Meie Elu = Our life, March 10, 1978

              10 (1465) 1978
S!
orman Cafik
Tie- ' • •
ikord?" •
inascle küsimuse-mis
on muutnud
•du troopil^amaa
tublid inimesed,
ud heale elujär-"
nüüd omad ma-tcie
sellesse, kui
Ervedal, peale
a, tahtis cestlas-
"ga.õnnelik ja vä-
.ab midagi leha
Ilseks, et sellest
agi. välja ei lul-hetke:
— „Mul.
et sellest asja ei.
see nü läks, sei-kida."
as teil on veel
jä—lle etk omrud kvaobdua--
epp'ale, kes alati
"ngega on kaasa-evusele
ja sõnu-aidand
eestluse
ju palju eiuaas-
. A. L;;
'.,p
) ii
s
m
p,Meie Elu" m 10 1978 ,MARCeiO
HOME BÄKERY DELICATESSEM
281 DANFORTH A\IE. Tel. 463-3331
Sponsorid, laureaadid ja stipendiaadid. Foto — 0. Haamer
Pühap'äeval St, Lawrenee Centre Town HalVis aset leidnud j E.K.K.
kontsert oli ka ühtlasi laureaatide austamine, tunnustuskirjade andmine
Ja stipendiumi,de teatavakstegemine. Samuti tähistati sellega A; H, Tamm.
saare sajandat sünnipäeva.
Esitati lavapilt „Tõde^ ja õigusest"
A. Tülli, Ä/Teder'i ja H/Mürk'i;kaas-tegcvusel.
Äiul šegäs heliefekt .tundu­valt
A. Tülli teksti kuuldavüst. A;- H.
Tammsaare „Kandlernängija", esita­sid
A. iTüll — kandlemängija, Harri
Mürk — \ jutusta j a, Alan Teder —
Looja, Andres Truuvert rändaja,
Merike Teene ja Katrin Kannel —
jälgi j ad rahvahulgast. Põimiku „Nai-ne
A. H. Tammsaare loomingus" esi­tas
Sialme Ekbaum vphelugemistega
A..H. Tfjmmsaare töödest Valve And­re
ja Liidia Vohu poglt. Kogu ette­kanded
kestsid üle poolteise tunni,
ettenähtud poole, tunni asemel, mis
avaldas mõju kogu •kontserdi kava
läbiviimisele. Kontserdil esinejad sti­pendiaadid
;^idid esinema ka ,,Sõna-sild.
kodumaale" kuid jõudsid kohale
alles siis, kui saal, juba rahvast:•ühi
• oli.. : '•• -r.^^
Kontserdi osas tuli kava esimese
osa venimise Itõttü teha tublisti üm­berpaigutusi
ja muudatusi. .Nii esine­sid
. Hamiltoni „Helletajad" 0. Kop^
villemi jiihatusek esimestena kolme
palaga. Kiaveri 1' saatis E\'ä Rammo.
Rqy Madalvee. esitas flöödisoolo.
Klaveril saatis Nora Mall Kerson. ,
- Rüsemarie; Lindau laulu saatis
klaveril Stella Kersön, alalise saatja
haigesiurnise tõttu,,
Nora Mall Kersoiii juhatusel, esi­nesid
keelpillid (viiulid) ansambhna
koosseisus Pia- Metsala, Desiree Med-ri,
Marja Leena Roos, Vivienhe Med-ri.
Lisa ja Linda Norheim ning Mar­gus
Kask., .v • ^
Viiu : Varik'u' konttabassi saatis
averil Peeter Tammearu. .
Peeter Tammearu klaveril ja muu-sikafakultcedi
. õppejõud Jözefacki
tshellül esitasid dueti,; Tammearu
esines ka klaveri soologa.
Lõpuks esitas Kaaren Viinamäe
Heino Elleri bäs|i( tuntud„Kellad"
kontse^di^lõpuriumh)rina. ^
TUNNUSTUSE^ •. '
— Et meie kultuuri .auhindamise
tööl oleks nii prestiizi kui ka toeta­vat
jõudu, peab laureaadi tunnustu­sele
kaäsunjia. ka väärikas summa
raha, ütles Abel Lee. Selle r^ha saab
kokku panna ainult eesti ühiskond.
