Meie Elu = Our life, December 8, 1983

              Cl .
t I^LJÄMEVAL, 8. ÜETSEMBRiL-fHÜ^
eas
„MEIE ELÖ' ~ „OÜffl UFE" - Estonian Weekly
Püblishedby Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., Estonian
House^gSÖ Broadview Ave., Toronto. Ont.Ganada,*M4K2R6
, • /•••TeL.-466-0951:^-;:-
Toimetajad: H . Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja. New
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.I.,USA. . v
; Tel. (201) 262^0773.
,,MeieElü'WäljaandjaksonEesti.Kirjastus^K^^^ :
Asut.A. Weileri algatusel 1950. '
„Meie E l u " toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont; M4K 2R6 jCanada - - T e l . 466-0951 :
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. k l . 9 hm.-- .
5 p.I., esmasp. ja neljap. Id. 9 h m . - 8 õ., laup. k l . 9
„MEIE E L U " telHmishinriad: Kanadas 1 $40.00,6 k. $22.00,
'3k.$15.50. U S A - s s e - la.$44.00,6k.$25.00,3 k.$17.00.Üle- '
meremaadesse - 1 a. $48.00, 6-k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 ä. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: 1 a. |30.80, 6 k. $15.40. Qhupostilisa
ülemeremaädesse: 1.. a. $^^^^^ *
; . • ,. . ü k s i k n u m b e r — • 7 5 ( $ V ' . :
Kuulutushinnad:, 1 toll üHel veerul - esiküljel ^^5.50, '
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
UilllltllllllllililttilUllllllll3lllil!lllllSilllllllH^
„Meie Elu" n|f. 49|1762)1 1
enne
Hirmu ja õuduste film „Päev pä-t Moskva ähvardused võivad kande
rast" kuulub sellesse kdtegoori- raskeid tulemusi teistele rahvaste-asse,
kus on kõik teised sõjavastas- le, kuid tulemused on mitmekord-te
demonstratsib^nid Lääne-Eu- selt raskemad ja võimalikud, kui
roopa, Inglismaa, USA ja Kanada Kremli diktaatorid vastuseisu ei
demonstratsioonid. See on massi- leia. Selleks vastuseisuks ongi USA
line ja näiliselt rahulik vasti^liakk uued relvad Lääne-Euroopas.
läänemaade endaikaitse pro|ram- Seepärast ongi vast „päev va-midele,
kuid tavaliselt! vastuseis rem" olulisem kui „päev parast".
USA aatomrelvastusele Lääne kait­seks
Nõukogude Liid^ aatdiitag-ressiöoni
vastu. ||
See on nagu hunt lambän&lias,
kes püüab massideni jõuda jfahu-ingli
näol. Sellel liikumisel OB^ ula­tuslik
haaravus ja mõju, sesi mil­line
inimene ei tahjaks rahu, eriti
rahu aatomsõja ähvarduselt. Ksi
meie ei taha aatomsõda vÕi4segi
mingisugust sõda.
Sest kui maailm suitseb raadio-aktiivses
tolmus, siis on päästa
vähe. Kui päev varem mõistetakse
varitsevat ohtu vaenlase poolt, siis
oskavad ühiskonnad end vaimselt
kinnitada endakaitse vajaduses.
Nii on endakindel ja positiivse
hoiakuga ielanikkond eriti oluline,
mitte päev^ärast vaid juba päev
enne. Kuid Inillegi-pärast karjub
heas elus läänemaailma rahupub-
Smlliseisdtiad põllupind ei kuu­la
partei diktaatorlikke käske ja
korraldusi ning ähvardab vintsuta­da
„hõukQgude inimest" kestva
paastuga;
Londoni vaatlusteenindüse (Ob-server
Service) Moskva büroo and­metel,
mis avaldatud Globe & Mairis,
toimub N . Vene põllumajanduse üm­berkorraldamine
, mõnesuguste
uuendustega administratsioonis ja
töötajate osas. Järsk langus põllu­majandustoodangus
on sundinud
seda puudutama ka ühes Moskva
ajalehes, kus olukorda nimetatud
„äärmiselt ebasoodsaks", otsides
selle põhjuseid kliimatilisel pinnal ja
ka puudulikus töödistsipliinis. Mui­de
Globe & Mail 'i^andmeil 1981/82.
aastate toodang N . Vene põllumajan­duses
olnud nii kehv, et valitsus pole
seda avaldanud tänaseni. Kõnesolev
toodangu langus olla suuresti häiri­nud
ka uut partei peasekretär Jüri
Andropov'i ennast ja ta olla asunud
varakult plaanima uuendusi hiiglas­likus
N . Vene põllumajanduse büro­kraatias.
