Meie Elu = Our life, March 10, 1978

              2
" f l I U I M g
F R I D A Y / M A R C H 10. ,3IeieEIu'^iir. 10 (1465) 1978
Dollarvääringute kõikumised, pea^
miselt languse suünäš on jõudhuä
börsitehingute tasemel^, kus spekü-leerija
ilma kogemusteta võib ennem
kaotada kui võita. USA dollar on lan­genud
vahekorras Saksa marga,
Šhveitsi frangi ja Jaapani yeniga. Ka­nada
dollar on allpool 90 centi suh­tes
USA dollariga. Kanada dollari
langus ÜSÄ^dpIlar| |vaštu on tervelt
13 protsenti. : i ' :
Igaüks tunneb seda langust kõrge­mate
hindade näol Jaapani, Šhveitsi,
Saksa ja ÜSA kaupadelt ja talvita-des
lõunarandadel. Kanadas lõuna-poolsete
reservatsioonide LOOO.—
dollarilise sislsemaksu juures saavad
Kanadast lähtuvad umbes 900.— dol­larit
ja nii tuleb rohelise palmi var­jus
kokkuhoidu teostada või Kana­das
rohkem sisse maksta.
Praktiliselt tähendab dollarväärin-gju
langus süvenevat inflatsiooni ja
segadust majandusturul. Küsimu­seks
jääb, kas läheb Põhja-Ameerika
dollar ladina Ameerika maade teed,
kus kursilangused, nagu 1976. a.
Mehhikos olid nii. tohutud, et USA
dollariga sai kaupk peagu muidu os­ta?
Vastus tcÄiiks; siiski §itav olla,
lama Põhja-Ameerika toodang ja
krediidiusaldus nüüd tugeva valuuta­ga
maadel on endiselt olemas ja need
maad on ka ise huvitatud dollarivää-lingute
hoidmisest pakutavate kre­diitide
näol.
Jaapan, Saksamaa ja Shveit? on
dollari languse pärast samasuguses
mures või veelgi suuremas, kui dol-larvaluuta
maad. Sest odavam Põhja-
Ameerika kaup (ähvardab nende töös­tusmaade
eksporti ja sumbutab nen­de
toodangud ja suurendab tööpuu­dust.
Millistte vahenditega klaaritak­se
dollaril tulevane väärtus, ei ole
vist kellel%i selge. Ainsaks ühiseks
vahendiks^saab olla vaid püksirihma
pingutus nii elanikkonna kui valitsu­se
juures.- Sest pärastsõjaaegne pai­sutatud
krediidimajandus viis küll
näilisele jõukusele, kuid ometi tuleb
selle eest tasuda nüüd.
Iga kinnisvara omanik' teab, et mi­da
suurem tema hüpoteek, seda suu­remad
teTiia intressid ja seda vähem
jääb järgi igapäevaseks majapidami­seks.
Mida suuremad on riiklikud vä­liskohustused,
seda suuremad on ot-semäksud
ja seda vähem jääb palga-tsheki
saajale isiklikuks hüvanguks.
Mida küsitavam ori majanduslik tu­lukus,
seda küsitayaniaks muutub
majanduslik tegevus ja seda suure­maks
läheb tööpuudus.
Neid põhitõdesid mõistis ligemale
kümmekond aastat tafeasi majandus­likult
lagunev Inglismaa ja leidis va­hendid
oma majandus© restaureeri­miseks
ja olukorra parandamiseks,
Müüd ön Inglise nael saanud uue tu­gevuse
ja seda respekteeritakse prae­gu
rohkem, kui USA dollarit, mis
langeb isegi suhtes uiglise naelaga.