Seesama ühiskond kes;raei.e tugeva­te
ja elujõuliste aastate jooksul on
innukal t toetanud ja naütinud meie
kultuuri loomingut tenia, mitmetel
aladel — peaks ka nüüd toetarna
nen de i n i mes te I tunnus tami st ning
austamist kes aina ja aina on oma
igapäevase elu kõrvalt piiüdnud kin^
' kida .tundisid ja' ka vahest kandnud
majandusliku - .kahju et' säilitada,
edasi kanda ja üuslpomingut- lisada
meie rahva kultuuri varadele. Ilma
meie rahva majandusliku toetuseta
kultuurifondile ei saa meie jätkata
loovate inimeste tunnustamist ning
• edasi.õhutamist. Loodan et.see mõ­te
saab sooja vastukaja meie rahva
hinges. •
. Komitee .liikmed:. EKK esimees —
S tel la • Kerson, auhindamiskorhisjoni
esimees — ^.Abdl Lee, sekretär
Maie Landra, liikmed — dr. Alfred
Kuiieiiis, Hannes Oja,'Vello Hubel
dr. Jüri Daniel, Urve Karuks, Ellen
. Marlcns. , •
LAUREAADID:
Kaarel^ Eerine nimelisest ja-tema
poolt {inantsee.ritud fond. Ülemaa
ilmne kirjanduse auhind:. .
. Bernard Kangro (Rüotsis), $250.-
Kõrgekyaiiteedilisc : luuleloomingu
Teatrile noori; näitlejaid kes jätka­vad
eelkäijate tööd.
TpNNUSTUSmMB:
Liis Juske, kauaaegse töö eest ees­ti
noorte hulgas — eesti Gaidluses ja
Talihari organiseerimisel. Toronto
Eesti Meeskoor: üle veerandsaja aas­ta
on nende laul ülendanud ja vai­mustanud,
kuulajaskonda kus nii
lauljad kui koorijuhid on andnud
Oma parima lisades' suure panuse
meie laulukultuurile.
Stipendiumid said:
/'|300.^ Mare Tiido, Ä.:;H. Tamm­saare
tööde tõlkimise eest (Eesti TõL
kefond), |250.— Andres Raudsepp —
•laul (T. E: Meeskoori poolt väijapan-dud
dr. Roman Toi'nimeline stipen­dium),
|200.— Kalev-Estienne .EUit-rühm,
:kehakasvatüs (EKN), '§200.—
Nora Mall Kerson, klaver ja viilil
(Horseshoe Valley), |100.— Eevi
Valge — laul (Peetri kogudus),
.1100.— Viiu Varik.: — kontraba
(Varia-Andrese ; kogudus), ŠIOO.—
583 Ännette Str.
Kuum, kuiv aur.
Teraapiline masaazh.
Avatud kolmapäevast—laupäevani
kella 1—11 õ.
Erilina hinnaalandus pensiohäridi^le
kolmapäeval ja neljapäeval |3.00.
di Kalm — näitekunst. (E. K. :Kes-kus),
$100.— KarinVagiste — foio
kunst (Hugo Partsa),. flOO.- Reet
Marten-Sehr — klaver (livi Ratas-
Campbell)i;|100.— Roy Madalvee -
kompositsioph (Sudbury Eesti Selts
jä Luteri Kog.), |100.— õed Lindaud
— rahvamuusika (Kalju Jogi),
^100.-- Peeter tammearu — kompo
sitsiöon (Johan Kittäsk), ^50.— Tar­mo
Teng— klaver (Ado Park), S50.-
Uno Ramät — kunstiline kujundus
(Ado Park), 150.— Pia Metsala —
viiul (anonüümne), |50— Lembitu
Ristsoo — teatri administratsioon
(E.K.K. Köritsertbüroo), S50.— Lisa
klaver (R-ichard
i Mürk — näi-
Heidi Klamas
Kaimre), 1100.-
tekunst . (Kanada . Eesti Teater),
1100.-^ Iris Pääbo .— kompositsioon
(Eesti: Üliõpilaste Selts), .1100 — Au-ja
Linda Norheim
tas),:: 125.-
viiul (Jaan Rar
Tiina Hubel viiul
(Siegfrid Veidenbaum), $25.— Mar­ja
j a Leena Roos (Hugo Urni), S25.—
Desiree Medri —' viiul (Eesti Abista­miskomitee
Kanadas), |25.— Vivien-ne
Medri —; Vnul .(EÄK)> |25.:--gari^
na Westerblom — viiul (EAK),:S25.—
Margus Kask — viiul {EAK).
