Meie Elu = Our life, October 23, 1980

              f j
MEÜÄPÄEVAL, 23^ OKTOOBRIL
1
16. oktoQbril toimus
T. E. Pensionäride Klubi esimene
koosviibimine pärast süvevaheaega.
Klubi esimees F. Terts avasõnas
märkis, et klubi on kaotanud mõned
sõbrad, kuid on ka^aanuö Juurde
uusi, et alata eelolevat tegevuspeiri-oodi
endise tahtekülluse ja tööinnu­ga,
õpetaja E.Pähnl lühike kaasar
haarav palvus alati
„0h võtkem Jumalat".
V Eeskavalises osas .esines klubi nais­koor
uüe juhi, Ediiard Tol^jreluts'u
juhatusel, alates ettekandeid koori
motoga: „Laske\m^Iaulu lehnaka, kau­nil
keelel kõlada — ilule, elufe, kau­ge
.kodule.", mille loonud eelmine
koorijuht L. Pilt, Jargjnesid: ^Rända­jad''---
A.Topman, Mu kodune ko­hake','
— Ä. Kapp, „Ärge unustage
laulu'' - H E . Võrk, Kuule, kuis kõ­lab
kodumaa fa'ait' — E Tammeves­ki
ja ;,,KodümuUäs"( Ilmar Rebase
sonäd), kus sooloosa laulis koori-•
juht E/Tobreluts.
Sopran T.Norheim.E. Liigandi
saatel laulis >,Saoledi mu südame su-yl"
A. Kapp, „Aila valgete kaske­de"—
G.Brnesaks ning J. Kosma
.•Sügislehed" saades teenitult maru­lise,
aplausi jä nõude lisapalale, mil­leks
oli U. Naissoo — ..Mu kodu".
Solist, klaveri saatja ning koorijuht
said kimbu nelke. •
Nagu varematel koosviibimistel,
nii ka möödunut hoolitsesid virgad
perenaised kohvir ja tee-kannudega
ringikäies, et tassid soovikohaselt
täidetud oleks. Laudadele asetatud
vaagnad võileibade ja 'kohvisaiadega
said kiitust.
F. terts juhtis kõikide täheipanu
20.i novembril toimub käsitööringi
korraldusel käsitöödenäitüs, -
ja
„Meie Ehi" nr. 43 (1601) 1980 „MeieElu" n
Eesti Ohvitseri
Cogule senine
Vähem kui üks protsent imitiigran-tide
kolmandast põlvkonnast valdab
ladusalt oma emakeelt, on ühe
ühendriikides korraldatud ankeedi
tulemus. Niisuguseid ja muidki pes­simistlikke
arve esitati möödunud
laupäeval, 18. okt. Torontos, Läti
kultuurimajas, peetud Balti identsu­se
säilitamise ^ümpoosionil. Aga ka
palju positiivset ja häid ettepane­kuid.
Ligi 150 kuulajat; jälgisid huvi­ga
ligi kuuetunnilist istungit ja üle
saja jäid järgnevale koosviibimisele.
Loengutele järgnenud sõnavõtud olid
elavad jä jätkusid kohvi vaheajal nii,
et koosoleku juhatajal oli vaeVa ene­se
jälle kuuldavates tegemisega.
R^ferantideks õli kolm lätlast ja
ükšv leedulai^ie. E(bstlastest oli laua
taga • laudkpnnavestluse juhataja
Olev Trass ja Vello .Sermat.Publiiku
hulgas oli 40 eestlast, seega pisut üle
ühe veerandi koeuarvust. Nende hui-gaš
oli kaheksa kelle lapsed on koo­liealised;
vanavanemaid ei olnud nä­ha
ühtegi, kuid külm muud pensioni­ealist
eestlast oH^ näha. Metsaülikoo­li
pere oli hästi esindatud, meie
täienduskoolide oppeiõüde ei olnud
ühtegi. . (
Esimesena ja võibolla kõige pare-raini
esitatuna üks New Jersey pro-
Professor R- F. Harney Toronto
ülikoolist rääkis pikemalt kahest kü­simusest.;
Esineks ta tutvustas Multi-culturar
History Sociey. of Ontario ,
tööd, mille president ta on. Teisena
esitas ta hoogsa ja üsna kontroversi-aalse
seisukoha i. mitmekultuursuse ,
poliitika võimalikest tulemustest.