Kuid naela tagasitulek on võtnud ri­da
aastaid ja see vihjab ajaperioodi
vajadusele dollarivaluuta kindlusta­misel
Kuid Inglismaa taastas usu naela
drastiliste vahenditega: devalveeri­mise
näol. Veel ei ole USA ja Kanada
majandus ja rahandus langenud tol-leaja
Inglismaa tasemele. Veel on
valitsustel aega antud ka oma püksi­rihma
pingutamiseks, et hoiduda de­valveerimise
vajadustest. Kuid veel
ei paista neid pingutusi kusagilt) ku­na
riiklikud eelarved ja puudujäägid
kasvavad.
Tõsi, USA ja ICanada ei ole hästi
võrreldavad pärastsõja Inglismaaga,
mis vabastas asumaad, seadis sisse
ulatusliku sotsiaal heakorra süstee­mi
ja jättis moderniseerimata töös­tuse.
Põhja-Ameerika manner peidab
endas endiselt tohutu majandusliku
potentsiaali; mis õn valmis uueks
eksparisiooniks, kui vastav õhkkond
luuakse. See potentsiaal on võimeli­ne
kiireks tagasitulekuks, kui taas­tub
majanduslik usaldus nii kodus
kui väljas.
Kuna Kanada majandus ja doUäri-väärtus
oti seoses ka rahvusvahelise
turu nõudlustega, siis jääb üle -vaid
oodata üldist arenemist. Üldine
püksirihma pingutus on' irnöödapää-siematult
vajalik, kui tahetakse hoi­duda
halvimast, mille nimeks ön vää­ringu
devalveerimine, pollarivääriri-gu
kunstlik allavümine tähendaks
pikaajalist haigust mitte ainult sise­riiklikult,
vaid rahvusvahelise usal­duse
näol, mis on sageli rohkem
väärt, kui dollar.
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO-EESTI ÜHISPAN.GA^
madalajd laenuintressimäärasid.
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi • . laenud onlahtisedv
Personaallaenud on laenuvõtja surma la jäädava töövõimetuse
puhul kiTidlustätud 110,000.00 ulatuses. ^
w - -
Ameerika Ühendriigi(| on maailmameredel täielikus vähemuses N. Lii-du
tohutu suure sõjalaevastiku kõrval. ÜSA on ainult lennukikandjate
arvu poolest N. Liidust eest, sest USÄ-1 on praegu 13 suurt lennukikandjat
ja Moskval on neid praegu ainult üks. Kõige suurem ülekaal on N. Liidul
allveelaevadest, milliseid on N. Liidul 351 ja ÜSÄ-1 ainult 118 allveelaeva.
N. Liidul õn 260 hävitajat ja USA-1 on ainult 129. N. Liidul bn 37 ristlejad,
USA-1 on 27. Kuigi USA kulutab praegu üle 30-ne miljardi dollari uute sõja--
laevade ehitamiseks, on uute laevade merre laskmine takistatud tülide
tõttu mereväe ja laevaehitusettevõtete vahel. Selle tüli tõttu. puudub prae­gu
USA-1 24 sõjalaeva, kuna plaan ei ole õigeaegselt täidetud.
Pidulik-pühalikü aktusega tähista­me
täna Eesti Vabariigi 60. aastapäe­va
ja riikliku iseseisvuse seitsmenda
aastakümne algust, pühendades selle
aasta eesti' noortele ülemaailmse
NOORTE; AASTANA. / . • ;
Meie rahvuslike ülesannete hulgas
on üks esimestest vaba maailma ees­ti
noorte hoidmine eestlusele, nende
kasvatamine eesti elu edasiviijateks
võõrsil jä meie rahva ideaalide ja
ideede eest võitlejateks.
Kuuskümmend aastat tagasi seisid
eesti noored oma isade ja' emade kõr­val
ja ka omaette töös ning võitluses
oma rahvale vabaduse ja maale rük-liku
iseseisvuse saavutamiseks.
Noorte Aasta tiivüstagu tänapäeva
eesti noori vabas maailmas töötama
ja võitlema eesti rahvalt röövitud
vabaduse ja iseseisvuse taastami­seks.