Poliitbüroo lii^e Mikhail Gorba-kov,
kes vastutav kogu N . Vene põl­lumajanduse
eest,, töötanud välja
konkreetse kava probleemi lahenda­miseks,
mis kehtestati partei kesk­komitee
ja valitsuse ühise dekreedi­ga,
sidudes sellega kõiki ministeeri­ume,
asutisi ja organisatsioone, kus
tegeletakse põllunduses vajalike"
masinate, tööriistade ja igasugu muu
varustusega.
GORBAKOVI KAVA
Antud kava kohaselt ei likvideeri­ta
senist kollektiivset põllupidamise
vormi — kolhoose jä sohvoose, vaid
— kogu N. Vene põllumajanduse
administratsioon kujundatakse üm­ber
kooiidamiste ja ümberpaiguta-jniste
teel nõnda, et peale uuendatud
üleliidulise põllutööministeeriumi,
iga osariigi ja iseseisva oblasti jaoks
oleks ainult üks asutis — n.n. „Põl-lunduslik
Produktsiooni Komitee",
kuhu koondatakse kõik põllumajan-duse
programmid ja poliitika. Ühes
sellega kõvendatakse ka distsipliini
ja kontrolli kõigekõrgemalt kuni kõi-f
gemadalama ülemuse kohta, kaasa-
: arvatud ka tööliskond.
Teiseks uuenduseks on n n.„kol-lektiivne
leping" põllumajanduses
töötavate töölistega, kus näiteks põl­v
i l i töötavatele antakse teatud piir­kond
või maaala, mille eest see kol­lektiiv,
artell või grupp loetakse täie-ikult
vastutavaks põllusaagi tule­muste
eest ja vastavalt sellele on siis
Ica palk või töötasu. Lepingusse ei
sunnitavat kedagi. Sama lepingu süs-leemi
rakendatavat ka karjamajan­duses.
Lisatakse veel, et kava autor Gor-bakov
ühes oma ettekandes põllun-dustegelästele
on seletanud, et uue
plaani kritiseerijaid-ei kuulata. —
l^ehed ja naised, kes künnavad põl­du
ja lüpsavad lehmi, pidada saama
teatud piirides maa peremeesteks.
Kes on tuttav N . Vene põllupida­mise
süsteemiga, see ei leia eelkirjel­datud
muudatustes midagi muud, kui
vaid võltsitud orjatöö jätkamist,
kuna ajatööle on lisatud tükitöö, et
tööliselt pressida välja viimastjegu-leeritava
palgaga kollektiivselt pin­gutatud
toodangule. Parteitegelased
nähtavasti loodavad, et tööline peaks
ise aitama endast välja pigistada vii­mast
ja samalajal hoida distsipiliini
all ka logardid. Artikli autor, Mark
Farkland^lõpetab lausega, et partei-sekretärid
istuvad mugavalt oma
kontorites, kui töölised pingutavad
paremaid töötulemusi.
A.M.
Kiri Ühendriikidest
Kuid Nõukogude Liit on andnud lik just demokraatlikel maadel,
ainsa valiku oma relvastuse ähvar- kuid mitte Kremli väravate all. Sel-dusel:
valmistuda sõjaks, kui tahad leks neile seal võimalust ei anta,
mhü! i kui >siis valitsuse k?i8U kohaselt |a
Kuid „Päev plärast" on Lääne kontrolli alL i-y^-:,.
iihiskondi demoraliseeriv terror- Kuid ka Kanada peaministri pai-film,
mille eesmärgiks ei ole infor- v@rännak sama rahuküsimusega
matsioon, vaid roövidi miljonid aatomjõudude juurde, toimub sa-
Inimesed endakaitse lootusest maš vaimus: tal on reisivõimalused
lootusetuse valdkonda. See on de- olemas ja ligipääs suuruste juurde
faitismi külvamine kõige laiema- vaba. Opositsioon ütleb, et Tru°
tesse hulkadesse, et selle läbi deau ehitab üles oma poliitilist ni-mõjutada
rahvahulkade mõju läbi me tulevasteks valimisteks. Rahvas
valitsuse aktsioonidesse, mis on küsib, kuidas tema loodab aatom-seatud
just sellesama rahva kait- võimud viia üksmeelele ja kokku-seks.
