoesikonnast.
— Kas arvate, et siinsete tosanafflc
laste seas on küllaldaselt võimelisi
noori juhtimaks kõüd meie praegusi
organisatsioone?
— Ma kahtlen selles. Arvan, et;ai-,
•nuit noortega ei jõua me kõiki kohti
täita. Võimelisi noori on meil küli,
kuid nad ei tule alati välja.. Midle
näib, et generatsioonivaheliste konf-
'liktide asemel on meil hoopis omava-heliste
sidemete puudus. Noortele ei
meeldi ise endid pak^kuma minna.
Kui neid aga kutsutakse, siis nad tu-.
levad ja aitavad
'Seepärast ma arvan; et meie va­nem
juhtkond peaks noorte kaasa­tõmbamist
vägagi tõsiselt võtma —
' neid otsima, leidma ja kutsuma. Or­ganisatsiooni
juhtkonna ülesannete
hulka kuulub ka uue juhtkonna kas­vatamine.
Meie .praegune juhtkond
vananeb ja sellega koos ka mõtlemis­viis.
Noored vajavad positiivset jul­gustust
ja juhtimispratikat, nende
väljavaated •kaalustavad meie ühis­konda.
Peame omistama tähelepanu
nende saavutustele.
I . Mida sisaldab tele tegsvpskava
.lähemas tulevikus?.
— Suurema üritusena nimetaksin
selleaastaseid ,iKillamän.ge". Need
toimuvad augusti kuus Moonstone'is
ja nende õhtune kavaline osa on mi­nu
mure^ks. Olin sellisena tegev ka
möödunud aastal, esimestel „Kilia-mänguder.
Seekord soovin seada ka­va
nii, et kõik maakonnad kaasa
teeksid. Eriti ohtralt aga sooviksin
noori kaasa tõmmata. Kavalise osa
kujundamisel on Harry Mürk mulle
oma- lahket abi lubanud.
Hiljuti avaldas Eesti Maja juhatus
soovi, et teeksin seal midagi noor­tega.
Oleme pidanud aktiivsete noor­tega
ühe koosoleku ja mõned plaa­nid
on olemas. Oleks vajalik tähista­da
eesti keele- ja kooliaastat vestlus-ja
vaidlusõhtutega. Selliseid õhtuid
peaks Eesti Majas korraldama regu­laarselt
ja kui.võimalik, siis koos
söögiga ja ka muusikaga. Nii harjuk­sid
ka noored Eesti Majaga rohkem.
,yLoomingu päevad'' Jõekäärul o r
väga teretulnud ja noorte rohkearvu­line
osavõtt neist väga soovitav. Ees­ti
kultuuri pole vaja initte ainult säi-i,
vaid seda tuleb ka edasi aren-i.
Loodame selleks abi „Loomin-l
u päevadelt".
— Millise pilguga vaatate mde
Morte tulevikku?
— Minu pilk tulevikku on väga op­timistlik.
Teatrilavale on juba jät­kunud
rioori vajaduse 'kohaselt. Ka
teistel kultuuriüritustel on noorte
käed vajaliselt abivalmis. Loodan, et
ka järgnevatel ülemaailmsetel Eesti
Päevadel noorte abi ohtralt vajatak­se.
Nii, koos vanadega, rikastume
J:().gemustega ja oleme valmis rah­vuskultuuri
tööd juhtiriia siis, ku'
•kord meie
Kooskõlas The Municipal and Assessment Act'iga ja linna­valitsuse
määruse Nr. 299-81 ja 300-81-ga on 1981. a. kin­nisvaramaksud
kindlaks määratud. Vahepealsele arvele l i ­saks
kuuhib lõpparve tasumisele järgmiselt :
KÕIK Viies Kuues Seitsmes Kaheksas
LINNA- osamaks osamaks osamaks osamaks .
JAOD IS.iuunil 15. j u u l i l 17. augustil 15. septembril
Maksuarved saadetakse välja 1. juuniks või eniie seda.
Maksumaksjad, kes ei saa oma arvet ettenähtud kuupäe­val
või vähe hiljem, peavad oma arve saamiseks pöördu­ma
kas i s i k l i k u l t : Tax Information' Counter, Main Floor,
City Hall, või telefonil: 367-7115 voi kirjutades: Tax Col^
lectör, City Hall, Toronto.
MAKSMINE: Arvet võib tasuda täissummas iga osamak­suga
igas pangas Suur-Toronto piireis ainult tähtpäeval või
varem, (Pangad võtavad selleks väikese asjaajamise tasu.)
