Meie Elu = Our life, October 5, 1978

              e Elu" nr. 40 (1495) 1978
•Ii suvi
ps juuni lõpus ja algas
cus.. Ilmad olid ilusad,
laial ma mängisin aias
tees elab: meie kõrvalma-on
Deirdre. Ka mängi-lipojaga,
kelle mulle ost-
| ja isa maikuus. Ta on
ista| värvi, aga tal on
Valged käpad. Kassike-
[andie Tiger Tamm. Ta
|eksa nädalat vana, kui
idie oli väga hea kass
liu, mis me talle andsi-
|a ta hakkas valima toi-
[ga elavaks ning kiskus
jälilled katki. Sellepä-.
ime loomaarstil ta esi-:
ära võtta. Talle meel-ijuppidega
mängida ja
lab midagi saada, siis
Ivimiau"! Vahest viisin
aeda, sest me ei lü­psta
ära. Verandal oli
meldis mängida nende-suurlaagrisse
Kotka-
|Mul;öli kahju Candit'
|el hellake ja mulle
. Monikaga samas tel-meeldis
mulle uju-
|] ajal' juhtusid olema
IMulle meeldis ka see
ies suvila, saunas Tuc-käisime
ja hiljem
sõime, v
laagrit sain jälle nä­pita.
Deirdre aga käis
[ünstikursusel ja ma
*a kaasa minna. See
Ka mängisin ten-liga.
|ekäärule minna. Vii-nädalat.
Olin kesk-
\i oli külhvsellepä-
Jse tore ujuda. Pidk^
)ks rahvatantse har­juks
ei saanud ma
|n autoga koos ema
üe puhkusele. Sõites
v u i jõudsime Flori-j^
vasti vihma sada-
>ksul sadas üle viie
|e ääres oli ilm ilus
taäeva Clearwater
pagasi pikal nädala­l
e suvi nii lühike
S. Täienduskool
laabunud
>ol. Tore on jälle
ita sõpradega kok-ida
muidugi ka
Itaaeg.-Kõik kohad
]hti; Riisume neid
nende sisse. See
tja,'
tel hirmus kiire,
leid oma pessa,, et
liis kui paks lumi
S. Täienduskool
ISO
:ERAAMAT
'iifus
rASJUTTU1
UH)
natekulu .25?!.
talituses
:ki kõu. Sinises
nir-gavaid välke
(hutavaid raksa-
[munult. Tripsi
vahele ja kiu-iuile
meenus va-bped
on pahad,
•Ta tuli vane-.
kas nüüd sel­gutav
äike?
pdayast pilvest
ti nüüd Maidu
the. 'Nüüd. pole
pgasi.
ssikest ronisid
et kes­taval-,
ju puu all
ple siis muud
Rangus,
juba üsna pi­iga
kosisid ja
'Õnn ••Veel; /et
oleks la küll
|us sai Maidu
riis sa poiss
l f a . Emal oli
lüli enne ööd
jle kuivad ril-
" koide ääres
•tal pole kau­ni
idagi.
kl see esiiric-jicli
nurjuma. :
Iste
Feühingu
Toimetuse
M4R 1T8
l j
„Meie Elu" nr. 4© (1495) 1978 NELJAPÄEVAL, 5. OKTOOBRIL - THURSBAY, OCTOBER 5
l i l l i l I h l ix
I
Suvine soojus ja päikesesära on möödunud, ees seisab Toronto eesti ühiskonna tegevustihe sügishooaeg.5
Teatrirahvas pöördub nüüd lavapäikese kui soojendava valguseallika poole, valmistudes publikule jagama sü­damesoojust
ja meelelahutust. „Meie Elu" pöördus tuntud eesti lavastajate poole küsimusega, mida võib pub- |
ük oodata eelseisval teatrisesoonil lavasündmuste osas, 7
Riina Reinik toob uuesti lavale A.
H. Tammsaare näidendi põrgupõh­ja
vanapagan" Andres Särevi drama­tiseeringu
järgi, tähistades ühtlasi
kirjaniku 100. juubeliaasta lõppu.
Näidend, mille proovid on juba käi­gus,
rakendab kokku 15 isikut, ees­otsas
näitejuht Riina Reinikuga, kes
ka ise esitatus kaasa loob. Samuti
esinevad järgnevad tuntud näitlejad:
Rudolf Lipp, August Tomband, Hei­no
Vellner, Meeri Lehesalu, Elna Va­bamäe,
Arvo Vabamäe ja August
Raag. Samas on eriline rõõm taas la­val
näha meie andekaid noori näit­lejaid
— Alar Aedmat ja Anne Tülli.
