1978-06-30-07 |
Previous | 7 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
m i l" "'
amme Rir
)õnaraamätu iiideks
luga
Seoses globaalse pesti Tõlkefondi loomisega pöördus ,,Meie Elu" toimetus
Tõlkefondi ühe innukama algataja, klranlk Arved Viirlaiu poole,
kes meile selgitas fondi mõtet ja ülesandeid.
Ta mainis*, et Eesti lühikese iseseisvuse
kestel. ;saavutati imetlüs:
väärselt palju. Osa sellest võime eeskujuks
seada mitmele maailma suurrahvale
veel praegugi ^~ näiteks meie
kultuurautonoomiaid/ Eesti Kultuurkapitali
jne.
Eesti kirjanduse tõlkimiseks vpõr-keeltešse
ei tehtud;aga.peaaegu mitte
midagi. Kõik saavutused sel alal
tulid, autorite isiklikust initsiatiivist.
Selles, sektoris ei ©Je me midagi ette
võtnud ka paguluses —;fakt> mis kainel
mõtlemisel tundub otse jahmatavana.
Pean seda lünka üheks meie pärispatuks
eesti kultuuri vastu.
Kuna iga ilukirjandusliku.: teose
tõlge teenib automaatselt rahvuskul-
Kirjanik Arved Viirlaid.
tuuritist propagandat, siis suhtuvad
valitsusorganid enamasti kõikjal
sümpaatselt oma kirjanike tööde tõlkimisse.
Jättes kõrvale N. Liidu hiie-laslikud
tõlkeaparatuurid, võime leida
tõlkeprobleemide =. lahenduseks
loodud riiklike' toetustega: institutsioone-
näiteks1 isegi maades, nagu Taiwani,
Lõuna-Korea, Ivory Cöast'i ja
mitme Euroopa PEN-klubi või.mõne
teise autorite organisatsiooni, juures.
Need organid on kirjanikele abiks
kontaktide loomisel välismaiste kirjastustega,
neil on oma tõlkijate kaader
ja vahel kannavad ^nad tõlkeku-ludele
lisaks' osaliselt isegi tõlgitud
teoste reklaamikulu [ diplomaatlike
nirfg kaubanduslike esinduste vahendusel.;
Põhiliselt on Eesti Tõlkef ondi ülesandeks
toetada eesti kirjanduse
tõlkimist võõrkeeltesse globaalses
ulatuses.
Kui näiteks Valev Uibopuu leiab võimaluse
oma teose avaldamiseks Norras
või Arvo Mägi Saksamaal, siis ei.
tohi need võimalused jääda kasuta-,
mata tõlke.tasu puudumise pärast.:
Eesti .pagulaskirjanikul ei ole olnud
mingisugust toetust, kelleltki tõlkeprobleemide
lahendamisel. Vaevalt
annaksid meie; ühispangadki talle
laenu ühe,teose tõlkimiseks!
Ja nii seisärriegi tõsiasja ees, et
eesti pagulaskond — jõukad j a elujõul
ised rahvusgrupid üie| vaba maa*
ilma—, ei ole suutnud näiteks 34
aasta väi tel luua meie parimale luule
tõlkijale prof. Ants Orasele võimalusi
Marie Underi luule tõlkimiseks
inglise keelde, -)\
Marie Undef on olnud enam kui
üks kord Soome Kirjanike Ludu
poolt esitatud Nobeli auhinna kandidaadiks.
Tema kõrvalejäämine
on olnud tingitud just sellest, et
teda polnud tarvilisel määral tutvustatud.
Tema luuletõlked soome-,
saksa- ja vähesel määral veel
mõnda teisi keelde, ei olnud küllaldane.
Mis Nobeli auhind võinuks
tähendada meie kirjandusele,: kultuurile
ja üldse Eestile, on pikema
arutuseta selge.
See vaesusetunnistus meie kultuuri
vastu maksab meile palju — sel
sajandil tõenäolikult kordumatu võimaluse
«Nobeli kirjandusauhinna
võitmiseks Marie Underile ja Eestile.
Meil on vähe põhjusil hoobelda
oma saavutustega^vabas maailmas,
ükskõik millised need oleksid. Meie
kaotused- kultuuririndel on suuremad
hoolimatuse pärast oma vaimse
loomingu, keele ja kirjanduse vastu.
Nii seisame kesk majanduslikku
jõukust ja heaolu eestluse varemeil.
Kuna me ei saa aj a-ratas t tagasi
pöörata, siis peame püüdma päästa,
mis veel päästa siudame. Ehitagem
Eesti TÕlkefondiga sild tulevikku ja
teiste rahvaste juurde!•Ulatagem neile
Marie Underi, Betti Älveri, Anton
H. Tammsaare, August Gailiti ja teiste
loomingu parimik! ,
Eesti Tõlkefond ei ole mingisugune
utoopiline ideefix, vaid reaalsuse
piirides tegutsev organisatsioon.
Iga julge pealehakkamine on pool
võitu -.— see pealehakkamine on
sooritatud. Teine pool võidust saavutatakse
eestlasliku visadusega*
.Lisaks senistele laekumistele on
Fondile majanduslikku abi pakkunud
mitmed isikud, ETF-i esimees
Antoni Truuvert näiteks üllatas hiljutist
peakoosolekut suurema, summa
lubamisega. : •..
Eesti, Tõlkefondi tegevus peab ku-juriema
nii-viljakaks, et see õhutab
meie-hoori hindama eesti kultuuriva-ramu
rikkusi, õhutab kirjanikke pürgima
uute .kõrguste poole, oma loomingus
ja loob eeldusi kvaliteetsete
tõlkijate järelkasvule. :' /
Eriliselt tahaksin Tõlkefondi lühikese
tegevuse, kestel esile tõsta Ilme
Teene panust selle originaalsuses.
• • •:• . •••,•/.;••'•'•'•
Nimelt palus, proua Teene oma abikaasa
matuselillede ja surmakuulid
tuste raha annetada Eesti Tõlkefon-dile.
Sellele lisas ta ise suurema isikliku
annetuse, millega pandi Fondi
juhatuse poolt alus Robert Teene
tõlkeauhinnäle, Viimasega; autasustatakse
tõlkijaid,, kes viinud
janike töid soome ja skandinaavia
keeltesse. Taliaksm. loota, et Ilme
Teene suuremeelsele eeskujule, järgneb
teisi, kes aitavad hoida silla ehitamise
ainsa vaba soome-ugri rahva
ja. meie vahel elus ja aktiivse. See on
Eestile .olulise tähtsusega.