leppele aatomrelvade mittekasu-
Film „Päey pärast" on isegi tamise suhtes. See on tõesti müsti-ebaaus
koos teiste lisanduvate ana- line küsimus, millele terve mõistus
lüüsidega vastavate eriteadlaste ei leia vastust,
poolt, sest näida|taks« maksimum Keegi neist ei leia vastust, kelle
aktsioonide puhul suurimaid hävi- käes vastus peaks olema. Näiteks
üustulemusi. Kui oletada aatomsõja Peking on heaks kiitnud Tfudeau
võimalust, siis keegi ei saa kinnita- rahupüüdlused, kuid on lisanudret
da, et olemasolevast 17 tuhandest Kanada peaminister on tulnud vale
siatommürsust kasutatakse 5000, paika. Mida saab Juri Andropov
mis surmaks orgaanilise elu maa- vastata muud kui ta on juba väljen-keralt.
Võib-olla aitab 100 aatom- danud. USA president Ronald
pommi plahvatusest, et sündida Reagan on teinud kõiksuguseid
pooli vaikima ja lõpetada tulista- ettepanekuid, et relvastuse vähen-mine.
Ka see oleks hirmuäratav, damise läbirääkimised võiksid jät­kul
aatompommid ongi mõeldud kuda.
terrori barjääriks, mis peakb hoid- Kõik vihjab sellele, et päev enne
ma aatomsõja üldse. kui päev pärast on olulisem kui
Moskva inetud bravuur ja ähvar- kõik muu. Meie loodame ainult, et
dused kuuluvad vene| iseloomu Kanada peaminister ei jäta muljet,
hulka, kuigi ka see on ohtlik. Esi- et NATO riigi peaministrina ta ei
meses maailmasõjas ^ ähvardas jäta muljet, etNATO blokis valitseb
tsaari <» Venemaa Keiser Willemi terav lõhe^kust kaudu Kremli ag-väed
ainult mütsidega surnuks pii- ressorid ei asu läänemaid ornav^-
duda. Kuid tsaari^Vei^emaii kaotas hei täiesti lõhestama.
ja lagunes praeguste tulemustega. . v.
niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiH^
Pensionäride suurtasud — Raha- ja
keeleküsimused teevad muret
Eesti üritused võivad rikastada
osalejate elamustekogumit, arenda­da
nende enesevalitšemisevõimet,
või treenida kuivasilmaga taluma as­jatut
rahakulutamist. Tagajärgedele
yaatämat aitab iga pealtvaataja või -
' kuulaja kaäsa.kui just mitte eestlaste •
ühiskondliku tegpvuse arengule, siis
vähemalt selle kestmisele. Selline
isiklik panus ühiskonna heaks päl­vib
erilist kiitust öokeaneül^tavate
külastuste puhul. Lugedes ei tulda
suurkogunemise rõõme rfautima,
vaid et Adelaide Eesti Teater ei pea
paljuks oma pantist anda ka eeskava
rikastamisel. Peaks olema iseene­sestmõistetav,
et kulukas reis ja kau­ge
külakpst leiaks väärikal tasu
suurearvulise vaatajaskonna näol.
Õnnetuseks on aga see lihtne tõik
jäänud kavakoostajaile kahe silma
vahele. Sellest tingituna toimub teat--
rietendusega samaaegselt suurejoo­neline
Vanapagaha ja Kaval-Antsu
teemaliiie rahvatantsulik baletila-.
vastus. Ka neile, kes esmajoones ene­sele
mõtlevad,peaks olema selge, et
mõlemad lavastused sellii^e ajalise
kokkusa^tuvuse puhul kannatavad.
Lisaks sellele kannatavad ka need,
kes meeleldi mõlematele üritustele
• • 0
soovivad minna. Kuna rahvatantsu-lavastus
haarab peamiselt Toronto
jõude, siis oleks küll päris piinlik^kui
küllatulnud teater oma etendi^se
peaks pooltühjale saalile andma.
