Meie Elu = Our life, September 4, 1986

              4 '4. SEPTEMBRIL - THUKSDAY, SEPTEMBER -4 „Mele Elu', nr. 36 (1904) 198IB '»,Meie Elu', itr. 38 (1904
M Ä Ä
mm
Pärast pingutavaid ettevalmistu­si
EKN-i Vancouveri esindaja Enno
Lepnurme algatusel ja eestvedami­sel
moodustati Musta Lindi Päeva
komitee, kuhu kuulusid: John Ko­lasky
— esimees (Ukraina), Greg
Lanning — sekretär (Kanada), Val­mar
Tamm — laekur (Eesti) ja Mark
Jarowski — propagandaiirektor
oola). '.
Peeti rohkelt koosolekuid, rahvus­rühmade
omavahelisi ja üldisi. V i i ­mased
leidsid aset esmaspäeva õhtu­ti,,
Eesti Kodu" aulas, keskmise osa­võtuga
40 ümber. Kuigi aeg etteval­mistuste
tegemiseks oli tohutult lühi­ke,
suudeti siin palju kordd saata,
tänu igale üksikule, kes oma ülesan­ded
eeskujulikult täitis. Eriliselt tu-eks
siiski esile tõsta Enno Lepnur­me,
kes selle aktsiooni siin Vancou-:
veris alustas. Samuti ei saa mainima­ta
jätta Valmar Tamme, kes lühikese
ajaga kõik vajalikud surhmad koguda
suutis. Suur teene oli ka Mark Jawor-skil,
kes Musta Lindi Vancouveri
aktsiooni massimeedia kaudu miljo­nitele
tuttavaiks tegii. Rahvusrühma-na
olid eestlased need, kes suutsid.
Musta Lindi aktsiooni viia N. Liidu
paviljoni ette Expol. Kõige aktiivse-,
mad eestlased olid: Enno Lepnurm,
Valmar Tamm, Harri Muld ja Tho-mas
Vaga. Esindatud olid: eestlased,
lätlased, leedulased, poolakad, uk­rainlased,
tshehhid, ungarlasedi
soomlased, rumeenlased, (bulgaarla­sed,
kanadalased ja sakslased. Ena­mus
neist siiski väga tagasihoidli­kult.
'
PROPAGANDA ^ ;
Propagandamasin oli väga mõjuv.
Alates 11. augustist kuni 22. augusti­ni
ilmus tv-s kaks ja vahelenamV
kuulutust kahest jaamast. Samuti ja­gati
trükitud kuulutusi sündmusest
kõikidesse võimalikkudesse kbhta--
desse. Raadiojaam CJOR andis pide­valt
informatsiooni.Musta Lindi akt­sioonist,
pikemalt selgitades kogu
M.L-ga seoses olevat ajaloolisUaga-pohja.
Väga abiva^l^mis olicj kirikud
informatsiooni ja rahakogumise akt­sioonides.
Trükiti^lO.OOO voldikut ja­gamiseks
Expo väravate ees Musta
Lindi Päeval. Korraldati pressikon­verents.
Samuti massikoösolek, raa­dio
,,talk-show" ja leinakäik Expo
maa-alaleN. Liidu paviljoni ette, mil­le
lõpetas Expo korravalve ülem.
PRESSIKONVERENTS ' .
Pressikonverents peeti neljapäe­val,
21. augustil, kell 2 p.l. (Jenkry
Plaza hotellis, salong ,,B". ^oos oli
16 inimest. Eestlastest olid kohal dr ,
Maldus ja Arvo Mairits, õp. Thomas
Vaga, Enno Lepnurm ja Valter Taal.
Laudkonnas istusid John Kolasky,
Greg Lanning ja Mark Jaworski.
Pressikonverentsi avas esimees
Kolasky andes ülevaate M.L. komi-"
tee tööst, ja tutvustas Molotov-Rib-beritropi
pakti ajalugu, mainides
muuhulgas, et ,,rahuarmastav juut
Litvinov vallandati N. Liidu välis­ministri
kohalt Stalini podlt ja asen­dati
venelase Molotoviga ja kohe
algas juutidevallandamine üSSR-is.
