Meie Elu = Our life, September 11, 1980

              8 NELJAPÄEVAL, 11. SEPTEMBRIL - Meie Elu" nr. 3? (1S9S)
Ollflligil||!|||||||||||||,J|||,|,,||,|,,j,,,,|,,,,,ig,JQ,|g^|,|,B,|,,,,,,gj
- • . " 91 -
Eesti Majandusklubi' Kanadas pidas oma.traditsiopnilise:Suvepäeva t^navii.Simcoe järve, ääres Kittasklte suvekodus,;.kuhu/oli kogune-nud
ligi jSO osavõtpt, peamiselt rnajandusringkondadest. Külalistele ütlesid tere tulemast KljjbiesinieesL^^^ Jänes ja pereniees
lon^nnes Kittask. i Hubane koosviibimiiie avaral terrassil kus k l . 5 pakuti lõunasöök, kestis hiliste õhtutundideni. Tänusõnadega Klubi
ekniehe p(iolt kaasus peremehele pudel Prantsusmaalt ja perenaisele kimp punaseid roose, sildil osa osavõtjaid. Ees Vaike Kittask
•.ioõs pojatütre Viive ga;K,eskel: istuvad :,K^ Kittask, Klubi;:ies|mees Lembit Jä.oes j a MeeriJ^ries..
; ; ' : : i Foto — Rudy Solom
eo
m •
Neil päpvil 'tähistas oma- 75-cndat
juubelisiännipäeva . ;dr.. ,vet.. &vald
.Soerd. • . v '
E\2i\d Soerd sündis Tartus lõikus­kuu
.28-ndal 1905. a. ning tenaa kooli­tee
läbis meie põlise Taaralinna ha-'
pdustemplid. Lõpetades Hugo
• Treffneri Gümnaasiumi 1924. a. ke­vadel,
immatrikuleerus ta sama aas-.
ta sügisel Tartu ülikooli joomaarsti-teaduskonda,
mille lõpetas 1929. a..
sügisel. Seejärele teenis kaitseväes
—• Ratsarpgemendis Tkrtus ja Sv.
Hobuste laatsaretis Tallinnas. .
Sõjavaesit ya^bänedes ootasid juubi­lari
töoviljakad :aastad mil ta teev
nis noort 1/abariiki real juhtivail
kohtadel veterinaärmeditsiinilises
Kapatsiteedisi Juba 193L a. kevadel
kutsuti Evald Söer^ PõllutöÖminis-teeriumi
teenistusse Tallinna piiri-loomaarsti
ja Lihavaljaveo; Kontroll-
. jaama juhataja kohale, kus töötas
1933. a, kevadeni. Oli selle järel ju-hatajakk
vet.-arstiks Tallinnas Las­namäe
jaiKopli e'ksport tapamajades
kuni 1935. a. suveni, mil siirdus Tal­linna
lirinatapamajjä algul liha-järel-vaataja
vet.-arstina, siis yanema vet.-
arstina direktori k.t.na. ning lõ­puks
1944, a. direktprinä.
Siirdudes, pagulusse a. sügi­sel,
leidis juubilar kutsealalist tege­vust
Dresdenis ja Fürthis Saksamaal /
'kuni 1948. a. sügiseni, mil emmigree-rus
Kanadasse, Alberta .provintsi!^^
luba 1949.^ a. kevadel rakendus töö­le
omal kutsealla Iriikliku vterinaar-
• inspektorina •\ Edmpntoriis. Õiendas
J1953. a. Saskatchewan! Üii|cooli juu-.
res eksamid kogu vet<|rinaarkursuse
.ulatuses, • omandades; täisõigusliku
.•veterinaaria kvalifikatsiooni. Kana-
Ev^ld Soerd organisatoorne tegc-.
vus,.õn hõlmanud skautlust (alates
eel-iseseisvusaegseist päevist), sporti
XJartu :„Kaievi"i liikmeiivä) ning rii­gikaitset^
(Kaitseliidu Tartu Vaba-
• dusristi Vendä.de., MalQvkonha rida-_
des).- Samuti oh tä teeninud.mitme­tes
kutsealaliste ühingute juhatustes,
nagu Akadeemiline l.bomaarstitea-duslik
Selts. -Eesti. Loomaarstide
Ühing ja Eesti Looipaarstide Koda. ,
Paguluses. on Evald Soerd kaasa
löönud mitmete rahvuslike organi-
\, satsioonide loomisel ja juhtimisel nii
Fürthis, Saksamaal kui ka Edmonto-nis
ja Vancouveriš^siin •mandril. Aka­deemiliselt
kuulub juubilar Korp!