KAS VÖIKS sellise piinliku olukorra
tekkimist vältida väikese ümberkor­raldamisega
ürituste ajatabelis? Va­napagan
võiks vabalt Kaval-Antsuga
lüüa polkat ja keerutada piruette ka
keskpäevasel etendusel. See tagaks
viisaka vastuvõtu kaugelttulnud kü-lakostitoojaile
ja annaks pidulistele
võimaluse kõigi taidurite tööga tut-
HARRI KIVILO
nsillllllllllillllllllllillllllllllillllllllllliiliilliiiliiiiiliiliiiiitiü
Eesti SihtkapUal Kanadas
Annetused, testamendi-pärandusedja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonid^!©
Eesti Sihtkapital Kamdas
ikaudu tulumaksuvaba kviltimgi saa­miseks.
— Eesti Maja, 95B Broad­view
ÄveT Torö?ito, Ont. M4K ^6
HIIU
.'Nli^balooiiiülikkuise^^^ Muretsema vajalikku informatsi-valitsuse
korraldus ja majanduspo- ooni, seda läbitöötama ja siis ise
lutika on rahva arusaamale mitte ofšustama. Üteldakse, et president
lähenemas, vaid sellest eemaldu- vajab oma reisidel suurt saatjaskon-mas.
Alles hiljuti keerutasid tolmu da.Võib.olla siis, kuita soovib tunda
Pentagoni raliaasjad ja rahvaesin- ja näidata ennast kuningana või
dajate seksuaalskandaalid. Nüüd imperaatorina. Wilson tegi valimiste
on tosisemall-päevakorral Valge eel reisi läände, kaasas ainult üks
Maja koosseisud, mis Princetoni meessekretär. Ja hotelli ööbima min-ülik.
ajalooprofessori ja The Pa- nss kandis ta ise oma kohvrit.'
pers of Woodrow Wilson" toimeta- Täitsa ausalt, ütleb prof. Link, ma
ja Arthur S. Linki andmeil ulatub ei mõista, mida need inimesed kõik
400 inimesele. Neiide üleandeks ssal Valges Majas teevad. Tulemus
peaks olema aidata presidenti, et on, et president viidab rohkem aega
„ta saaks otsustada kiiresti ja õieti, selle koosseisu hulgas korra ja rahu
ilma hulga lugemiseta ja töötami- säilitamjsega.kui tähtsate dokumen-seta".
• tide ja küsimuste uurimisega.„Mulle
Mis aga juhtub, onnend^epresiden- tundub, et tal tuleks hoida see arv
di nõuandjate kaudu otsuste ette vai- madalam, et muretseda õhku hinga-mis
tegemine ja seega valitsuse nõr- öiseks. Praegu on kõikidel koridori-gestamine.
Järgnevad keeltevõhiklus des liikujail raske üksteisest möödu-ja
kohutavsuured pensionid riigitee- dg" •
nistujatele ja sõjaväelastele, mis ;
, 1982.-aastal ulatusid 42.6 miljardile puUDUS SPETSIDEST
doilarile. Seejuures olid pensioni- Londonis ilmuvas nädalalehes
määrad järgmised: 36.000 või roh- „Listener", käsitledes Washingtoni
kem aastas - 0.8% pensionäridest, olukorda, märgib Stuart Simon, tsi-
24 — 35.999 — 4.9%, 12 — 23.999 — teerides Illinois'samanimelist rahva-
29.1%, 6.000 - 11.999 - 42.6% ja saadikut, et viimase 5 aasta jooksul
alla 6.000 - 22.6%. Nn katab 12.000 on üle 80 kolledzhi ja ülikooli USA-s
- 24.000-dollariline aastapension lõpetanud veneainelised kursused
tervelt 71.7% pensionäridest. Sõja- jg... et me kulutame .praegu rohkem
väelastestpensionäride sissetulek on jgha iga veerandmiilise maanteejupi
tõusnud 2.9 miljard, dollarilt 1970. peale.kui kultuurilisteks programmi-aastal
14.9 biljonile dollarile 1982. deks Warssawi Pakti riikide seoses,
aastal, seega 414%. Kogusummas tu- Richard Combs välismin. nõuko-
H 1982. aastal võtta pensionide kat- gude osakonnast lisab, et küsimus ei
•miseks 86% riigikassast, kuna riigi- ole kaugeltki enam akadeemiline,
teenijate endi pensionisüsteem kattis puuduvad inimesed, kes oleksid
ainult 14 protsenti. Näitena võiks võimelised analüüsima toorinfor-märkida,
et riigiteenijaist pensionäre matsiooni ja tegema õigeid järeldusi
on praegu 1.9 miljonit, sõjaväelastest venelaste sammudest. Õhujõudude
pensionäre 1.4 milj., pensionidega luureülem 1970, kindralmajor
vastavalt 18.8 ja 14.9 miljonit. Prob- George Keegan.kriipsutab alla satel-leemiks
momendil on 1 milj. raudtee- nitidega seostuva õhuluure tähtsuse
töölise 5.7 milj. dollari ja kogu süs- ülisuurt tõusu 1950-ndate aastatega
teemi küsimus. võrreldes ja meenutab siis, et „pida-
BÜROKRAATIA sime Helsingi kokkuleppe läbirääki-
Probleem, mille prof. Link eriti misi ja meil ei olnud kedagi, kes
esile tõstab, on kohutav bürokraatia võinuks kohe tõlkida, mida Brezhnev
laienemine, kus jäädakse juba üks- oma viimases kõnes ütles. Möödus
teisele jalgu ja kannatab igasugune päevi. enne kui saime selle teada. Ja
edukus. See sai oma alguse John F. samasugune on olukord täna Genfis.
