Meie Elu = Our life, September 4, 1986

              „Meie Elu*, nr. 36 (1904) 1986
Mälestuste rajal Roderich Pruks
0 o 0
1
Juulikuus tähistas oma 82 aasta
sünnipäeva kutseline ajakirjanik,
kauaaegne „Voitleja" toimetaja ja
Katsarügemendi reservohvitser
Arnold Joonson. Rõõm i i i teda ko­hata
laulupeol Heidelbergis. No-pin
tema elukäigust mõned huvita­vad
oonson siirdus ajakirjanduse põl-
1929.a.Kaja" toimetusse repor­terina
ja kutsutiPäevalehe" toime­tusse
1930. Järgmisel aastal korral­das
riigivanem K. Päts diplomaat­ilisele
korpusele ringreisi Eesti tut­vustamiseks.
Peatoimetaja G.E. Lui­ga;
ei sallinud Pätsi silma otsaski;
ehkki seda aVaHkult ei väljendanud.
Kuna ringsõidule olid kutsutud ka
ajakirjanikud, saatis^ Luiga pnna A.
Jöonsoni, kui staažil^ kõige noorema
toimetusliikme, tahtes sellega nii
Pätsi: üritust alavääristada.
RINGREISIL' , .
Ringsõit autodega kessis üle näda­la.
Diplomaatilise korpuse doyeniks
oli tollane Soome saadik Aarne Vuo-rimaa.
Peale tema oli ringsõidul rida
Eestis akrediteeritud diplomaate,
samuti välisajakirjanikke ja mõned
konsulid. Kõige huvitavamaks ku­juks
oli, aga N. Liidu saadik Fjodor
Roskolnikov, päritolult aadlik ja
tsaariaegne mereväeohvitser. Meie
Vabadussõja algul oli R^olnud puna­laevastiku
komandör ja võeti inglaste
poolt sõjavangi, kui miiniristlejad
,,Avtroil" ja ,,Spartak" (meie hilise­mad
„Lennuk" ja ,.Vambola") alis­tusid.
R. vahetati hiljem N. Liidule
välja. R. mõrvati Stalini käsul kui
i,ärakargaja", hiljem aga rehabilitee­riti.
^ : : [ ;
RINGREISIL VEIfE SAADIKUGA
Ajakirjanikeloli kasutada b-istme-line,,
Renault", mis oli aga enamjaolt
pooltühi, sest saadikud kutsusid aja­kirjanikke
sõidul endaga vestlema.
Nii oli Joonsonil võimalus olla Rak­verest
kuni /Narvani Roskolnikpvi
autos. R. piirdus rangelt ainult kahe
teemaga — Eesti maastik ja Napole­oni
sõjakäigud. Napoleoni ajajärgu
uurimine oli R-ile nii suureks hob-byks,
et ta kirjutas isegr näidendi
\,Napoleoni sada päeva", mis isegi
Estonias esietendati. Ringsõidul Ees­tis
oli R.^ saatjaks tema naine —
erikooli läbiteinud NKVD' naisamet­nik.
Kummaline oli kuulda tema hin­nangul
läänemaailmast: i,Ainus asi,
mis mulle läänes meeldib, on see, et
siin naistel kätt suudeldakse..."
Tartus oli linnavalitsuse poolt kor­raldatud
bankett. Kuna oli ette näh­tud
õhturiietus.-siis Roskolnikov i l ­mus
kohale hilinemisega, kuid ainu-"
kesena, kes kandis ordenitega ilusta­tud
frakki — suure Amanullah orde­ni
sarpi kõrval ka Lenini orden. Ta
' sai oma jahmatusest jagu ja kadus
kiiresti WC-sse, kus end ordenitest
paljaks kooris, need aga eksituses
. vale frakimantli taskusse libistas.
Viimase omanikuga need ,.sattusid
pärast banketti hoopis kõrvalisse
võõrastemajja. Järgmisel päeval oli
politseil nende ülesotsimisega tege­mist.
• • RATSAMATK UNGARIS •
Oma elu kõige huvitavaniaks epi­soodiks
peab ^Joonson osavõttu
. 1932.a.: toimunud omapärasest 1200
km pikkusest ratsamatkast Ungaris,
mis oli korraldatud sõbralikele välis­maa
esindajatele Ungari tutvustami­seks.