Tshekid või postirahakaardid kirjutada City Treasurer
nimele ja aadressida City H a l l i '
Biiroo tunnid alates 8.30 hommikul kuni 4.30 p.L esmas-
W. A. WILFORD,
City Treasurer
• e
Ju sellest on vist-küU Imööduhud
kaheksa aastat, mil Merike Lügus
esmakordselt kunstinäitusega To­rontos
Estee Galeriis esflnes. §ee pak­kus
rohkemat kui tavaliselt kunsti­õpingutelt
tulnuil. Ärviistus märkis,
et tegemist on ühe nwgatava talen­diga.
Järgnevatel näitustd Torontos
on Merike tõendanud terilale osuta­tud
diagnoosi paikapidavust.
Möödunud laupäeval, 30. mail av^
tud näitus, jällegi Estee Galeriis (Pa-venport—
Ävenue lähistel), oli Meri­ke!
juba viies Torontos; Merike on
sündinud kodumaal ja vanematega
koos põgeniku-teekonna kaasa tei­nud.
Lõpetanud Toronto Ülikooli sot­sioloogia
alal, seejärele siirdus täis­ajaga
kunsti õppima Losi Angeles
(Calif.) College of Art, lõpetades sel­le
1973. Siit ka esimesed näitused ja
eshiemine Stratford Art Showks. Ta­gasi
Torontos lõpetab teist korda To­ronto
ülikooli, seekord kunstifakul-teedi.
Töötab vabakunstnikuna. Siit
Torontost muide ka edukas esineii|ii-ne
Vünis (1979) ning pikem peatus
LõunarAaMkas.
Algangi kaheaastase vaheaja Järele
toimuva 18-mne akrüülmaaliga m i -
tuse vaatlemist Lõuna-Aafrika sfää­rist
ja kohe ka pean möönma, et
olev näitusüldpilt on mõneti i^ahutu.
Esineksid nagu kaks erinevat Meri-kest.
Kõige varasemaist Jineaarse-test
figuraalmaalidest, milles võrra­tu
inimese anatoomia tundmine
liikumise edasi andmine,
tabav füsiognöomia ja tunde emot­sionaalne
väljendus, arenes maalili­seks
figuraalkompositsiooneiks
kunstniku isikupärases kujunduses
ja loomingu filosoofias, rahulikus in­terjööris
ja Intensüvses koloriidis*
Näitus 1979. a. oli ühtlane, mida käi­masoleva
puhul ei saaks väita.
Lõuna-Aafrikä atmosfäärsus, ava­rus
ja värvide küllus on kunstnikku
haaranud. Ta loomingusse on tulnud
tal seniolemata maastik/ varjvide
hõõgavuses. Ehkküll neis suuremõõt-melisis
maastikumaalides on inime­ne
(„Tantsijad", ,jRannal ö^äevitä-mas"
ja „Gitarrimängija"), on neis
see Merikese emotsionaalselt tunne­tatud
inimväljendus taan|äunud, jää­nud
dekoratiivseks maastiku fro^-
taalsusse. E i saa aga jätta kiinnita-mata,
et lamstnik end tutvustab ka
hea maastiku maalijana nU mltmw-
.ki dimensioonis. : Seevastu a^a.M-Queen
metaiud kolmtsele maalile „HommlkM-sed
uudised", lehelugeja Ja vaade
korgehitiise aknast üle suurlinna
kõrgehitiste taamal oleva (maastiku­ga,
on kompositsioonilt, maaliliselt
ja emotsionaalselt sünteesis ning
ms, suhtes parimaid näitusel
M i b , et .kunstnik seisab teelahk­mel^
otsib ja püiidleb BiÜdagi uut,
märgatavalt Õhulisema koloriidi suu­nas,
millest maastikulised maalid kõ­nelevad,
eriti aga täis valgust Ja
kiirgavust kahe inünfiguuriga kom­positsioon
iruumisMKes kammiks mu
juukseid". Muidu endises zhaanris
ilmingulised portreelised maalingud,
inimene harmoonilises selguses, rüt­miliselt
seotud pindade käsitluses,
ja värvide impressioonis,
oma kehaolekuga elavad ja ka-
Infanesed, on sellelgi näi­tusel
tähelepandavad. Eriti mainik­sin
msdealalt ,;Kuhinganna on lan­genud",
siis kaks naisfiguuri -Jm
päev", üksiknalne kirjaga „Vastus*',
tütariaps raamatuga hilistunnil ak»
nast varjude ja kuuga, „Magamami-neku
ae^* ja ühesõnaga kõigis esita-tuis
on ihnne kunstniku individuaal­ne
stiil, selgejooneline absoluutne
vormi valitsemine j a muljete-meele-edasiandmine.