See on ühtlasi ka töö ja võit­lus
üldiriimlike väärtuste: rahvaste
enesemääramise õiguse, inimese vää­rikuse
ja iga isiku vabaduse eest.
Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu
nimetas Issanda Aasta 1978 ülemaa­ilmseks
eesti NOORTE AASTAKS ja
kutsub vaba maailma eesti noori se­da
väärikalt läbiviima, ja kõiki rah­valiikmeid,
^ eesti organisatsioone
ning kogudusi noõrtelö nõu ja jõuga
abiks olema.
• ..ÜLEMAAILMNE. •
: EESTI KESKNÕUKOGU
iiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiJiiin
USA 13-st lennukikandjast kolm
liiguvad-aatomijõul. Neljas aatomi-jõul.
liikuv suur lennukikandja, ja
kõige moodsam on ehitamisel. Neid
peetakse tohutu võimsateks, sest
nende .meeskond ulatab 6000-de me­heni.
Nad võtavad oma pardale kuni
lOQ lennukit jä on rändavaks.kindlu­seks
.• ja lennuväljaks ookeanidel.
Kuid võimalikus tulevases aatomsõ-jas
võivad need suured lennukikand­jad
osutuda kasutuks,, sest neid ei
juleta merele ^saata.. ühe aatompom­miga:
võidakse selline suur. koloss.le-,
ha -kasutuks Ja kaotused oleks tohu­tu
suured. Konventsionaalsete relva­dega
on need laevad peagu uputama-tud.
Nende tugevuseks on tohutu
suur lennukite arv nende pardal.
Kuid.üks.selline lennukikandja va­jab
veel opereerimiseks merel, mit­meid
teisi abilaevu, ristlejaid, ja liä-vLtäjaid
ning - varustusilaevü. Selle
tõttu on. tekkinud lähkarvaniised sel­le
üle • ,et kas ehitada juitrde. suuri
lennukikandjaid, või ehitada.,nende
aseme! väiksemaid sõjalaevu; Väik­semate
sõjalaevade kasuks ,.räägib
0 9 0
le saanud traditsiooniks. Seekordne
õhtu märgib kolme. Balti, .riigi 60.'
sünnipäeva. Need riigid leidsid. teis-
' te poolt.-kohese tunnustuse/ Nad as­tusid
ka kiiresti' Rahvasteliidu liik­meiks.
Kanada ei ole tunnustanud
; nende maade nüüdset okupatsiooni
ja, seda üha meenutavad Senati ja
Parlamendi resolultsioonid,. Nende
; maade okupeerimine tälifendab inim-dele
rahvastele,
on parlamendi
õiguste keelamist ner
Kuid.ka tänasel Õhtu
liikmed tulWid' austama ning toeta­ma,
nende rahvaste vabaduspüüdlu-si.
Ta tervitas veelkordselt. nende
. maade konsuleid ja juuresolevaid
parlamendiliikmeid. Ta tänas õhtu
korralduse eest Balti Liitu ja: lõpetas
' hümniaa' „0'Canada",
Palvuse järele, tõstis traditsiooni­lise,
tervisjoogi Läti. federatsiooni
esimees T. E. Kornbergs. Lühitervi-tiise
ütles, käendava koiriitee kaasesi-mees
Chas. Lv Caccia, kes märkis, et,
- mitmete püüdluste.kõrval jtahame ol­la
kõik esmajärješ.kanadlased.
Balti Liidu poolt ütles tervituse
esimee.s.L, Leival. ..:\.
Järgnes lühike' muusikaline osa: viiu­lil
A. Jaansöns, klaveril P.,Zarins.
Seejärel sai peokõneks: sõna käitse-hiinister,
kelle mõttfed on toodud
eespool. Vahepeal anais .ka .opositsi­ooni
juhi, Joe^Clarki tervitused edasi
; parlamendiliige-W; D.: Baker, kes üt-
. les:.^ „¥abadusvaimu piihjtsemine ei
tunne parteilisi vahesfeinu- Kanadas
jä seepärast la toob tervitusi ka
N.D.P. ja Social Crediti erakondade
, poolt, sest vabadus vaimu pühitsemi­ne
on pidulikuks-sündmuseks: kõigi­le.