Sellest võttis Joonson osa Eesti
Kaitseliidu peastaabi esind'ajana. Sa­mas
oli Eesti armee esindajanai kap­ten
Till. Matkaseltskond, oli raivus-
^ vaheline. Kutsutud külalisi umbes
• 30, lisaks umbes samapalju ungarlas­test
saatjaid. Viimaste arv mõnikord
kasvas mitmekordseks. OJivitserid
. igaüks oma maa vormis, lisaks aad­likke.
Euroopa suguvõsadest ja üksi-cud
daamid. See huvitav ratsamatk
kestis üle kuu aja. Päevad möödusid
ratsutamisega läbi Ungari ihaastiku.
Igal õhtul uues asukohas banicett ja
tshardash; Matka üldjuhiks oli ratsa­väe
kindral Horthy — tolleaegse Un­gari
riigihoidja admiral Horthy va­nem
vend. ^
Kuna vastuvõttudel tuli kanda
esindusmundrit, mille juurde kuulus
ka mõõk, siis see osutus Ungarist
koduteel takistuseks Tshehhoslo-vakkia
piiril, kuna valitses keeld rel-
' vade veoks Ungarist TshehhosloVjak-kiasse;
Lõpuks ühe tsehhi majori te­lefonikõne
Prahasse lahendas olu­korra
ja mees ühes mõõgaga lasti
läbi".
„A^SCHLUSSr' TUNNlSTAfA .
Joonsoni elu ja tegevus on olnud
tihedalt seoses kodumaal Kaitselii­duga.
Pärast Sõjakooli lõpetamist ta
oli Kaitseliidu instruktoriks, millele
paralleelselt toimetustööle; järgnes
korduvalt eriülesandeid Kaitseliidu
peastaabilt 1938/39 Joonson oli Kait­seliidu
peastaabi atasheeks Varssa­vis
Poola Küttideliidu — Zwiazek
Strzelecki juures. Ehkki kokkulepe
Kui Sao Paulo eestlaskonnas tea­tavaks
sai, et 7. augustil Roderich
Pruks oli sulgenud silmad igavesele
unele, oli eestlaste lein üldine.
R. Pruks sündis 13. juunil IQoe.a.
Emaj,õe kallastel, Kavastu vallas
Tartumaal. Käis koolis Tartus, Treff-
Sel suvel oli malemängu-õpetus võe­tud
Jõekääru laste suvekodu õppe­kavasse
ning seda õpetas L. Joselin.
Esimene võistlus peeti 12. juulil
kolmel voorul kus saavutasid punkte
ja tulid kohtadele: 1. Toivo Pajo.3
punkti, 2-3. Kalev Kaseoru, Daniel
SOOME ETTEVÕTE ,
ALUMINUM
DESIGN
nerigümn.misoiijätn^^^ Schaer'1,5 p. 4-5, Mart Kaljurand
tugevad ma estused, et ka peale 60- ^arl kaseoru 1 p.,. 6-7. Erik MüteT
ne aasta voorsil elamist, ta selee i^,, D^U nl
' . . Valev Rebassoo 0,5 p. 8. Väke laan
koo ile suure armastuse ja UBuo- 01 ; „ „ i ; i / J " , ,
J- . . . > x i X T 21. uulil peetud voistuse sa d
damisega tagas, moti^^^^ punkte: 1. Sven Linkruus 4 p .
dag. noort, ahvatlesidkateda kauged • Hogg 3 p., 3. Kristopher Rik:
ken 2,5 p., 4. Tiiu Jalakas 2 p., 5.
; Marcus Koiga 0,5 p.
Nooremad 4 vooru: 1. AariEvert3
rannad ja salapärade troopikarhaa ja
ta rändas Brasiiliasse 1925.a. Sõites
omal kulul, ei olnud tal ka kellegi
vastu kohustusi ja võis end kohe
tunda vaba inimesena vabal maal,
mis teda asetas olukorda tegema omi
esimesi samme üksi, ilma kellegi abi
või nõuandeta. Mitte osates ainustki
sõna portugali keelt, algas ka tenia
elu üllatuste ja seiklustega. Möödu­des
raudteejaamast kuulis ta sea
vnimistab teile semakatteid, räästaaluseid (soffir b fascia).
lätkudeta vihmaveerenne, jkimnniumrst uksi j a aknaid.