• Fraternitas talrtuensise veljeskonda
selle asütamissernestrist alates ja on
Vilist la skogu a sut a j a i^d i i i k m e id n i n g
kuldse väänistähe kandja.
••1 ••:.:vr.:."..':\r-V^.; •-'.
•\ Isamaiaiisus, väärikus ja-sõbralik-
;kus, mis'on nii soliidselt kehastunud
Evald Soerdi isikus, evivad tema ar­vukate
sõprade, tuttavate ja akadce-pjil.
istekonfraatrite kõrge hinnangu.
Kolmveerandsäjändill^e juubeli pu-.
hül ühinevad viimased üle mitme
mandri, soovides Evaldile ja tema
abikaasa Eilile Qi^ne, tervist ning
jätkuvat elurõõmu fveeV^ paljudeks
•aastateks.-"';'
PRIIT ARUVALD
Sündinud 9. mail 1956. a. Toifontos.
! Keskhariduse omandas EarT Halg
Secondary SjChoolIs* Lõpetas 1979^ a.
• sügisel Tordnto Ülikooli B. A. kraa­diga
sotsioloogia a l a l Kavatseb eda­si
õppida majandusteadust. Akadee­miliselt
kuulub Korp! Fraternitas
Esticasse.
Sündinud 1958. a. Torontos. Keskha­riduse
omandas R|chview Cpllegiate
Instituudis Torontos, mille lõpetas
1976. a. kiituskirjaga, kui Ontario^
Schoiar! Lõpetas Toronto Ülikooli
1980. a. kevadel B i Comm. kraadiga,
töötab chartered accountantide fir­mas
j a õpib ühtlasi edasi York Üli­koolis
magistrikraadi saavutamiseks.
Akadeemiliselt: kuulub .Korp! Frater­nitas
Eisticasse.
S I IM ALDEM V A N A S E UA
Sündinud 1956. a. Torontos. Keskha­riduse
omandas Newtonbrook Secon-dary
Scihooris. Lõpetas York Ülikoo­li
B| of Business Ädmin. kraadiga
1^79. a. õpib edasi chartered accoun-tandiks.
... Akadeemiliselt .... kuulub
Korpi Fraternitas Esticasse.
a
a
õ
-^JOHANNES T Ä H Ä P I L L , / :
Keskhariduse omandas Eestis ja
Rootsis. Lõpetas Toronto Ülikooli
1957. a. B.A.Sc. kraadiga raasina-ehi-tusinsenerina.
Saavutas magistri
kraadi^ (lV|.Ä.Sc.) 1979. a. Waterioo
Ülikooli jjuures tööstüs-administrat-siooni
I {Management Science) alal.
Lõpptööks; „Va'ngide motiveering töö
juures''. Töötab Ontario valitsuse
juures vangide töÖde üldjuhatajana,
koordineerijana. Äh^adeemiliselt kuu-
Korp! f Fraternitas Esticasse.'
„Mis magus jutt ,sul naabriga
üle heki oli, et sa lõunalegi ei
saanud tulla, kui ma kutsusina' i ; -
küsis l.,ea,.-kiii Pärt viimaks tuli. •
'„Ma'-sain just praegu ilusaf .
klaveri omanikuks", võidurõõ-mutses
Pärtv \ •. ^ ^ ^
„Misnioodi?"
„Sedamoodi^ et klaver, mis se- ^
niniv kuulus Sangapuudele, kuu­lub
nüüdsest peale meile, Asu-valdadele";
„Kas nadjseda siis Torontosse,
o
n'
S
n
5
5
5
õ-
5
õ'
kaasa ei võ
„Nende
see klaver e
a?". , ..
Toronto korterisse'
sobivat. Nad olevat
olevat , ainu
püüdnud sada ka müüa, kuid.
t jDaar pakkumist
saanud j a needki naeruväärselt .
madalad. Või mis kasu neil kla­verist
ongi j - nad kumbki ju ei-mängi."-
i ' ;
,Mis kasu meilgi: sellest klave­rist
o n — meie kumbki ka ju; ei
mängi",: arvas Lea; • •
„ N o h rnina ikka natuke klim-berdan.