Läbirääkimistel selle punkti ümber
küsitleti, et kui nõustume rahulikult
pealt vaatama, oma emakeele kadu,
mis kuju siis võtab seeni). „pma
juurte ötsimine"> millist näh^t on tä­hele
pandud kolmanda generatsiooni
juures. . ; ( , ! '
Laudkonna teise liikmena profes­sor
Vello Sermät kommenteeris eel­nenud
sõnavõttu ja lisas omapoolse
ülevaate tegureist mis soodustavad
rahvuskultuun säilumist. Ta tõi. ette
prestiishi, tunnustuse jä pühendumi­se
.tähtsust kui tegurid eduks äri­maailmas.,:
Need ergutavad ka
rahvusgruppe koos hoidma ja arene­ma
ning säiluma. Sisemiste konflik­tide
ärahoidmine on oluline. Noorte
küsitlemisel ilmneb, et omavaheliste
sõbrussidemete loomine on kõige
meelejäävam osa koolist ja organi­satsioonidest.
ELAVAD SÕNAVÕTUD:
Professor Rpmas Vastokas i|Trenti
ülikoolist vaatles küsimusi antropo-
Immesed unenäost. ESTO '80 kõrgeima auhinna-näi VANAS MAJAS • te
Mval pärast pidulikku esieteridust Stpkhölmis. Vasakuh: Valve Andre. Paul Kristal,. Ernst
Rein Andre jr., Tamara Norheiii, Harri
tatakse Toronto teatrisõpradeW pühapäeval, 2. nov. kell 7.00 õhtul Lavvrence Park Coljegiate teatd
saalis,-125 Chatsworth Dr. >^ j.
esi-nr
Juba teistkordselt rikastas Toron­to
teatrielu näitegrupp lõunapoblt
piirir seekord Lakewoodi Eesti Teat­ri
näol. Nad tõid kaasa hea tuju, lõ­busaid
laule ja uusi, lootustärata­vaid
lavajõude. Stokholmis ESTO '80
raames esitatud Lembit Köoritsa
uuslooming, muusikal „Emäjõel" oli
kaasatoodud külakostina originaalne
ja köitev. Eesti Maja suur saal ei ma­hutanud
kahjuks kõiki teatrihuvilisi,
kelledest paljud ruumipuudusel pi­did
ukse taha jääma. Teine, õhtune
Martinson Anjdrä kehastuses oli jär­jekordselt
nauditav karakterkuju.
Ta pq^treeris usutava koomilisustega
vanapiigat, kes armus kapteni pilti
äjaleh^s ja ründas teda laevalael.
See seik kujunes vaid koomiliseks
vahepalaks, kuna näidend seda eda­si
ei arendanud. t
Konkureeriva laeva ,/Tormilinnu"
omanikuna Esines Rudolf Süsi impjo-neeriva
kuju ja koomilise väärikju-sega.'-
::
Kõrvalosadega tulid nii tüdrukuke
etendus oleks olnud teretulnud, kuid* kui madruste kujutajad noored hästi
fesšor,! Maruta Lie^ina-Ray andis vä-^ igogi pilguga, ja täiendavateks mär-ga
huvitava ülevaate Ühendriikides Vi,ctb.vc coV c;=;«o ircoi Qr>t.raVnci M;^.
toimetatud uurimiste valguses. Ta
ise on segäabklus* elab isoieeritunä
teistest lätlastest. Nende perekonna
kokkulepe on, et tema räägib söögi­lauas
lastega läti keeles, kuna isa jut-leb
inglise keeles, kuigi ta juba üsna
hästi ka läti keelest aru saavat. Seda
ettekannet peaks äga tervikuna lu^
gema, piirdugem siir>kohal vaid nen­timisega,
et soovituste osas lektor
puudutas raamatukogude paremat
organiseerimist ja täiendamist* ja
..suulise djalob", eriti perekonna mä­lestust^
helilindistamist kui keele õp-pirnise
jä huvi äratamise vahendeid.