© THERMAL-AKNAD ®
Eelarved tasuta — helistage tel. 755-0694, öht.
JUPPI, 156 Canlish Rd. Scarbqro, Ont. M1P 1T2
Lic. B-'l767.
p., 2-6.Paul Scaer, Paul McConnon,
David Schaer, Mart Kaljurand, Jaan
Silmberg 1,5 p.
29. juulil 4 vooru:l. Kaia Evert 3'p.,
2-3. Peter Mc,Connon, Marcus Silm-;
berg 2 p., 4. David Hogg 1,5 p. 5-.6.
Tiiu Jalakas, Marcus Koiga 0,5 p.
EESTI KEELE KURSUS
algab ©smasp. 15. sept. 1986. a. kell 7.3p ö. (7.30-9.30 o.)
itäoskasvanuile Toronto Eesti Majas. Lektoriks pedagoog
Endla Kannel.
EESTI ÕPETAJATE ÜHING KANADAS
TORONTO EESTI SELTSI TÄIENDUSKOOLID
. ' V , , , , Nooremad: Paul Sambla 3,5 n., 2.
se.sval rongil räägitavat saksa keelt p^^l Schaer 2,5 p„ 3, Daniel Schaer 2
,a küsimata kuhu reis läheb, asus ta p.,4.PaurMcConnoni,5p., 5-7. Aari
rongi mis teda vns Otseteed kohviis-tandusse
ehk nagu eestlsed seda ni­metasid
,,kohvimõisa", kus elu oli
väga sarnane meie mõisates mõisni­ke
ajal. Oli selge, et see ei sobinud ta
suurte tulevikuplaanidega ja ta kat­sus
võimalikult kiirelt sealt välja
Evert, Randar Puust, Martin Luud 1
p., 8. Mart Lipp-Lepik.
Mi/juti avatud EESTI LltLE;tRi
Arnold foonson
atasheede vahetamiseks oli vastasti­kune,
Poola Küttideliit ise selleni ei
jõudnud.
Kui -Varssa^)] saabusid teated, et
Hitleri väed on marssimas Austrias­se,
joonson muretses lennupileti Vii­ni
ja oli Viinis paar tundi enne
„Anschlussi", nähes päält ainsa Ees­ti
ajakirjanikuna selle protseduuri.,
Tema kirjeldused „Anschlussi" koh­ta
ei meeldinud sakslastele ja neid ei
unustatud. Sakslaste okupatsiooni^
päevil tuletati neid meelde koos äh­vardusega
KZ-i saata.'
Parast AnschlussiolukordPoola ja
Leedu vahel oli kriitiline. Poola oli
esitanud Leedule ultimaatumi ähvar-
Jõudnud tagasi Sao Paulosse, oh ta
esimene käik postkontori kodumaalt
oodatud kirjade järele. Esitades sel­leks
oma E.V. välispassi, oli ta ül­latus
suur, kui ka tema kõrval seisval
noormehel oli sama riigi pass. See oli
ajal, mil Sao Paulosse peatuma jää­nud
eestlased asutasid esimese Eesti
Seltsi „Estõnia", laulukoori, näite-mängugrupi,
spordiseltsi jne. Siit­peale
võttis R. Pruks kõigist aktiiv­selt
osa, olles mitmel korral Eesti
Seltsi esimeheks. Tulihingeliseks
eestlaseks jäi ta elu lõpuni, alati val­mis
eestlusele kaasa aitama nii nõu
kui jõuga. Töötades aastaid an.,,sis­serändajate"
aladel, olid tema alga-astad
uuel maal siiski mõnevõrra
kergemad kui teisteikelledel ei olnud
keelteoskust, ja kui ta siis leidis töö-
Teen igasuguseid
REiViOWT-TÖID iVlAJADELE
(tasuta eelarve)
JJys toi 427-7010 igal aJaO.