Otseste tõlkeprobleemide käsitlemise
kõrval võiks Tõlkef ond tegeleda
ka teiste meiev kirjanduselu akti-viseerlvate
küsimuste, ja ettevõtetega,
mis jäänud.unarusse. See on lai
tegevusväli] ; . ,;'
: Põhja-Ameerika ulaiuses on ETF-i
poolt algamas aktsioon hoolduseta
jäänud ja ülearuste eestikeelsete
raamatute ja ajakirjade päästmiseks.
Iga paguluses trükitud teos
on rahvuslikult tähtis säilitada,
sest aja möödumisel kujutab see
asendamatut kultuurivara,
•Raamatute kogumise idee kuulub
Antoni Truuvertile, kes tuli sellele
seoses Raamatuaasta aktsioonidega.
Kanadas teostab ETF omaniketa
jäänud väi ülearuste raamatute korjamist
koos Eesti Keskarhiiviga.
Kokkutulevate trükiste hulgast tee
vad esimese valiku meie. arhiivid,
ülejäänud raamatud lähevad eraraamatukogude
täienduseks mõõduka
hinna eest. Nii oleks raamatute
säästmise aktsioon ka üheks — kuigi
üsna väikeseks —'-'sissetulekuks Tõlkef
oridile.
'i Aktsioon algab käesoleva nädalaga
ja raamatuid võetakse vastu igal nel-japäeval
3—9 p.l. Keskarhiivi ruumes,
Eesti Majas. Raamatute vastuvõtul
on oma lahket abi lubanud
Edith Ederma Eesti Abistamiskomiteest
ja Eesti Keskarhiiv Kanadas
juhataja Richard Antik. Aktsiooni
koordineerib ETF-i varahoidja Jüri
Ramjalg. • Viimasele palutakse helis
tada ka raamatute transpordi vaja
dusef— tel. 231-21&1.-
A; Viirlaid- märgib hüvitava kok--
kusattumišena kirja ühelt noorelt
soomlannalt 26. mail Tamperest, kes
kirjutab:
,,Ölen mitmel korral mõelnud sellele,
et igal aastal sureb nii siin Skan-dinaavias
kui ka USA-s ja Kanadas
vanu eestlasi; kellel ei ole perekonda
või kelle lapsed või pärijad ei oska
eesti keelt ega hinda seepärast mahajäänud
eesti raamatukogusid.
Need, hävitatakse kui kasutu vana
paber.
Milline suur mõtlematu rahvusliku
varanduse raiskamine see küll oh
ajal, mil needsamad raamatud Eestis
omavad piltlikult külla väärtuse. Kujutlege
kui kallid on need raamatud
rahva vaimse varamuna tulevikus!
Päästke iga vabas maailmas trükitud
eestikeelne köide, et tulevased põlved
ei heidaks teile ette mõtlematust!"
.Eks ütle need read.ühelt noorelt
hõimult meile palju.
Andrus Saareste „Eesti keele mõistelise
sõnaraamatu" (EKMS) indeks
läks 28. aprillil 1978 ladumisele, ja
trükkimisele.
Indeks sisaldab EKMS-i vihikutes
1—22 käsitletud sõnad, prantsuse
keele- sõnade registri,, kohanimede
loetelu, teadaolevate keele juhtide. n>
med, esinevate vanasõnade loendi,
kasutatud kirjanduse nimistu ning
tähele pandud vigade parandused. .
Vastavalt; trükikoja, 'lubadustele
peaks raamat ilmuma käesoleva aasta^
lõpuks, kuid toetudes varasematele
kogemustele ei saa väljaandja antud
tähtpäeva garanteerida.
.Lähemat- informatsiooni annab
Uppsala • Universitet, Firisk-tigriska
institutionen, Ätt: J. Raag, Box 513,
S-751 20 Uppsala — Sweden.
.Juutide kuningas
Tallinnas'
Portlandi noorte ansambel „Kaja" esinemas Eesti Majas. Vasakult: Liina
Meriloo, Maie Kesküla, Linda Kesküla, Kristi Meriloo, Aime Kalmann,
Helvi Kalmann ja Asta Kalmann. Foto — 0. Haamer
'LANI
Teisipäeval, 20. juuni õhtul toimus
Eesti Majas eesti noorte ansambli
„Kaja" kontsert, mida nautis saali
täis kuulajaid. Lootes, et kuulajaskonna
moodustavad enamuses noored,
tuli pettuda, sest kahjuks, oli
noori napilt ja.saali täitsid peamiselt
S
.270 aastat tagasi.püüdis Rootsi kuningas
Karl 12 teenistuses seisev
krahv Niis Štromberg (1646—1723)
suurte jõupingutuste ja temale omase
sõjaväelise -osavusega organiseerida
Tartu piirkonnale.kaitset Liivi-maale
tunginud Vene vägede vastu.
See katse ebaõnnestus. Rootsi vägede
vähesuse, puuduliku varustuse ja
toitlustamise tõttu. 1709 ta nimetati
Lii vi maa kindralkuberneriks. Riia
linna, kaitseks ta kooridas . 12-tuhan-delise
väeosa. Toidumoona puudus
linna elanikele ja šõjavaelastele ja
puhkenud katk, sundisid seda julget
Rootsi väepäälikut 4. juulil 1710 venelastele
kapituleerimä. Riia langemine
venelaste kätte tähendas viimsete
lootušte: purunemist, et eestlased
ja. lätlased võiksid pääseda neile
võõra idävõimu alla sattumisest.
Seda perioodi meile õnnetult, lõppenud
Põhjasõjast, on käsitlenud A
Büchhöltz oma uurimuses ,,Zur Ges-chichte
.der Belagerung und Kapitu-lation
der Stadt Riga 1709—10". Tar
tu.linna kohutavat traagikat venelas
te"kätte sattumisel käsitleb Fr. Bie-nemann
„Die Katastrophe der Stadt
Dorpat während des Nordisehen
Krieges" 1902. " •
160. aastat 'tagasi- 2. aprillil 1817
sündis •Raikülas, Rapla kihelkonnas
taluperemehe pojana Johann Tho-masson.
Andeka noorena ta õppis
Tallinna kreiskoolis jä valmistas end
ette kooliõpetaja kutsele Tartu seminaris.
Oma kirjanduslikku huvi ja
võimeid ta rakendas selleks, et oma
algkooliõpetaja, vaba aega pühendada
rahvaraamatute tõlkimisele. 1841.
a. ilmus tõlkena „Krahvi proua Je-nowewa"
ja 1844 a. ^Irlanda ehk puhta
ello wöit". Need piid sentimentaalse
sisuga lihtsatele lugejatele määratud
tõlked saksa keelest. „Irlanda"
kujunes üheks populaarsemaks raamatuks.