Lava- ja kostüümikavandid on Tiina
Lipu kätes, kostüümid valmistab
Marta ; Tiido, Originaalse saatemuu­sika
lõi dr. Roman Toi, valgustus-meistriks'on
Harry Kivilo ja tehni­liseks
juhiks (inspitsiendiks) Merike
Teene. Suur rõhk ori muide,asetatud
valguseefektidele miljöö loomisel.
Nii sisult kui mõõtmeilt pälvib esi­tatu
suurnäidendi nimetuse.
Jutuajamises mainis pr. Reinik,
et ^Põrgupõhja ; vanapagan" tuleb
kordamisele eriti publiku soovil, ol­les
Tammsaare viimaseni ja tuge­vaim
näidend. Väärtuslikke lavateo­seid
tuleb aegajalt (korrata, sest uus
generatsioon kasvab peale, kes pole
tuttav meie näidendite raudvaraga.
Lavastus toimub Multikultuurse
Teatrifestivali raames St. Lawrence
Centre Town Hallis 11. novembril.
Samaaegseit pühitseb Eesti Rah­vusteater
Kanadas oma 25. a. tege­vuse
juubelit, s]
Näitus ; toimub samas,. hoones j a
kujutab ilmekalt nende loomingut
25 aasta jooksul arvukate ja kunsti­päraste
eksponaatide näol. See jääb
publikule avatuks kolme nädala väl­tel
jä pakub ühtlasi ka muulastele
huvitava ülevaate eesti teatri elu­jõust.
.
• Riina Reinik rõhutas, et ta eelistab
• esinemist teatrilavadel koolimajade
asemel, kuigi see on antud oludes
vahel raske. Üheks parimaks esine-misekohäks
peab ta Queen Elizabeth
hoonet, mis omab hea lava ja tehni­lised
seadeldised. Ta on rajanud tõ­reda
filosoofia oma aastatega ammu­tatud
elukogemusile J teatrilavadel,
mille kohaselt ühe. teatri elujõud
seisneb suurel määral selle oskuses
õigeid näidendeid valida. On väga
raske otsustada, milline näidend pa
. kuks näitlejale huvi ja elamust, küt
tes ja soojendades samal ajal ka
publikut. Näitleja areneb kõige; enam
alles mängimise juures, sealjuures
raamistavad publik ja näidend ta
esinemise amplituudi, mis tuleneb
sügavast sisemisest tunnetusest, kas
vades otse hingest. See loomupärane
tunnetus on näitlemisel primaarne
ja esmajoones vajalik nähe, alles siis
järgneb sellele sõna. Näitleja nii
sünnib kui sureb esinemise õhtul,
käib äga sünnivaludes mitmeid kuid
enne esinemist. On väärtuslik ja hin­natav,
kui pealtvaatajal võtab paku­tava
vastu tundmise, nägemise- ja
kuulmisoskusega.
Tulevikuplaanide: hulka langeb
maikuul 1979 Torontos 100. laulupeo
aegu esitatav 0. Lutsu ,,Paunvere".
Sellest suuredimensioonilisest lavas­tusest
võtab osa rohkesti noori. Sa­ma
näidendiga kavatsetakse külasta­da
juuli alul Eesti Päevi lääneranni­kul,
Los Angelesiš.
Planeerimisel on veel näidend Üle­maailmseteks
Eesti Päevadeks Root­sis
1980. a. äelleks on valitud Asta
Vilmanni lavateos „Jumalate mõista­tus"
(Antigone), milline on ; nii Hän-no
Kompuse kui prof. Ants Orase
vääringul parim ja väärtuslikuim
näidend väljaspool kodumaad. Selle
pearõhk on asetatud meie'rahva saa­tusele
ja vabadüsenõuetele traagili­sel
tagapõhjal.
Lydia Vohül on juba käimas tööti-hedad
näidendiproovid.
Ta toob lavale A. H. Tammsaare
,,Elu ja armastuse''A. Särevi drama-
• tiseeringu järgi. Näidendit on tulnud
tublisti kärpida, et seda aja- ja koha-mõõtmeisse
mahutada.! Sõnameistri
1 pikkade): filosöfeeringuti kärpimine
on valmistanud lavastajale omajagu
raskusi. Näidend saab lavaküpseks
novembri lõpupoolel. Seda esitati
saksa okupatsiooniaastail „Estonia"
laval, kus Lydia Vohul, oli peaosa.
