Meie Elu = Our life, March 10, 1978

              : REEDEL, 10. ^ FRIDAY, MARCH 10
Dawson Creekist edasi sõidan
härmas ja lumekoormas laane
^Vhitehorse'i poole. Maanteeäärsed
puud on kaartena lookas lümekoor-ma
all ja kuuskede lumekasükad on
rasked kand^ tümesihise taeva taus-
. Wono\yono'si üks^ tüüp liiaha
täks ja:kuhu külakäüplusessc bussi-j.
ulit kaupa •viis, istusid kaks kGlgu-
'koera või hundipoolist, jälgides hoo-
:';'iikalt kõike juhtuvat. "Üksik ronk;
lendab laisalt, eespoolt tulles üle
.bussi. Mõtlen edaslsõitu oodates, et
Whitchorse'i jõudes olen juba üle­valpool
Alaska lahte.
Edasi tõuseb tee ja mets on hõre,
andes ruumi voorelisele maastikule.
Kollane taevaserval osutub/ päike-;
seks, tee Idõgeldcs madalama talve-rüüš
maastiku vahel taamal paistva­te
kõrgete mägede poole.
JA/atsön LakeTš tulevad kaks bussi-juhti
endise asemel, juhtides korda­mööda
läbi öö. Sõit edasi on igati tõ-sitsem.
Juhil on raadio käepärast.
Me^enub härra Soosalu vihje kaugel
Edmohtonis, et tee \ õib vahepeal
-kinni mii^nä; Enne Whitehorse'i juh-
: tubki õnnetus> õhusoojendajas on
tekkinud rikie. Ärkan pool külmas
bussis alles peale seda, kui üks bus-sijuhtidest
on juba pikemat aega ka­tusel
edasi-tagasi käinud. Õnneks toi­mus
rike ühe maantceäärse garaashi
läheduses ja neil õnnestus viga pa­randada.
Nii saabus reede, 13. jaa­nuar
Whitehorse'i koos ,uue kunstni­kuga.
tvcre.lised, üksiku valge silma torga-
1 tes. 'Montrealist Kõrtsmik; soovitas
^ u l „Klondike rnn'i" minna, kus ol­la
rohkem minu moodi rahvas. Nii
ka tegin ja heade tagajärgedega.
Järgmine päev kujunes omamoodi
puhkusepäevaks sõna tõsises mõttes.
Helistades kohalikele kaasmaalas­tele,
võeti mind Juba telefoniteel lah­kelt
vastu. Doktor Potsepp ise oli
ameti sõid ui, kuid tuleva t täna õhtul
kindlasti koju. Leppisime noor-prouaga
kokku, et ta sõidab mulle
pealelõunat hotell „Fort Yukonisse'
järgi, mis ka toimus. Noor proua
mäktas mind; kunstnike ballilt, kui
tema oli üks Kai Anvelt'i.tantsutrupi
,,ässadest" ja mina „Amor", Lahke
noorik näitas mulle Yukoni jÕge ja
koske, kus jääpangad olid rohekalt
läbipaistvad puhtad ja lõhedele öli
erikanal ehitatud!
^MeieElu"Jir,:iÖ{i46S) im
t
Pika ja raske haiguse järele uinus igaveseks meie armas
sündinud 28. augustil 1902
surnud 2. märtsi
.%its Vomm Ja dr. Tiit Potsepp,
PÕDRALIHA Ja SOOME ;VIIN •
Lahke proua sinatas mind hiidlas-likult
ja oleks kasvõi suusamäele
kaasa viinud, kuid väsitav bussisõit
ja'mulle külmavõitu ilm hoidis mind
paljudest kohalikest talveiiulistest
paikadest tagasi. Tundsin rõõmu ise­gi
nähes ;Yukoni jäässe külmunud
suurt rataslaeva, uusi elamisrajoorie
teiselpool; jõge ja Potseppade endi
ilusat elamut ja sauna, kesk linne-härmas
loodust. Pererahvas paistis
olema ka lindudearmästaja, igasugu
sulelisi lendles rõõmsalt vidistades
maja ümbritsevas metsatukas ja lu­miste
katustega linnumajakeste üm­ber.