E. VERDER
736-1170
Keedus 223-0201
AARDVARK
FLORIST
Avatud 7 päeva nädalas ® Ülelinna kohaleviimine LTD
1 0 6 5 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT*
M 2 R ' 2 S 9
LINDA SEPP
liiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiniiiii
õli-, gaasi-ja elektriahjud, korstna-voodrid
(chimney linings).
AhjydQ puhastamine @ Eests M.
Tel. (416) 275-1280
-lilliiilllliliillillillilliilliliiltllllllilillllllliilllllllliilililliltlllQ
MÕTTESÄHVATUSI
Vana.ollakse siis, kui minevik roh­kem
rõõmu pakub kui olevik.
Elame ajajärgul, mil isegi 20-aas-tased
kirjutavad memuaare.
Alkohol koHserveerib kõik, välja
arvatud väärikus ja saladused.
Maine, kes tuleb täpselt kohtumi­sele,
ei ole ka muidu usaldusväärne.
' Moeloojate õppeplats on naiste
seelikusaba.
Kogunud NIHITS
dades sõjaga ja Poola ülemjuhataja koha ühte hotelli, sai temast aastate
marssal Hydz-Smigly oli oma pea­korteri
Vilnos St. George's üles löö­nud.
Joonson sõitis Varssavist sinna,
kuna temale oli ette valmistatud in­tervjuu
marssaliga. Intervjuu teostus
möödumisel selle hotelli gerente (ju-,
hataja).
1935. aastal abiellus ta Leontiiie
Simbergiga, kes ka 1925.'aastal oli
tulnud Eestist. 1939-ndäl aastal sün-mitmeiunnilise
hiliriemisega, kuna dis neil poeg Walter, kes isa eeskujul
marssali adjutant oli otsinud Eesti abiellus eestlase Lia Reismann'ig.a.
Vabadusristi ja marssal ei tahtnud
ilma selleta rinnal Eesti ohvitseri
vastu võtta. Intervjuu kujunes oma
sisult mitte midagi uut ütlevaks. Hil­jem
marssal esitas adjutandi kaudu
tungiva palve, et intervjuud ei aval­data.
See jäigi ajalehis ilmumata ja
maandus vaid teadmiseks Eesti välis­ministeeriumis.
.
Järgnevatel aastatel jätkus töö
,,Guarany" metallitööstuses, kus ta
Sügise saabumine
baptisti koguduses
Toronto Eesti Baptisti koguduse
suvise tegevuse raames toimusid mit­med
välised kokkutulekud vabaõhu-jumalateenistustega,
mis peeti Royal
Beachis, Gollingv\^oodis, Keswickis
ja Oro Beachis asuvates suvilates.
NÄDALA RISTSÕNAD
VABAS EESTIS
Joonson võttis osa viimasest pres-si-
intervjuust, mille andis iseseisva
vaba Eesti viimase valitsuse välismi­nister
prof. Ants Piip vaid lühikest
aega enne Eesti langemist raudeesrii­de
taha.
See oli 21. juunil 1940, kui Joonson
sammus koos ,,Päevalehe" peatoi­metaja
Harald Tammeriga Toompea­le.
Teel liituti teiste kolleegidega, kes Gehring.
samuti olid teel välisministeeriumi. /_____
Meeleolu oli rusuv. Koguneti välis­ministri
kabinetti, kus,prof. Piip tere­tas
kõiki pika käesurvega ja"pisarsil­mil.
Koos oli umbes paarkümmend
isikut. Prof. Piip tegi lühidalt teata--
vaks, et tahab ajakirjandusele üle
anda Vabariigi Valitsuse vastuse N.