Seekord kehastab peaosalist Oudi
Kalm, teiseks^peaosaliseks on Ernst
. Vähi. Kandvates1 osades on veel Eri­ka
Veskimets, Leida-j Järvi, j.t., kok-ku
on 8 osalist. Need on kõik meie
tuntud, staazhiga näitlejad. Seda-
" • puhku ei esine riäi^lendis noori näit­lejaid,
kuna nad on; kahjuks ajaliselt
seotud õppe- või kutsetöödega, mille
tõttu lavategevuseks jääb väga vähe
aega
Antud momendil polnud pr. Vohu
veel kindel,;kus- näidend .esitamisele
tuleb. Teada on-aga, et Artur Mihkel­soo
loob lavapildi. Pr. Vohul on veel
ettevalmistused käimas : koostöös
Peeter-Paul Lüdigiga muusikaliseks
lavastuseks. Sellest kujuneb suurem
töö, mis loodetakse lavale tuua järg­misel
kevadel.:
Rein Andre harjutab Eesti Teater
Kanadas näitle j askonnaga
Itaaliast pärit komöödiat „Büme-.
rang". Näitejuht selgitas, et bume­rang
on tegevuse sümboliks — abi­elumees,
kes selle välja viskab, saab
ta jälle tagasi. Näidendi autoriks on
rahvusvahelise kuulsusega näitekir­janik
Aldo di Benedetti. Näidend on
kirjutatud meisterlikult, kerges ja
kaasakiskuvas; . salong-komöödia
zhanris, käsitades abielu kolmnurka
nelja tegelasega. Antud lavastusega
on ühtlasi vastu tuldud paljude soo
videle rohkem komöödiat näha
Nais-peäosalisekS' abielu kolmnurgas
on Tamara Norheim, meesosades
esinevad Kuldar Palo ja Jaan Lents,
Samuti on näidendis kaasategev Tiiu
Kask. ..Bumerang" näeb lavavalgust
2. novembril St. Lawrence Centre
Town Hallis seal esitataval Multikul­tuursel
Teatrifestivalil.
Näitejuht Rein Andrei on küpse
mas palju kavasid, kuid peale ülal
mainitu pole praegu midagi konk
reetseks kujunenud. Ta rõhutas, et
Eesti Teater Kanadas on rajatud
peamiselt noortele ja tema isiklikult
toetab kõiki nende- üritusi, olles üli­malt
teadlik: noorte näitlejate järel­kasvu'
vajaduses. Käesoleval hooajal
ei esine aga noored kahjuks iseseis­va
etendusega, olles seotud teiste
oluliste kohustustega. Teatrisõbrad
loodavad neid tulevikus rohkem nä­ha.
Meeldiva üllatusena kuuleme, et
Asta Söödor on jälle Torontosse
tagasi kolinud
ja, jäädes truuks oma lavatraditsioo-nile,
kavatseb midagi lavastada tule­val
aastal, märtsis või aprillis.: Kui
aga sobiv osa leidub, on ta nõus ka
teistele eesti teatritele töötama.
Unionville's elades piirdus ta lavas­tamisega
kohalikule Canada Arts
Foundation'i teatriosakonnale. Ain
Söödor on samuti .kiindunud eesti
teatrisse, kuid töökoormatuse tõttu
on" ta sunnitud olnud sellest viima
sel ajal loobuma;
Kohtume teatris!
elene Tiidust
.(alustavad..tegevust, kesknädalal, 11. oktoobril
HELENE TIIDUS'eäe 781-1169.
ITTIS JA
WAWIR
:ÄTHERINI
Selleaastane Estonian Concert Ma­nagement
kontsertide seeria avati
möödunud nädalal Walter Hällis ka­he
Jüilliard School of Music lõpeta­nud
noore elukutselise muusikuga.
Viiulit mängis Katherine Cash ning
klaveril, võrdse partnerina esines
Linda Küttis.
Kontserdi üldilmeks oli soliidne,
muusikaline enesekindlus. Rajatuna
põhjalikule ettevalmistusele, panid
noored kunstnikud ennast maksma
vnmistletud ansamblimängijatena —
kammermuusikutena. Sellest hooli­mata
ei kujunenud kontsert kunstni­ke
isikliku maitse ja ilme ohvriki­viks*
Vastupidi, loomulikud erinevu­sed
kulmineerusid värvikaks muusi
kaliseks |tervikuks.
