Meie Elu = Our life, March 10, 1978

              sÄMe. Elu" nr.. 10 J1465) 1978 R E E D E L , ! ® .
lu" nr. 10 (1465) 1978^
d noored
Inistid
,ta .veebruaris kor- ^
lise: muusikavõistlus-
'alvi Jaldre klaveri-
1: Monika Pint — L.
klassis 12-aas.taste-frisoolos
12-aastaste-
1. koht duö klassis
1. koht duo klassis
2. koht .kont-.
3. koht modernse
tlassis. v:..?
liiased tulid esikoh-
;ssis, neist eestlane •
konservatooriumis
miineerija.
ikma foto»
Toronto
•onference for the. .
li esitatakse rida /
lontos; Üks nendest
fotoportreede ko- •
leb esitamisele 18
esitab portreesid
itos. See kogu on.,
;Eesti Kunstide
|cb hiljem rahvusii- .
kollektsiooni ka­li
muuseumi.
it 13—30.-märtsini. •
I raamatukogu To-
Raamatukogu on.
eedeni, 8.30 e.l.-6 '
|.'aupäeviti.' -
fhitajate
ilsõhty
nöodub 30 aastat
[s. tulid Ont. Hydro ,
Ingu alusel , Saksa-
Vastava lepingu
irio ?Iydra tammi-
;iawas, Rülphtonis
i\ siinviibimist toi-.
?lle grupi- meeste
iibimine. Et seda
[larda- ja ka 30. aas-a
Torontos alusta-
|e õhtu" .korralda-limkond
on reser-'
id "/ruumid V>on
[i's hotellis;' „Prin-
29. aprillil: .
tdda kõigi ••meeste
i suhtumisi sellesse
|iab edaspidise in-nist,
palutakse/en-
[llesse gruppi kuu-.
Iresse saata Emii.
|te Rd., Don .Mills,
.helistada,-telefo-
FRIÖÄY, MARCH
ri Maleklubi
lemängust ja^ tur-
|]av.:Esmakürdselt
'aastane Peter ja
Poolsaar. Klubi,
[g laieneb. Klubi
^kellade paranda-'
|e kella ostmiseks.
|jt kolm kella-ka-•
la- kolm parandu-eks
olidi.P. Beeh-
Iji A. Mustel. Osa
.i mainitute- jäj"g-ne
maleiajad: M,.
V. .Pikkand, 0.
.i. Informatsioon
I. Aavikult — 423-
•-•vkutulek on 19.
esti .Majas, ruum
l) noorte tegevust
— :Elna Kungla-t^:
Cclo]eA'aks: maa-,
inncšliiš^ka ma--
|;30.:; toimub, suur
ia-'suvcmooüide
Fairview; Mall'!
ehia
Toronto Vana-Ändrese kirik on 17. märtsil šaja-aastane. Alates 1951 äaistast ori pühakoda Esimese £^
EvangeeliuW Lutheri Usu Ja Mti Evangeeliumi Koguduste ühine )drik.
. Sündmustik algab 1830 aastal 3000
elanikuga .Yorgi linnas, nüüdses To­rontos.
Umbes pooletuhafidelisel
„Kirk: of Scotlandi" protestantidel
^puudus oma pühakoda. Kirikust olid
ka huvitatud linna kaitseväe 71. ja
79. Shöti rügementides teenivad
presbüterlased. Mõte sai teoks ja
Churchi ning Adelaide tänavate nur­gale
el;iitati esimene presbüterlaste,
shoti kaitsepüjhaku nimeline, Saint
/^idrew kirik. Kiriku avanemine toi­mus
79 - shotirügemendr paraadi ja
piduliku jumalateenistusega 19. juu­nil
1831.; 1 : '
Linn kasvas ja tema pale muutus.
1870 aastal on kirik peaaegu ümber­piiratud
tööstus- ja äri-ettevõtetega.
Koguduse liikmete elukohad olid ki­rikust
kaugel. 1873 aasta aprillikuu
kogudiiise koosolekul otsustati suure,
häälteenamusega ehitada uus kirik
Kingi ja Simcoe tänavate nurgale.