Ta tõi tervitusi inimestele, kes on
toonud jõukust.ja vaimu mitmekesi-:
dust Kanadale. Opositsioonijuht kon­servatiivide
ridadest viibis koos abi­kaasaga
küUsissejuhatavail koktee-lidel,
kuid pidi. lahkuma ametalaliste
ülesannete; tõttu. ^1 •
Järgnevalt^ .qsinesid lauludega õed
•. Lindau'd P; Kopvillemi. kitarri, saa­tel,
mis sai soojade aplauside. osali-
.seks. Läti rahvusgrupi poolt, esitas
dr. Lukks veel eelmiste;aastate jät­ku:
^The BaltiG Story", mis oli heas
ja loogilises sõnastuses. Muusikaline
osa. lõppes^ koloratuursoprani Gina
Capkas'e ja tenor Rimas Strimaitis'c
hästi, esitatud paladesa, Jonas Gove-
..das'e klaverisaatel. Lõppsõna bli Ka-
.. -nada:: Leedu gtupi esindaja •I:;R..Si-'
2n&navicius'e, poolt. Järgnevalt. oli
kohvi j a jookide juures kogunenuil
: -yõimalus; vestelda- kõrvalruumis. -
• Ligi kuus tundi kestnud kogunemi­ne:
läks. iaiaii enn6 südaööd,'mil To-
..rontosf,- Montrcalist:ja ,|ersalt saabu­nud,
osavõtjad alustasid tasasitee-
LUGEJA;KIRJUTAB ; •
„Meie Elu'' at;aldab meelsasti
oma lugejate mÖUeavaldusi — ka
neid mis eiiilitii ajalehe seisukoU^
tadega. Palume kirjutada, kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada Äg miitesohimise
korral jätta amldamata.
:asjaolu,^,et: niiüd tõusevad ^lennukid .transportiennukitel mõne tunni jöok-otse
vertikaalselt lennukipardalt õh- sul; heidetakse lahingusse. •
ku ja selle tõttu ei ok.vajadust enam See olukord on.^ mõtlemapanev,
suurte: lennukikandjate järele, mid^ .JBnne Esimest Maailmasõda õli Briti
võidakse sõja korral hävitada :ülie tugevamaks merejõuks, kUna Briti
•. On eriline heameel noorema põlv­konna
nõupäevalt saadud üldmulje­na
kinnitada, et see oli oluhhe ja õn­nestunud
üritus. Kui:- paar noort
avaldasid oma teravat kriitikat vane­ma
põlvkonna käitumise parast, mis
neid on häirinud ja eestlusest eema­lejäämise
piirini viinud, siis oli neil
90% õigus. Neil oli võimalus oma ar­vamusi
vabalt; välja: ütelda, osaliselt
ka inglise keeles,: kui eelsti keelest,
tüli puudu. Samas teised rohkem
veendunud, eestluse sisust ja. väärtus­test
arusaavamad noored ohd. võime^
lised kritiseerijate;kibest{imisi: veen­valt
"ja kultuurselt selgitama. Noor­te
endi vaba diskussioon, ilma vane­ma
põlvkonna esindajate poolt kar-me„
kõiketeadlikke ja keelan — kä-sen"
sekkuniiseta, oli väga positiiv­ne
ja kasulik. ' • •
Võime uhktisega vaadata meie
nooremale põlvkonnale, kes veendu­nult
on võinieHsed üle vaatama mõ­nest
väärnähtest, mis pärinevad
meie vanema generatsiooni vähemu­se
elementidest, Jäi mulje, et kõik
kõhklejad said • julgust ja hit-uvad
taas eestlusega ja toovad kaasa ka
teisi, kes on mõnigi kord olnud hig-seJt
tundehkud.