Võibolla suurimad muusikalised
elamused saavutatigi sellel individu
aalseks jääva ansambli täpsuse pin
nai. :•
Katherine Cash tutvustas ennast
puhta intonatsiooni-võimelise viiul­dajana.
Tema mängus on kindlust ja
teadlikkust, sihti. Tema poogna-käsi
tundub teinekord tarvilikust raske­maks
minevat.
Linda Küttis hoidis heas korras
oleva Steinway ohjad kogu kontser­di
jooksul kindlalt oma käes. Ka kõi­ge
provotseerivamad muusikalised
momendid suruti sümpaatsesse an­sambli
raami pianistlikkust või mu-sitseerimise-
rõõmu kaotamata, ohjel­damata.
Kõige stiilipuhtamad ja nauditava­mad
olid esimeses osas esitatud
Schuberti ja Debussy sonaadid.
Schuberti orkestraalse maiguga suu­red
tõusud viidi läbi väga hästi, ruu­mi
jä sügavuse tunnet luues. Ahvat-minoorne
sentimentaalsus' oli
tundelikult välditud.
Debussy tundus olevat Katherine
Cashile endale kõige hingeläheda­sem)
aga Tres anime on tres anime.
Debussy sonaadi esitamisel Linda
Küttis tõestas veel kui ilus on lõtv
energia või kui lõtv võib olla ilus
energia. Eriti siin oli tal võimalusi
demonstreerida oma löögitehnilist
„kassikäppa" kandes kontsertsaali
ühe imepehme jä ilusa akordi teise
järele.
Bachi sonaadis saavutati selle
kontserdi huvitavaim: tertsett. Kont­rapunktiline
Bachi tekst lõi soodsa
aluse ning noored kunstnikud kasu­tasid
selle ära erakorralise selguse­ga
polüfoonilise lõime kudumiseks.
Paganini ja Kreisleri virtuositeedi-ga
edvistavad palad mängiti nii ra­hulikus
tempos, et need raketid pä­ris
taeva alla ei pääsenud. Või oli
mälestus Hubert Aumere viimasest
külaskäigust Torontosse ja esinemi­sest
samas paigas veel liiga värskelt
meeles.
Elleri ^Mannid" on karakterpala,
mis võiks kujuneda • Cash-Küttise
„trade-markiksu. Elleri muusikaline
keel ühest ning noorte muusikaline
tõsidus teisest küljest on atmosfää­riks
millest muusikalised saavutused
ja väärtused oma ozooni saavad.
Ja see tunne — tõsidus oma muu­sikalise
ülesande vastu ning aukar­tus
esitatud repertuaari ees ula­tas
meeldiva muusikalise kvaliteedi­na
kontserdi esimesest numbrist ku­ni
viimaseni. \
Ometi ei saa maha suruda vaga
soovi Linda Küttist kuulda ka part­neri
ornamendita: soleeriva pianis­tina.;
:V : ROMAN TOI
Eesti saated Rootsis
teostumas
STOKHOLM („Meie Elu" kaastöö­liselt)
— Lähtudes Rootsi riigipäeva
otsusest 23. maist k.a. bältikeelsete
raadio- ja TV-saadete võimaldami­seks
pöördus Balti Koostöö Komis­jon
juuni lõpus Rootsi Raadio juha­tuse
poole ettepanekuga läbirääki­misteks
eesti-, läti- ja leedukeelsete
programmide väljakujundamisel.
Juuli alguses saabus .Balti Koostöö
Komisjoni kuuluvatele esindusorga-inisatsioonidele
Rootsi Eestlaste
Esindusele,! Läti Kesknõukogule
Rootsis ja Leedu Ühingule Rootsis
vastus, mille kohaselt vastav kokku- ;
saamine 'ja läbirääkimine toimuks
sügisel,
Bältikeelsete saadete korraldami­ne
sai alguse Eesti ja Läti parem-';
poolsete ühingute vastavast, veeb­ruaris
j Moderata Šamlingspartei ;
Stokholmi Liidule esitatud ettepane­kust.
Kasutades seda • ettepaneku\.
esitasid ;Moderata Šamlingspartei
riigipäevaiiikmed Ingrid Diesenja .