Liidu ultimaatumile ja informeerida
valitsuse teistest sammudest. Juba
oli tegev müügi ahi. Pärast seda kui Kõrgpunktiks kujunes Kiviojal peetud
vabrik sattus raskustesse ja likvidee- vaimulikud telklaagrid juulikuu al-riti,
jätkas ta tööd suures „Prada" guses noortele ja ühine laager augus-metallitööstuses,
kus töötas müügi- tikuu pikal nädalalõpul. Viimases
osakonna juhatajana. Ta oli kõrgelt olid külaliskõnelejateks ja esinesid
hinnatud tööjõud ja kui ta välja jõudis ettekannetega dr. Evald Mänd Am-puhkepalgale
siirdumiseni, tegi vab- herstist ja L. Heinmets New Yorgist,
riku juhatus temale ettepaneku jät- Kuna E. Mänd kauaaegse koguduse
kata töötamist nende ettevõttes, ku- sõbrana ja sagedase külaliskõnele-hu
ta jäigi surmani. , jana pühitses hiljuti oma 80-ndat sün-
Roderich Pruks maeti 8. 'augustil nipäeva, siis korraldati temale siinne
Campo Grande surnuaiale, kus puh- juubelit tähistav koosviibimine 10. au-
-kab arvuliselt kõige enam eestlasi, gustil koguduse ruumes. Kauni ja
"Viimsel teekonnal piid teda saat- maitsva pidulaua oli valmistanud ko­mas
Sao Paulo eestlased, kellede guduse õdede ring. Rohkearvulise
enamikuga tal oli sõprus kestnud üle külalispere hulgas viibisid mitmed
60-ne aasta, brasiillastest sobrad jä kirjanikud-kolleegid, muusikud ja
„Prada" vabriku juhatus. Vaimuliku organisatsioonide esindajad, kes juu-
AKSELLA H. LUTS
matusetalituse pidas õp. Friedrich bilari tervitasid nii sõnakui ka he
dega. Endised juba Eestis olnud ko­guduse
liikmed jutustasid mälestus­kilde
pastor Evald Männist. Mitmer
kesine sõnalis-muusikaline eeska­va
oli meeldiv ja armastuse soojusega
-ette kantud, mis kõiki köitis. Pastor
Mänd oma tänusõnas ja oma elutööle
Läti-€esti firma tagasi vaadates mainis muuhulgas, et
Selle kuulutusega saate 10%-hinna-alandust
@ Helistage 439-2538
mõne lause järele kuuldus Toompea
lossi poolt kisa ja kolinat. Minister
katkestas ja lasi ühel ametnikul vaa­data,
mis lossi juures toimub. Selgus,
et üks jõuk kangutab lossi väravat
'punaväe soomusmasina juuresol^^
kui. Minister jätkas vastuse etteluge­mist
ilmselt suure pingutusega, kun^
pisaratehood teda takistasid — ta
nuttis lakkamata. Pärast etteluge­mist
minister püüdis lisada veel oma­poolseid
selgitusi, kuid neid oli raske
jälgida, kuna tema hääl oli väga tasa­seks
muutunud ja murdus paiguti.
Kui pärast Joonson jõudis Tamme­riga
katedraali lähedale. Toompea oli
märatsejate poolt juba ,,vallutatud"
ja keegi roimari näoga ,,ülestõusja"
röökis lossi rõdul. Pikk-Hermanni
tornis la,igetati sini-must-valge ja.
üles tõnimati punane kalts.
„ VÕITLEJA"
Joonson on töötanud ,, Päevalehe"
toimetuses kuni lehe sulgemiseni,
bolshevike poolt. Algul siseriigi, siis
pealinna ja viimati välispoliitilise
osakonna toimetajana. Bolshevike
võimuaastal Joonson oli ametnikuna
Tallinna hotellide trustis. Saksa oku­patsiooni
ajal J. oli Harju Omakaitse
käsundusohvitseriks, siis vahepääl
,,Eesti Sõna" välispoliitiliseks toime­tajaks
ja 1943 kuni sõja lõpuni ohvit­serina
saksa sõjaväe juures. Saksa­maale
evakueerus läbi õnne „RO-22"
pardal, mis langes torpeedorünnaku temale omal ajal seati,
ohvriks ja millel hukktinute arv jääb ARVO LEHAR!
puudutab!