Osa liikmeid olid uue kiriku asuko­ha
valikust pettunud ja esile 'kerki­sid
mõningad, juba varem esinenud
lahkhelid usuküsimustes. Lahkhelide
tagajärjel keeldusid 58 koguduse lii­get
sellest kirikust lahkumast ja ko­guduse
omavaheline tüli laks Pres-büi
eria Sinodi kätte lahendamisele.
Sinodi otsusel jäi kirik müümata,
kuid kohale jääv kogudus pidi oma
nime muutnia ja nii võeti esmakord­selt
tarvitusele Oid St. Ändrew nimi
(1874), ning kohale jääjad pidid väl-jakolivale
kogildusele maksma 6000
dollarit järgneva ;8 aasta jooksuk
Olukord oli täbar sest koguduse õpe­ta
ia lahkus ja i^aistis ebausutav; et
-see väikene kogudus suudab edasi te­gutseda,
kuid nagu öeldakse.^.„inime-ne
i-i;|õtleb ja. Jumal juhib". ,
^ ESIMENE ÕPETAJA; : : . . • ' . . • •
Aastal' 1876 , piihitseti : Ameerika
Philadelphia linna sa j a-ääs tas t . j uu-belit
ja sealt naasnud pastor G.' 'M.
Milligan otsustas mõned päevad To­rontos
peatuda. Vana Püha Andrese
kogucjuse palvel nõustus ta pühapäe­val
.jumalateenistusi pidama. Hom­mikusele:
jutlusele kogunes; 60 kiri­kulist.:
Pastor Milligani hötgne jut­lus
. kõlas võimsalt sellesy peaaegu
tühjas, tuhande istmelises kirikus.
Nii pastori, kui ka koguduse üllatu­seks
ijmus pärastlõunasele jumata-teenistuseje;
ootamatult suur arv ki-
•.rikulisi (üle 300. inimese). Kogudus
oli pastor MiUigani.isikust jä jutlu­sest
nii vaimustatud, et ,nad kohe
• järgmisel .|)äevar"pakkusid, temale
; koguduse õpetaja kohta. •
Pastor Milligan, kes oli Shotimaal
sündinud,, kuid . Ontarios. üleskas­vanud
ja kihgstöni Queens College
lõpetanud, oli tookord Detroiti Pres-bütarian
kiriku hingekarjane. Det­roiti
kogudus oli heal majandushkul
järjel ja õpetaja sissetulek • mõõdu­kas.
Milligan palus, aega järelemõt­lemiseks.
Mõtteidinõlgutades ja lin­nas
jalutades sattus ta juhuslikult
Järvise ja Carltonr tänavate ristu­miskohale,
kus* ta märkas mõõdukas
suuruses müügil olevat 'krunti. Pas­tor
heitis pilgu ümbaisele ja tegi
oma otsuse, : J,
Ta teatas kirikuvanematele, et ta
on nõus asuma koguduse hingekar-,
jaseks ainult sellel tingimusel, et va­na
kirik panhakse müügile ;ja kogu­dus-
ostab Jarvise-Carltoni tänaval
müügil oleva Jcrundi. uue kiriku ehi­tusplatsiks.
Kogudus nõustiis. pastor
'Milligani ettepanekuga ja nii sai te­mast
esimene' Vana Püha Andrese
l^iriku õpetaja.
' KmiKÜ EHITAMINE. ' •:
Asuti energiliselt uue kiriku eliita-misele
ja, seda toetasid mi mõnedki
rikkad ja mõjukad isikud, nii nagu
seda oli ülemkohtunik MacLean. Va­liti
ehituskomitee ^ ja nende ülesan­deks
-sai otsida sobiv ; ehitusplaan.
Komitee, kes sellef ülesandel külas­tas
mitmeid kirikud, yališ inudeliks
kahetornilise hilis-gooti stülis ehita­tud
St. Johrfi linnas New Bruns-wiek'is-
a^uva St. Andrew kiriku. K i ­riku
kavandamine: ja selle ehitamine
anti arhitektide firma Langley &
Burke kätte. Ehituse platsi. eest
maksti perekond Beardi järeletuli­jatele
700() dollarit. Vana kiriku müü-
• gist .laekus IpOQ dollarit mis aitas
katta ehitüskulusid ja .võimaldas ta­suda
võlgasid....