Margaretha af Uggläs märtsis riigi­päevale
' taotluse, et viimane soovi­taks
valitsusele võimaldada raadio-ja
» fV-saateid baltlastele. Rootsis-.
Arutades Rootsi raadio ümberorga-niseerimisegä
seoses olevaid küsimu­si
asus riigipäeva kultuurkömisjon
esitatud taotluse suhtes pooldavale
seisukohale. Mai lõpus kiitis riigi-päev
heaks kõik kultuurkomišjoni
ettepanekud, nende seas ka balti-
Osa Eesti Kunstide.Keskuse uuest, juhatusest. Vasakult — I. Heinsoo,.S.lkeelsete
Kerson, J. Pahapill, O. Timmas ja N. Küttis. All — moode demonstreerisid^ raldamihe.
Anne Tüll (teadustaja), Heli Oder, Eha Kuutan, Nora-Mall Kerson jä Tiina Moderata Šamlingspartei Stokhol-
Kalle. :.;,..-> Foto — O. Haamer|mi Liidu aastakoosolek võttis april­lis
vastu otsuse, et Liidu juhatusel
tuleb kirjalikult pöörduda Rootsi
Raadio -poole taotlusega, et baiti
emakeelsete saadete nõue leiaks raa­dio-
ja TV-programmide planeerimi­sel
arvestamist. Partei vastav pöör­dumine
Rootsi Raadio poole toimub
lähemal ajal. < : • ..
Eesti-, läti- ja leedukeelsete saade­te
ettevalmistamise küsimusega te-lÄNNES
PAHAPILL EESTI I
KESKUSE ESIMEHEKS
ms
y.. pesti Kunstide Keskus pidas kolmapäeva, 27. septembri õhtuni oma kor
ralise aastakoosoleku algusega kl. 5 p.l. Four Seasons hotelli ruumes Ave^-
nue Roadil, Torontos. Hooldajate kogu juhatuse uueks esimeheks valitij
pannes Pa^pülseM^^
diaeenmast;Koormatuse tõttu. Admimstratuvjuhatuse esimeheks valiti ta-^ r e s selleks loodud eriline töögmpp.
gasi Stella Kerson. y,
: Kontsert-I@eng
EKK Kontsertbüroo järjekordse
muusikalise sündmusena toimub eri­ilmeline
ja kahtlematult huvitav
kontsert-loeng pühapäeval, 15. ok­toobril,
kell 2 peale lõunat, Tartu
College'is.
; McGilli Muusikafakulteedi profes­sor
Armas Maiste, saabub Torontos­se
koos oma ansambliga selleks, et
anda ülevaadet nii oma tegevusest
McGilli muusikaf akulteedi õppejõu­na
kui selle õppetegevuse tegelikust
sisust. Armas Maiste, on teatavasti
McGilli Muusikaf akulteedi juures
dzhässi improvisatsiooni Õpetajaks
ja kogu selle osakonna juhatajaks,
Ansambliks mis prof. Maistega
koos Montrealist seda. loengut ilmes­tama
kaasa tuleb on peale klaveri ~
mida Armas Maiste isa kasutab —
veel trompet, flügelhorn, kontrabass
ja trümmid. Nagu; Maiste ise ütleb;
ei ole tema demonstratsioon mitte
dünaamika suunas orienteeritud.
Nende esinemine ei kujune deciibli-te
orgiaks. '
Kogu,ettekanne koosneb enamasti
improviseerivast lähenemisest juba
tuntud meloodiatele. Kuuldavasti
olevat võimalik ka vana, lõbusat lu­gu
viisušt ja õlekõrrest kuulda läbi­mas
dzhässi evolutsiooni ajalugu.
Tegevus millega pühapäeval, 15.
oktoobril on võimalik tutvuneda ei
ole spetsiaalselt Toronto külaskäigu
või Tartu College'i loengu tarvis ku­jundatud.
Sama ansambl prof. Mais-si
evoiytsiöanisf
te juhtimisel esineb Montreali hari-
Liikmete vähese kokkutuleku tõt-tu
algas koosolek hilinemisega. Koos*
oleku juhatajaks valiti I. Heinsoo
protokollijaks S. Veidenbaum. See-järele.
kuulati ära jä kinnitati eelmi­se
aasta peakoosoleku protokoll. Ra-j
halise aruande':.•esitas-', paljundatult'
laekur A. Pedjase, millest nähtus, et
sissetulekuid on olnud $20.066.— ja
väljaminekuid 12.660.— dollarit üle­jäägiga
7.406— dollarit. Aktiva-pas-siva
'olid tasakaalus 12.331 —. dolla­rit.