On fakt, et vanemate poolt on teh­tud
palju vigu, kuid. mõndagi neist
saab hea tahtmise juures parandada.
Noorte kätes on meie: ühiskonna- tu­leviku
võti. ja kunagi :ka' meie rahVa
demokraatlik tulevik ja kultuuripä-
.rand, v":: :
sel. Laevatehased saavad' sellest
suurt kahju, kuna viivituse tõttu lä­heb
laevade ehitamine kalliks^ Tule­museks
on: aegavõtvad kohtuprotses­sid,
mille ;tõttu. puudub meres vähe-iTialt
24 suurt sõjalaeva.: Kuna need
ei ole õigeks ajaks valminud tülide,
kohtuprotsesside ja jooniste täienda­mise
tõttu. USA laevadeehitamist ju­hib
78-sa aastane admiral H;C;Rick-sover,
keda peetakse vastutavaks
nendes asjades. . . .
:Kongressil 'ja sõjaväe ringkonnas^
arutatakse seda, etkas mereväge on
võimalik, uues sõjalises .konÜiktis
•Euroopas üldse rakendada. Mõned
arvavad, et sõda Euroopas on enne
toimunud, kui USA merevägi ja lae­vadega'
sinna: saadetud^ abijõud ko­hale
jõuavad. Lennuväelased väida­vad,
et tuleb kõige suuremat rõhku
panna lennuväele; ja suurte trans-portlennufcite
ehitamisele. Nad arva­vad;
et aegsasti tuleb Euroopasse
viia nii rohkesti sõjavarustust, et sel­lest
ei tuleks puudust N. Liidu Tün-naku
tõrjumisel. USA-s peäva4 ole­ma
valmis erilised löögiväeosad, mis
ikui koondusel
aatomraketisa.:; ehitas poole rohkem suuri ja: võim-
Neid, kes tunnevad muret.N:-Liidu said ristlejaid, kui kõik teised riigid
konda,, et järgmisel hommikul jälle
oma ülesannete juurde jõuda. .Õhtu
teadustajana toimis ladusalt EKN'u
abiesimees Laas: Lcivat, kes õhtu
jooksul üle andis- Balli Liidu poolt
senaator.Ä.:Thömpson'ile; ja end mi­nistrile
Robert Stanb.ry'ie „ auliikme
diplomid ja mitmete .aktiivsete polii­tikute
abikaasadele lillekimbud, nen­de
seas ka Senati, speakerile;; kes kö­hal,
viibis. • ' •
: 28. veebruaril austas sen. P. Yu^
zyk Senati Istungil kolme Balti riigi
sõjalise ähvarduse pärast häiribas-jaolu,-
et USA on jätriud oma mere-läevastiku
•ehitamise; hooletusse .N.
Liit omab 260 rünhak-allveelaeva, 7.7
USA -sellise allveelaeva vastu. Aätom-allveelaevu
on N. Ludul 91 ja USA-l
ainult '41. ifävit.ajaid .on N. .Liidul
195 ja USA-r 129. Ka ristlejate poolest
on N. Liit ülekaalus, küna tal on neid
•37 ja ÜSA-l ainult- 27 ristlejat. USA^
merejõudude Juhid trööstivad ennast
sellega,,.et nende dstlejad ja hävita­jad,
on suuremad ja tugevamad. Kuid
seeon pethk trööst, sest N. Liidu
väiksematel laevadel on .ka vaga tõ-husaici
relvi.
N. Liit oh oma üleolekut meredel
ka demonstreerinud. On korraldatud
mitmeid suuri meremanöÖvreid otse
USA idaranniku ees. Oii demonstree­ritud
oma merejõudude võimsust
I eriti: Vahemere idaosas/ Norra ran-
•niku: ees, Jaapani meres .ja India
ookean on praegu ainult N. Liidu me­rejõudude
^valitseda.