1877/78 aastarkerkis ilusal puies­teega^
palisiatud Järvise tänaval, ri­kaste-
Torontolaste elamišrajoonis,
suur kirik mis 'osutus üheks linna
vaatamisväärsuseks. Kirik on koda-kiriku.
kujuline - ja 84 X 120 jala suur
rune. Peatorn Jarvise-Carltoni nur­gal
annabiioonele majesteetliku k õr
guse (122 jalga) ja teine madalam
toni (78 jalga) rnis asub ehituse lõu­napoolsel
nurgal rõhutab hoone mas-siivsust.
Ehitusriiaterjaliks kasuta­ti
punakas-halli Gredit Valley 'kivi-murust
toodetavat .kohalikku ehitus­kivi
ja ehituse kaunistamiseks im-porteeriti
Ohio 'kivL
Katus kaeti kiltkividega ja harjale
pandi nägusad- raudsed harjaornä-energilise
hingekarjasena. Tema soo­vitusel
soodustati 'kirikus muusika
kasutamist ja sama toimub kg täna^
päeval. Eesti koguduse õpetaja 0.
?ello (1912-1971) tundjad hindasid
tema hümoori meelt j a tema terav­meelsust
majanduslikkudes küsi­mustes
ja huvitaval kombel on pres-büteriaste
õpetaja Milligani kohta
avaldatud• samu arvamusi.: Presbü-terlased
panid rõhku pühapäeyakoo-li
tööle, kirikliku .seltskonnaelu te­gevusele,
huvi- ja noorteringide too­le,
lügemissaaU ja laulukoori tegevu­sele
ja samuti toimub samalaadsete
organisatsioonide tegevu(s meie lut-heri
i i | i k u koguduses. Koguduste
tegevusd^ üldpildis Teidub ka erinevu­si
sest presbüteriased panid enam
rõhku väljaspool kirikut toimuvale
vaestehoolekandele ja misjonitQÖle,
kui seda tehakse praeguses lütheri
koguduses. 1910 läks õpetaja Milli-sian
erru ja temale järgnesid õpeta­jad
S. H . Gray (1911-16)i T. H. Mit-chell
(1916-19) ja W. M . Auld'(19l9-
24).
Vana-Andrese kirik
mendid. Presbüteriusu seisukohašelt
pandi ehituse pearõhk sümboolsele
geomeetrilisele lihtsusele, otsiti har­moonilist
sümeetriatjä hoiduti esile-tungivate
väliste üustuste kasutami­sest
mille tõttu jäi kiriku kunstüine
välimus tagasihoidlikuks. Tähelepa­nu
äratavad pühakoja kõrgekaareli-sed
uksed ja aknad tekitades püha­liku
meeleoki juba enne kirikusse as­tumist.
Kiriku välimus, meenutab
eestlastele nende: kodukirikuid ja
hoone' vaatlejale kiirgab vastu rhida-gi
tuttavlikku. ' ; ,, ;
LIHTNE, JOON . ^ .
Kirikusse sisenedes, selle Jarviše-
Carltoni nurgal asuvast .uksest, ava­neb
vaade amphiteatrikujüliselt ase­tatud
pinkide ridadele mille kesk­punktiks
jääb altar. Põrandale ön
antud altari poole .langev kallak ja
ükskõik kuhu istutakse, on arhitek­tid
hoolitsenud selle eest, et kiriku-
Hsele. jääb avar. vaade. Tagaridades
istujate ülessepooine vaade on šns-
'ki osaliselt varjatud l^aares ehitatud
. rõdust, mis toetub raudpostidele;;
Rõdule pääseb kiriku nurkadesse
paigutatud kitsaste- trepikodade kau­du.
Ülesse vaatlejale paistab silma'
kaks kõrget terassammast (36 ialga)
millele toetub võlvkaarteline kiriku
lagi. Kirikut valgustati gaasilampi-degaseintel
ja laes rippusid üks suur
ja kolm väiksemat gaasikropnlüht-rit.