1844; a; asus kooli Õpetaja
Johann Thomasson. ametisse Venemaal
ja tema edaspidisest elukäigust
ja surma ajast puuduvad andmed.
Tõenäoliselt jäi see oma rahva lugemisvara
muredest huvitatud kooliõpetaja
Venemaale. Eesti taludes
loeti veel kaua aega tema hingelugu--
tavaid kristlik-eetilise sisuga populaarseid
tõlkeraamatuid.
kindlate. müüride varju. Üks • ilus
exemplar sellest tõlketööst leidub
Stokholmi Kuninglikus raamatukogus,
kus ta on tuntud. 1705 a; eesti
keelse. Uue Testamendi käsikirjana
ja on saadaval ..uurimise otstarbeks.
Teos on kirjutatud ilusa, selgesti
loetava käekirjaga.
„ME1E ELU" \
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
„MEIE ELU"
1ÕÕ aäš lal tagasi ä. 1877 ilmus ühe
haiglase tervisega neiult ühe eesti
tütarlapse elulugu käsitlev algupärane
jutt „Liina". Teos;, käsitles eesti
tütarlapse vabanemist . säksasturni-se
mõjudest ja pühendumisest rahvuslikule
meelsusele.'Autoriks oli 20.
juulil 1841 Pärnümäähsündinud Lilli
Caroline Suburg, üks esimesi Eesti
naisajakirjanikke. 1880 ta asutas Pärnu
eestimeelse kooli tütarlastele.
Viis aastat hiljem ta viis oma kooli
Viljandisse. 90 aastat tagasi a. 1887
ta asutas Viljandis esimese Eesti
naiste perekondliku ajakirja „Lin-da".
Ta suri 8. veebruaril 1923 ja" tema
hauale Vändras asetati "Eesti
naisorganisatsioonide poolt mälestussammas.
-
250 aastat tagasi a. 1727, ilmus
Riias Lõuna-Eesti.murdelise „Vastse
Testamendi" uus väljaanne. Esimene
tõlge kreeka keelest oli: ilmunud, a.
1686. Põhja-Eesti murdeline „Uus
Testament" ilmus esmakordselt alles
1715 aastal. Käsikirju õli valminud
juba varem. „Uue Testamendi" tõlkimisega
tegelesid pagulasvaimiilikud,
kes olid põgenenud venelaste tapmiste
ja põletamiste eest Tallinna linna
70 aastat tagasi 13. juulil 1907 suri
Väike Maarjas viljakas pedagoog ja
kirjanik Jakob Tamm. Ta oli sündinud
25. aprillil 1861 Nöö kihelkonnas.
Tema õpilaste hulka kuulus ka
meie rahva suurimaid kirjanikke A.
H. Tammsaare, kelle 100 a. sünnipäeva
meie 1978 a. tähistame. Jakob
Tamme kirjanduslik looming teostus
eepiliste ja lüüriliste luuletustena.
Ta oli ka viljakas tõlkijana, tõlkides
vene ja saksa klassikalist luulet. Väärib
märkimist, et J. Tamme elulugu
leidub Itaalia suures Entsüklopeedias,
Tammsaare oma.asä puudub.
70 aastat tagasi 22. juulil 1907 suri
Kaarma' kihelkonnas mees, keda
rahvasuu kutsus „Saaremaa prohvetiks".
Tema kodanlik nimi oli Sander
Toom. Ta oli sundinud 8! septembril
1823 Käärmal. Ta oli juba poisikesena
hakanud uurima Piiblit. Oma elukutselt
ta oli kangur. Oma otsese töö
kõrval ta tegutses rahvapärase jutlustajana,
pidades usukoošolekuid
kirikute läheduses. Ta kõneles palju
viimsepäeva tulemisest ja kutsus
inimesi meeleparandamisele ja usu-
I le. Oma kõnedes ta arvustas ägedalt
ka mõisnikke, pastoreid jä-ametime-hi.
^
70 aastat tagasi a. 1917 lõpetas
Tartu Ülikooli matemaatika alal 1.
oktoobril 1885 Valgamaal, Helme kihelkonnas
sündinud Konstantin Ed-mund
Treffner. Ta õppis Hugo Treff-neri
eragümnaasiumis. 1917 ä. ta valiti
H. Treffneri gümnaasiumi, juhatajaks.
Tuhanded eesti noored, kellest
paljud hiljem siirdusid pärast
•ülikooli lõpetamist oma rahva elus
juhtivatele kohtadele, õppisid Ko.ns-tatin
Treffneri poolt juhitud nimekas
õppeasutuses, mis pii Eesti Vabariigi
ajal üks suuremaid Eestis.
6Õ aastat tagasi sügisel 1917 van^
gistati eesti kommunistide poolt
meie rahvusliku elu' ja võitluse .juhtivamaid
tegelasi lään, Tõnisson. Ta
oli juunis 1917 valitud Tartu maakonna
esindajaks Eesti Maapäeval,
mis aga 15! novembril 1917 kommunistide
suriel pidi oma tegevuse lõpetama.
Jään Tõnisson vangistati
kommunistide juhi V. Kingisepa korraldusel
ja viidi Tallinna. Tal õnnestus
saada vabaks tingimusel et ta%ot-sekohe.
maalt lahkub. Jaan Tõnisson
siirduski Stokholmi ja jätkas .oma
tööd Eesti/Maapäeva, esindajana
Skandinaavia riikides ja otsides
ühendust liitriikide esindajatega.
vanema generatsiooni liikmed. Vist
ei olnud pakutud kava küllalt
„moodne''. •.'.'•.'• ..'•'"-.:
Ansambli juht, Liina Merilo, tervitas
kuulajaskonda, lubades pakkuda
tuttavaid, lauluviise; nii. eesti: kui ka
rahvusvaheliselt • tuttavaks saanud
viisidest.