. USÄ-le valmistab, suurt muret õli-
. teede kaitsmine Pärsia lahes asuvate
õlitagavarade suhtes. N. Liidu prae­gused
merejõud on võimelised need
10.000 meremnli -pikad õliteed täieli­kult
ära lõikama. Kui arvestada .se­da;
et suurte õlilaevade : tee läheb
ümber Aafrika iõunatipu ja N. Liidul
on Ängoolas, ja mujai Aafrika ida­rannikul
suuri merebaase.
ÜSA mer.elaevastiku; ehitamist ei-takista-
mitte üksi raha puudus, ku­na
inflatsioon ja kiiresti tõusvad
paigad neelavad selleks määratud
summad ära, vaid^ selleks on ka mit^
meid muid takistusi. Suuremaks
puuduseks on muidugi asjaolu; et
USA-l puudub sundsõjaväeteenisiüs.
Palgalised madrused kaovad siis kui
nende aeg täis saab ja; nenda palka­mine
on^ kallis lõbu,.
, Kuid need pole ainukesed takistu-
;sed;.lCõige suuremaks takistuseks bn
tülid mereväe ja laevaehitajate va­hel;
Merevägi sageh^vahetab oma lae­vade
jooniseid, ja plaane,- millijst on
•tekkinud viivitused laevade valmimi-kokku.
Nähtavasti on N. Liit otsusta­nud-
sama taktikat kasutada selleks,
et saada maailmamerede valitsejaks:
Praegust USA presidenti J. Garterit
peetakse liiga nõrgaks presidendiks,
et .kaotatud ülekaalu merejõududes
taastada.:
AJK
Lääneriikide, eriti Briti, USA' ja _
Kanada survel oli Rodeesia peami­nister
lan Smith sunnitud sõlmima
lepingu tasakaalukamate mustade
esindajate piiskop Abel., Müzorewa
jt., et jalitsusvõimu üleanda üldvali­mistel
valitud parlamendile ja valit­susele,
mille valimistest võtavad osa
üheõiguslüse alusel ka kõik mustad.
Kuid selle; tulemuseks olid pom-miheitmised
SaUsburys. Nimelt ei
ole Moskvas väljaõpetatud kommu­nistlikud
geriljad: sellise valitud va-iitsusega
nõus, vaid nad taotlevad
võimule upitada geriljade kommu­nistlikku
valitsust. Kornmunistlikud
TänapäevaL räägitakse noorte ja
ka vanemate seas palju vabadusest.
Ütelüsi nagu „vaba ühiskond" ja
,,ma tahan olla vaba ja toimida oma
äranägemise j ärgi": võid kuulda iga
päev. Süski, vähesed teavad mis tõe­line
vabadus on. Vähemalt, meie,
eestlased, saame sellest sõnast natu­kene
paremini aru, eriti kõik need
vanemad kes hindavad selle sõna tä­hendust
niipalju, et jätsid oma kodu
ja sugulased maha selle tõttu. Ini­mene
ei tea tõelist vabadust ja selle
väärtust kuni tema on selle kaota­nud.
V 24.^ veebruaril 1918. aastal kuulutati
Eesti iseseisvaks vabariigiks. Iseseis­vuse
ajal arenes elu kodumaal mõõ­dukalt-
ja. üldine olukord püsivalt
läks paremuse poole. Kahjuks, .1939
aastal algas II Maailmasõda,' mille
keerises Eesti kaotas uuesti oma ise­seisvuse...
.
Jällekordselt on meil käes aeggpü-hitseda
meie Eesti Vabariigi .tähtpäe­va,
aga seekord on see loomispäev
'hoopis Eesti.Vabariigi. 60, aastapäev.