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuskultuuri komisjoni korraldo-sel
toimus pühapäeval Eesti Majas järjekordne „Sõnasild kodumaale",
mille helindistatud kava raadiosaadete kaudu antakse edasi kodumaale.
„SonaslIla" pärastlõunale oli kogunenuii võrdlemisi arvukalt osavõtjaid,
peattiiseit vanema põlve iinmesi.
Eesti S. S, Kalevi suusaklubi -suu-savõistluste
tulemused 19. veebruaril
Willowdale Finch-Yonge Hydro liinil.
Hea rada ja ilus ilm andsid häid tu-tulemusi
meesteklassides:
10 km parim aeg: Jaan Roos Eesti
Suusaklubi 31.07 rnin.
10 km veter. 55 a. ja üle — 1. Lem­bit
Saar 50.53 min., 2. Ants Purje
52.41.
: ID km veter. 45 a. kuni 54 a.— LI
Valden, Sadul 42.38, 2. Helmut Jaa-guste
50.16. ; '
• 10 km: veter. 35 a:-44 a. — Lj
Rein Lainevool 54.03, 2., Marsus Tae
67.20.
10 km mehed 20 ä.—34 a . ^ 1. Pee­ter
Pajös 44.48, 2. Alan Seim.46:21, 3.
Andres Tamm 50.55.
10 km noored mehed-(17,. 18, 19
L Arnold Tralla^53. 48; 2! Elmar
Oiling ^56.11.
5 km 15—16 a. — 1. Michael Šadül
2i.59, 2. Richard Laänvere 24.00,: 3.
Ravo Lainevool 24.09. . :
-2,5'km (13—14 a;) — Alkn Mägi,
Eesti • Suusaklubi 6.23, L Mikk Jõai
2,5 km (12 a, ja nooremad) — 1.
Paul Tae 1438,
Naiste klassides::
5 km - . 1 . Endla Kannel '24.27, 2,
iKatrin Kannel '2431, 3. -Maret tae
26,57, 4, R. Roos. (Eesti Suusaklubi)
28,46- S.TiinaPajoš 28.56, 6. Liisa
Dobereiner 29.22, 7; Mai Kreem
30.24, 8. Maimu Purje 32.08, '9, Pau­lette
Tae40.0&.^^^, ; - ,'
15 km Sjlvia Loite 9.06.^
Osavõtjaid suusavõistlusest oli 40
võistlussuusatajat ja 18 matkasoit-
•jaL
Võistluste läbiyiimistelaitasid kaa­sa
büroo: Evi Jaaguste, Arvo Oiling,
Leida Oiling, Harald Raignä, Martin
Jõgi, Allan Seim, Allan Luiker, And­res
Tamm, Helmut Jaaguste, Valden
Sadul, Madis. Kreem. Raja ajas -sisse
Jaan Roos (Eesti Siiusaklubist).
Balti spordiliit Põhja-Ameerikas kor­raldatud
'siuusavoistlused - 25..—26.
veebr. Moonstone" (Barrie, Ont.) suu-saväljasõidukohaš.
Võistlused, mäe
ja murdmaa suusatamises on osa sel­lel
aastal korraldavatest Balti spor-j
dimängudest,; tähistades 60 a. möp-ciumist
Balti, riikide iseseisvuse väl-jalcüulutamisešt.
*
Võistluste läbiviimine oh leedulas-
.te
Soome pagarisaadused — . kardemoni-saiad.
struudelid, soome tordid, küpsi-sed.
Lihapirukad. . • . '. .
Soome rukkileib
EUROOPAMAITSELISED
JUUSTUD. KALAKONSERVID,
DELIKATESSID
Avatud teisip-, kolmap.,. neljap. 9—^,
reedel 9-7, laup. 9-2.
Esmaspäeval suletud.