Suur hundikoer Armas hoidis
peremehe saabumiseni kaügeltküla-hsel
silma tõsiselt peal ja demons­treeris
oma jõudu kandes suuri jää­tunud
raiepakke lõugade vahel sau­na
juurde ja ümberkaudsesse naab­rusesse.;/••.
Y'-;^-;- •'•;• ••;
Tutvus doktor Potseppaga oli lühi­ke,
kuid südamlik.
Kuna Tiit ise on juba pikemat ae­ga
Yukonis elanud, ilutses ta eluma­ja
kõrges eesruumis suur endalastud
muusi (POhja-Ameerika põder) nahk.
Kaugelt tulnud külalisele serveeriti
tulelküpsetatüd põdraliha soojade
kartulite ja soome viinaga. ;
Ainukesed silmapaistvad asukad
Yukonis peale inglaste ja indiaanlas­te
paistavad olema ukraihlased, ehk
koguiii venelased, nagu mitrriel pool
läänerannikul üldse. Venekeelseid
sõnu oleks nagu kandunud' kohalike
indiaanlaste murrakušsegv ja pais­tab;
et .kuigi tsaar müüs Alaska
ameeriklastele^ jäid vene asukad ja
ehk ka teised külmale maale saade­tud
vähemusrahvused hoolsate maa-
;harijatena oma „tõotatud maale"
edasi. . '
1978
sügavas leinas
abikaasa
tjlitar HELE abikaasaga
tütre-tütar ELVA
õde ALMA
:QMAKSEp jaSUGULÄSED
Kodu-Eestis
õhtusöök restoranis del Ang Esiplaanil ins. Medri abi-
Foto — 0. Haamer
L veebruari keskpäeval tõusis te-raslind
Toronto lennuväljalt mõne»
saja reisijaga, nende hulgas 21 kaas­maalast,
et kolme tunni pärast
maandudia Miami lennuväljal. Peale
niõnetunnilist peatust ja lennuki va­hetust,
algAS lend esimese Venctsu-eela
pealinna, Caracaš'e suunas.
Saabuti keskööl ja selle, tõttu näh­tavus
piirdus tänavvalgüstuse ulatu­sega,
öö hotellis puhatud ja hommi­kueine
söödud, oU kõikide sooviks
näha linna. Nende ridade kirjulaja
katsus ühendusse astuda teadaole­valt
linnas vnbivate kaasmaalastcsa.
Varsti oligi telefoni teises otsas To­rontos
hästi tuntud seltskonhatcge-lane
Jüri Nurmberg, kes kuuldes, et
nii palju kaasmaalasi korraga saabu­nud,
lubas kohe uudisest teatada
teistele kaasmaalastele ja peale töö­aja
lõppu meid hotellis külastada.
Et meie reisikava ainult poolteist
j3äcva selles' linnas peatumiseks ette"
nägi, siis tüli kõik organiseerida käh­ku.
Varsti olidki kohal Jüri Nurm-
Oma armast vilistlast
bcrg abikaasaga, insener Medri abi­kaasaga
ja väikse tütrega, Alma Lo-deraud
ja Maare Schcnk. Eriti püüti
kohapealsete käest hankida teateid
linnas ostuvõimaluste üle, — mida
saab osta ja kust kohast? Muidugi
oli häid nõuandeid külluses, küll os­tude
kui ka puht ^julgeoleku osas.
Paistal"), et Vcnetsueela pealinn pole
just väga julge kõht üksikule, isegi
nii< te päeva ajal -—ööst rääkimata!