Samuti pidas ta oluliseks uürimis-.
tööd asukohamaa rahvusgrupi ;elust-olust
ja nende* tagajärgede ayalda-misi
kui vahendil noorte enesc|tunde
kergitamiseks. 1;; : :'
Teise lektoriha -Juris Dreifelds
Brock ülikoolist, esitas palju statis­tilisi
andmeid niukogude püüetest
tasalülitada' eesti-läti-le;edu majan­dust
Moskva huVidesMCui|kiidetakse
produktsiooni tõusu Balti riikides
siis ta katsus sccla õigemasse pers­pektiivi
panna võrreldes näiteks Šoo
me oludega ja ka |:üsides kuhu see
' toodang läheb.^ ' '
Kolmanda kõnelejana Petms.Va-sarins
väitis- et komniunism on põ­hiliselt,
internationaälne. mistahb
silmakirjalikku- juttu '^a rahvusli-kijst
keelest ja kultuurist ei aetaks.
Vene keel on vajalik i Moskvasse
koondatud juhtimiseks, ja ka riikii^
kud tulud jä.ihvesteerimised kont­rollitakse-
Moskva,, mitte kohaliku
; prödutseeri|a huvides.. Ka sõjäväe-
! teenistuse mõju ja tõusvat tõrksust
, venestamise vastu käsitati.
; LAUDKONNAVESTLUS ; •
Iharast lühikest kohvipausi jätkus
koosolek laudkonnavestluse stiilis-
I mida jühptas Olev Träss^V Pikema •
* sissejühatuser esitas Solveiga Miezi-tis,
Toronto ülikooli rakenduspsüh­holoogia
jiröfessör. te lä­biviidud
üle miljofiilise küsitluse
põhjal 17 Heclegfupi säilumisest
näib, et vähem kui üks protsent köl-
' manda generatsiooni sisserändaja-
• ' test valdavad oma emakeelt täiesti
vabalt. Kas sellest 'on küllalt keele
õpetamiseks? Jav paljul muudki sta­tistikat
esitati-^ kuid sariias selgu- )
sid ka .raskused selle, statistika tõl­gendamisel
;üle pikema ajaperioodi.
; Keelte grupeerimine statistika ots­tarbeks
on üheks raskuseks: Huvitav
oli ka kuulda ühe või teise keele po­pulaarsuse,
õigemini respektaabluse,
muutumisest aja jooksul. Selles ette­kandes!
olid eritili huvitavad autori
uurimised läti noorte hulgas, katse­tused
kooli programmide paranda­miseks
ja mitmesugused kursused,
ka vanematele ja tervetele perekon­dadele.
Ka see referaat;sobiks täie­liku
teksti lugemiseks. ;
, küsteks sai sonä -veel Solveiga Mie-zitis.
Elavates sõnavõttudes ^ kestis
koosolek tund aega kauem kui ka­vatsetud.
Paistis, et enarh kui .pooled
sõnavõtjaist olid eestlased, • nende
seas Evi Tarkus, Käbi Lokk, Jaan
Kruus, Margus lukkum; Galina Kru-;
berg.i Mati Epner, Vello Salo, Malle
Puhm. V/V ''''v ••-•^
Peale loenguid šiirduti kõrvaltup­pa
kus kõigile pakuti klaas Briti Co-lumbia
veini; Õhtusöögi külma laua
olid õige suurepäraselt valmistanud
läti perenaised ja tantsuks rnängis
Enn Kuuskrife orkester saades kiita
kä nende lätlaste ja leedulaste poolt
kes seda enne kuulnud polnud. Siee
orkester juhib ^ tantsimist, kuid ei
..tapa' vestlust. Hubase koosviibimi­se
meeleolu aitasid veel tõsta mõned
käherninutilised kõned — nii humo­ristlikud
kui ka tõsised ^ ja mphed
läti- ja eestikeelsed ühislaulud.