Kennedyyalitsuses, kes kogemuste Simoni arvates on üheks keelte-puudumise
ja muil põhjusil umbrit- võhikluse põhjuseks kongressi süga-ses
ennast tuntud nimedega ja intelli- vale juurdunud kitsarinnaline kolka-gentidega.
Mida ebakindlam ja koge- poliitika, mistõttu seal ei leidu ühlki
nematum on president, seia suure- N. Vene eksperti. Kui neid ka lei-mat
staapi ta.vajab. Johnson tuli du^s, siis neid ei kasutata. Näitena
pukki ebakindlana, Nixön oli peagu nimetab ta eiidisi saadikuid, nüüd 91-
paranoik, Ford — esimene mitte rah- aastast Averell Harrimani ja George
va poolt valitud mees Valges Majas Kennani. Harriman tunneb venelasi
Carter pisut vähem bürokraatiast alates 1926. aastast, millal kohtas
vaimustatud. Momendil 4- ja nagu LeoiiTrotskit. Ignorantsusele ja illu-enamasti
— on bürokraatia seotud sioonidele rajanev poliitika on oht-eeiseisvate
valimistega, yabanda- ük, hoiatab Harriman. „Meie tead-takse
ehk, et kasvav probleemide mised N. Venest on olnud alati yi-keerulisus
tingib bürokrMat. 20 letsad, kuid mitte kunagi tänasest
sajandi presidentidest ^eodor^ nõrgemad".
Roosevelt, Wopdrow V\Älson ja Uudisena selgub, et Harriman. on
Franklin Roosevelt, ütleb Link, sei- annetanud oma varandustest 10 mit^
sid tänastest mitte väiksemate prob" jonit dollarit Golumbia ülikooli juu.
leemide ees, kuid olid võimelised les loodud W. Averell Harriman Ins-
HELIPLAADID
RAAMATUD
LINIKUD
SOHVAPADJAD
SAUNASEEBID
ja-TARBED
FUUST ESEMEDi
NAHATÖÖD
ja palju muud
hinnaalandusega
detSo-22. dets. s,
^. -MEIE ELU" talituses. Eesti
958 Broadview Ave., Toronto, Ont.
Läti äri
9 OUEEN ST. E. TORONTO (Yonge'1 Juures) - TEL 36W011
Meil on rikkalUois valikus importeerltud lõngu. Sobivad varrastel ja
kangastelgedel kudumiseks, heegeldamiseks, tikkimiseks, rüijuvaipade
vabnistanüseks ja sõlmimiseks.
Skandinaaviast huvitavaid materjale käsitööks mustriga ^ IVÜtut
värvi kanvaad i^ Soodsad hinnad Käsitöö õpetamine.
Avatud: esmasp.-reedel 9.30-6, laujj). 9.30-4
Meie teine äri: 74 VICTORIA ST. (Shopping Mall)
Heatihg, air conditioning and heat pump
0 Uued ja parandamine • ÕU-ja GAASIAHJUDE vahetamine.
® Korstnavoodrid (chimney linings) 9 Veetorude parandamine.
9 Ahjude puhastamine'
ROLAND KUUIK - Tel. (416) 275-1280
rs ciirf-
Frescriptions ^ Patient Record System for Senior Citizen
i( Kojutoomine
T. GUDOFSKY DRÜGS LTD
255 Momhigside Ave., West Hill, Ont. MIE 3E6 - TEL. (416) 281-3000
CRYSTAL
aEAR
HOUDAY
I
Telef lora's new Crys­tal
Caddy Bouquet.