Et tutvuda maa ja linna omapära­ga
ja rahvus toitude ning jookidega,
otsustati minna ühisele õhtusöögile
restorani„La Posada del Ängcl" või'J
äraseletatult ,,Ingli kõrtsi". Ingleid
seal.just ei' paistnud olevat, kuid
õhkkond oli vaga rahulik ja toit, joo­gid
ja teenimine eeskujulik. Lõbusas
keskustelus, rahvussöökide ja jooki­de
maitsmises ja kütmises kadus
aeg märkamatult. Meie võõrustajatel
oli järgmine päev jälle tööpäev ja
nii tuli lahkuda võttes kaasa soojad
mälestused meeldivast õhtust'.
sünd. 11. mail 1896 Ranna vallas Tartumaal
surn. 3. märtsil 1978 Syracuse's USA ,
.,;;; .mälestab leinsls'
KORPORATSIOON VIRONIA
m
Armast onupoega ja sõpra
sünd. 11. 5. 1896 Tartumaal
surn. 3. märtsil Syracuse ÜSA s
perekond ^¥ÄRRIK ja
OLGA PÄABO
Mul OÜ .Whitehorse'ist mingi mui­nasjutuline
ettekujutus' ühenduses
• valge hobusega, mingi suure valge
hobusega. Pealegi soovitas muusika-
•doktor Roman Toi doktor Potseppa
poole sisse pöörduda, kui „Valgest
Hobusest'! läbi sõidan ja ehk külma­rohtu
vajan. Nii lekkis tahestahtma-tultmälupüt
mingist valgest, lume-
/•/hobusestl' ..-^ -;| i ••::•>':
• Esimese. päeva !Whitehorse's otsus-tasin
oma käe peal läbiajada, kuna
pidin veel raha teenima, et oma eks­kursiooni
jätkata; Ja armas joonis-
. tusblokk aitas, mind jälle. Siin kaü-
•, gelmaaüma otsas polc.portrcekunst-nii
rahvaile; kättesaadavaks tehtud,
kui üleasustatud clamisaladel. Siin
iga; üritus õitseb kui seda vähegi äja-da.;
Arus'aadavait. .matkivad kohali­kud
'kunstnikud esmajärjekorras loo-
/ dust, ja;.maastikku ja huvialusteks
. liksikutele. portretistidele on satlu-
• . nud ennem eskimod ja indiaanlased,
kui valged asi|käd. Nii levis mu Whi-
• tehOrse's viibimine kui kulutuli ja
palju tellimisi tuli täita hotell„Fort
; :Yukon'i" eesruumis, peamiselt port-
- .reevisandid. l ; /
' .Õhtul sattusin õiget joonistamis-
: -kohta, otsides Whitehorse .hotelli.
te ronke, keda üldisel t Yukon
Crow'ks; kutsütakse. Tuletavad kan­gesti
. Eesti vareseid meelde, kuulu­des
talvisesse, linnapilti.
Üldiselt elavad valged kanadlased
siin nägu sajandi alguses ja,kaugus
suurlinnadest pole; looderdavat ele­menti
vähemalt talvel" siia mitte kok­ku!
näiteks suvel. Nad on ennem Joo--ku vedanud. Laupäeva õhtu möödus;
tustandvad^ etlseai; kus kasvab niets,
võib kasvada ka põlluvili, kui inime­sel
peaks vajadust ja tahtmist olema
siinseid metsaalasid kultiveerida. ^
kui alpid või andid, siis ei nõustunud
ta minuga sugugi. Yukon olla juma-
Ja maa ja need mäed olla väga ilu­sad.
Ja tõesti, mõtlesin selle peale
veel hiljem ja leidsin, et kesk jäätu­nud
lumivalgeid järvepindu kohali­kud
kelguköeralikulf kuüsekarvascd
mäeseljad' ei mõju nii üksluistena,
42 KRAADI'ALLA MiüLLI • ;•
Doktor Potsepp kahetses päris.sii­ralt,
et ma nädal varem ei tulnud,
kui kraadiklaas näidanud 42°C; alla
nulli, et ma saanuks ka. kohalikust
külmast Õige arusaama.