: Läti uus kultuurimaja on ruumikas
ja nägus. Peale kahe saali oli seal nä­ha
kauplust, raamatukogu, kooliruu­me,
ja arvatavasti ka palju muud.
Asukoht Eglintonil, just ida pool
Don Valley Parkway'd on küll pisut
eraldiseisev, kuid silmale meeldiv ja
autoga kergesti kättesaadav. ;
Toronto Eesti Püssi & Püstoliklu-bi
korraldab eduka tegevusaasta lõ-petamisejis
reede Õhtul 14. nov. algu­sega
keH 19.00 peoõhtu Eesti IV^aja
suures saalis. Eeskava esimeses osas.
on ette nähtud klubi lipu dnhistami-ne
ja üle andmine. Vaimulik talitus
õpetaja:T. Nõmmik'u poolt. Lipu an­nab
klubile üJe aupeakpnsul Ilmar
Heinsoo. Edasi toimub fi. juunil Va­ba
plümpiaadjil. 5., 6. ja 7-^1 juulil
ESTÖ-80 ülemaailmlisel* laskevõist-lustel
ja 6. sept, 1980 Balti laske-m^a- ^
võistlustel Kanada eesti laskurite
poolt võidetud medalite jä diplomite
üle andmine aukonsul Ilmar Heinsoo
poolt.]
Peo teine osa koosneb lauluette-kahnetest
solislilt ja Estonik.laulu-grupilt.
Loterii, rikkalik einelaud ja
puhvet. Tantsuks mängib G[ IJtari
-^orkester.-. ' :•
Et ppo tegevusest võtab osa hulga­liselt
külalisi ja laskesportlasi on
pääsmete ary piiratud. Juhatus pal'|s
Thunder Bay, Montreali ja. Hamilto­ni
laskuritel seda teadet võtta kiit-sena,
et võidetud medaleid isiklikelt
vastu võtta;
Klubi juhatuse sooviks on, et kõik
Vaba •01ümii)iaadi, ESTO-80 ja Balti
rahvaste spordivõistlustest osa võt­nud
eesti sportlased võtaks kõigi
sportlaste ühtekuuluvuse vajaduse
pärast peost osa.
Lipu õnnistamise ja klubile üle-aja-
ja ruumipuudusel polnud see
kahjuks kavva võetud.
Muusikal ei ^pretendeerigi mUule
kui kergele meelelahutusele Ja selli­sena
oli «Emajõel" ülimalt nauditav.
Esitatu koduselt tuttavlikuna kõlav
muusika ja sujuv tekst olid löödud
Lembit Kooritsa poolt. Tegevus toi­mus
Eesti Vabariigi lõpuaastail tu-nstidelaeyal
Emajõel, kulgedes ker­ge
vooluliselt tegelikkuse ja fantaasia-valla
vahepiirides. See aga pul;)likut
ei häirinud, vaid vastupidi, nii sünd­mustik
ise kui ka tegelased olid
mõeldud vaid operetlikult lõbusta­ma
ja meeldivaid mälestusi jätma
kõigile tuttavaSj kodumaa miljöös.,
Lavastuses ei puudunud isegi oma­aegse
Tallinna- Ja Tartuvahelise kon­kurentsi
meenutamine lõbusas kup­lees
,,Tallirin ja Tartu", samuti esi­nes
teisi omaaegseid ajakohasusi.
Esitatu hargnes hoogsa tempoga ava-taktist
lõppakordini, saadetuna ap­lausidest
ja lõbusast naerust.
turistid^iaev ^,Kajaka" vaiiakapte-ni
osa oli! Harry Verderile otsekui
loodud. Ta oli parasjagu imponeeriv
kujult ja esinemiselt, kandes oma
kaptenimütsi respektiäratavalt ja va­litsedes
oma laeva kõigi vooruste ja
nõrkustega. Ta elegantselt vaba esi-nemiseviis
ja meeldiv hääl- olid nau­ditavad.