Palju aastaid on möödunud esime­sest
Vabariigi aastapäeva tähistami­sest
ja arvestates,leian, et tublilt üle
köimekümne nendest' tähistamistest
on olnud paguluses ja mitte kodu-,
maal. Selle faktiga võib tekkida sar­nane,
mõte, et tulevik on tume ja
meie kunagi ei näe sini-must-valget
lippu lehvimas Pikk Hermanni' hpu-vardas.
On levinenud arvamus, et sar­nane,
kauaoodatud sündmus ei saa
tulla ilma järjekordse.suure sõjata.
:Vaadates tejisest vaatevinklist võib
aga küsida: Kas see vabadus, mis on
m.eie unistus j.a meie siht on tõesti
nii kaugel või ettekujutamatu? Ei
;ole!.: -;-'-:v'
Ajalugu, võib seda meile isegi:näi­data..
1.917. aastal,-vene: okup^ätsiooni
ajal, eestlastel ei olnud palju põh­just,
et uskuda," et nad saaksid koos
kodumaaga vabaks.: Siiski neil oh
lootust ja nad saidki, järgmisel aas­tal
iseseisvaks "32. aasta kestvuseks.
. Keegi : ei. saa sarnaseid- pöörde­punkte
ajaloos ennustada. Kui vaba­dus
oli enne võimalik, miks mitte
tulevikus? Pealegi, maailm on sellest
ajast palju arenenud. Ometi ei või
arvata, et.meie. moodsas mäailinas
võiks mingi niisugune vabaduse kär­pimine
kaua veel edasi kesta. See ei
ole võimalik, kuna avalik arvamine
ei kannataks seda:.lõpmata. • '
jõugud nimetavad ennast patriootli­kuks
frondiks, mille juhiks on Ro­bert
Nkomo, kes on korduvalt viibi­nud
Moskvas. :
Sellega, meie eesmärk on kindlalt
määratucf ja,järgmiseks peame mõt- ,
lema kuidas'seda saavutada. Muidu­gi,
lootus oil oluline. Meil, eestlaste­na
seda lootust on, et meil uuesti
avaneb võimalus vabal ^kodumaal ra­hus
elada, sest meie poolel on õigus
ja meiemaa ja rahva rõhujate' poo­lel
om ainult vale ja vägivald. .
Mis minu huvidesse puutub on kü­simus:
missuguse sisuga;on see ioo-tus
mis n^eie edasi kanname? Kas
see on passiivne, äraootav lootus, või
jõulisem, aktiivsem' lootus? On vaja
lootust kus nie ise kaasa aitame. Üks
.kõik kes eestlastest võib tunnistada,
et tema südamest loodab, et Eesti
saaks:vabaks^ aga see ei ole.külallt.;
'Niisugune . ipndanimetatucl „pašsii^'-::
ne lootus" ei vii meid kusagile. On
vaja kindlamat lootust mida meie
võime saavutada, kui meie, eestlaste­na
tegutseme koos ühiskonna orga­nisatsioonides,
nagu gaidluses • ja
skautluses, rahvatantsus jne., säili-;
tades meie C^sivanemate keelt ja.
meelt.'
Nägu enne mainisin, taas on saa­bumas
päev millal tähistame sünd­must,
mis toimus juba 60. aastat la-agsi.
Selle kuuekümne aasta jooksul,
meie vanemad on võidelnud suure­ma
vabadusvõitluse ,algul verega ko­du
• Eesti Ipinnal ja .siis paguluses
ülemaailma,:, tänapäevani. Nad on
kandnud suurema'osä nende raskest
vabadusvõitluse töökoormast innuga
oma õlgadel mitukümmend aastat.
