Meie Elu = Our life, January 28, 1977

              REEDEL, 28. JAANUARIL _. FRIDAY, JANUARY. 28 JMeie Elu" nr. 4 (1407) 1977
USU LUKORD EESTIS M HALVEM
ARVATAKSE
Peetri koguduse Naisring korral- tesiduyat soovi kandidaadi kohta,
das pühapäeval, 23. jaanuaril kiriku Löa ^määramiseks - annab' -nn. Ušuäs-seltskondlikes
ruumides kõne- jajade volinik.
filmiõhtu, mille kavas oli New Yorgi
Pauluse koguduse esimehe kõne, mis
käsitas luteri kiriku olukorda Nõu­kogude
Eestis ja teisena K. Lehela
poolt valmistatud film Baltimore'is
toimunud Eesti Päevade kohta, mil­le
esitan filmimees isiklikult. Kokku
oli tulnud ligi paarsada inimest ja
õhtu avas tervitava sõnavõtuga Nais-ringi
esinaine M. Purje andes sõna
külaliskõnelejale V. Kangrole.
V. Kangro on aastate kestel kogu­nud
ja-kontrollinud andmeid kiriku­elu
kohta okupeeritud Eestis ning
oma kõnes esitas ta hulga vähetun­tud
teateid'ja üksikasju nii ko.guduS-te,
kirikuhoonete ja. üksikute õpeta­jate
käekäigu; ja saatuse kohta, sa­muti
.usulise elu• üldolukorra kohta
tänapäeva Eestis. Kõneleja poolt esi­tatud
andmed aina kinnitasid, et ees­ti
luteri kiriku olukord on raskem
kui arvatakse. Vastupidi NL ameti­meeste
, avaldusile rahvusvahelisil
1 foorumeil, nagu oleks usuelu Eestis
kõigiti vaba, on olukord vaga raske.
Kirik elab Eestis väga piiratud ja sa­mal
ajal partei ja valitsuse järeleval-ve
asutiste poolt kontrollitud elu,
Kiriklikke talitusi tohib pidada
vaid kiriku ruumides. Samal aj ai üri­tatakse
kiriklike talituste traditsioo­ne
asendada nn. ilmalike tavandite­ga,
mis peavad asendama kiriklikel
ristimisil, leeriskäimisel, abiellumi­sel;
ja- matustel senikehtinud korra
ja kombed.
Muu hulgas näeb kehtestatud kord
hauaplatside; kohta ette, et haua eest
mittehoolitsemisel 15 aasta kestel te­hakse
see maatasa.
Viimaste andmete järgi on Eestis
praegu 145 luteri kogudust 93 õpeta­jaga.
Mitmed õpetajad teenivad
enam kui üht kogudust.
Pagulus on ainuke paik, kus eesti
luterik usuelu võib areneda vabadu­ses
ja paguluse 61 kogudust on need,
kes eestlasi ljiidavad ja eestlust säili­tavad.
Kodumaal võitleb eesti kirik
rasket võitlust oma olemasolu eest,
kus riik ja partei oma asutiste kau­du
kirikuvastast tegevust soodusta­vad,
lõpetas kõneleja.
Pärast kohvivaheaega esitas filmi­mees
K. Lehela Eesti Päevade filmi,
mis andis kena ülevaate .selle kava
tähtsamate osade kohta. Nii võis nä-kiis
sadade kaupa stenografeeritakse j ha küllaltki ilmekalt rongikäiku, lau-
. isegi õpetajate jutlused samal ajal I Iupidu. ja valguspidu kui ka muid ka-sundides
neid kõnelema parteipärast vas leidunud sündmusi ja episoode.