Fresh greens, hoUy
and f lowers in an
elegant sculpted-in-
France crystal
caddy. Great for ice,
candv or
snacKS. Mer-riestofall/
a
(juick call to our shop sends
it anywhere in the country.
Send the Crystal Caddy Bouquet
for Christmas. Sunday, Dec. 25.
FLDWEflS & GIFTS
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
Tel. (416) 466-1951
•ltWbr»»iftri«;fedarviKtftu*rfTekn(>.-vlr*:. 466.1502
0
läeflom
C Teknon Inc. IW
titute for Advanced Study of the
Soviet Union'ile. Kuid kas suudab
see olukorda märgatavalt paranda­da?
Et teiste keelte kõige trotsjikum
ignoreerimine on juurdunud mitte ai­nult
massis, vaid ka kutselistes tip­pudes,
seda näitab „Elsinkki" järje­kindel
kasutamine raadio- ja tv-saa-detes,
kuigi iga keeleõpik näitab, et
„kk'* hääldatakse soome keeles „k"
ning üksik „k" - „g" ja ajakirjanikel
Helsingi sõites ei tohiks valmistada-seal
ülepääsmatuid raskusi sõna õige
kõla kinnipüüdmine.
Washingtoni probleemiks pole aga
ainuh keeltevõhiklus kolkapatrio­tismi
seisukohast, vaid ka''eri osa­kondadest
tuleva informatsiooni
vastukäivus. Kui ministeerium mär­gib
näit. Vene majanduse raskusi,
teatab CIA, et rahvuslik kogutoo­dang
Venes on heas olukorras. Kuri-oosumine
märgitakse, et näit. juhib
Nat. Security Councili 32.aastane
„Vene ekspert", kes kunagi pole näi­nud
Venemaad. „Välisministeeri-um"
r-ütleb Combs, „on olukorras,
kus isegi koheste otsustavate sam­mude
korral ei saada teha heaks
senist kvalifitseeritud nõukogude
ekspertide puudumist. Kui me aga
kohe midagi ette ei võta, siis läheme
vastu tõsisele kriisile."
-u
„Mele Elu" nr. 49 (1762) 1883
Tartu Ülikooli aastapäeva aktusel
Ülikooli aastapäev
Gustav Suitsu
tähe all
Tartu Ülikooli aastapäeva tähis­tamine
toimus Tartu GolIegeMs pü­hapäeval,
4. detsembril Toronto
ühiskonna ja akadeemilise pere
rohkearvulisel osavõtul, vaatama­ta
samal päeval aset leidnud üritus­te
rohkusele.
Aktuse avas Kaja Telmet. Ernst
Vähi poolt esitatud .«Õnnesoov Tar­tu
Eesti Ülikool 1. dets. 1919. a.*;
järgnes ühiselt loulduna „Gaudea-mus
igitur".
Aktuse kõnelejaks oli prof. Ilse
Lehiste Ohio ülikoolist, keda tut­vustas
Kaja Telmet. Et 30. nov.
möödus sada aastat Gustav Suitsu
sünnist, siis oli kogu aktus pühen­datud
Gustav Suits*ule. Aktusekõ­ne
teemaks: Sada aastat „Elu tule"
lauliku surmast, Tunniajalises kõ­nes
esitas prof. I. Lehiste ülevaate
G. Suitsu elust ja loomingust.
Sopran Liina Purje esitas Kaljo
Raid'i soololaulu „Väri8evate haa­bade
all" (G. Suits) ja Edgar Kink
koos Roman Toiga esMosld G. Suit­su
luuletuse „Kerkokell", mis mõ-l
negi kuulaja silma tõi pisara.
Segakoor «Estonia" dr. R. Toi ju­hatusel
esitas „Ühte laulu tahan
laulda" (G. Suits) ja R. Toi „)ÕUIUT
kell", milles trio Pärja Tiislar, Heli
Kopti ia Liina Purje andis huvitava
kolmkõlalise panuse. Viimase pa­lana
esitas koor Joseph Haydnl
„SanGtu8", mille viiuli soolo esitas
Berry Shiffman ja klaveril saatis
Liina Teose.
Aktuse lõppsõna dr. Endel Aru-
|elt, millele järgnes: „Mu isamaa
mu õnn ja rõõm".
tv