Molotov tegi ettepaneku kaitsele­pingu
sõlmimiseks ia salaja, tehti
pakt, kuidas jagada Ida-Euroopat."
ärgnenud.küsimuste periood oli
vaikne — ainult paar küsimust.
MASSIKOÖSOLEK • • ..
.Ühine massikoösolek peeti Ukrai­na
Katoliku Centris reedel, 22. au­gustil
kell 7.30 p.l. Kogunenud oli
•ligikaudu 300 osalejat. Nende hulgas
arvukalt eestlasi. Lavale oli pandud
<aks pikka lauda, kaetud ukraina
mustritega kaunistet linadega. Lava
ülal serval oli suurte tähtedega loo­sung
,,For the Decoloqization of
USSR." Kummalgi pool,lava olid
asetatud ikestatud rahvaste lipud.
Massikoösolek oli hästi qrganiseeri-tud
ja jättis professionaalse mulje.
Laudkond'koosnes: õp. Thomas Va-
^a, Greg Lanning, A v o Piirisild, Jefy
Idzikowski, Mark jaworski ja Boh-dan
Gizimala Siedlecki. Teadusta­jaks
oli John Kolasky. Koosolek al­gas
Kanada hümniga, mille järjel üt­les
palvesõnu õp. Meizker. Alder-man
Margarete Ford luges ette lin­napea
Harcourfi proklamatsiooni,
kuulutades 23. augusti Musta Lindi
Päevaks.
Kõigepealt andis lühikese ülevaa­te
teadustaja Kolasky Molotov-Rib-bentropi
paktist ja selle salajastest
klauslitest, ning sellele järgnenud
ahelreaktsioonist, mis neelas Ida-Eu-roopa
N. Liidu mõjupiirkonda. Ta
tutvustas Poola vabadusvõitlejat Je-ryldzikowsky'!,
kes omakorda kõne­les
ajaloo käigust tolle saatusliku
pakti tulemusena,.kui rahvad üks­teise
järel kaotasid oma vabaduse. Ta
kõneles oma saatusest vanglas' ja
- teiste vanglasõprade saatusest ja kü­sis:
„Miks me võitlesime? Mille eest?"
Ja ta vastas:,,Me võitlesime ainult, et
võida elada normaalset elu, mis on
nii loomulik siin Kanadas."
Järgmisena esitas kitarri saatel
Bohdan Siedlecki ballaadi millest ku­junes
Poolale mitteametlik hümn,
.mille viimase salmi laulis ka osa
rahvast kaasa. Laulu nimeks oli ,,Let
Polandbe Polarid". Järgmisena luges
parlamendi liige Mary Collins ette
peaminister Brian Mulroney tervi­tustelegrammi.
Greg Lanning luges
ette proklamatsiooni Poola solidaar­susest,
millele olid alla -kirjutanud
peale tema enda veel esimees Kolas­ky
Ja propaganda direktor Jaworski,
Viimane neist kõneles isiklikest ko­gemusist
ja luges ette kirja, mis saade­tud
välisminister Clark'ile^ kus nõu­takse,
et Kanada valitsus suruks N.
liidule peale, et ta oma väed Afganis­tanist
välja viiks. '
Veel andis informatsiooni teadus­taja
Kolaski, kuidas venelane kavat­seb
kogu maailma keele abil sotsia­listlikuks
muuta. Tuua kõigepealt
vene keel sovjettide riikidesse ja siis
üle kogu maailma. Seda tehtavat ini­meste
komandeerimisega ühest maa
otsast teise, mis loob olukorra, kus on
vaja ühist keelt — vene keelt. Ta
Juges ette kirja, mille oli saatnud Gor-batehevile
kõikide nimel (300) kus
puudutati inimõiguste põhiseadust
UNO-s ja Helsingi kokkulepet, mis
takistaks rahvaste ümberasustamist,
mille abilsunnitakse kõikjal kasuta­ma
venekeelt. Sellele kirjale olid alla
kirjutanud esimees Kolasky (ta ise) ja
sekretär, Lanning. Tagantjärgi küsis
ta koosolijate käest nõusolekut —
selle ta sai. Samuti teatas ta, et aju­tine
Musta Lindi Päeva komitee jääb
samas koosseisus edasi töötama ja
palus toetusi anda laekur Tammele.