Lisaks oli Peetri koguduse kaua­aegne
nõukogu' liige' E. Kuuskne too-juttu
ja seda, mis ei käi. pühakirjaga
.hoopiski kokku.On iseloomustavaks
nähteks, et; Kirikute Maailmaliitu' nud näidatavaks filmi ta tütre Kat-kuuluvat
Nõukogude Liidu kirikut nni hiljutise laulatuse ja pulmapeo-
; esindab seal KGB kindral. 1 • kohta, mida samuti jälgiti huviga
: Valitsevais olukordades kirikuelu; Lõpu- ja tänusõnad koosviibimisel
edasikestmine Eestis on lausa kange- \ esinejaile 'ja eriti perenaistele ütles
laslikuks saavutuseks/kus paberliku j koguduse esimees,
vabaduse piirides püütakse usuelu
vajaduste rahuldamiseks teha, mis
võimalik; Juba selle vähese puhul,
mis võimalik,nimetavad kommunist­likud
järelevalve. asutised kirikut
ülesehitavat tööd takistavaks tegu­riks
ja rahvuslikuks pesaks pidades
rahvuslikku elu nagu mingiks riikli­kuks
süüteoks.
Kuigi eeskirjade järgi ei ole kogu-düsil
liikmeid ja siis kä mjtte liikme­maksu,
tuleb raha vajalisiks kulu-deks
kokku annetuste naol. Kirikute
varad ja isegi sisustused kirikuis
/kuuluvad riigile ja ka koguduste ra­ha
on riigipankades nende valduses.
Kirikute ja koguduste tagakiusamine
• ja nende tegevuse raskeks tegemine,
avaldub väga mitmel viisil, mis viib
õpetajate ja koguduste kannatuse
väga raskele katsumisele.
Praegu Eestis luteriusu kogudusis-se
kuuluvate üldarvu Võib arvestada
umbes veerand miljonile. Eesti Va­bariigi
ajal kuulus EELK liikmes­konda
üle 850 000 liikme. ^
õpetajate järelkasv on kasin ning
praegu võtavad kaugõppe korras or­ganiseeritud
õpetaja kutseks etteval-mistavaist
kursusist osa 26 õpilast,
kes kord kuus kogunevad eksameile.
Sisuliselt on instituudi nimetust
kandev õppeaustis pigemini eksami­komisjon
kui midagi muud.
Õpetajate kohale määramine toi
mub Konsistooriumi poolt, mille pu­hul
kogudused võivad avaldada niit-
N DOLLAI
ei lubatud
matta A. Susi
'•::,:>kõiyäle^
••' STOKHOLM — Peaminister Otto
Tiefi viimaseid soove oli saada mae­tud
Tallinna lähedal asuvale Metsa­kalmistule,
haridusminister» 'Arnold
Susi kõrvale. Selle soovi täitmist ta­kistasid
aga Soveti okupatsioonivõi­mud.
,
O, Tief suri teatavasti S. märtsil
1976 ja matus pidi toimuma 13. märt­sil.
Haud oli Metsakalmistule valmis
kaevatud, matuselised ootasid ja
kirst O. Tiefi põrmuga oli kohale too­dud.
Kirikuõpetaja oli valmis talitu­sega
alustama. Enne matusetalituse
algus t oli äga leinatis te; hulka ilmu­nud
tüüpe, keda leinajad võõrastades
•vaatasid, Enne, kui kirikuõpetaja
sai talitust alustada sõitis kohale
suur limusiin, kust valjusid mehed.
Nad ei lubanudi matusetalitusega
alustada, vaid teatasid, et Tiefi ei to­hi
matta Metsakalmistule ja ta viiak­se
Pärnamäe surnuaiale- Metsakal­mistu
lähedal.
r A. Süsi haua kõrvale kaevatud Tie­fi
jaoks ette nähtud-haud aeti kinni
ja kirst viidi autos uuele surnuaiale,
kus haud oli valmis kaevatud. Leina­lised
väljendasid oma sügavat mee­lepaha
ja laususid, et surnut ka. ei
säa enam matta nagu ta on soovinud,
jne. Inimesed läksid siis uuele kal­mistule
ja võtsid matusest siiski osa.
Sündmus äratas üldist pahameelt
ja hukkamõistu. Nagu inimesed .Tal­linnas
arvasid, kartsid Soveti oku-palsioonivõimud
ilmselt, et kui Tiefi
ja Susi hauad asuks kõrvuti, võiks
see koht kujuneda rahvale palverän­naku
kohaks. Selle ärahoidmiseks
kimbutati siis Tiefi isegi veel peale
tema surma. („Teataja". AL.)