Tulumaksu lehtede täitmine
234 Danforth Ave. tor.tek büroos 466-4813, kodus 759-3588
Pensionäridele hinnaalandus.
„Sõnasild kodumaale 1978" algas'
palvega kodumaale õp. A. Taüli
poolt. Taaveti laulu 46', alusel, mille
motiiviks on kindel usk Jumalasse,
märkis õpetaja, et lisraeh rahva aja-,
lool qn olnud palju ühiseid jooni
meie rahva omaga. Korduvalt vallu­tasid
suurriigid väikse riigi, aga mur-dumätuna
püsis Iisraeli rahva vaim.
Ka meie saatus oleneb meie vaim­sest
tugevusest ja seda: jõudu saame
Jumalalt.
mi
oli
Toronto Eesti Püssi- j i Püstoliklubi peakoosolekult. 1. rida, vasakult: lae­kur
Olev Sõrra, esimees Voldemar Kana, revisjomkomisjoni esimees Ma-nivald
Randla. 2; rid£J — asutajaliige Hugo Lilleberg, asutajaliige KarL,
Trei, abies.imees Evald Gering, revisjonikomisjoni liige Roman MarleVp
sekretär — Arvi Tinits. Foto — Tommy Tomsön
mandaks. meister-võistlused mis on
mõned aastad ara jäänud," tuleks
käesoleval aastal läbi viia. Koosolek
leidis, et ettepanek on klubi ülesande
ja eesmärgi kohaselt vajalik, ning
kinnitas juhatuse poolt esitatud 1978
a. tegevusfiava ühel häälel.
1. E. V. 60-ne aasta ja.noorte aasta
tähistamise ning meistrivõistluste ;
korraldamine ja läbi-viimine jäeti
koosoleku poolt V. Kana ja 0. Sõrra
hoolde. '
2. Balti /.maavõistluste korraldami­se
ja läbiviimise võtsid oma peale .
E. Gering ja K. Trei. :
3. Kõik püstolivõistiuste korralda­miseks
j a läbiviimiseks andis oma "
nõusoleku A. Tinits. •
Toronto Eesti Püssi jäPüstoliklu-bi;
. asutaja-liikmete aasta peakoos­olek
peeti 2. veebruarii 1978.a. Eesti
Majas. Põhikirja kohaselt- avas ja ju­hatas
.koosolekut klubi esimees V.
Kana, protokollis klubi sekretär- A.
Tinits., , > ; • , ;.
Möödunud aasta tegevuse ja ma­janduse
aruanded kandis ette V. Ka­na.
Revisjonikomisjoni aruande jär­gi
on klubi tegevus 1977 a. olnud hea
ja põhikirja nõuetele vastav. On pee-ve^
i kogemused murdmaa suusata- ^ ^^S?' an^u t.6Kanada^kIubidega. ^
Ue korraldamiseks; siis: eestlased
i palutud appi. ^ ' ^^^"^ ^^^'^ ^^'^'^'^ P°°^^- loiemad
õi aupeakon-oma
senavõ-ecst
millest eriti väärib esiletõstmist
1977 a. ilmunud kogu„Merevaigus—
Tuulctund". Lisaks mitniesuguste ak-
' tiivsusle eest eesti kirjanduse ede.n-damisel
millest; eriti silmapaistev on
.„Eesti Kirjanike-Kooperatiiv". .
Lydia Vohu .Viksten. Tunnustades
su LI r t pan us t. tea t ri ei u o rganisecr iia-:
näillciana ja näitej.uhina.:Sarnuti 'ak­tiivsust
noürtetöüs 40 aasta; jooksul.
Unustamatu õn tema. ,;Tiiina" osa A,
Kiizbenii- „Libahundis"'. Laureaat la-
• vakunsli alal — S225.—. • •
Rein Andre.- Laureaat. lavakunsti
• alal S225.—. •Tunmistades ulatuslikku
lood ja saavutatud/edu - näitekunsti
alal 40 aasta jooksul, alati tõendades
• .suuri lavalisi võirneid nn kaasa män­gides
ia juhatades. R. Andre nimeÜ-ne
•sliiudioteater on andnud Eesti
Tervituse kodumaale
sul L Heinsoo, öeldes
tus, et selle raadiosaate kaudu suu­nab
Kanada eestlaskond oma südam-
Ukud tervitused Ködu-Eestisse. 24.
veebruaril tähistades Eesti Vabarii­gi
60. aastapäeva kinnitasideestlased
kogu vabas maailmas oma vankuma-"
tut usku meie rahva tulevikkuv ja
tema. õigusesse elada iseseisvana.