Aktiva poole moodustavad pan­gakontol
8.758— dollarit, mitmesu­gune
varustus ja kunstiteosed
3.550.— dollarit jä Toronto-Eesti
Ühispanga aktsia 22.00 dollarit. Ko­gu
varanduse seis. on 12.184.-— dolla­rit.
Rahaline aruanne kinnitati:
Paljundatucl tegevusaruannet täi­endas
kuraator E. Eerme, märkides
et EKK1 kunstikogu koosneb 44
tööst, maalist ja skulptuurist, mis
asuvad ruumide puudusel laiali an­netajate
kodudes, kuid on raamatu­tes
arvele võetud. Kuraator on pöör-d
u s Ä r m S j identse ettekandega • d u n u d : r e a k u n s t n i k k u d e p o o I e a n n e
umbes 30 korda ühe õppeaasta JOOK
SUl.
Professionaalse pianistina on Ar­mas
Maiste kasvanud välja Artur
Lemba klaveriklassist Tallinnas,
arendanud .ja täiendanud ennast
Stokholmi Kuninglikus konservatoo­riumis
ning 'lõpetanud McGilli üli­kooli
muusikaf akulteedi. Samuti te­gutseb
ta L'Orchestre Symphonique
de Montreal pianistina.
Sellest paljutahulisest andest on
nüüd üks erandlikult ilmekaid külgi
Tartu CollegeT ja EKK Kontsertbü­roo
hoole all Torontosse külla tule­mas.
,
Prof. Armas Maiste — 15. oktoob­ril
kell 2 peale lõunat --Tartu Col-lege.
KM KÄÄRID r
MAALID MÜÜGK: suures valikus.
Helistage ette 225-5592:
390 Princess Ave;, Willöwdale
jvlElE ELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
,.MEIE ELU"-
tuste .saamiseks ja suhtumine on ol­nud
soe. Esitatud tegevusaruanne
kinnitati. Samuti kinnitati tegevus­kava,
milles on ette nähtud rida üri­tusi
aasta kestel/ A. 'Pedjase poolt
tehti administratiivjuhatusele üles­andeks
koostada eelarve ja esitada
see hooldajate juhatusele kinnitami­seks.
•••:•<
' Trastiide juhatusse valiti: A, Ped­jase,
S. Veidenbaum, O. Timmas; A.
Lee, 0. Kerson, N. Küttis j aabiesi-meheks
Stella kerson. Ädministra-tiiv-
juhatusse • said: V. Muikma,
Malle Puhm, Marta Kivik, U. Taft,
S. Veidenbaum, Anne Tüll, V. Hubel,
R. Marten-Zeer. Revisjonikomisjoni
valiti kõik senised tagasi. Välisrevi-dendiks
paluti tagasi Gunnar Mitt ja
kuraatori kohale E. Eerme. :
Pbirääkimiste all - Stella Kerson
tegi kaks ettepanekut: 1) „Estonian
Art Centre" parandada „Estonian
ArtsXentriks" ja 2) Ümbernimetada
administrätiivjuhatus „Executive
Boardiks". E. timuski ettepanekul
jäeti need muudatused mõlema ju­hatuse
ühiseks kaalumiseks ja uue
ettepaneku esitamiseks.
'Koosolekul tehti teatavaks ka Ees­ti
Kultuurikogu ettepanek E.K.K.
poolt üle võtta Kultuurifondi edaspi-d
l R e . majandamine ja valitsemine,
mis otsustati jaatavalt. E. Eerme
soovitas teha organisatsioonile tõhu­samat
ajakirjanduslikku selgitus^
tööd selleks, et kaasa tõmmata kogu
eestlaskond. EKK liikmete nimekir­jas
on praegu 140 nime. Koosolek
lõppes kl. i.35.
. Järgnes trastiide juhatuse uue
koosseisu koosolek, kus ametid jao­tati
järgmiselt: abiesimehed Stella
Kerson ja Arved Pedjase, sekretär
S. Veidenbaum ja laekur A. Pedjase.
Otsustati ka sisse seada n.n. viimase
presidendi (past president) institut-'
sioon, keiiena figureerib Ilmar Hein­soo.