Tundsin külma sellegi peale vaata­mata
oma lühikestel linnareIketel
holelii lähimas ümbruses. Paar täna­vavahet
käia/võttis juba vuntsi här­ma
ja pidih tahestahimatult salli suu
ette tõmbama. Kord kartsin salimüt-si
kandes, et külm pea ära võtab, pa­kase
tungides läbi heegelduse. Samal
• ajal punanahk ületee käis palja pea­ga.
Kõik on harjumuse asi, mõtlesin
endamisi, kuid Whitehorse'!st peale
eelistasin karvamütsi. Kohalikel ela­nikel
olid päris läki-läkid tihtipeale
peas.- •• • -:
JUMALA M M "
Kohalikud punanahad istuvad kül­ma
ilmaga sugukondade viisi kohali­kes
kõrtsides, olles rohkem jahime­hed
ja iihttöölised. Ingliskeelt kõne­levad
sisserändajad on iseloomult
ratastel edasikanduva tsivilisatsiooni
sissetoojad, maadeuurijad, jahime­hed
ja kullakaevurid. Nii et uskUkku
venelast Või mistahes slaavi kum-^
mardavad kõik, kes on võtnud vae­vaks
kohaükku maad harida, andes
tohutu' lisa jahimehe, kullakaevuri ja
muiduseikleja muidu nii üksluisele
söögikaardile.
, Oldi lausa pettunud, kui selgus et
ma polegi ukrainlane, vaid soome
ugri tõugu. Kui veel lisasin, et slaa-. Jälgides kohalikke; yukönlasi võib
vid on Makedooniast 'Suur-Soome margata suurt inimesearmastust ja
aladele valgunud tõug ja Venemaal sellest hoidudapüüdmist viinaslund
seni alles vähemuses, siisläks jutu- lihtrahva suhtes, kes, sattudes White-lõng
päris sassi ja koha:likyukonJa- horse'i-. vajaks lihtsalt rohkem vas-hiljem
Klondike Inn'is ukraina.uus­aasta
elevuses. V
.. Pühapäeva veetsin ;enda peatusko­has
portreevisandeid ja; karikatuure
tehes,, ilm oli päiksepaisteline ja Pot-seppadele
helistades, "selgus, et abi-elunaar
oli suusatama .läiniid.
Alaskast tagasi tulles peatasin ühe
ÖÖ veel samas hotellis, samas toas ja
samas linnas, jätkates portreteeri­mist
peamiselt Klondike Inn'is.
Kui võõras oli • too kauge Kanada
linn müllc alles;mõni nädal tagasi
Torontos, ent kui mitmekesiselt
möödusid päevad siingi, muustmaä-ilmast
eraldatult Yukoni jõe ääres,
kesk nii loputa pikki asustamata mä;
gesld, ja ürgset; loodust. Maanteed
mööda eriti Dawson CreekT sõites
tekkis tunne hinge, nagu^ polekski
see maa, vaid mõni kaUge taevakeha,
elu kummitades irooniliselt vastu,
peegeldades vaid rändaja mõtteid.;
Armast sõpra ja kaasvilistlast
kurbuses
ELMAR 'KOHLAP perega
BORIS ZEISIG abikaasaga
ne;vahtis^ mind lahtise suuga.
Ajaratas veereb aga liiga kiirelt ja
elu on selleks liialt karrh,.nii et täna­päeva
inimene annab sõbrale käe ..ja
astub .vaenlasele vastu, nagu seeelus
ette tuleb.
Elanikud Yukonis on üldiselt iso­leeritud
ja karmidest elamistingi­mustest
olenevalt arusaajad, sõbra-tutül.
clikkust ja tuulevarjuSeid koh-
; Vanadest aegadest pn säilunud
aastalaada komme. Whitehorse'is toi­muvat
see veebruaris „Rendezvous'i"v
nime all.. Siis tuldavat lähedalt ja
kaugelt kokku, korraldatavat, koera-kclkudega
võidusõite jne. Peale selle
olevat Yukon ka provints, kus võivat
Iikud jä ennem tagasihoidlikud. tänaval viina juua ja polevat müü-
Poolplduses kõrtsis istusid peamiseltKui- mainisin ühele vanale yukon-' gimaksü.