Koguduse sisemine tegevus akti-
.• ~ " ' viseerub taas sügise tulekuga. J.-sep-igaveseks
ajaks saladusse. Pärast sõ- tember on nn. „kojutuleku ""püha-da
J. oli Briti tsoonis dokumentatsi- - päev" ja 14. septembril alustab tege-ooni
büroo juhataja eestlaste Kesk- . vust pühapäevakool kõikidele vanu-:
komitee juures Lübeckis, kolm aastat serühmadele. Lasteklassid, kus tut-"
Lübecki Artill&riekaserne laagri ko- vutakse lastekohaste vaimulikkude
mandant („vallavanem"] ja lõpuks tõdedega, on jaotatud kaheks: klas-
IRO ametnik. , eesti keelt ja inglise keelt kõnöle-
1952.a. algul otsustas Eesti Võitle- vatele lastele. Samuti tegutseb teis-jate
ühingu juhatus välja anda endis- melište ikka kuuluvate noorte klass
te sõjameeste häälekandjat. Joonso- vastava Piibliseletuse kavaga. Täis-nile
tehti ettepanek selle, lehe vastu- kasvanute klass toimub enne püha-tava-
ja tegevtoimetaja kohale asu- päevahommikust jumalateenistust,
miseks. J. nõustus ja siirdus Lübeck- algusega 10.15. Sügisene kava algab
ist Pirmamsensi, kus sooritati kogu Rooma kirja seletusega,
organiseerimistöö. Esimene „ Võitle-. , Kui mainida sügisperioodil eel-ja~"
umber ilmus juuli esimestel päe- seisvaid tähtsamaid üritusi, siis on
vadel ja selle ekspedeerimine toimus nendeks koguduse lõikustänupüha
3. juulil 1952 Ettlingenis. Suureks õhtusöögiga 28. septembril; oktoob-abiks
oli tookordse eesti pioneer- rikuu lõpul toimub jällegi populaar-korhpanii
8745 ülema, kapten Tõnis ne saarte rahvaste õhtu ja detsembri-
Hurfi poolt Joonsoni fiktiivseltvõt- kuu alguses traditsiooniline advent-mine
kompanii palgale. Kogu kapital kontsert. .
lehe väljaandmiseks oli ainult üm- Koguduse jumalateenistused toi-marguselt
tuhat marka. Sellest andis muvad endiselt kell 11 hommikul ja
VESMÜ 500 ja EVÜ paarsada mar- kell 6 õhtul. Kõik on kutsutud nii
ka, kuna paarsada marka panid kok- pühapäevakoolist osa võtma kui ka
ku.üksikud toetajad kolonel Jakob- jumalateenistustele. Inglise keelt
seni algatusel.;Tegelikult oli ürituse kõnelevatel külalistel on võimalik
teostamine omamoodi husaaritemp, jumalateenistusi ja kõnesid jälgida
sest tookordne algkapital kattis vaid otse-tõlkimise kaudu. Selleks vajali-osaliseh
üheainsa numbri trükiku- kud isiklikud kuuldeaparaadid on ki-
'lud.yastukaja pagulaseestlaste maa- rikus saadaval. Tere tulemast! Vaja-ilmast
oli sooja poolehoidu avaldav: Uku lisainformatsiooni saamiseks
„Tehke aga edasi.'" Ajaleht „ Võitle- helistada koguduse pastorile, Kaljo
ja", on igatahes ületanud piirid mis Raidile.telef. 499-6488. Jälgige kirik­likke
teateid!
K.V.
PÕIKI: 1. Filminäitlejanna Som-mer'i
eesnimi. 5. Lehtpuusalu. 10.
Kobin. 14. Kütkes. 15. Teatud ehitus-terase
kuju (2 sõna sidekriipsuga). 16.
,. . . i . . . ,. Hautatud liharoog. 17. Klarineti,
P " " . " " ! ' ' s a k s o f o n i või vilepilli mängimisega
seosesolev tegusõna. 19. Üks põllu­viljadest
— hiireherneste hulka kuu­luv
söödakaunvili. 20. Eeldame, ole­tame.
21. Hariliku sireliõie värvUs,
ka endine eestlasest jooksja Kana­das.
23. Taevatähtede sära. 25. Tuleb
igast laskeriistast välja. 26.^Seah on
pärit paljud laevandusmiljonärid. 30.
Okaspuumets, 34. Kalevi kaasa. 35.