Ppet Jürgenstein Voorkapten Rahu-neemena
Oli Harry Verderile kõvaks
konkurendiks ja toredaks lavaülla-tuseks.
Hea lavavälimuse, reipa rühi
ja suurepärase häälematerjaliga tõo­tab
ita kujuneda lootustäj-atavaks la-valemmikuks.
Ta Mikus laval vabalt
jä loomulikult, esitas teksti sisseelä-tult
ja pakkus meeldejääva elamuse.
Loodame teda tulevikus sageli laval
kohata!
Krista Altok näitlejanna Marianrie
osas omas ilusatämbrilise hääle ja
võluvalt noorusliku, saleda välimuse-
Näitlejanna osa esitas ta sordiini
all, vabanemata teatud liigtõsidusest
ja kangestümisest. Oli see tulenev
närveerimisest või lavavilumuse puu­dumisest?
Loodame, et edaspidise la­vapraktika
juures vabaneb ta meel­div
naeratus ja vallandub ta palju-v
tõotav isikupära. '
Laine Lyä Pais oli sellevastu sub-rett
Anette osas ülevoolavalt tempe-ramendikas
ja vallatlev; tantseldes
ja meelitades vanapoiss Oskarit abi
eluteele. See roll meelitas paiguti
ülemängimisele, kuid pr. Palsil õh^
nestus mängustiili balanseerimine.
'Guido Möhlman Oskarina^ näite­trupi
liikmena, oli mõnusalt koomi­line
ja lihtsameeine poissmees kes
kartis abielu kui surma, kiiid roh­kem
veel üksildust, sattudes pooleldi ^
vastu tahtmist Anette hoolikalt sea­tud
võrku. Ta esitas oma rolli hea la­valisuse
ja laia huumoriga.
Ralf §ams esines koomilise tüüri-mehe
Paälepina, kes käsutas niad-ruspoisse
ja teenis truult oma kap­tenit.
Salamahti kapteni mundrit
selga proovides sattus ta kogemata
vanapiigast kooliõpetajanna koomili
se rünnaku ohvriks, kfes teda kapte­niks
pidas ja sellega abiellumisest
unistas. Samas andis hea karakter
kuju Ja osutus üheks toekaks ilava
Jõuks. • - • -i -••
Kooliõpetaja preili Roosipis ^ime
toime ja modustasid tõhusa au-sämbli.
Kogu näitetrupist olevat
kaks osalist New Yorgist, enamik
aga Lakewoodist pärit. Kokkumäng
hargnes harmoohiliselt ja saavuta­tud
kontakt nii vastasmängijate kui
publikuga oli laitmatu. !
Teose autor Lembit Koorits tegut­ses
muusikajuhina, saiates klaveril
kuueliikmelist orkestrit, kes pakkus
tujuküllast saatemuusikat. Näidendi
lõpul paluti teda lavale ja avaldati
tunnustust soojade aplauside ning
Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas
pidas möödunud nädala neljapäeval
oma esimese aastakoosoleku, kus
kinnitati põhikiri ja valiti tagasi se­nine
juhatus. Kogul on 75 liiget, neist
olid koosolekule tulnud ligi 40.
Pärast esimehe N. Valge avasõna,
valiti koosoleku^ juhatajaks R. Viks-ten
ja protokollijaks E. Rainäsj. Õp.
T. Nõmmik meenutas vaikses palves
surma Jäbi lahkunud kaasvõitlejaid,
Tegevbsaruandej esitas E Rainas,
majandusaruande E. Silm ja revisjo­nikomisjoni
protokolli luges ette E.
Kivi. Aruanded kinnitati ja arutati
tegevuskava, mis hõlmab külastusi
sõjaväeasutistesse, loenguid, omava­helised
koosviibimised, suvise | välja-sõidu
jne. Võeti vastu juhatuse poolt
esitatud 10-punktiline põhikiri, muie­te
järgneb kodukorra väljatöötami-
Eelseisvaks tegevusaastaks valiti
tagasi seijine juhatus: esimees — N.
Valge, abiesimees — R. Viksten, lae­kur
~ E , | Silm, kirjatoimetaja — E.