Ka tegi ta üleskutse tulla abistama
23. augustil, s.o. järgmisel - päeval
Expo väravate juurde, et jagada välja
10.000 informatiivset voldikut.
Järgmisena tutvustab õp. Thomas
Vaga peakõnelejat. Avo Piirisilda ja
tema tegevust ja tegevuse häid ja
kaugele ulatuvaid tagajärgi. Piirisild
kõneles kaunis lühidalt; .,Kui tagasi
minna II maailmasõja aega, siis näe­me,
kui imelik on maailm. Endised
vaenlased on nüüd sõbrad. Meie
vaenlane on aga sama. On väga täh­tis,
et teeme seda tööd. Ameeriklased
üksi ei suuda vabastada kõiki ikestatud
rahvaid. Selle pakti läbiiiikus maail­mas
võim sovjettide kätte. Spvjetid
andsid sakslastele kõik, mis neil vaja
oli ja Sovjetid said kõik tagasi, mida
nad revolutsiooniga kaotasid. Nad
kauplesid sellega, mis neile-ei kuu­lunud,
teiste rahvaste vabadusega.
22 kuud olid sovjetid liitlased Saksa^
ga. Pakt andis sovjettidele esimese
diplomaatilise võidu. Qn kahju, et
kõik halb on ühendatud sakslastega
ja mitte sovjettidega. U S A rahvale on
see müüdud, et ko-eksistents saavu- .
tab rahu. Sovjetid aga ei anna alla ja
^ mis meid vaba hoiab, on meie relyad.
Tegelikult Vene kommunism on la­gunemise
teel. Sellepärast on oluline,"
et me õpetame USA rahvast." Ta
andis põgusa ülevaate oma organi- '
satsiooni — Baltic-American Free-dom
League — tegevusest. ,,Meie,
siht on õpetada vaba maailma kõm­mude
vastu. Pakt on hea abinõu õpe­tada
rahvast siin. USA poliitikud
hakkavad töötama positiivses suu­nas,
kui neile igalt poolt maailmas
seda peale surutakse." '
MUSTA LINDI PÄEV-Täpselt
kell 2 p.l. tqodi B.C. Place
•staadioni treppideh alla eestlasi, ühen­dav
suur sinine õhupall\ valge pika
pk\ otsas, kust. rippus alla musti
ibasid. Palli kandjaks oli Rein Lep­nurm
Calgaryst. jagati välja tuhan­deid'
voldikuid mitmete käte abil.
Rohkelt oli kohal rahvarõivais daa­me
nii Vancöuverist kui ka mujalt
lääne-rannikult. K e l l 4.30 jõuti N,,
Liidu paviljoni ette. Paviljoni sees oli
erakordselt palju N. Liidu ametnik­ke.
Niipea kui õhupall möödus ühest
,.exit" avausest, suleti kõik avaused
koheselt Ja närvilised ametnikud
kanadalased) haarasid ,,walky-tal-ky'de"
järgi. Väljas oli^kõik rahulik.
Eestlased jalutasid N. Liidu paviljo­ni
ees edasi-tagasi rahulikult ja kor­ravalve
mehed koos oma ülemasega
vahtisid rahulikult pealt. Siis otsus­tas
Enno Lepnurm|et koguneme palli
taha ja kõnnime N. Liidu paviljoni
sissekäigu juurde ja läherne sisse.