Seitsmeliikmeline ansambel laulis
klaveri ja vahel akordeöni ning ki
tarri; saatel, tosina laule rütmiliste
liigutuste . j a miimikaga lauludele
kaasaelades.; Riietuse vahetamine,
samuti lauljate ümbergrupeerumine
vastavalt laulude iseloomule,;peletas
monotoonsuse. ., '; ' •',
Peale veerandtunnilist -vaheaega
esitati mõned rahvusvaheliselt tuntud
laulud mille, - järele Linda Kesküla
ja Helvi ning Asta Kalmann
laulsid.. Liina Merilo klaveri saatel
•„Meil aiaäärne tänavas". Kalle Merilo
improvisatsioon rahvaviisidest
. andis lauljatele aega ümberriietumiseks
pikkadesse valgetesse '"kleitides-se,
mille "varukatel eestimüstrilised
tikandüsed ja -vöötatud mustrilise,
vööga. Riietus sobis eriti hästi järgneva
laulupõimiku esitamiseks, mis'
koosnes, enamikus meie põhilisse
lauluvarasse' kuuluvatest lauludest
jä rahvaviisidest, lõpetades bravuurse:
„Meil merivood on vabad" mille
teist salmi ka kuulajad kutsuti kaa
sa laulma. -
T. E, Seltsi esimees, V. Poolsaar,
kontserdi lõpul, tänas lauljaid jä an-
„Juutide kuningas oma jüngritega
Eestis! Mida arvasid sellest meie esivanemad
ja rahvaluule sangar Ka?e- •
vipoeg —• ning mida aimame meie
ise?" Nende, ridadega tutvustab kirjastus
„Maärjamaa" oma viimast
mis äsja ilmus trükist New Yorgis
teost .Juutide kuningas Tallinnas
(100 lehekülge, 10 vinjetti. autorilt'».
Autoriks on Aarand Roos, endine :
rootsi-eestlane ja praegune Anieerikä
Hääle eestikeelsete saadete kaastööline
Washingtonis.
A. Roos on meie rpagulaskirjani-kest
noorim, kuid on sellegipoolest
jõudnud juba oma kuuenda teoseni
— suurem osa neist on eestiainelised.
..Lehmatäpjas" parodeeris, ta '•;.
kriminaalromaani, „Tallermäas';
Liperpallitas assotsiatsioonidega,, luuletuskogu
„Oma koli, omavoli" mängis
ta sõnadega, novellikogus r,,Esto-
Atlantis" otsis ta "eestlust ajas. ja'
ruumis ning teoses „Jumalaga, Kars
ja Erzürum" tutvustas Türgi eest-laste,
ajalugu.
Oma kuuendas oopuses on ta siirdunud
usulistele teemadele, kuid
käib siiski eestluse radasid, aruta-"
des, .mis oleks juhtunud, kui Läänemere
kallastele oleks omal ajal ristirüütlite
asemel saabunud ;„Juutide
kuningas". Kristlikke mõttekäike
arendas ta juba oma luuletuskogus,
kust muide pärineb nending, et Jumala
sõna on „igas olus ilus a.lu^'
elus". Äsja ilmunud teosest. selgub;
et Roos näeb oma missioonina „e>i- "
neda kristlasena rahvuslaste keskel'••
ja osutada, et eestlastel on tõesti asja
juutide kuningana ning etkontakr
temaga rikastab. eestlast ka -eestlasena.
'"";:;';''
dis üle. A. Veedla poolt valmistatud
kingi Liina Merilo'le ja isale laul jaie
lilli. '
„Kaja" hingeks, asutajaks ja juhiks
on Liina Merilo, alustades grupi
kaks aastat tagasi. Esimest korda
esineti Portlandis. , Soe vastuvõtt
kuulajaskonna poolt tiivustas ringreisi
ettevõtmist Torontost siirdutakse
Hartford'i (Conn.),'sealt Lake-wdod'i
(N. J.), siis Miami'sse ja Virgin
Island'i kaudu Portlandi tagasi,
kuhu -kavatsetakse jõuda 7. juulil.
„Kaja" liikmeskonna moodustavad
kolm perekonda: Liina, Kristi ja Kalle
Merilo,; Asta, Ahne ja Helvi Kalmann:
ning Linda ja Maie Kesküla.' '
80 aastat tagasi 1. detsembril 1897
suri Valgas 43 aasta vanuses-andekas
ja eestimeelne kirikuõpetaja ja koolikirjanik
Paul Undritz, sündinud 3.
jaanuaril 1854 Tartumaal. Üliõpilasena
võttis aktiivselt osa rahvuslikust
tööst, mida ta jätkas ka Valga
koguduse hingekarjasena.
100 aastat tagasi 29. aprillil 1877
• sündis Virumaal Jakob Westholm,
pärastise Tallinna gümnaasiumi kooli:
direktor. Kool alustas eragümnaasiumina
tegevust.a. 1914. Tartus töötava
H. Treffneri gümnaasiumi; kõr-
Kalev Estienne Seenior-eliit rühma tüdrukud esinesid „Granite Club'is".
Ees, vasakult: Susan Mihkelson, Doren Chung, Heli Kivilaht Dakin, Cathy-
McDonald, Eha Kuutan, taga seisavad: juht Evelyn Koop, Tiina Tralman,
Karin Viinamäe, Tiina Luik; Anne Kungla, Kim Tahk-Milligan.
• . • . ; . , . ; • ' " ' - ' . . . Foto —.Elna Kunaici
iSTI TÜDRUKUD ISINESII
küllaldaselt ruumi ja tegevust liikmeskonnale.
Väga suure osa liikmeskonnast
moodustavad suuräride ja
tööstuste kõrgeröad juhid.
„Granite Glub'i" on Põhja-Ämeeri-ka
mandri suurim perekondlik klubi
ja vastavalt sellele on ka väga mitmekülgne
programm. Suur tähelepa-nu
on pööratud spordile ja meelelahutusele.
^Granite Clüb'i"- rajati 102
aastat tagasi, tegeleti „curlinguga",;
mis ori praegugi veel väga.populaar-:
ne talisport. „Granite Club'i" hokimeeskond
;ön võitnud kuldmedalii
rahvusvahelistel võistlustel. Maailmameister
ilu-uisutamises Barbara
Ann Scott oma harjutused tegi klubis.
!:•-'.;•".'/•'•';' .":•
,,Granite Glubi'f asub Don MillsTs^
2350 Bayview Ave., looduslikul t väga
ilusas kohas. Varutud on \;äga 'suured
alad, et säilitada täielikku privaatsust
ja head vahekorda naabritega.
Murud, ilupuud ja lillepeenrad
on eeskujulikumas korras.
(Järg lk. 8)
Kalev Estienne eliitrühmale sai
eriline tunnustus osaks, neid oli palutud
esinema „Granite ClubT- Presidendi
Ballil neljapäeval, 22. juunil.
See suurpidu esinduslikus klubis toimub
kord aastas.
. Tüdrukud olid Kaug-Ida reisi väsi-mused
välja puhanud ja suure põnevusega
ootasid esinemist ja võimalust
näha seda suurt ja kuulsat Kanada
klubi seespoolt. Momendil on
klubi liikmete arv 9000—10.000 vahel
ja suuremaks seda ei lasta kasvada.