Kirikut, köeti soojaõhuküttega.
Kiriku sisemus on -veelgi lihtsa­malt
kavandatud kui seda tehti ki­riku
välimusega. Rõhku pandi kva­liteetse
.puidu •kasutamisele ja see
traditsioon on püsinud tänapäevani.
900 kirikuhsele ehitatud pingid tehti
hallist, Ameerika pähklapuust ja
neid kaunistati tumeda^ nii nimeta­tud
Ameerika, musta-pähklipuu liis­tudega
ja. kaunistustega.'.Altari osas
(1878), mis nüüd on ümber ehitatud,
asus suur al.tarilaud mille taha oli
paigutatud kolmekordne kirikuvane-mate
tool (saarepuust) ja selle taga
asusid 13 polstertatud istekohta koo­rile.
' Altarilauast vasakul asus risti-misbassein.
Põrandat kattis Brussels
vaip;
' J2B
u ehitamine maksis 25.725
dollarit. Sellesse summasse ei ole ar­vestatud
kirikule kingitud kantsel,
mis on arhitekt W. G. Stromi poolt
kavandatud ja käsitsi voolitud ilus­tustega
(pähklipuust).
Carl toni tänava äärde ehitatud
mitmekordne kõrvalhoone (38x42
jalga) ehitati kirikust viis aastat hil­jem
(1883.) ja see maksis koos sisus­tamisega,
peaaegu 2 LOOO dollarit. Üle
poole sellest ehituskulust laekus ko­guduse
liikmete annetustena ja: 10.
aug. 1882 tehti 10.000 dollarilin^ pant-kirja
laen mis nähtavasti peagi ta­suti.:
v .-
70Ö-liikmeMse koguduse 1896 aasta
tulud ja kulud annavad ettekujutuse
koguduse majandamisest. Pühapäe­va
korjandustest ^laekus 3400 dolla­rit,
numereeritud kiriku pinkide :üü-rimisest
3300 dollarit ja" heategevuse
otstarbeks korjati, umbes 4000 dolla-:
rit. Õpetajale maksti 3000 dollarit ja
kiriku ülevalpidamise kulusid hin­nati
6200 dollarile.
E N E R G I L I S E D .ÕPETAJAD- "
Kiriku ajaloos ön selle esimene.ja
vümane veerand-sada aastat olnud
kõige energilistemateks ajajärku­deks.
Eesti: ja Läti Lutheri kogudus­tel
on olnud enerigilised ja ettenägev
Ukud õpetajad ja jõuline kristlikus
vaimus töötav innukas kogudus ja
nii oli see-ka Vana Andrese kiriku
algaastatel. Presbüterlaste õpetajat
iUigani hinnati hea jutlustajana ja
K I R I K U T E KOONDAJVIINE:
Tööstuslik areng, linnastumine ja
Esimese Maailrnasõjale: järgnenud
uued poliitilised ja moraalsed tavad
muutsid -tunduvalt Toronto ekistiili
ja tõid 1920 aastatel 'kaasa kirikuelu
rriuutusi jä krnse, mille tagajärjel
alustati raskustesse •sattunud kogu­duste
toetamise ja usuelu tnvustami-se
otstarbel kirikute koondamisega.
Osa presbüterlaste kogudusi ühine­sid
me thodistidega j ä ka teiste auto­noomsete
üksikkirikutega puht prak-tihstel
põhjustel jä nii tekkis Kana­da
United Ghurehi.Sinod. , _:
Vana Püha Andrese kogudus oli
teistega võrreldes väga heas majan­duslikus
olukorras j a see nähtub sel­lest,
et 1920 aastal osteti põhjapool
kirikut Järvise tänaval asuv suure
aiaga maja (nüüd asub seal j.Four
Seasons Motel"), Maja nimetati 27
sõjas langenud koguduse hikme
auks „Memoriai House'iks". Kiriku
juures asuv kogucjluse maja jäi täieli­kult
pühapäevakooli kasutusele. Mis­jonitöö
keskus ja seltskondlikud .üri­tused
• toimusid sellest . ajas t peale
„Memoriäl . Hoüse's''. Suures aias
peeti koguduse suvepeod, seal män­giti
muru keeglit ja e i puudunud ten­nise
mängu plats. Kiriku tegevus oli,
qlav ja ei olnud märgata probleeme'
Kogudus valis 1924 aastal uue:õpe-taja.