Kui ei lasta, siis pöördume rahulikult
vastuvaidlematult tagasi ja läheme
koju. Niijuhtuski. Liiguti ja koguneti,
vpalli ümber ja kui jõuti eskalaatori
ligidusse, tormas eestlastele vastu
kari korravalve mehi-naisi koos nen­de
ülemaga, kes oli erariietes. Sise­nemine
keelati ära kõigile, kes kand­sid
musta linti ja korravalve ülem
torkas eestlaste palli katki. See mui­dugi
oli ootamata ja ka lubamata tegu
ja tekitas pahameelt. N i i algas sõna­sõda
tema ja eestlaste vahel. Samal
ajal seisis rühm venelasi paviljoni
, seina ääres ja kui teada saadi, et need
on venelased,.törmati neile juurde jä
sõna-sõda käis nii inglise kui.ka vene
keeles. Vahel olid venelased eest­laste
poolt täiesti ümber piiratud.
Sõjameeste
Suvepäevad
Seedriorul
Lapaie-vai
toimusid Seedriorul VIII Põhj&°
Ameerika Mandri Eesti Sõjamees­te
Suvepäevad, mille raames peeti
ka Eesti Rahva Võitluspäeva ja pü­hitseti
Hamiltoni V.Ü. 20. aastapäe­va.
Päevade korraldajateks olid To­ronto
ja Hamiltoni võitlejate ühin-
Hamiltoni rae
Eesti trikoloor.
dekoreentuna Musta Lindi Päeva puhul. Vasakul
Foto - A. Woode
ao
23. augustil hommikused vihma-vood
valmistasid muret, kuid k. li»
ks°sadu vaibus ja raekojaväljakule
kogunenud rahvahulka võis hinna­ta
tuhandele. Eestlasi oli tulnud
50-ne ümber. Arvestades eestlaste
passiivsust, ja mõnikord isegi eita­vat
suhtumist demonstratsiooni­desse,
tuleks seda osavõttu pidada
rahuldavaks, kui. välja arvata et
üsna mitmed ühel või teisel viisil
olid seotud selle ürituse korralda-
Raekoja rõdule kinnitatud suur
plakat 'hüüdlausega; '.Peace with
Freedom'- (Rahu koos vabadusega),
oli piiratud seitsme ikestatud riigi
rahvuslippudega.
PärastvVahääldajatest edasi an­tud
avamuusikat, mis algas meile
tuttava i,Põhjalaagri marsiga", ütles
sissejuhatavad sõnad komitee liig^,
ukrainlane Ivan Kubrak, kelle esitu^
viis oli väga hea — täpne, selge
. kaugelekõlav. Ta kutsus ette avaps -.
vuseks kanada õpetaja L. Brovvni.
Teistest vaimulikkudest oli koha!
seitsme'rahvuse õpetajad, nende hu -
gas õp. Tõnis N õ m m i k.
Päevakohase kõne esitas Brian
John, kes on ,,Amnesty Internatio­nal"
esimees ja töötab professorina
McMasteri Ülikooli juures. Selle jä­rele
esines umb. 80-ne liikmeline se­gakoor,
mille koosseis oli kiiresti
kokkuseatud mitme rahva lauljatest.
Kohalviibivatest valitsuse ja polii-
•tiliste rühmituste esindajatest võiks
veel nimetada: Geoff Scott; Sheila
C.opps;Sheala Martin; Geraldine
Copps ja mitmed teised. Linnapea
Bõb Morrow oli kutsutud osa võtma
samal ajal toimuvast nn. ,,Cari-Can
Festivafonimelisest mustanahaliste
paraadist. Teda asendas linnanõunik
Mary Kiss.
ärgnesid tervitused kutsutud esin­dajate
poolt ja siis kohaliku Musta
Lindi Päeva Komittee esimees, poo­lakas
LudvikLuczak luges ette päeva
resolutsiooni, mille rahvas heaks k i i ­tis
ühise hüüdega ,,Yea".