Et liikmeks saada, peab kolm vanemat
klubi liiget soovitama ja vastuvõtu
otsuse langetab juhatus kinni-
] sel hääletusel. Iga-aastane uute liikmete
arv on väga piiratud, et tagada
vai oli tema kool üks nimekamaid.
Kõrgesti -•'hinnatud pedagoogilise tegevuse
kõrval pühendas Jakob Westholm
oma võimeid ka rahvuslikpolii-tilisele
alale .Riigikogu liikmena.
• Õp. Rudolf Kiviranna • ;
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, June 30, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-06-30 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E780630 |
Description
| Title | 1978-06-30-07 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | m i l" "' amme Rir )õnaraamätu iiideks luga Seoses globaalse pesti Tõlkefondi loomisega pöördus ,,Meie Elu" toimetus Tõlkefondi ühe innukama algataja, klranlk Arved Viirlaiu poole, kes meile selgitas fondi mõtet ja ülesandeid. Ta mainis*, et Eesti lühikese iseseisvuse kestel. ;saavutati imetlüs: väärselt palju. Osa sellest võime eeskujuks seada mitmele maailma suurrahvale veel praegugi ^~ näiteks meie kultuurautonoomiaid/ Eesti Kultuurkapitali jne. Eesti kirjanduse tõlkimiseks vpõr-keeltešse ei tehtud;aga.peaaegu mitte midagi. Kõik saavutused sel alal tulid, autorite isiklikust initsiatiivist. Selles, sektoris ei ©Je me midagi ette võtnud ka paguluses —;fakt> mis kainel mõtlemisel tundub otse jahmatavana. Pean seda lünka üheks meie pärispatuks eesti kultuuri vastu. Kuna iga ilukirjandusliku.: teose tõlge teenib automaatselt rahvuskul- Kirjanik Arved Viirlaid. tuuritist propagandat, siis suhtuvad valitsusorganid enamasti kõikjal sümpaatselt oma kirjanike tööde tõlkimisse. Jättes kõrvale N. Liidu hiie-laslikud tõlkeaparatuurid, võime leida tõlkeprobleemide =. lahenduseks loodud riiklike' toetustega: institutsioone- näiteks1 isegi maades, nagu Taiwani, Lõuna-Korea, Ivory Cöast'i ja mitme Euroopa PEN-klubi või.mõne teise autorite organisatsiooni, juures. Need organid on kirjanikele abiks kontaktide loomisel välismaiste kirjastustega, neil on oma tõlkijate kaader ja vahel kannavad ^nad tõlkeku-ludele lisaks' osaliselt isegi tõlgitud teoste reklaamikulu [ diplomaatlike nirfg kaubanduslike esinduste vahendusel.; Põhiliselt on Eesti Tõlkef ondi ülesandeks toetada eesti kirjanduse tõlkimist võõrkeeltesse globaalses ulatuses. Kui näiteks Valev Uibopuu leiab võimaluse oma teose avaldamiseks Norras või Arvo Mägi Saksamaal, siis ei. tohi need võimalused jääda kasuta-, mata tõlke.tasu puudumise pärast.: Eesti .pagulaskirjanikul ei ole olnud mingisugust toetust, kelleltki tõlkeprobleemide lahendamisel. Vaevalt annaksid meie; ühispangadki talle laenu ühe,teose tõlkimiseks! Ja nii seisärriegi tõsiasja ees, et eesti pagulaskond — jõukad j a elujõul ised rahvusgrupid üie| vaba maa* ilma—, ei ole suutnud näiteks 34 aasta väi tel luua meie parimale luule tõlkijale prof. Ants Orasele võimalusi Marie Underi luule tõlkimiseks inglise keelde, -)\ Marie Undef on olnud enam kui üks kord Soome Kirjanike Ludu poolt esitatud Nobeli auhinna kandidaadiks. Tema kõrvalejäämine on olnud tingitud just sellest, et teda polnud tarvilisel määral tutvustatud. Tema luuletõlked soome-, saksa- ja vähesel määral veel mõnda teisi keelde, ei olnud küllaldane. Mis Nobeli auhind võinuks tähendada meie kirjandusele,: kultuurile ja üldse Eestile, on pikema arutuseta selge. See vaesusetunnistus meie kultuuri vastu maksab meile palju — sel sajandil tõenäolikult kordumatu võimaluse «Nobeli kirjandusauhinna võitmiseks Marie Underile ja Eestile. Meil on vähe põhjusil hoobelda oma saavutustega^vabas maailmas, ükskõik millised need oleksid. Meie kaotused- kultuuririndel on suuremad hoolimatuse pärast oma vaimse loomingu, keele ja kirjanduse vastu. Nii seisame kesk majanduslikku jõukust ja heaolu eestluse varemeil. Kuna me ei saa aj a-ratas t tagasi pöörata, siis peame püüdma päästa, mis veel päästa siudame. Ehitagem Eesti TÕlkefondiga sild tulevikku ja teiste rahvaste juurde!•Ulatagem neile Marie Underi, Betti Älveri, Anton H. Tammsaare, August Gailiti ja teiste loomingu parimik! , Eesti Tõlkefond ei ole mingisugune utoopiline ideefix, vaid reaalsuse piirides tegutsev organisatsioon. Iga julge pealehakkamine on pool võitu -.— see pealehakkamine on sooritatud. Teine pool võidust saavutatakse eestlasliku visadusega* .Lisaks senistele laekumistele on Fondile majanduslikku abi pakkunud mitmed isikud, ETF-i esimees Antoni Truuvert näiteks üllatas hiljutist peakoosolekut suurema, summa lubamisega. : •.. Eesti, Tõlkefondi tegevus peab ku-juriema nii-viljakaks, et see õhutab meie-hoori hindama eesti kultuuriva-ramu rikkusi, õhutab kirjanikke pürgima uute .kõrguste poole, oma loomingus ja loob eeldusi kvaliteetsete tõlkijate järelkasvule. :' / Eriliselt tahaksin Tõlkefondi lühikese tegevuse, kestel esile tõsta Ilme Teene panust selle originaalsuses. • • •:• . •••,•/.;••'•'•'• Nimelt palus, proua Teene oma abikaasa matuselillede ja surmakuulid tuste raha annetada Eesti Tõlkefon-dile. Sellele lisas ta ise suurema isikliku