. V ; ;, "" •' .
lesti Kunstide
Keskuse õhtueine
Kolmapäeval, 27. septembril järg­nes
EKK peakoosolekule õhtueine
„Four • Season"- hotellis. Sadakond
õhtusöögist osavõtjat asetusid istu­ma
ümmarguste laudade ümber, mis
asetatud nii, et võimaldasid jälgida
pakutavat kava, vaadata valguspilte
ja näha moodide demonstreerimist.
Koosviibimise avas aupeakonsul
Heinsoo. Ta kriipsutas alla E. K.
Keskuse, kui kultuurilise ettevõtte,
suurt osatähtsust,' tutvustas koos vii
bijatele koosolekul valitud uut esi­meest
Johannes Pahäpiiri ja soovis
kõikidele eriti meeldivat õhtut.
Klaverisoologa esines Peeter Vill­mann.
Ettekanne sai teenitult tugeva
aplausi. Teemal: „Trends of modern
müseums" rääkis pr. Duncän. Ette­kannet
selgitasid jä täiendasid hulk
valguspilte.
Õhtusöögile järgnenud moenäitu-sel
Nora-Mall Kerson, Tiina Kalle,
Eha Kuutan ja Heli Oder demon­streerisid,
Anne Tülli selgituste saa­tel,
saksa, prantsuse ja itaalia moo­de.
"
Saaremaal sündinu
meresõitja
lõunamandri
TV-racdi®
..kedus"
Ühest Austriat külastanud Tallin­na
türistidegrupist „kadus" Tallinna
televisiooni päevauudiste-teadustaja
Riho Mesila. Peetakse tõenäoliseks,
et ta valis vabaduse ja palus asüüli,'
millest aga kohalikud võimud avar
likküsele ei teatanud. Kadumine toi­mus
juulis.
Kqdumaalt tulnud teadetel on Tal­linna
TV-raadio.koosseisust kokku
põgenenud kolm inimest. Teatavasti
UNESCO „Süurte inimeste ja aja--
looliste sündmuste" kalendris on ni­metatud
Saaremaal, Lahetaguse kar­jamõisas
20. sept. 1778 a. sündinud
F. B. Bellinghaüseni '.nimi, kes juba
noorena astus Vene keiserriigi mere-väkke
ja võttis: osa mitmetest -uuri-,
misreisidest vähetuntud randadele .
ja merekaartide koostamisest.
:'" Juba 24 aastasena võttis ta osa 4
aastat kestnud ümbermaailma vek
sist meeskonnaliikmena kaasmaala­se,
Hagudi mõisast päritoleva A. J.
Krusensterni, juhtimisel, olnud pur-jelaeval.
- '
Kui hiljem moodustati Vene kei­serriigi
lõuhanaba uurimise expedit-sioon,
siis määrati sellesama Eesti­maalt
pärineva kõrgema mereväela­se
soovitusel Bellinghausen selle ex-peditsiooni
juhiks..
Väljasõit toimus 16. juulil 1819 a.
Reisi kestvus oli 751 päeva ja tagasi
jõuti 1821 aastal, mille kestel läbis-tati
90.000 km.. ;
Kuigi retkeid maale ette ei võetud,
tuleb Bellinghaüseni pidada isikuks,
kes tähtsa panuse on andnud edaspi­disteks
uurimisteks. v
Tähelepanemata ei saa jätta asja-olu,
e't sel ajajärgul oli meresõit alg­astmel
ja kasutati purjelaevu mille­de
suurus pii väga väike võrreldes
praegusaegsete meresõidukitega. Ka
ei saa nimetamata jätta, et kogu
meeskond, koosnes noortest, alla:35
meestest, kaasaarvatud juhtkond ja
kõik olid vabatahtlikud. Samuti lü­kati
selle reisiga ümber selleaegne
arvamine, et lõunamander on paraja
kliimaga maa. .V
Kahjuks on tema poolt kirjutatud
uurimistest väga vähe säilinud, kuna
selleaegne Vene keiserriigi valitsus
ei teinud tulemusi trükituna kätte­saadavaks,
kartuses; et sellest saa­vad
kasu teised riigid. ;
Bellinghausen suri Veine keiserrii­gi
admiralina 1852. a. Kroonlinnas.
h. kivi
leiti üks nendest kummipaadis soo­me
skäärides surnult, üks.: On saabu­nud
Rootsi ja nagu teade
genes kolmas turistina Austrias
näitab, põ-