Enne lõppu teadustaja Kubrak
pöördus kohalolijate pool hoogsa
üleskutsega — edasi kanda Musta
Lindi traditsiooni ka järgnevatel aas­tatel,
pannes igaühele südamele teha
hoolsat selgitustööd kohaliku rahvB
hulgas ikestatud kodumaade?- valit­seva
olukorra kohta.
Lõpusõna ütles komitee abiesinai-ne
Merike Koger ja selle järele lauldi
ühiselt Kanada hümni. Enne lahku­mist
vallandati 500 musta õhupalli­dest,
lendlema linna kohale hüüdlu-sega
,',Rahu koos vabadusega."
Kell 12 päeval peeti lasketiirul
laskevõistlused J. Reinoja juhatu^
sel. Kell 5 õ. algas Langenute Mä­lestussamba
väljakul aktus, kus
peakõnelejaks oli ajaleht „Võitle-ja"
tegevtoimetaja V. Lillakas. Anti
välja ka Ö.E.V.K. teeneteristid ja
laskeauhinnad ja tähistati piduli­kult
Hamiltoni V.Ü. 20. aastapäeva.
Õhtune osa toimus peamaja saa­lis,
kus eeskava oli koostanud ja
juhatas R. Tralla. Esinejateks olid
Tamara Norheim-Lehela, Esko
Luksepp, Enno Õunapuu, Mein­hard
Niinvee ja Raimond Tralla.
Kaasa aitas ka „Kosja8Õidu" väike
koor, Victor Raag ja August Surn-berg
Detroidist j& Georg Htali or­kester
Torontost.
Einelaua eest hoolitses L Kirs,
tantsumuusika eest G. Iltali orkes­ter.
(Lähemalt järgmises lehes)
Musta Lindi Päev Hamiltonis. Osa lippude rivist raekoja ees. Vasakult
tleine Jaan Käsper Võitlejate Ühingu lipuga, paremalt teine Albert
Parras Pensionäride Klubi lipuga. Foto — A. Woode
kuid korravalve ei teinud sellest min­git
numbrit. Eestlased said takista­mata
venelastele ütelda, mida nad
tahtsid.
Musta lindi kandjaid võis Expol
olla umbes 200, neist umbes 150 eest­last.
Ükski teine rahvas peale,voldi­kute
levitamise mingit demonstrat­siooni
ei teinud.
Peale tv-kuulutuste ilmus ka lehe­külje
suurune kuulutus 23. augusti
,,Provlnce'i"väl]aandes. Raadiojaam
CJOR oli äärmiselt vastutulelik ja
andis informatsiooni edasi mitmel
korral (PatBurns). Kõige laiema m õ ­juga
oli kindlasti „talk show", 24.
augustil, mis kestis poolteist tundi.
Selles esinesid John Kolaski,ja Greg
Lanning. Kolaski tutvustas ennast
kui Kanadas sündinud' ukrainlast,
kes oli siin 30 aastat Kommunistlik­ku
Partei liige olnild. Kaks aastat N.
Liidus elanud, pettunud ja hakanud
kommunismi tutvustama raamatute
kaudu. Lanning 'oli kommunismi
tundma õppinud raamatute lugemise
kaudu. Lanning on Langara Com-munityCollege
õppejõud. Ta on väga
sliurte teadmistega poliitikas ja osav
kõneleja. Kolasky sõnavõtud olid pi­kad
ja sisus vähem sisukad kui tema
varematel sõnavõttudel. Jäi mulje, et
ta kasutas võimalust oma raamatute
propageerimiseks, eriti tema naljade
kogu, mida ta N. Liidus elades oli
EI •
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts -1918.
kuulnud. Tal lasti programmis esita­da
isegi mitu nalja, mis naljakad
üldse polnudki, võttes sellega palju
aega ära kasulikumaks kasutami-
.seks. . '
• K u i jõuti küsimuste juurde, siis oli
mitmeid sisse-helistajaid kuulajate
"poolt, enamuses siiski kriitikaga
Musta Lindi aktsiooni vastu.. Üks
läks koguni nii kaugele, et ütles, et
niõlemad -kõnelejad on juudid ja
kommunistid ja nende sihiks pole
muud kui pahanduste tegemine üle
kogu maailma. Seda muidugi eitasid
mõlemad kategooriliselt.