Nüüd, aga. on meie noorte kord ja
aeg.', .isegi .meie aasta! On aeg va-,
nematel lasta natuke rohkem oma
koormast õlgade pealt alla ja anda
seda tööd edasi üle noortele, kuna
see töö jääb tulevikus täielikult meie
ülesandeks. Ja noored: nüüd on aeg
kus peame (blema ühiselt, kaastööga
vastuvõtlikud sellele tööle. Meie ei.
tohi lasta vanemate tööd ja ülesehi­tamist
laguneda. Sarnane koostöö on
kasulik mõlemaile ja tähtsamalt Ees­ti
Vabariigi vabadusvõitlusele.
Pidage meeles, mitte ainult npo-;
red, kuid ka.vanad: meie ühm kohus­tus
on võidelda vabaduse ideede eest,
mis meile oh nii kallid;
. Ärme.jääme laisaks! Venelane, ta­hab,
just seda ja ootab, et ees ilased
vabas maailmas killuneksid. ' .
-^^amuti,^ meie^ kaasmaalased, kodu-,
maal on pannud oma lootuse meie
peale, kuna 'neil puudub võimalus
sellele võitlusele kaasaaidata, , sest
nendel puudub' sõnavabadus ja tei-sed^
kodanikuvabädüsed.
Lõpuks,, armsad kuulajad, ütlen
teile: Laskem, nüüd, seLkülmal, lu­misel
veebruari päeval põleda soo­jalt
jä kustumatult südames lootuse
tuli ja'A^abaduse leek!:
konsuleid, kes viibisid, dipliniaatm-ses
Iposhis. Kohal olid: Eesti aupea-konsul
I. -Heinsoo, Läti aupeakonsul
dr. Edw. Upenieks ja Leedu aupeä-konsul
dr. Jonas Zmudzinas. Sen.
Yuzyk ütles: „Mul on heameel mäW
kida, et Kanada, U.S.A. ja mitmed'
teised demokraatiad ei tunnusta N.
Liidu sõjalist ja vägivaldset oküpat^ l
isooni nendes maades, milline oku­patsioon
toimus 1940. aastat", ;
V t ]
m 7.
.Mei
i J l em
KultL|
: XoorI
111-d J
-kuid
inille:
EvH
esitas!
täiene
keele J
uvganl
Caihal
teda-vanael
kon-nd
sed
kõrgel
: mitte
väd .kl
parenj
. nismi
eost lai
keni li
ees tl 11
luselel
ennasl
niad
naera)
üle. Ld
teda l
tuuris!
kaadril
Järi
duell
hiesi
kolu
osall
Selgüsi
li kull
Laiu
umbesl
kcskml
ehk vai
lo Hui]
(i. Vel
võis id.I
eos l lasi
oma
NõUi
N. Vall
ti Majj
tas so(l
neks
vütaksl
ostaks I
kaasa
mi seks]
.Miini
et E,
ea, m\i
õieks d
tooks
saaks
ka eesi
niicl j i
tuua.
tunli
tiida.
E.U
noortel
hakka!
, Järini
sohstinl
minopil
tlia", .J:|
: Raudsel
,.Le cyl
- , süiti";'J
• kaasa J
ki ,,Sa.j|
•si„Suv|
Montrel
sopa j il
,',Aja lal
•.kodu".!
X - i i n ; Tl
A i.tLI.S. Jl
•vlüusis fl
t, • ' .•
j . , ; AkluJ
,: Windsül
oiidšas 1
nosid .1
ti"upp J
Montrel
1-)! IruiJ
• Heinz 1
k-idega.|
. , ma süiM
leidis sl
' •orkestel
f •: •
Münti
uuesti, 1
i '
.• Jaani iJ
, , kus .M(J
n- 1'1 •,'M
toonisu 1 no.ido^a
;•: ' Hoino 1
soit siic
:,'i
nud k;j<
; - : • - Ü A O S , ' : ri
: tü,-;isoNl
li, •
1 . .:
-, Mont.
• Aoobriicn
• skautid
nian „1
nud ül
; vuistUis
•; individi
' meeskü
mas Ta
Pedrilvs
konna