ümberkaudsed indiaanlased; ja sega- lasele, et Kaljumäed ei ole nii ilusad. -Siin-seal oli iiäha neid suuri mus
mmmm
BEAVER CREEK .JA ALASKA, .
Loodus on siin-nu ilus, et soovita­sin
siia mõne kuurordi või ravila ehi­tada.
Ja kui nad ühendaksid selle
maailmaosa jaapanlike rongidega,
mis sõidavad kakssada miili tunnis,
siis; poleks kaugus nii kohutav. .
Beaver Creek'i ümbruses tundsin
kutsumusi ka looduse rohkemaks
maalimiseks, kuigi külm ilm ja aja-puudus-
Jas.i mind ainult ülesvõtteid
teha. .';^f;';' .:
' Paljb| elamud on siin tahutud pal­kidest.
;|^rnlTial ppstide vahel.
Konetäsin üht kohalikku kõrgete
punaste põsenukkide, laia nina ja
veel; laiema; suuga pilusilmadega
mustajuukselist meest eesti keeles
Ta kuulatas ja ütles siis, et.riemac
siin seda keelt ei tarvita. Vaata, kui
ilusti oskas vastatal; ; ;.. '
Homm.ikui. Kanadast Ühendriiki-dcsse
sõites avardus loodus.Alaskas
ameerikalikulf suureks, omades käu-^
gemat ,si 1 mapiiri. E.n ne Fairbanks'i
õppes-bensiin otsa. Õnneks olime
nii elavas liiklüSetsOonis, et .peale
kolmetun.nilist o§)tamist jõudis teine
buss •Fairbänks'ist meile vastu; Ju­huse
tõttu avanes võimalus- teha pas­tellmaali
Alaska niaanteelt. Mu joo­nistamist
jälgisid kolm .indiaanlan-nat
ja valmides näidati seda kõigile
bussisviibijatele. ; ;•
Bussijuht Soovitas mul Fairbanks'
Hotelli minna, kus hinnad polevat
nii kallid. Nii ka tegin. Alt informat-sioonipreili
hoiatas mitte pai ju raha
kaasa võtta, kuna linn olevat täis
pikahäpumehi.
Kaheksateistkümnes jaanuar tuhat
üheksasada seitsekümmend kaheksa
sin alaskalastele, mis paljud eestla­sed
Alaskast arvavad; et viimane
mees kes üle Tsukti mere saanud,
hüüdnud sõbrale, et,,võta ALAS KA"
— nii levinudki ta hüüe üle maa ja
seda paika hakatudki; Alaskaks kut­suma.^';"'.
••••'' •;-
Fairbanks'is haaras mind alaska-laste
uhkus .ja masendas paljude
baaride räpasus, või pimestas tore­dus,
nii et ma ei teinud selles linnas
ühtegi joonistust. Küll tegin sisse­oste,
ostsin postkontorist kirjamär­ke,
pidasin korrespondentsi ja sõin
mõned korrad.. Ühe joonistuse siiski
tegin kohalikust palkehitusest kuns­timuuseumiga,
mis oma kõrge valge
lumise; katuse ja paari lumehärmas
puuga, paistis nii omapärane, tulu­kese
põledes tdas. Seisin lihtsalt lu­misel
teel; võtsin kindad' käest ja
joonistasin;
Hiljem tegin ka bussituuri: linnas,
kahes t kohal ikust bussiliinis t sattu-sin.
sellele, mis sõitis linnast välja
ülikooli aladele. See juhuslik bussi­sõit
andis Fairbanks'ist hoopis teise
arusaarna. Laiad tänavad ja moodne
elektritüleStik, Mae DonaWi resto-räan
ja muud ettevõtted viitasid sel­gelt,
et siin on tegemist: suurema
keskusega, kui linnad Edmontonist
läände . -;
ARSTID
leo Konn, p.C;
CmROPRACTOR
Tel.: 489-0562
212 Dinnick Cr.
VASTUVÕTT KOKKULEPPEL
ine elamu Põhja-Kanadas.