Nagu hiljem selgus tuli õpetaja;
J. R. P. Sclater kindla kavatsusega
liita kogudus United -Churchi Sino­diga
ja see toimus juba järgmisel
aastal. Muutuse peale vaatamata pü­sis
kogudus majanduslikult tugev ja;
öU isegi kasvanud nagu selgub 1936
aasta hingekirjast (1237 liiget). • . :
KRIISIÄJAJÄRK :
.Neljakümnetel "aastatel 'algas , k i ­rikuelus
uus kriisiajajärk ja kui va­rem
oli kirikute müümised ja ostud,
ning sulgemised haruldasteks näli-
.tusteks siis muutus, see igapäeva­seks
nähtuseks. Esmakordselt sattus
ka Oid St. Andrews United Ghurch
raskustesse.' Üheks silmatorkavaks
põhjuseks on ümbruskonna rnüutus,
Paljud ümbruskonnas elanud kogu­duse
rikkad .toetajad-liikmed olid
ajajooksul ünibruskpnnast lahkunud
ja nende kunagisihärrasmaju kasu­tati
üürimajadeks. ' J ä r v i s e , täna\a
laiendamise tõttu hävines ilus puies­tee.
Silm ^peatus värvimist vajavatel
Verandatel ja ünibruskönd jättis ku­lunud
mulje. Kogudus püsis kuni
õpetaja Sclateri surmani (1949).
Kirikuvanematekogu otsustas 1.
okt. 1950 ühineda : Westminšter
Central kirikuga ja kirik pandi müü­gile.
Väljakolimisel eemaidati kiri­kust
5 räästooli (need pärinesid ,1830
aastast), ristimisbassein, suur altari-laud
ja kolmeistmeline kirikuvane-mate
tool. „Memorial • House." anti
1952 aastal ajutiselt Toronto Welfare
Counciri kasutada uus-kanadlaste
•keskusena ja 1957 aastal ostis selle
„Four Seasons Motel" jä maja lam
mutati. .;
Teie Wmtario pilet eriliseks^^^Z
loosimi Oi võtta osa
2 lisavõitu $75.000
102 llsavõitu $7,500
102 lisavõitu
ja tuhanded teised lisavõidud ::
. . . rohkem kui 150,000 võitu peaaegu |6 miljoni väärtuses!
Teie regiilaärne. Wintariö'pilet annab teil rohkem^^^k
' võimalused võitmiseks selles Diamond Jubilee loosimisel! Pilet on maksev
kõikideks regulaarseteks taksivabadeks võitudeks... PLUSS 6 LISA •
BOONUS LOOSIMIST. Need lisavõidud: on 2 võitu S75,000, piletid identsed
võiduloosile seeria ja viieköhase pileti numbriga'. Lisaks 2 eraldi,
• loosimist vnekohased nu.mbrid identsed, võiduloosile üks S7,50ö ja teine
$750. Pluss. 2 teist: loosimist, 3 numbrit identsed võiduloosile, üle .18,000
võidu igaüks $25.00. Samuti seal on üle 35,000 |25 võitu; 3 viimast numbrit
identsed võiduloosile, neljas peamises boonus loosimisel.
Ülaltoodud võidud, on rajatud 102 seeria püetite arvul. Iga piletiga
: saab võita üks võit, kas regulaarne või boonus. Võidud tuleb välja võtta
ühe aasta jooksul loosimise päevast. Täiendavaks informatsiooniks
vaadake The Lottery News 3. märtsü piletite müügikohtades. ,
elevisidonis kell 9 5. Porf
bes 300Ö.;dollariiise võla ja' kirik §ai Altari ümberehituse kulud ületasid
võlavabaks.
-Eesti. ja Läti koguduste esimene
pidulik ühine jumalateenistus toi­ni
us 4. nov. 1951 aastal, kell 4 p.l.