Mäitus Jääb avatuks 18. juunini.
^ Ahjude, torude, radiaatorite parandamine ja väljavahetamine
Ahjude gaasiküttele vahetamine koos riikliku toetusega kuni $8W),—
1^ Mõõdukad hinnad, oskustega töömehed
RÖL A N D K U L . L I K Tel. (4!6^ 275-1280
WEW YORK (M.EJ - Erakordne
leeripidu leidis mai kuu lõpus aset
ligemale pooletuhande külalisega,
täites Armeenia Kultuurimaja suure
saali, kujunedes koos oma noorte
vanadega tõeliseks „rahvapi-duks".
Osavõtvaid külalisi oli saabu
nud poole tosina noore näol Toron-tostki.
Leerinoored olid mõlemast
siinsest luteri usu kogudusest, kelle-
*^est kaheksa koos vanematega olid
otsustanud teha ühise leeripidu.
kaasmaalasi oli seal üle kogu ida-i^
anniku keskuste, mängis suur or­kester
ja pidutuju oli kõigil kevadi­selt
koos leeriaegse meeleoluga ülev.
Pidu iseloomustusaks üteldi, et see
^ii taolisena, eriti oma rohkearvulise
osavõtuga ainulaadne.
Avaosas kõnelesid pastor W. Kop-
P^rniann — kes eelnevalt kiriklikul
önnistamistalitusel oli teenimas
MEW YORK (M.E.) — Kultuuri-päevade
järele oli siin teiseks suure­maiks
kevadhooaja kultuurMiseks
ürituseks kolme meeskoori ühiskont­sert,
mida täitsid New Yorgi, Con­necticuti
j a Baltimore koorid E. Ves-y
, A. Laane, M. ja E. Tammaru ju­hatusel.
Armeenia Kultuurimaja lava
oli kaetud 75-st laulumehest ja saa­lis
ligemale 500 kuulajat. Kui hUjem
kutsuti esineva ühendkooriga ühine­ma
ka publiikus viibivad endised
lauljad, siis paisus koor ligemale sa-ja-
pealiseks, tekitades juba laupäeva
taolise tunde. Muusikalme osa raa-D
mistati algul võimsalt !kõlanudi Mih­kel
Lüdigi bravuurse ,;Koiduga" ja
lõpus K. Türnpu samuti raudvara-laste
..iHdju hella tuuleke" ja ,;Mu
armas isamaa'ga". 'Solistkoorina toi­mis
Baltimore Eesti Laulumehed.
Hiljem järgnes samas üle kolmesaja
osavõtjaga seltsikondlik koosviibimi­ne.
, • •• ; •
Niisuguse ühiskontserdi idee leidis
laialdast heaksk:iitu ja taolise üritu­se
läbiviimist sooviti ika teistes eest­laste
keskustes, sama kavaga mis
kergendaks eeltöid. Kokkutulekud
teiste esinejate ja publikuski „võõ-raste"
nägudega, jkõnelemata eemal
asuvate vanade sõprade ja tuttavate
nägemisega toovad kohapeale suurt.
elevust. Seda oli Nev^ Yorgiski ala­tes
pidupäeva ennelõunast kui saa­bus
suur omnibus Baltimore rahva­ga
ning teised mujalt, ikes koondusid
Eesti Majja ja hiljem üle tänavanur­ga
pidusaali. Kuna samal päeval oli
Eesti Majas ka koolipäev, siis valit­ses
seal eriti elav tegevus.
Eelnevalt New Yorgi Eesti Nais­koor
korraldas V. Kangro juhatusel
ühisesinemise Baltimore E. Naiskoo­riga,
mida juhatab Walter Esop. 40
naislauljat esinesid Baltimore Eesti
Majas rohkearvulisele publikule, kus
toimus ka Baltimore koori uue lipu
õnnistamine pastor U. Plankilt. Ka
seal oli hiljem tujuküllane seltskond­lik
koosviibimine. Samaaegselt Chi­cago
Eesti Maja Meeskoor (juh. W.
Polston) täiendatult kohalike soome
laulumeestega SWiikmelises koossei­sus
esines kohapeal eesti*, soome- ja
ingliskeelsete lauludega oma kevad-kontserdiks.