KõIMUSÜGEMETEGA
.INDIAANLANE-^ •
Ärimehed üldiselt tundsid aga pal-
.jud kojuigatsust soemate paikade
järgi ja mitmel pool tehti inventuuri.
Üldiselt tundus, et' rahvas kannatas
• turisticiepuuduse ja talve tõttu. Toi­duaine
tekaupluses oli näha palju vä­hem
igasuguseid ,puuvilju jne., kui
neid Torontos saab, kus üks kauplus
teist oma kaubarohkusega lausa üle
trumbata püüab. .
Ööklubid olla siin ' kella viieni
h0mmiku 1 1 ahti, mis on selgekš mär-giks,
et rahva elurütm Dn, aeglasem.'
Ühes; alllinna ööklubis läks jutuks
mu rahvusest. .Mainisin siis .ka,,, et.
sün Alaskas on ;ka ;pitka nimehne
koht pitkas Point:Yukoni ääres.: Mi­nu
teada oli See vaid mingi mägi,
kuid nagu tänapäeva atlas näitab on
mäele asunud inimesed ja see ori ku­junenud
asulaks, kust paljud indi­aanlased
on sattunud ka tolle jutuka
kõrtsmiku baarüeti• taha ja ta hüü­dis
jumalagajätuks rõõmustavalt, et
nüüd ta /teab kust need pitka indi­aanlased
pärinevad.
Tagasi Beaver Creek'i sõitsime
yäiksema masinaga, kus peale minu
reisijat, kolm indiaanlast ja; üks ]
pilmyalge lokkis juustega naine, kõik
ameeriklased. Tutvunesin nendega
niipalju, et leidsin hõimusidemeid
pika indiaanlasega, kelle isa oh root-si-
soomlane ja 'ema; haida indiaaiila-ne,
kes; olnud ja võibolla et veelgi on
kanged meresõitjad Põhja-Ameerika
läänerannikul,, varemal ajal-korral-danud:
röövretki alla lõuna poole. Isa
olnud parvepoiss j a elavat praegugi
veel Alaskas kuskil väiksemas ranna­külas,
tehes vist puusepatööd. Mu
kauge hõim ütles jumalagajätuks; et
nägemist teisps elus...
Teine, mees oli; athabaskikeele ja
ihgliskeele -õpetaja; olnud.; kahjuks
möödus aeg 1 i iga k i ires ti, et .sügava­masse
keskustellu jõuda eriti keele-
Jiste küsimustb üle,; kuigi mulle
meeldib „avastada" eestjikeele sarna­seid
sõnu teistest maai^lma keeltest
ja nende üle arutada../ '
Olep; lugenud, et;vanemal ajal in-xliaanlaseci
jä eskimod ei^ saanud
omavahel sugugi läbi. Tänapäeva
Alaskas peab kauem viibima,, kui
keegi tahab võõraid kõnetades inirhe-
^ i õieti hinnata nende rassilise kuu­luvuse
järgi. FairiDanksis oli ka neeg­reid-
näha, mis muutis Alaska osarii­gi
tüüpiliscks^ Ühendriikideks. ;
Alaskast Torontosse helistades olin
Siberist: ainult „ki vi viske kaugusel",
kuid Torontos oli —4°C ja Siin ainult;
-3°e.. Unerahuks: jõin kalifornia
milk-shake'i ja tundsin end siin:kau­gel,
Fairbanks'is jälle hästi 'nagu
ÜliendriikideS alati;; / , •
(Järgneb)
ODAVMÜÜGIL
. . T ^ . m JA MULD
Köites I5.0Ö — Bros.
OD
1
kujunes mü Alaska päevaks. Rääki-'ja bussijuhi oli veel vaid neU kaas-
• 5-
••te
958 Broadview Ave. Toroiito
^ ^ "Ont. M4K 2R6