• K u i ; meij. laulukooris
molli uus laul kavasse võeti, õp- ,
pisin ma klaveri varal oma osa
kodus alati enne teisi ära, kui
^meil veel klaver majas oli."
• „Aga kui. sul klaverist nii pal-
;ju kasu oli, miks sa siis ta ära
müüsid?"
i „Müüsid,'' osatas Pärt,'„^a ise
' ajasid ju kangesti peale, et kel­lel
seda vanamoelist mürakat
tarvis on."
„Mul oli õigus ka. Kuidas see
monstrum oleks sobinud, meie
uue sisustusega!" • ' .
,Ega see j u mingi iluasi ei oi- .
nud," nõustus Pärt,„ja ega meie
sellist poleks; ka ise ostma läi­nud,
aga see tuli j ü eelrtiise oma­niku
käe^t nagu peale kauba
kaasa. Aga mind on alati vaeva­nud
nagu cningi süütunne selle
klaveri väljaviskamise pärast,
kiii rna mõtlen, kui õnnelikudi,
meie lapsed sellega olid; Ja ai-i
nult viiskümmend närust dolla-'
' r id saime me sellest müügist." -
..Muidugi, ilma klaverita oleks
meie laste muusikalised, anded ,
avastarnata jüänud j a meie Ing­rid
poleks kunagi joudnud oma
praegusele positsioonile," mee-
I riutaš Lea,- „Nüüd aga on lapsed
: juba ammu kodunt lahjkunud ja
nüüd veel uut klaverit osta mõni
kord aastas ühe näpuga klimber-
I damisejcs? Kas' sa e i leia, et,sel­lel
j^ole nagu palju mõtet?" '
: „Osta? Mi^idvgi;mitte osta. Ma
sain vselle rpuidu, päris muidu.
Egay ma seda. ostma poleks läi­nud.
Isegi mitte paarikümne dol­lari
eest, 'kuigi Aksel ütles oma
_ klaveri eest omal ajal hulga raha
^maksnud olevat; V
. ,,Mis valu. tal on siis nii kallist
asja lausa ara kinkida?" :
,,Noh tõtt öelda, ega see nii
lausa kingitus ka ei ^ olegi; Mä
olen Akselit ju üle kahekümne
aasta igas asjas nõuga ja jõuga
aidanud. Sa tead ju, milline kä-
" pard ta iseonV ,
,,Mis tal viga käpardit mängi-
; da, kui ta teab kust abi tuleb.Si-yna
oliid alati nende ametlik lu-
, merookija k u i nad ise lõunas
päikese :käes aelesid. Ja seda kõi­ke
ainult mõne pudeli: viina' eest,
mis nad ise tollivabast poest
pool-muidu saanud." - ;
; ; Sangapuud j a Äsuvallad oHd
küll head naabrid, kuid selts­kondlikult
nad palju läbi ei käi­nud.
Sellepärast polnud selles ka
midagi ebaloomulikku,: kui Asu-
I valdu Sangapuude lahkumispeo-le
e!i feitsutud.Küll aga olid nad
palutud järgmiseks päevaks lõu-
: ; n a i e . : ; . ;;.;.\r.;^,;,;;^:::^^
. i Imelik; kauaaegseil naabreil,
kes kõik omavahel sinasõbrad ja
;i kes paljii maailma asju ära aru-
;tanud küll üle heki, küll ü|iel või
; teisel pool hekki, ei tahtnud see
haruldane koosolemine kuidagi
nagu vedu võtta. Kui aga söögi
alla mõned rüübud kanada moo­di,,
söögi juurde eesti moodi jä
söögi peale rnitut moodi ära olid
võetud,.muutusid - keeled väieda-maks
ja meeled hä|rdamaks. San­gapuud
valluta^ tung maha pida­da
nionoloogsellesti kuidas ta
raskuste kiuste aastate jooksul
oli oma äri ülesse ehitanud j a
m i s ; t a nüüd oma varaga peale
hakkab. Kui'sõnakehvemal Pärt
Asuvallal, kes'-rikastumise saja-duse
võtit'veel. avastanud pol­nud^
jutuainest puudus kippus
tulema, siis haüses ta naabrite
lahkumise pärast j a ülistas nen-de,
heldust'. I^ord jälle ühel tänu^
tunde ülekeemise hetkel ei saa­nud
Pärt jätta kordamata:
; „Kas sa i k k a tpesti tahad sel-; •
le kalli riis,ta täiesti ilma tasuta; '
ära. anc^a?"