Tagasi vaadates peab ütlema, et
see Toronto eestlaste algatus levis
kui kulutuli iile kogu läänemaailma.
Vancouveris sai see aktsioon igata­hes
tohutult palju kohaliku massi­meedia
aega ja ruumi, mis ei ole su­gugi
tavaline nähe olnud meie poliiti­lises
ellis ja see peaks panema meid
kõiki mõtlema.
fäähokit mängima!
Eesti Jäähokimeeskond alustab
uut hooaega 23. sept. Double Rink
staadionil (maantee 7 ja Jane), kuo
mängitakse igal teisipäeva õhtul.
Eesti noormehi kutsutakse liituma
meeskonnaga. Aastamaks on 250
dol, mille eest saab ka särgi ja
sukad. Lähemaks informatsiooniks
— Jaak järve, tel. 443-9618 (150
Graydon Hall Drive, nr. 2211, Don
Mills, M3A 3B3). ^
Teadaanne
T.E.S. Lasteaed alustab tegevust
laupäeval, 13. sept. 1986 kell 9 hom-mikul
Eesti Majas.
JUHATIJS
ö n
Vefa Poska-Grüntha
LU JÄTKUB vöö
Oma suurele laste perele ning murelaps TRIINU"
kaasasutajatele, k a a s t ö ö l i s t e l e ning lugejatele.
180 Ihk. (B) © Hind $15,00
UU „MEIE ELU" tditusös
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
Musta Lindi Päev
Kitcheneris
Trotsides vihmavalanguid kogu­nes
Musta Lindi Päeval umbes 500
Kitcheneri Victoria Parki protest-demonstratsiooniks
ja marsiks läbi
kesklinna Kõnelejate Nurgale.
Korraldajaks oli K.Eesti Seltsi ju-latuse
liige Tammi Ruutopõld Lii­kuma
hakates puhus tuul vihmapil­ved
laiali ja peagu paitas märgi sam­mujaid
soe päike. Kõige ees oli must
ratsu musta ratsanikuga, kes kandis
käes musta leinalippu, sellele järgne­sid
osavõtvate rahvuste lipud ja päe­vakohased
plakatid. Enne paraadi
varustati kõiki lendlehtedega, mis
jagati igale, keda nähti.
" Kõnelejaje Nurgal toimis teadus­tajana
Kitcheneri linnavolinik Te-legdi
ja sõna võtsid Kitcheneri lin­napea
Dominique Cardiiloja Water-loo
linnapea asendajana linnavolinik
Brian Turnbull. ,
Eelmisel nädalal oli kritiseerinud
organiseerijaid üks kohalik ,,Rahu-grupp",
miks protesti ei juhita ka
USA poliitika vastu. Samuti süüdis­tasid
vene konsulaadi ametnikud or­ganiseerijaid
Nõukogude-vastase
propaganda levitamises ja poole­hoius
natsidele. Selle süüdistusega
uhtus üks Nõukogude pressi atashee
öeldes kohalikule ajalehele (Kitche-ner-
Waterloo Record), et see peab nii
olema kui organiseerijad on N õ u ­kogude
Liidu vastu viimase olles üks
liitlastest, kes võitsid II maailmasõja
Natsi" Saksamaa vastu (väljavõte
Kitchener-Watefloo Recordi artiklist
esmasp. 25. aug. s.a.j.Sellele süüdis­tusele
vastas oma sõnavõtus Ontario
parlamendiliige David Cook sõnade­ga:
,,Nõukogude Liit ei.ole ainuke
riik, kellel on monopol ebaõiglusele
ja vägivallale, aga see on see riik,
mille pärast meie täna siin oleme.