Eriti võimsaks rahvuslikuks meele­avalduseks
olid Vabariigi aastapäeva
tähistamised Torontos, mis ön suu­rimaks
eestlaste keskuseks väljas­pool
kodu maad. Noorte Aas ta puhul
pöörati erilist tähelepanu eesti noor­tele,
kes omalt poolt kinnitasid, et
nad tahavad jätkata meie. rahvus­likku
võitlust. .
Edasi, esines Toronto Eesti Vanem-gaidide
Koor ;G. Mitti juhatusel,
laulde-s„Edasi lauluga''; „Laul kodu­maast",
..'Oi, minu lemmik" ja „Vana
Tallinn" ja veel ühe lisapala.
. EKN esimees U. Petersoo kõneles
teemal : „Meie raugematu vabadus-võitkis".
Ta märkis, et eestlased on
kogu ajaloo jooksul olnud, võitlev
rahvas ja meie.;rahvuslik võitlus, jät­kub
ka praegu.: Vahekorras Vene­maaga-
on lääneriigid^ varem teinud
ekslikke Jiinnanguid, millest õn ha­katud
nüüd järjest rohkem aru saa­ma.
Nõukogude Vene ja lääneriikide-vahel
esineb, praegu-poliitiline pinge
ja lääneriigid nõuavad. inimõiguste
täitmist.. Meie' võitlus on. seega vii­dud
laiemale alusele" koos teiste rah­vastega.
Järgnevalt, sopran Õnne .Laikve
Gh. Kipperi klaverisaatel laulis J.
Aaviku „Kojuigätsus" ja L. Virkhäu-si
„Kodumäjake". ; .
Noorusliku sõnavõtuga esines va-nemgaid
Äime:Nurmse kõneldes tee­mal
„Eesti noored vabadusvõitlu­ses'*.
Ta. rõhutas, et me ei torhi olla
passiivsed ega laisad, vaid optimist­liku
lootuseg% olema aktiivsed ja te-gutseina
eesti organisatsioõriides.
Meie ühn^i kohustus on võidelda va­baduse
eest, mis meile on-.nii kallis.
Muusikalises osas laulis edasi ba­riton
Avo Kittask, lauldes J. Kiviku
klaverisaate! A. Kappi ,,Kütkes'' ja
J. Hiob'i „Jesäja kuulutamine" kan;
taadist „Largo rehgioso". Järgnevalt
EKN abiesimees ja väliskomisjoni
esimees ;L-Leivat kõneles teemal
„V|ilvel.inimõiguste eest", käsitades
lähemalt Helsingi deklaratsiooni
inimõiguste osa ja .pettumusi, mida
on vaimistanud Belgradi konyerents,
;Kuid võitlus inimõiguste eest jätkub
ja Kanada valitsus on pidevalt in­formeeritud
inimõiguste rikkumi- •;
sest Nõukogude Vene poolt. Eestlas-'
liku visadusega jätkame võitlust, ku­ni
saabuvad helgemad ajad.
Kuna kohale ei jõudnud Stipendi­aatide
kontserdil esinenud solistid
ja kõnelejad, g ä i osa ettekandeist
ära. Need võeti pärast kava heli li n-
-dile. -'-^ • • -'y-:'' '•'[^--•[
„SQnasilla" lõpuosas kõneles • veel
Eesti Sihtkapitali Kanadas esimees
:H..Lupp.Eesti Sihtkapitalist. Kana­das.
Lõppsõna ütles EKN; rahvuskul­tuuri
komisjoni esimees S. jEhvert,
tänades „Sõnasilla" sisusta'j;aid jä
•märkides, et eesti noorus oii.olnud
aktiivse võitlusvaimuga va-rem j^^
kannab, ka nüüd edasi meie rahvus-
Tikku võitlust. „Sõnasilla" kava lõpe--
tati hümni laulmisega.