Jutlustasid õpetaja 0. Pello° (Eesti)
ja õpetaja A. Cops (Läti). Ida-Kana-da
Lutheri Usu Maailmaliidu nimel
õnnistas kiriku dr, 0. Reble. Külalis­tena
võtsid osa paljud teised Lutheri
koguduste õpetajad Ja päguluskiriku
esindajad. : '.: . \
W A L T A R . ; . '
: Kirik ja selle kõrvalruumid vaja­sid
otsekohast remonti ja sellega
alustati j uba sissekolimisel. Kuna ki­rik
kuulub kahele kogudusele siis
ka kiriku majandamine ja ümberehi­tamise
ja pärandamise kulud, võrd­selt
jagatud. Esimene suurem prob­leem
oli kiriku kõrvalhoone kulunud
puupõrandate uuendamine ja see
töö tehti tükati nii nagu koguduse
majanduslik seisukord seda võimal-
•das. 1968 aastal kulutati oreli ümber­ehitamisel
7500: dollarit. Käksaastät
hiljem asendati vananenud kuuma
õhuküte uue gaasiga köetava veeküt-tegä
mis läks maksma 15.700 dolla­rit.
Kirikule ja väikseinäle tornile
pandi uus .aspestoskivi katus • (1973)
parandus, ja .materjali kula 45.000
dollaril ja peale selle toimus sise­misi
värvimistöid umbes 9500 dollari
p i i r i d e s . . , • , • • ; ' , V:^ '
: Arhitekt Eneri Tauli kavandusel
toimus 1974 aastal altari ümberehita-hiine
mis andis: kiriku altari osale
praeguse - välimuse. Altar on valmis­tatud
Itaalia marmorist ja piiratud
madala pronksist ja puust palistatud
kaaraiaga. Altaril on.peale kirikliku
ja usulise ülesande ka sümboolne tä­hendus.
Altar kehastavat meie poge-nikuteed,
võithist usu ja'õiguse eest.
See olgu meie järeletulevatele põlve­dele
meeldetuletuseks meie rahva
kannatusteest jä andku nendele jõu­du
ristiusu ja rahvustunnete säilita­misel.
Uue altari õnnistamine toimus
kodumaalt lahkumise kolmeküm-kustutas
Lut.heriŠinod viimase, um- '^^ndal aastapäeval (29. sept. 1974).
KIRIK OSTETI
116 Bond Street'il asuvas; Lutheri
kirikus olid ajutiselt peavarju leid­nud
ja. asutatud'(20. 5: 49) Eesti
Evangeeliumi. Lutheriusu Kogudus
ja,Läti E. L. Ko^tidusv/Eesti ja Lati
kogudused otsustasid kiriku ostmise
otstarbel liituda, ja: Ida-Kanada Lut­heri
Usu .Maailmaludu Sinod lubas
neid abistada.- Kogudus te soovitusel
(16: sept. 1951) ostis Lutheri. Sinod
müügil oleva Oid St. Andrews Kiriku
125.000 dollari eest. 2. okt. 1951 toi­mus
Eesti ja Läti koguduste nõuko­gude
poolt 145.000 dollari suurusele
'ostulepingule allakirjutamine. : Ostu
ja müügi hinnal on 20.000 dollariline
vahe ja see on tingitud sellest,
LutheriSinõd maksis kiriku välja ja
nõnda välditi kõrged võlaprotsendi
maksud. Nü saigi shotlaste,;01d St.
Andrews Church'ist" 1951 aastal eest­laste
,.Vana-Andrese kirik". Eesti E.:
L. Koguduse 25, juubeli aastal
22000 dollari piirid.
AJALOOLINE SÜNDMUS,.. ;:
Aastatel 1975 ja 1976 jätkusid kiri­ku
korrashoiu tööd uute kivipõran­date
panekuga kiriku sissekäikude
esikutesse (1000 dollarit), saeti sisse
noortetiiba, korraldati köögid ja kõr-valruume
(6000 dollarit) ja pandi
täieiikult uus elektrijuhtmestik
(9600 dollarit). Kõige selle töö ja
vaeva tasuks on asjaolu, et Vana-
Andrese kirikule on antud Uus pidu-;
Fuü saja-aastase piiri ületamiseks,
mis on tunnustuseks nii kiriku ehi­tajatele
kui ka nüüdsetele kogudus-tele.;.