Rainas, ametita liige — T, Nõmmik.
ReVisjohikomisjbni E. Kivi (esi­mees),
E; Kuris, H. Later. Mandaat-komisjonl
— H. Meret.A Nõmmik
jä B. Leemah. Aukohtusse — N. Val­ge,
BiLeeman ja H. Kore. Koosolek
lõppes abiesimehe Rj. Viksteni lõpu:
sõnaga.
Võtame üfenklk
ŠS
» 0 9
Linda Küttis, Õnne Laikve ja
Helmuf Lipsky.
Näitejuhina õli Leida Lepik teinud
tunhustuseväärse ; töö, sulatades eri-asuköhtadest
pärinevad lavajõud ho-i
mogeenseks ühikuks. Tegevustik are­nes
laitmatult ja lünkadeta, esitades
näidendi selle parimast küljest.,
Liikumisjuhina oli Kati Lind pan­nud
lavajõud sobivalt liikuma ja
taiitsunumbrid Osutusid ootamatult
hoogsaiks ja ,,hollywöodlikeks". So­biva
lavakujundusega pälvis Elmar
Saarniit oma osa kiitust näidendi õn­nestunud
kordamineku juures. Noo­ruke
valgi^stusemeister tuli vapralt
oma tööga toime. Riietus pärines
Lakewoodi Eesti Teatrilt.
Lavastuse lõpul rivistusid ttegela-sed
tavakohaselt rambivalgusse ta- paljudest edukatUt - esinemistest,
nuaplause vastu võtma,'saades; hui-' -Eeslaste muusika-iTiäailmas- on nad
Mulkidel on saanud kombeks tulla '.
kord aastas- kokjku, et kohata vanu '
tuttavaid, sõpru nooruspäevilt, koo-,
lirajalt või aja/st kui võideldi kodu-pinna
eest.'|; .. '
Varematel kokkutulekutel on tä­histatud
isikute, kooli või teisi juube-lipäevi,
mis on olnud tõsisema kava­ga.-
; Eelseiisval kokkutulekul püüavad
mulgid pakkuda'lõbusa, laulu, nalja,-
ja tantsuga pühapäeva pärastlõuna,,
et unustada argipäeva mured jä
probleemid. '
Kavas on lauluettekanded kusj
kaas-tegevad. on, Elna j Libe, Olev
Härm ja Elmar lani. Esiettekandele i
tuleb ka Austraalias elutseva Lembit
Härma loodud „Südamed'';;
Naljade ja. Mulgimaa tõteti sündi­nud,
lugude eest hoolitsevad meile
kõigile tuntud Lydia Vohu-Viksten ja
Edgar Kink. Õhtust kava täiendavad
veel Kai Kääridi tantsutrupp.
Perenaiste poolt on . yalmistatud
rnulgipärased toidud.
Tuleme 2. novembril kell 3 p.l. Tar­tu
College manu, 310 Bloor Street
Pühapäeval, . 26. ^oklüobril algab West. Võtame üten.kik mulgi nallad,^^
eesMaste kontserthooaeg Torontos: istum^utenkuus.aame juttu, süüme
Avakontserdi korraldab EKK Kont- 'J^ 0^^"^^ rõõmsa, nenda ku me olli-sertbüroö.
Kaasategevadvon sopran . me vanal; aal i oman armsan Mulgi-Õnne
Laikve, viiuldaja Helmut Lips- "^.^^^--^M^-^^^me. et armsa om
ky; ja pianist Linda küttis. . . ."'^ - nüid ilma- •
. Nii Õnne Laikve kui Linda' Küttis -kaaren la|iali. - ; .
on meie kontsertpublikule tuttavad ,; \, -, • ;'••;•;• ; , ;'•,;•• • : • /.
oehäitus '80
ga lillede ja tervituste osalisteks.
Teenitud kiiduavalduste järele ootas
neid aga ees pikk kodutee.
;NEW YORK: (M..E.) L; Koorit-endale
võitnud kindla koha ja airia
vaatavad kaugemale,.