; >.Jah,'täitsa ilma. Ühe hea sõb­ra
jaoks ei ole ükski klaver lii­ga
kallis. Mul pole neid näruseid
dollareid tarvis, mis diilerid sel-leeest
pajkuvad". . -
Nii kategooriline vast^js, mis
kahtlust- ei'jätnud, et Akselil tõ­si
taga on,'äratas Pardi sees sil­makirjalikkuse
kuradi, kes võr­gutas
tbda ütlema^v:;
,,Äga mismoodi ma võtäö teise
inimese kaest ya^tu väähusliku
ašjä;täiest| tasuta?" j
.Xüsimus on ainult selles";
raius Aksel serviti käega õhku
enese ees — T „kas see klaver sul- •
le kõlbab või initte. Kui jah, siis
on OK, kui ei, s i i s . : . , lasi ta
'käed jõuetult langeda.
Pärt tõstis,oma käed nagu näi- .
tamaks, kui pika kala ta just .
praegu püüdnud ja Hingas oma
koF)Su täis, kuid Lea trampimine'
laua alt temai jala pihta o l i vahe­peal
niivõrd ^'alümatuks muutu- '
nudy et ta jkopsutäie viinalehalist
ohku raJsku lasi minna ilma^üh-tegi
heli kuuldavale laskmata. :
Aksel[ hjeitis üleõla põlastava
pilgu klaverile, ja ütles käsi rin­nale
ristates: '
„Ma vihkan seda klaverit. Mul
endal muusikalist kuulmist pole,
et vahet teha Tuljaku j a Tõmba
Jüri vahel.: K a Nooral pole te­mast
sooja ega kiilma, j a lastele;'
oli ta nagu piinap.ingiks. Olime
näinud teie" lapsi miängimas koo-
Jipiidudel ja mujal. Tore,; miks
siis mitte meie lapsed ka? Östs;i-me
klaveri, saatsime lapsed kla-:
yerituijidi,' aga ^ kõik läks yiltii.
Kumbki Ipolnud 'huvitätud:^'Üks
igavene tagasundimine, vaidlemi­ne
jä pragaijniae. Ega sa siis tü­li
j a ruuga saa kedagi rnängima
panna. Ja nüüd iga kord kui ma
seda klaverit, näen või selle jän- -
di peale mõtlen, tuleb mul vas­tik
tunne." ;
Nooral võttis vaeva, et seda
kõneainet iteisale juhtida, kuid
kui mehed hiljem kahekesi, oma
konjakiklaasidejuurde jäidihak-kasid
kiaane all hoitud mõtted.
jälle väljapääsu nõudma. Aksel
pidi jälle kordama, kuidas ta
hoolimata asumisäastate raskus­test
ei kõhelnud maksmast kõr- i
get hinda k l a v e r i l t ja Pärt va­las
krokodillipisaraid naabrii
. ohvrimeelsuse pärast. '; ' i
Harjutus teeb meistriks ja
Pardi väited muutusid üha veen­vamaks,
kuni Aksel viimaks üt­les
päris 'kaine inimese kombel:
„Anna" andeks, kui ma oma
pakkumisega sinu mehe-au olen
riivanud. Kui su põhimõtted ei
luba klaverit tasuta vastu võtta,
siis maksa mulle ainult vasta­valt
diilerite kõige rnadalamale
pakkumisele. Nõus?"
;„Nõus'', kuulis Pärt oma häält
ütlevat. Nagu rtiingi enesehävi^
tamise tungi ajel tõmbas ta väl­j
a tshekiramatu, täitis 4sheki
'Sangapuu nimele, väljaarvatud
rahasumma, j a libistas selle koh­vilaua
klaaspinda piööda Akseli
. ette öeldes kustunud hääli:
m .
m
m
?
m
5
5
D
m
.£-
õ
§
Õ
n -
õ .
õ
a
õ
õ
5
õ
õ
Q
Õ
5
a
a
a
õ '
S
1
5
m
2
'§
5
n
. £
5 '
5.
g
5 ;
S .;
5
5 ,
§
2
S .