Kiviranna, kusjuures meenutati ka
okup. kodumaal olevaid eesti noori.
Teadustajana toimis 0. Berendsen ja
humoristliku pidukõne esitas rohu­teadlane
H. Tekkel, õnnistamised
kirikus oli jagatud kahele erinevale
päevale. Ilm oli suviselt palav (91F!)
ja rahvast mõlemal pool palju. Le-xingtoni
Ave. kirikus õnnistati Jaan
V. Järies, Hillar E. Küss, Mart Ko­bin,
Pia L. Salmre, Edward P. Tom-son,
Thomas E. Tomson, Aiki L.
Vinkman ja Virge M. Vinkman ja
Pauluse koguduses Eti K. Ainso, Ka­rin
S. Koorits, Merike M. Käo, Anne
Raamot, Marie A.Ajnibi'e ja Allan M.
Soobert.
Mai kuus asusid 86 Kanada ja USA
eeistlast turismireisile, et külastada
Kesk-Idas kolme maad: Jordaania,
Iisrael ja Egiptus. Torontost oli 33
eestlast, sellele järgnes Montrealist
20 ja 'Lõuna-Floridast 18 eestlast
ning üle kümme New Yorgist ja
ümbruskonnast.
Esmalt peatuti Ammanis, Jordaa­nia
kunlingriigi pealinnas. Sealt viis
teekond lõunasse Eedomi mägestik-ku,
ainulaadsesse Petra imelinna,
mis raiutud roosavärvilistesse kalju­desse
nabateanlaste poolt 2200 a. ta­gasi.
Läbides Samaariamaa, peatuti
imeilusas Galileas, Seal külastati
paiku, kus Jeesus kuulutas ja ime-tegusid
tegi. Sõideti laevaga üle Ga-lileä
järve, kõmiiti Kapernauma lin­na
varemeteT ja söödi lõunaks
,;Peetruse kala" praadi.
Meeldejäävad olid hetked Naatsa-reti
vanas „ko,gudusekajas", kus Jee­sus
kord oma esimese jutluse pidas.
Unustamatud olid vaimulikud het­ked
Ketsemani aias ja Õlimäel.
Võimsalt kõlas eestlaste laul karjas­te
väljakul ja Petlemmas Jeesuse
sünnikoha kirikus.
Terve turismireisi ajal kandsid
eestlased rinnas sini-must-valgeid ni-mesilte.
Kahte moodsat turismibussi
kaunistasid eesti värvidega loosun­gid:
«Estonian Pilgrimäge".
Jeruusalemmas ja ümbruskonnas
tehti ringreise nelja päeva jooksul.
Viimasel õhtul sai iga eestlane vas­tava
mälestusdiplomi Jeruusalemma
linnapea allkirjaga, et on külastanud
iRahulinna, mis praegu oma maail­ma
rahutuste tulipunktiks. Unusta­matu
mälestusena oli eestikeelne va-baöhü-
jumalateenistus Kristuse tüh­ja
hauakoopa juures asuvas aias, mis
2000 a. tagasi kuulus Joosepile Ar-mäatiast.
Vaatega Kolgatale, laulsid
seal 86 eestlast „Jeesuse • risti juur­de
ma tahan ikka jääda."
Kairosse saabudes viidi eestlased
ööbima uude „Holiday Inn" luksus­hotelli,
kus peatuti 3 päeva. Külas­tati
kuulsaid muuseume, Sakkara ja
Memphise vaaraode linnu ja kuul­said
Giza püramiide.
' Turismireisi heaks kordaminekuks
aitasid kaasa A. Truuvert Torontost
ja E. Heinsoo ja A; Randpalü Mont­realist.
Vaimulike lauludega esine­sid
Anadie Allik Floridast ja Dag-mar
Muru Montrealist. Turismirei­si
üldjuhile pastor H. Rüdmikule oli
abiks ja teise bussi vaimulikuks ju­hiks
Erich Allik Floridast. Vaimulilfe
sõnavõttudega teenisid kaasmaalasi
Heino Altosaar ja Edgar Heinsoo.
Kuna ruumipuudusel ei saadud
kõiki registreerijaid sellele turismi­reisile
kaasa võtta, siis korraldab
pastor H, ^Rüdmik uue Piiblimaade
turismireisi täiendatud kujul 26. okt.
kuni 9. noV. sel aastaK Seekord piir­dutakse
vaid ühe turismibussiga.