Vägivallal on palju vorme ja seda on
alati raske välja juurida." Cook ar­vas,
et selle päeva sümbol bn väga
sobiv, kuna see on must lint konkree-dist
ja traadist, mis lahutab Läänt
Idast ja vaba mittevabast.
Dr. Gerhard Hess, kes oli üks Mus--
ta Lindi Päeva korraldajatest (Mar­kus
Hessi isa), luges ette peaminister
Brian Mulroney kirja, milles, ta kiitis
Ida-Euroopa immigrante ja pani
kanadalastele südamele valvsalt
kaitsta meil siin olevaid vabadusi.
Peakõnelejaks oli Edda Otta To­rontost,
kes põgenes 1966.a. Tsheh-hoslovakkiast.
Ta rääkis, kuidas ta
20°aastasena vangistati kommunist­liku
korra vastu protesteerimise pä­rast
ja oli kümme aastat Praha vang­las.
Samuti vangistati ta vanemad ja
vend riigi vastu rääkimise eest ja
vend hukati hiljem. M õ l e m a d ta va­nemad
olid varem olnud vangistatud
ka natside poolt. ,,Kannatused olid
samasugused, kuid valitsejad olid
erinevad. Natsi ,,monster" oli asen­datud
kommunismi omaga. Proovin
teile öelda, et on väga vähe erinevusi
fashismi ja kommunismi vahel", üt­les
Otta oma emotsionaalses kõnes.
Sõna võttis veel Afganistani esin­daja
ja lõpusõnas rõhutas dr. G. Hess
,,Tuleval aastal teeme seda jälle ja
peale seda uuesti, kuni me saame
tagajärgiDemonstratsiooni lõpetas
dr. Hess lauldes,,OCanada", millega
ühines kogu rahvas.
KIR
Klaveripedagoog Slolj
vatooriumis. Slella K<
M. TAIT McKENZIE M|
Kõrgeim tuni
protdr. JüriD;
Canadian Associatioi
Physical Education aui
vääristas omn anstnl
prof.dr. jüriDanieriR.l
zie medaliga. See on kl
nustus Kanadas kchali
se, spordi ja tervishoiul
sionaalidele.
Laureaatide valimine
mine algas li)H4. aastal
nimetuse R. Tail McKei
seks, kes on sihnapai.s
ajaloos arstiteaduse ja k
vatuse alal, samuti skui}
miselt spordi ja spdurie
Esimesest maailmasõjas
. Medali üleandmise
raames anti ülevaade \)
nielM elukäigust ja teeni:
Tema kõrgema haridi:
Tartu ülikooli õigustead
petas Teine maailmasõ
1940. a. Kanadasse, töö|
kullakaevanduses Ont ai
tippujuja Eestis, rakendi
instruktorina Brantfor
1952. a. registreerus Ton
BPHE programuHJa sell
järele siirdus tagasi om
Olles lõpetanud ka
teaduskonna ta kutsuti 1
kasvatuse, ala lektoriks
kooli ja täitis hiljem mi
treening-ja administratii
Omandas magistrikraafi'
ülikoolis Ph.D. kraadi,
nimetati Toronto ülikot
riks ja kehakasvatuf^osa
loriks. Oli sel kohal ku
tani. Olles hiljem direkt
on dr. Daniel täitnud n
ülesandeid. Tema töödY
hinnati 1979. a. ühe hooi
sega Jüri ja \v.\m\ abikauj
tamiseks:,;rhe Daniol Pr
re".
Ülevaade olukäigUsI, i
medali üleandmisel, inp(
sega - The Physical
Education ala Kanadas i
resti kui jüri Daniel o
oma kodu Kanadas.
PROF. DR. lURl D
Dr. G. Hess Musta Lindi Päeval Kitcheneris lugemas ette peaminister
B. Mulroney tervitusi Foto — A. Tera
C. OTT
Ravitaimed, tervj
Nõuanne ja sõbralik
300 Oanforth Av
mm