5
5 '
1;
s
s.
2
S
£
S
S
n
s
n
D
.'S'
5
£
£
õ
õ
§
õ.
5.
õ
õ
õ
o -
õ
õ
õ .
õ
õ
2
m
m
m
m
£
õ
s
D
5 -
õ
õ
•
ise ara
; ,,Tee nüüd, nagui; õigeks pead
— viska ta või ahju," nihutas Ak-.
sel täidetud tsheki Pardi ette ta­gasi,
Klimp kurgus luges see
tshekilt %M kui ta :sdle sõna­tult
Akseliie tagastas. Tal oli
tunne, nagu sellel Corvantesi ju-tus^
ngaril, kes oma naise truu­duses
nii. veendunud oli, et söan­das
õhutada ühte oma sõpra te­da
võrgutama ja lõpuks kogema
pidi et sõbral temale antud üles­ande;
täitmine õnnestas.
Sangapuud olid ära kolinud,
^ kuid nende endine pianiino Asu-valiade
elutoas e i lubanud uniis-tada
niiõnnetult lõppenud'lah­kumispidu,
j K u i d pettumuse: tu­hast
hakkas lõpuks ometi võrsu­ma
lootuse haljaid võsusid ja
Pä^rt ; hakkas hellitama mõtteid
klaveri müügile panekust, et yä-hen:
iäit. oma rahagi tagasi saada.
Lehekuululused tõidki-ostuhuvi-'
listelt pakkumisi; milledest kõi­ge
kõrgem oli ainult l(k) dollarit
vähem, kui Pärt ise oli Imaksnud.
a
.5 -•
D ' -
B
5 .-
•
õ
õ
m
•S'
õ
h
• 5-
5
õ
5
õ
5
õ
5
õ
5
•, 5
õ
õ
£
S
õ
£
5
S
Š
£
S
Š
£
£
m
^ 5
£
£
S
£
£
m
m
£
£
£
£
i
.5
irt^iiltiiiniiji]iipiiiiiiiiiiiiiiiiaiigiiBiiiiiaiiDiiaii(iiiD!!p!i^
iisiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiifiiiiiiiiii^ sa
URMAS JOHI^.ROSIM
Sündinud Torontos 1957. a. Keskhari
duse omandas Riverdale Collegiate
Instituuclis. Lõpetas York Ülikooli
1980. a. kevadel B.F.Ä. kraadiga, eri­alaga
fihni produktsiooni alaL Töö­tab
omal erialal. Akadeemiliselt kuu-
; lub Korp! Fraternitas Esticasse.' ;•
PETER TIIDUS
Sündinud Torontos 1955. a. Lõpetas
York ülikooli 1978; a. B.Sc. kraadiga
kehalise kasvatuse alal. Jätkab õpin­guid
sama üliköoH juures magistri
kraadi saavutamiseks, mille loodab
saada käesoleva aasta sügissemestril,
akadeemiliselt kuulub Korp! Frater­nitas
Esticasse.
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu-
•065. '•; . •,. -
^ Reedel, 12. sept, algusega k l . 8.30
õ. ja laup., 13. sept. algusega k l . 4.30
p.l. ja 8.30 õ. draama ühes vaatuses
^Sündmused sureval planeeilil" The
Theatr^ p^ntre, 95 IDanfoijth Ave.
(Võib olla mitte sobiv alaealistele)
^ Laiip., ^0. sept. Toronto Efesti
Skaudisõprade Seltsi sügispidu Ees­ti
Majas algusega k l 7.30 õ.
^ Laup., 27. sept. ^Võitleja" toetus­fondi
„Sõduriõhtu" EesSi Majas algu­sega
kl.,7 õ.". : v ' • '
Külaline kelnerile:
„See on .vahuviin, aga ei vahuta,"
„Mis asja te!.^ imestate? Kas ;olete
i kuulnud; eti koerakoogid hauguvad?"
• ^ •; • ; : . . ' - . ; ^ , ' : ^ ;:
Kerglane Mary maksab kaubama­jas
arve tuliuue rahatähega. Müüjan­na
vaatab suurt raha ja ütleb:
„See sajaline on vale." ;
„Püha Jumal!" pahandab Mary.
„Siis on see tüüp mind vägistanud."