Õnne iLaikve. järjekindlus ja tõsi­dus
oma kulsumuse.vastu ning pü-
/siv•muusikaline töö TorontoiKuning-likus
konservatooriumis on kannud
vilja. Tema paijüdi esinemised ja lau-
.lude õhtud on ikka leidnud tunnus-
.tust: ;,:•': V"
Linda :Küttise •muusika-reekonda • K i -
; waniše auhindadest Juilliardi magist­ri,
kraadini, palistavad korduvad esi­nemised
nii, solistina', kui kammer-müusikuna.
Stipendiumid stuudiu-sa
,,Emajõel" mängiti nädal enne To-, miseks nii Banffis ;:kin Aspenis "on
ronto .etendust New Yorgis. Üllata-omakorda saavutusteks, mis Linda
vait oli väikeses nägusas Barbižon
Plaza hotelli teatrisaalis ainult kolm-veerändiline
publik. Kurdeti eelrek­laami
Lpuudulikkust ja samaaegset
ühte kirikukoori kontserti. Puudusi
tuleb aga ka mujalt, sest hõreda
teatritööga on üldiselt New Yorgi
eesti teatrisõprade pere ka palju ka­hanenud.
Etendus kulges 5-liikmeii-se
orkestri saatel üldjoontes suju­valt
ja kohalolev publik ei olnud kit­si
aplausidega, eriti tüki kestel kas­vanud
suhtumisega. U. Kärner tervi­tas
LET lavastajat, autorit ja näitle­jateansamblit
New Yorgi Eesti Teat­ri
nimel lilledega. 1
Ebameeldiva ja nagu omamoodi
pommina mõjunud teatena tuli see,
et lavastuse 1-se vaatuse ajal ori ho­tellis
liikunud kelmid varastanud
teatrisaali ukse taga asunud paäsine-te-
kavade laualt umbes 500 dollarit
ajal kui kassür R. Päis ön läinud het­keks
sealt eemale. Kas Lakewoodi E.
Teater peab kandma kogu selle kah­ju
või vastutab ka hotell oma kind-ise
edasist kunsti-teekonda il­mestab
| ä toetab. ';;;•
. Eelseisva . kammcVkontserdi kol­mandaks
solistiks Ön ^viiuldaja Hei-mut
Lipsky. Tema stuudiami; käik al­gas
Shveitsis, Witnherthuri; konser-vatüoriumis.~
Selle lõpetanud võitis
Helmut Lipf^ky. rea A-õistlusi ja esi­nes
nii televisioonis, küisümfooniia
. kontsertide solistina.
Stuudiumi lõpetamiseks; saabus
Helmut Lipsky Nevv. Yorki. Sün.saab'
temast liige nimekates ansamblites
nagu The New Yõ.rk Players" j a üle-
. maailmlise kontsert-agentuuri.; juur­de
kuuluv ,,Masterplayers,frpm Eu-röpe".
. •
Rahvusvahelise nimegaviiulikunsi
hiku itzhakPerlmani valve j a õpeta;
mise all saavutab ta. omale Master-degree.
Spe sünnib Brooklyn Colle­ge']
juure^, New Yorkis.
Iva- Palo ja Enima Karuks
lioenältuse (.eeiproovir'.
Selle aasta moenäituse, mis toi-\
mub 26. oktoobril, kk 3:00 p.l. Eesti
•Maj^. suures' saalis, proovid on käi­gus.
Eesti Invaliide Toetav Naisring,
koos Elva Palo j ^ teiste noorte abi­listega,
on kõvasti töötanud, et uut
ja.huyit^ayat kava esitada.
;Ilus!ad mannekeenid kannavad kül-
Muses uusi ja maitsekaid fiideid. Tea-
^ . , ., • - dustajaks on Maiki Andre jLupp.
Kontserdi kava, mida kuuleme 26. ..Muusikalisi ettekandeid .on Ge^g II-on
rahvusvaheline, õnne Laikve esi­tab
;RöbertSchumanni; mitmekülgse
iüsm^teg^^inin^U "vuäižä "olflud
hesdt teada. : 5*'^^,- He^nwl Ltp^y jä Lm- „ jaoks värviküllase ja-soliiva ia^
da Kuttrs esitavad jBrähmsi armasta- - '
tali orkestri Ja M. Niinve poolt. Val-gusieseade
on Eddy Kungla poolt.