annetuse, millega pandi Fondi juhatuse poolt alus Robert Teene tõlkeauhinnäle, Viimasega; autasustatakse tõlkijaid,, kes viinud janike töid soome ja skandinaavia keeltesse. Taliaksm. loota, et Ilme Teene suuremeelsele eeskujule, järgneb teisi, kes aitavad hoida silla ehitamise ainsa vaba soome-ugri rahva ja. meie vahel elus ja aktiivse. See on Eestile .olulise tähtsusega. Otseste tõlkeprobleemide käsitlemise kõrval võiks Tõlkef ond tegeleda ka teiste meiev kirjanduselu akti-viseerlvate küsimuste, ja ettevõtetega, mis jäänud.unarusse. See on lai tegevusväli] ; . ,;' : Põhja-Ameerika ulaiuses on ETF-i poolt algamas aktsioon hoolduseta jäänud ja ülearuste eestikeelsete raamatute ja ajakirjade päästmiseks. Iga paguluses trükitud teos on rahvuslikult tähtis säilitada, sest aja möödumisel kujutab see asendamatut kultuurivara, •Raamatute kogumise idee kuulub Antoni Truuvertile, kes tuli sellele seoses Raamatuaasta aktsioonidega. Kanadas teostab ETF omaniketa jäänud väi ülearuste raamatute korjamist koos Eesti Keskarhiiviga. Kokkutulevate trükiste hulgast tee vad esimese valiku meie. arhiivid, ülejäänud raamatud lähevad eraraamatukogude täienduseks mõõduka hinna eest. Nii oleks raamatute säästmise aktsioon ka üheks — kuigi üsna väikeseks —'-'sissetulekuks Tõlkef oridile. 'i Aktsioon algab käesoleva nädalaga ja raamatuid võetakse vastu igal nel-japäeval 3—9 p.l. Keskarhiivi ruumes, Eesti Majas. Raamatute vastuvõtul on oma lahket abi lubanud Edith Ederma Eesti Abistamiskomiteest ja Eesti Keskarhiiv Kanadas juhataja Richard Antik. Aktsiooni koordineerib ETF-i varahoidja Jüri Ramjalg. • Viimasele palutakse helis tada ka raamatute transpordi vaja dusef— tel. 231-21&1.- A; Viirlaid- märgib hüvitava kok-- kusattumišena kirja ühelt noorelt soomlannalt 26. mail Tamperest, kes kirjutab: ,,Ölen mitmel korral mõelnud sellele, et igal aastal sureb nii siin Skan-dinaavias kui ka USA-s ja Kanadas vanu eestlasi; kellel ei ole perekonda või kelle lapsed või pärijad ei oska eesti keelt ega hinda seepärast mahajäänud eesti raamatukogusid. Need, hävitatakse kui kasutu vana paber. Milline suur mõtlematu rahvusliku varanduse raiskamine see küll oh ajal, mil needsamad raamatud Eestis omavad piltlikult külla väärtuse. Kujutlege kui kallid on need raamatud rahva vaimse varamuna tulevikus! Päästke iga vabas maailmas trükitud eestikeelne köide, et tulevased põlved ei heidaks teile ette mõtlematust!" .Eks ütle need read.ühelt noorelt hõimult meile palju. Andrus Saareste „Eesti keele mõistelise sõnaraamatu" (EKMS) indeks läks 28. aprillil 1978 ladumisele, ja trükkimisele. Indeks sisaldab EKMS-i vihikutes 1—22 käsitletud sõnad, prantsuse keele- sõnade registri,, kohanimede loetelu, teadaolevate keele juhtide. n> med, esinevate vanasõnade loendi, kasutatud kirjanduse nimistu ning tähele pandud vigade parandused. . Vastavalt; trükikoja, 'lubadustele peaks raamat ilmuma käesoleva aasta^ lõpuks, kuid toetudes varasematele kogemustele ei saa väljaandja antud tähtpäeva garanteerida. .Lähemat- informatsiooni annab Uppsala • Universitet, Firisk-tigriska institutionen, Ätt: J. Raag, Box 513, S-751 20 Uppsala — Sweden. .Juutide kuningas Tallinnas' Portlandi noorte ansambel „Kaja" esinemas Eesti Majas. Vasakult: Liina Meriloo, Maie Kesküla, Linda Kesküla, Kristi Meriloo, Aime Kalmann, Helvi Kalmann ja Asta Kalmann. Foto — 0. Haamer 'LANI Teisipäeval, 20. juuni õhtul toimus Eesti Majas eesti noorte ansambli „Kaja" kontsert, mida nautis saali täis kuulajaid. Lootes, et kuulajaskonna moodustavad enamuses noored, tuli pettuda, sest kahjuks, oli noori napilt ja.saali täitsid peamiselt S .270 aastat tagasi.püüdis Rootsi kuningas Karl 12 teenistuses seisev krahv Niis Štromberg (1646—1723) suurte jõupingutuste ja temale omase sõjaväelise -osavusega organiseerida Tartu piirkonnale.kaitset Liivi-maale tunginud Vene vägede vastu. See katse ebaõnnestus. Rootsi vägede vähesuse, puuduliku varustuse ja toitlustamise tõttu. 1709 ta nimetati Lii vi maa kindralkuberneriks. Riia linna, kaitseks ta kooridas . 12-tuhan-delise väeosa. Toidumoona puudus linna elanikele ja šõjavaelastele ja puhkenud katk, sundisid seda julget Rootsi väepäälikut 4. juulil 1710 venelastele kapituleerimä. Riia langemine venelaste kätte tähendas viimsete lootušte: purunemist, et eestlased ja. lätlased võiksid pääseda neile võõra idävõimu alla sattumisest. Seda perioodi meile õnnetult, lõppenud Põhjasõjast, on käsitlenud A Büchhöltz oma uurimuses ,,Zur Ges-chichte .der Belagerung und Kapitu-lation der Stadt Riga 1709—10". Tar tu.linna kohutavat traagikat venelas te"kätte sattumisel käsitleb Fr. Bie-nemann „Die Katastrophe der Stadt Dorpat während des Nordisehen Krieges" 1902. " • 160. aastat 'tagasi- 2. aprillil 1817 sündis •Raikülas, Rapla kihelkonnas taluperemehe pojana Johann Tho-masson. Andeka noorena ta õppis Tallinna kreiskoolis jä valmistas end ette kooliõpetaja kutsele Tartu seminaris. Oma kirjanduslikku huvi ja võimeid ta rakendas selleks, et oma algkooliõpetaja, vaba aega pühendada rahvaraamatute tõlkimisele. 