Juubeliaastal on Vana-Andrese
Eesti koguduse hingekirjas ü l e 13.00
inimese ja Läti koguduses on pea­aegu
2000 hinge. Koguduste omava­heline
harmooniline koostöö soodus­tab
kiriku tegevust ja on eeskujuks
teistele. Kirikti uksed on alati iga.-
ühele avatud ja on märgata, et i3idu-likkudel
. jumalateenistüstel viibib
külalisi/nn lähedalt .kui ka kaugelt.
Eesti koguduse hingekarjaseks on
19. märtsil 1972: koguduse täiskogu
poolt valitud. Andres Taul.' Tema õpe­tajaamet
algas 1. apr. 1972 juba en­ne
ametisse õnnistamist, mis toimus
Peapiiskop K.' Veeml poolt 9. juulil
1972. Pärast õpetaja Copsl erru astu­mist
011 Läti koguduse õpetajaks J.
Calitis^/
Vana-Andrese kiriku 100 aastane
juubel on tähtis ajalooline sündmus
nii Toronto linna kui ka koguduste
ja Eesti rahva ajaloos.
Valdeko Pikkand
SUDBURY(M.E.) — Kuna N. Lii­du
Ottawa saatkomiast on levitatud
Kanada koolidele „teatmeteosejd"
ka N. Eesti kohta, millede sisu suh­tes
aga on Eestist päritolevatel Ka­nada
kodanikel erinev seisukoht, tek­kis
siin mõte, telia midagi seesuguse
„uusajaloo" vastukaaluks.
Algatuse; tegid Sudbury leerilap­sed,
kes 24. veebr, kuupäevaga ja
Eesti 'Noorte Aastat mainivas kirju­tises
raamatu palgelehel, annetasid
Ä. Viirlaid'i ,,Graves Without Gros-ses"
oma. keskkooli raamatukogusse.
Asjaga Hitusici eestlasist üliõpila­sed
Läurentiani ülikoolis, kes oma
endistele keskkoolidele ; anneta­sid,,
j a ka teisigi. Nii on Sudbury
keskkoolid varustatud raamatuga,
mille kohta on, seni lugenuil hea hin-
.nang...^';/.,
;: Et;n.n, „vanad" asjale kaasa .9;ita-sid,
tellides raa.matud kirjastuselt,
siis. oli ettevõttel edu. Läbirääkimi- '
sed on' käimas: veel Elliot-Lake, Sault
Ste. Marie ja Thunder Bay noortega
ja on. usutav, et ka seal aktsiooniga
ühinetakse. : • , •
.21. dets. 1977 oli mitmekultuurili-stise
l^ülletäänis min.N. Calik'u tea­de
Kanada ungarlastest, kes 4-ja aas- •
taga kogunud S300.00P ja föderaalva­litsuselt
lisatud |300;000-ga, avavad
Toronto ülikoolis Ungari alase'õppe­tooli.
Lätjlastel ja'leedulastel on mil­jonilised
aktsioonikapitalid — mille­de
intressidest, läti ca 1100.000, lee­du:
ca S2Ö0.0()D—300.000) oma vähs-võitlust
finantseerivad.
iga UMS „ME1E ElU" teiiija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
Allikad. E.E.L.K. Toronto Vana-Ändrese
Koguduse Protokollid ja
Dokumendid. ^Toronto Esimene
Eesti EV. Lutheri Usu Koguduse
kümme aastat: 1949-1959". ,J.E.E.-
EV.'Luteri'Usü Kogudus 1949-1974'',
S. e. Parker „The Book of St. And- Robertson ..Landmarks of Toronto
rews'',W.Morrison Kelly ,>The His- Vol. 4., „The i920's" by W. L. Mor-tory
of the Gongregations Forming ton; in^Part One of the Ganadians
St. Andrew's'United Oiurch", J.^Ross»1867-^1967.