. Mäesuusatamises oli kõige arvuka­malt
võistlemas leedulasi (32 lee­dulast,-
14 eestlast, 15 lätlast).
üldvõitjaks slalomis • tuli Alar
Knüs. Naiste klassi võitis leedulanna.
Murdmaa suusatamisest võttis osa
20 ees11 cist 9 leedulast; ja 4 lätlast.
Tulemused: ^ :. .
Veteranid 12 km:, 1. Uno Limit
54:21/2. Valden Sadul 5B8, 3. Theo
Vellend 60.08.
-Mehed 12 km:; L Jaan Roos 49:00,
2. Rimas Kalinauskaš, 55:51, 3. And-rlusBrazukas
60:15.
Sen./poisid 6 km: 1. Allan Mägi
26:04, 2. Michael Sädul:29:15, 3. To-mas
KtjauskaS .29:57.: -
Jun. poisid 3 km: 1. Toiva Laine-vooL19:
26/ 2. John Verners 25:39.
. Naised 6 km: 1.- Katrin Kannel
32:00, 2. Endla Kannel 32:09. J
Tütarlapsed 6 km: 1. Liisa Doberei­ner
40:26, 2. Tiina Pajos 45:43.
aruanded kiideti- . koosoleku, poolt
heaks ja kinnitati ühel häälel. /
-1978 a. tegevuskava koostamisetV.
Kana tegi ettepaneku, et klubi,kor­raldaks;
E. V. 60-da' aastapäeva, ja
noorte / aasta puhul laialdasemad
laskevõistlüsed.
Teiseks, käesol e valaastal on j är j e-korra
kohaselt Balti. maavõistluste
korraldamine eestlaste käes ja kol-
Juhatuse valimistel
häälel tagasi V. Kana -
valiti ühel
• esimees, E.
Jun. tütarlapsed 3/km: 1. Vida. Ki-jauškas
21:21.:
Võistluse ilm,.,q)li ideaalne — tuule­ta,
päikesepaisteline. Võistluste läbi­viimisel
aitasid kaasa: Andres
Tamm, dr. Jaan Roos oma .suusaraja
sisselõikamise masinaga. Rajarnärki-mine
ja ajavõtmised; Martiri Jõgi,
Helmut 'Jaaguste,..arvestused Evi
Jaaguste ja veel neli leedulasest abis­tajat.
,
Gering —. abiesimees, A. Tinits —
sekretär ja kassapidajaks 0. Sõrra.
uus. Revisjonikomisjoni • — M.
'Reidla.R. Marlcy jaFrVõsu.^-. ^
Ülestõstetud küsimustest tuli arU-:.
tüsele klubi rinnamärgi valmistami­ne.
Koosolek leidis märgi tarvihku
olevat, ning andis märgi kavandi ja
valmistamise, korraldamise ülesLin- '
ded juhatuse, .hoolde.
Toronto EeŠtj Püssi jä püstoliklubi '
sai suure kingi E; V. 60-ne aasta tä­histamiseks
. Max;Lilleberg'ilt,-. kes .
laskis omal kulul värvida kogu klu­bi
lasketiiru, umbes 1500.00 väärtu­ses.
Selle ootamä'ta väärtusliku kirsi
eest avaldab klubi juhatus Max L i l -
leberg'ile kogu laskesportlaste nimel
suurt tänu ja tunnustust.-
MAALID MÜÜGIL suures valikud.
Helistage ette 225^5595..' : : v
.390 Princess Ave., Willowdale -
-Tel.' 486-^^^
Kinnisvara vahendaja Torontos kaasmaalastele teeni
aastast 1954.
Tel. koaus 489-9932
Eesti Rahvusteater Kanadas — viib läände Eesti Vabariigi 60. aasta juubelitervitusi. Arvo Mägi komöödia
„KihIus". Külalisetendused: Vancouveris 18. ja 19. märtsil, San Fräncisco's 21. märtsil ja Lps Angeles'is 25. märt­sil.
Pildil tegelaskond tervitus-vimplitega. Vasakult: Oudi Kalm, Harri Lillioj Tiina Lipp, Riina Reinik, Rudolf
Lipp, Helmi Tombandl, Anne Liis TüH, August Tomband,