1841. a. ilmus tõlkena „Krahvi proua Je-nowewa" ja 1844 a. ^Irlanda ehk puhta ello wöit". Need piid sentimentaalse sisuga lihtsatele lugejatele määratud tõlked saksa keelest. „Irlanda" kujunes üheks populaarsemaks raamatuks. 1844; a; asus kooli Õpetaja Johann Thomasson. ametisse Venemaal ja tema edaspidisest elukäigust ja surma ajast puuduvad andmed. Tõenäoliselt jäi see oma rahva lugemisvara muredest huvitatud kooliõpetaja Venemaale. Eesti taludes loeti veel kaua aega tema hingelugu-- tavaid kristlik-eetilise sisuga populaarseid tõlkeraamatuid. kindlate. müüride varju. Üks • ilus exemplar sellest tõlketööst leidub Stokholmi Kuninglikus raamatukogus, kus ta on tuntud. 1705 a; eesti keelse. Uue Testamendi käsikirjana ja on saadaval ..uurimise otstarbeks. Teos on kirjutatud ilusa, selgesti loetava käekirjaga. „ME1E ELU" \ lugejad, ärge unustage oma sõpradele soovitamast „MEIE ELU" 1ÕÕ aäš lal tagasi ä. 1877 ilmus ühe haiglase tervisega neiult ühe eesti tütarlapse elulugu käsitlev algupärane jutt „Liina". Teos;, käsitles eesti tütarlapse vabanemist . säksasturni-se mõjudest ja pühendumisest rahvuslikule meelsusele.'Autoriks oli 20. juulil 1841 Pärnümäähsündinud Lilli Caroline Suburg, üks esimesi Eesti naisajakirjanikke. 1880 ta asutas Pärnu eestimeelse kooli tütarlastele. Viis aastat hiljem ta viis oma kooli Viljandisse. 90 aastat tagasi a. 1887 ta asutas Viljandis esimese Eesti naiste perekondliku ajakirja „Lin-da". Ta suri 8. veebruaril 1923 ja" tema hauale Vändras asetati "Eesti naisorganisatsioonide poolt mälestussammas. - 250 aastat tagasi a. 1727, ilmus Riias Lõuna-Eesti.murdelise „Vastse Testamendi" uus väljaanne. Esimene tõlge kreeka keelest oli: ilmunud, a. 1686. Põhja-Eesti murdeline „Uus Testament" ilmus esmakordselt alles 1715 aastal. Käsikirju õli valminud juba varem. „Uue Testamendi" tõlkimisega tegelesid pagulasvaimiilikud, kes olid põgenenud venelaste tapmiste ja põletamiste eest Tallinna linna 70 aastat tagasi 13. juulil 1907 suri Väike Maarjas viljakas pedagoog ja kirjanik Jakob Tamm. Ta oli sündinud 25. aprillil 1861 Nöö kihelkonnas. Tema õpilaste hulka kuulus ka meie rahva suurimaid kirjanikke A. H. Tammsaare, kelle 100 a. sünnipäeva meie 1978 a. tähistame. Jakob Tamme kirjanduslik looming teostus eepiliste ja lüüriliste luuletustena. Ta oli ka viljakas tõlkijana, tõlkides vene ja saksa klassikalist luulet. Väärib märkimist, et J. Tamme elulugu leidub Itaalia suures Entsüklopeedias, Tammsaare oma.asä puudub. 70 aastat tagasi 22. juulil 1907 suri Kaarma' kihelkonnas mees, keda rahvasuu kutsus „Saaremaa prohvetiks". Tema kodanlik nimi oli Sander Toom. Ta oli sundinud 8! septembril 1823 Käärmal. Ta oli juba poisikesena hakanud uurima Piiblit. Oma elukutselt ta oli kangur. Oma otsese töö kõrval ta tegutses rahvapärase jutlustajana, pidades usukoošolekuid kirikute läheduses. Ta kõneles palju viimsepäeva tulemisest ja kutsus inimesi meeleparandamisele ja usu- I le. Oma kõnedes ta arvustas ägedalt ka mõisnikke, pastoreid jä-ametime-hi. ^ 70 aastat tagasi a. 1917 lõpetas Tartu Ülikooli matemaatika alal 1. oktoobril 1885 Valgamaal, Helme kihelkonnas sündinud Konstantin Ed-mund Treffner. Ta õppis Hugo Treff-neri eragümnaasiumis. 1917 ä. ta valiti H. Treffneri gümnaasiumi, juhatajaks. Tuhanded eesti noored, kellest paljud hiljem siirdusid pärast •ülikooli lõpetamist oma rahva elus juhtivatele kohtadele, õppisid Ko.ns-tatin Treffneri poolt juhitud nimekas õppeasutuses, mis pii Eesti Vabariigi ajal üks suuremaid Eestis. 6Õ aastat tagasi sügisel 1917 van^ gistati eesti kommunistide poolt meie rahvusliku elu' ja võitluse .juhtivamaid tegelasi lään, Tõnisson. Ta oli juunis 1917 valitud Tartu maakonna esindajaks Eesti Maapäeval, mis aga 15! novembril 1917 kommunistide suriel pidi oma tegevuse lõpetama. Jään Tõnisson vangistati kommunistide juhi V. Kingisepa korraldusel ja viidi Tallinna. Tal õnnestus saada vabaks tingimusel et ta%ot-sekohe. maalt lahkub. Jaan Tõnisson siirduski Stokholmi ja jätkas .oma tööd Eesti/Maapäeva, esindajana Skandinaavia riikides ja otsides ühendust liitriikide esindajatega. vanema generatsiooni liikmed. Vist ei olnud pakutud kava küllalt „moodne''. •.'.'•.'• ..'•'"-.: Ansambli juht, Liina Merilo, tervitas kuulajaskonda, lubades pakkuda tuttavaid, lauluviise; nii. eesti: kui ka rahvusvaheliselt • tuttavaks saanud viisidest. Seitsmeliikmeline ansambel laulis klaveri ja vahel akordeöni ning ki tarri; saatel, tosina laule rütmiliste liigutuste . j a miimikaga lauludele kaasaelades.; Riietuse vahetamine, samuti lauljate ümbergrupeerumine vastavalt laulude iseloomule,;peletas monotoonsuse. ., '; ' •', Peale veerandtunnilist -vaheaega esitati mõned rahvusvaheliselt tuntud laulud mille, - järele Linda Kesküla ja Helvi ning Asta Kalmann laulsid.. Liina Merilo klaveri saatel •„Meil aiaäärne tänavas". Kalle Merilo improvisatsioon rahvaviisidest . andis lauljatele aega ümberriietumiseks pikkadesse valgetesse '"kleitides-se, mille "varukatel eestimüstrilised tikandüsed ja -vöötatud mustrilise, vööga. Riietus sobis eriti hästi järgneva laulupõimiku esitamiseks, mis' koosnes, enamikus meie põhilisse lauluvarasse' kuuluvatest lauludest jä rahvaviisidest, lõpetades bravuurse: „Meil merivood on vabad" mille teist salmi ka kuulajad kutsuti kaa sa laulma. - T. E, Seltsi esimees, V. Poolsaar, kontserdi lõpul, tänas lauljaid jä an- „Juutide kuningas oma jüngritega Eestis! Mida arvasid sellest meie esivanemad ja rahvaluule sangar Ka?e- • vipoeg —• ning mida aimame meie ise?" Nende, ridadega tutvustab kirjastus „Maärjamaa" oma viimast mis äsja ilmus trükist New Yorgis teost .Juutide kuningas Tallinnas (100 lehekülge, 10 vinjetti. autorilt'». Autoriks on Aarand Roos, endine : rootsi-eestlane ja praegune Anieerikä Hääle eestikeelsete saadete kaastööline Washingtonis. A. Roos on meie rpagulaskirjani-kest noorim, kuid on sellegipoolest jõudnud juba oma kuuenda teoseni — suurem osa neist on eestiainelised. ..Lehmatäpjas" parodeeris, ta '•;. kriminaalromaani, „Tallermäas'; Liperpallitas assotsiatsioonidega,, luuletuskogu „Oma koli, omavoli" mängis ta sõnadega, novellikogus r,,Esto- Atlantis" otsis ta "eestlust ajas. ja' ruumis ning teoses „Jumalaga, Kars ja Erzürum" tutvustas Türgi eest-laste, ajalugu. Oma kuuendas oopuses on ta siirdunud usulistele teemadele, kuid käib siiski eestluse radasid, aruta-" des, .mis oleks juhtunud, kui Läänemere kallastele oleks omal ajal ristirüütlite asemel saabunud ;„Juutide kuningas". Kristlikke mõttekäike arendas ta juba oma luuletuskogus, kust muide pärineb nending, et Jumala sõna on „igas olus ilus a.lu^' elus". Äsja ilmunud teosest. selgub; et Roos näeb oma missioonina „e>i- " neda kristlasena rahvuslaste keskel'•• ja osutada, et eestlastel on tõesti asja juutide kuningana ning etkontakr temaga rikastab. eestlast ka -eestlasena. '"";:;';'' dis üle. A. Veedla poolt valmistatud kingi Liina Merilo'le ja isale laul jaie lilli. ' „Kaja" hingeks, asutajaks ja juhiks on Liina Merilo, alustades grupi kaks aastat tagasi. Esimest korda esineti Portlandis. , Soe vastuvõtt kuulajaskonna poolt tiivustas ringreisi ettevõtmist Torontost siirdutakse Hartford'i (Conn.),'sealt Lake-wdod'i (N. J.), siis Miami'sse ja Virgin Island'i kaudu Portlandi tagasi, kuhu -kavatsetakse jõuda 7. juulil. „Kaja" liikmeskonna moodustavad kolm perekonda: Liina, Kristi ja Kalle Merilo,; Asta, Ahne ja Helvi Kalmann: ning Linda ja Maie Kesküla.' ' 80 aastat tagasi 1. detsembril 1897 suri Valgas 43 aasta vanuses-andekas ja eestimeelne kirikuõpetaja ja koolikirjanik Paul Undritz, sündinud 3. jaanuaril 1854 Tartumaal. Üliõpilasena võttis aktiivselt osa rahvuslikust tööst, mida ta jätkas ka Valga koguduse hingekarjasena. 100 aastat tagasi 29. aprillil 1877 • sündis Virumaal Jakob Westholm, pärastise Tallinna gümnaasiumi kooli: direktor. Kool alustas eragümnaasiumina tegevust.a. 1914. Tartus töötava H. Treffneri gümnaasiumi; kõr- Kalev Estienne Seenior-eliit rühma tüdrukud esinesid „Granite Club'is". Ees, vasakult: Susan Mihkelson, Doren Chung, Heli Kivilaht Dakin, Cathy- McDonald, Eha Kuutan, taga seisavad: juht Evelyn Koop, Tiina Tralman, Karin Viinamäe, Tiina Luik; Anne Kungla, Kim Tahk-Milligan. • . • . ; . , . ; • ' " ' - ' . . . Foto —.Elna Kunaici iSTI TÜDRUKUD ISINESII küllaldaselt ruumi ja tegevust liikmeskonnale. Väga suure osa liikmeskonnast moodustavad suuräride ja tööstuste kõrgeröad juhid. „Granite Glub'i" on Põhja-Ämeeri-ka mandri suurim perekondlik klubi ja vastavalt sellele on ka väga mitmekülgne programm. Suur tähelepa-nu on pööratud spordile ja meelelahutusele. ^Granite Clüb'i"- rajati 102 aastat tagasi, tegeleti „curlinguga",; mis ori praegugi veel väga.populaar-: ne talisport. „Granite Club'i" hokimeeskond ;ön võitnud kuldmedalii rahvusvahelistel võistlustel. Maailmameister ilu-uisutamises Barbara Ann Scott oma harjutused tegi klubis. !:•-'.;•".'/•'•';' .":• ,,Granite Glubi'f asub Don MillsTs^ 2350 Bayview Ave., looduslikul t väga ilusas kohas. Varutud on \;äga 'suured alad, et säilitada täielikku privaatsust ja head vahekorda naabritega. Murud, ilupuud ja lillepeenrad on eeskujulikumas korras. (Järg lk. 8) Kalev Estienne eliitrühmale sai eriline tunnustus osaks, neid oli palutud esinema „Granite ClubT- Presidendi Ballil neljapäeval, 22. juunil. See suurpidu esinduslikus klubis toimub kord aastas. . Tüdrukud olid Kaug-Ida reisi väsi-mused välja puhanud ja suure põnevusega ootasid esinemist ja võimalust näha seda suurt ja kuulsat Kanada klubi seespoolt. Momendil on klubi liikmete arv 9000—10.000 vahel ja suuremaks seda ei lasta kasvada. Et liikmeks saada, peab kolm vanemat klubi liiget soovitama ja vastuvõtu otsuse langetab juhatus kinni- ] sel hääletusel. Iga-aastane uute liikmete arv on väga piiratud, et tagada vai oli tema kool üks nimekamaid. Kõrgesti -•'hinnatud pedagoogilise tegevuse kõrval pühendas Jakob Westholm oma võimeid ka rahvuslikpolii-tilisele alale .Riigikogu liikmena. • Õp. Rudolf Kiviranna • ; |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-06-30-07