Seal on viimane. .37. Juhtub väga
tihti. 38. Naisenimi. 39. Sõnadeta
pisiosa mängija näidendis või filmis.
42. Sõnas ,,raamat'^ on kolm .... 43.
Virk, nobe, ettevõtlik. 45. Mitte teis­tega
koos. 46. Poorne. 48. Etteraken-datud
loom. 50. Pealesõjaaegne kuu­lus
Saksa riigimees. 52. Aja auru
välja. 54.;Naisenimi. 55. Üks kinni­tus-
või ühendusvahendeid — vajalik
mööblitegijale või puusepale. 59. Pi­siasi,
üksikosa. 63. Meedik. 64. Loo­made,
eriti hobuste liikumisvabadust
öösiti piirama. 66. Uks vanaaegseid
piiblikeelne) inglise keele eessõnu.
67. Teatud ratsaväelane. 68. Ühte
Tallinna.ligidasse kohta. 69. „Koor'
kus enamasti iga noor kord käib. 70.
Mõttekriips. 71. Üks kinnitusvahen­deid.
PÜSTL 1. Naisenimi. 2. Ahju
truup. 3. Juukse 4. Esimesed, pri­maarsed.
5. „Kirjatäht" ladina kee­les,
tekstialajaotis,Jõend tasuta sõi­dupileti
saamiseks. 6. Mehe hüüd­nimi;
7. Riba, lint. 8. Mittevaimulik
inimene. 9. Mõjukas, ka raske. 10.
Kaval-Antsu omadus Vanapaganale
igas asjas peale jäämiseks. 11. Ühis­konna
väikseim osa. 12. Raudtee­jaam
Valgamaa ja Viljandimaa piiril.
13. Teatud õõnes metallsilinder ma­sinate
osades. 18. Üks rohttaimi.
22. Ön lihale toeks. 24. Tantsusammu
üksikosa. 26. Selge, arusaadav —
rahvakeeles. 27. Väljenda teiste sõ­nadega,
ütle laus^ ümber. 28. Ette-jõudmine.
29. Käi teatud moel —
öeldakse harilikult vanainimesele.
31. Jõua pärale. 32. Vanane. 33. Üks
voki osi. 36. Turistide juhti. 40. Noort
naisterahvast. 41. Tundmust. 44.
Füüsika või keemia valdkonda kuu­luv
seade,milles teostatakse reaktsi­oone..
47. Söandan, tihkan. 49. Ainult
— saksa keeles. 51. On sama mis
ennem oli. 53. Laiali lahti. 55. Mehe-nin^
i. 56. Nõusid millegi säilitami­seks,
ka valimiskaste. 57. Sissepää-sukohtade.
58. Sõnajalgtaim. 60.
Sõudevahendeid. 61. Ungari mehe­nimi.
62. Loomade ,,Elumaja". 65.
Üks endisi eesti arste Torontos.
[Koostanud E.V.)
(Lahendus järgmises lehes)
EELMISE NÄDALA RISTSÕNADE
LAHENDUS:
Põikreas: 1. pruuk; 6. lupus; 11.
reetur; 12. austus; 14. et; 15. kalur;
17. uu; 18. dim.; 20. aol; 21. Abu; 22.
usud; 24. Noa; 25. kuut; 26. rabarber;
29. mi; 30. kruvi; 32. rabas; 34. ae; 35.
istutama; 39. noad; 41. ida; 42. pahk;
45. tse; 46. aas; 47. seo! 48. et';
49. tarus; 51. In; 52. ratsur; 55. ta­gant;
58. varia; 59. aseta.
Püstreas: 1. petis; 2. re; 3. ut; 4.
uuk; 5. kraana; 6. laulab; 7. uur; 8.
P.S.; 9. ut; 10. suubuma, 11. redu; 13.
suutis; 16. loor; 19. muru; 21. au; 23.
David; 25. kramp; 27. bis; 28. era; 30.
kanter; 31. reostav; 33. baas; 36.
tiaara; 37. udar; 38. tasuta; 40. ae!;
m> heina; 44. kont; 49. tui; 50. SAs'
53. ta; 54. Sr; 56. GE; 57. at.