MINGIT
KOMPROMISSr
KOMMUNISTIDEGA
K . P ä t s - 1918.
..tud G-duur. viiulisonaadi. Kui neid
. hehtöid vaadelda selle kontserdi
• suurteostena, siis tuuakse nende kõr­vale
veel rida vaheldüsrikkaid ja sä-
; delevaid helindeid Sibeliuselt ja
Kreislerilt.
vapildl Rikkaliku kohvilaua ja loterii
eest hoolitsevad Eesti.Invaliide Toe-'
tava Naisringi daamid. Uudsusena on
tänavu moenäituse kavas „üllatusesi-nejad"
lavall . . -
• --^^ , M.A.L.
andmise toimingust võtab osa T.E.V.
Ühing ja E;S.S. Kalev oma! lippude­ga.
lubatus
Sga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele. ^
Nii esinejate' kui huvipakkuva; ka- 'kunstriikud korraga ,ning kujuneb
va kaasabil kujuneb pühapäevane nõnda 'sobivaks kammerkontserdili-
EKK Kontsert-büroo avakontsert seks lõppnumbriks.
värvirohkeks ja mitiTiepälgeliseks. ! Pühapäeval, ^6. oktoobril, 'kell 3:30
Mozarti „Aaria-' toob lavale kõik . Helieonian Hall, 35 Häzelton Ave.
' i ...I'.-' • -
Körporatsi(
Raid-JürgenI
Bosenberg^j|
sa Kurvits-S
Erika Joosei
KORI
SCorp! Filid
Biltati Tartu
27. oktoobril
meie vabadusi
kale lõpule
kangelasliku
valitsuse või(
sõlmimisel, jal
riikidega. Peaj
sõltuvust olii
ülesehitamine,
meie rahva
'tööarmastus,
avara mõistusl
otsiv ja täius)
vaim koos inti
kese aja jook*
jaalseid väärti
samale tasem(
vastega.
Korp!'Filiat
üliõpilasorganil
• nud oma pani|
kujundamisel. I
rajasid- m€ie
tele põhimõtet!
, tada igakülgse
iseseisvat ja
eesti naist ki
Meie organisaj
suunda meie
nisatsiooniniH
vid'kõnqvad s(
jäte liikrn^te
tundest ja aru|
väärtuslik isik
juured oma n|
ühleküuhivuse
oleyiküs.
Möödunud 6|
meie liikmete n
duši ja läbi vii|
teid ja aateid,
mest ja 2-hesi
- vanud organis|
Rootsis, Ühem
' jä Kanadas. Ol|
põhimõtted igaj
armastus, õestj
selt mõju tarn il
deks sõnadeks,]
neid rakendad;
MIHI
100.SÜI
Eesti Lai
märkida Mihi
dest orkestri, I
Mihkel Lüdigj
liku muusika r.
terpreteedina
väga palju andH
-/Lõpetanud õi
riumis 1904 aast
kendades oma
muusikaellu, nii
ulatuslikumate
teoste ettekandl
oratoorium „Lq
Cherübini reeki
Töövaheaegad|
ma suveti tööt;
organistina, diri
na.
Lüdig'i tegevi
gematute kont
linnas, Tartus,
Sageli koos abil
hiide lüdig-Sinl
klassilist' muusil
paistvat improvj
Dirigendina olj
buri eesti kog|
suurteoste ettev^
kandmisel," samj
neks lugeda esir
serdi korraldam|
(1906).
Kodumaal M-vi
ja laulupidusi
sikaürituste initj
M. L.-i heliloori
kel määral koori
dub rohkelt lüüi
maalilisust ja
Eriamilf: nendes't
se ajani kooride
Sääl kord kasvab
hilisemast loqr
järv, Nõnim, KjtJ
ühe mi)u!sika tur