Pühapäeval, 16. jaanuaril ühendu­ses
käigusoleva leeriõpetusega toi­mus
Peetri kirikus pärast jumalatee­nistust
lahtine leeritund ja peale lee­ri
tundi koosviibimine leerinoortele
ja nende vanemaile. Oma päevakoha­ses
jutluses oli op. O. Puhm võtnud
jutluse aluseks Kor. 13.13, mis kõne­leb
usust, lootusest ja armastusest.
Jumalateenistusel esinesid klarneti
ja flöödi ansambel, mille koosseisu
kuulusid G. Häni, T. Hanslep, H.
Klamäs, L. Liivet, P. Lindau, E. Mil-lef,
A. Mirsky, S; Mullaste, H. Si-monlatser,
P. Tomingas, U. Vastopä
ja J. Yong. Klaveril esinesid Heidi
Klamas ja Piret Tomingas ning lau­lu
solistina Ellen Lindau, keda klar­netil
saatis PaUl Lindau. Jumalatee­nistusel
luges pühakirja Allan Seim
ja palve pidas Kaarin Maimets.
Pärast jumalateenistust toimunud
vanemate ja leerinoorte koosviibimi­sel
kõneles leerinoorte juhatuse esi­mees
Allan Seim ja lastevanemate
poolt esines'kõnega teemal ..Positiiv­ne
usk" lapsevanem Asta Luik, kes
rõhutas,et kõigi lugematute loodus­seaduste
taga peab olema seadusi
koordineeriv' jõud, mis on tugevam
kui kõik seadused "kokku ja meie
peame olema vastuvõtlikud sellele
ürgsele juhtivale ja kõikekorraldava-le
jõule. Inimesed toogu välja oma
hingest parim ja püüdkutäiuslikku­sele^
V
Koosviibimine oli arvurikas ja 63
leeriõpilase ja nende vanemate hulk
elas pakutavale elavalt kaasa.
i(mtfftl,<ll!l^ii!j«.
Regulaarsed viie-kohased
Wintario pileti
ja seeria nu lbrid.
5 võimalust võita
$100.000 ja rohkem kui
40,000 tulumaksuvaba
võitu.
\ & •
\u»-
\0
Kaheksakohased preemia
võidu numbrid.
Kui kaheksakohane preemia
võidu number teie piletil on
täpselt sama, mis üks 100 i.
preemia võidu numbritest,,
teie olete võitnud 110,000
tulumaksuvabai
3. veebruari Wintario loosimisel teie Wintario piletil
on 2 numbrit. Üks on regulaarne Wintario pileti num­ber,
mille võidud on rahas $3 ja $4 miljoni vahel. Tei­ne
number ön^rilise miljon dollari preemia loosimi­se
number,4 W võitu $10.000. * :
Vastavalt loterii määrustele kõik väljavõtmata lo­terii
võitude raha jääb loteriivõitude fondi üheks aas­taks,
mille jooksul on võimalik võitusid välja võtta.
Võiduloosi rahad mis on pärast 1 aastat väljavõtmata
Ostke ©ma pilet nüüd
jäänud kantakse üle erilisse loteriivõitude fondi ja
see loositakse välja lisa- või preemia võitudena. 3.
veebruaril on meie kolmas Preemia Loosimine.
Sel puhul piletite müük lõpeb kell 6 p.l. neljapäeval,
3. veebruaril 1977. Ostke oma .piletid varakult. Vaada­ke
erilist tunniajalist Wintario etendust televisioonis
3. veebruaril Bowmanville High School, Bowman-ville'st
kell 9 õhtul. v
* ühe aastane väljavõtmise aeg
mm
m
ONTARIQ ÜJriW CORPQfWTION
HICÄ00 KROONIKA
Väikeses eesti rahvusgrupis Chicagos oli lämud aastal suhteliselt vähef.
elevust, sest oli ju Esto 76 pidustus ja sinna laks ka suur ahnus energiat,
osavõtuks üritustest Baltimores. Aga Chicagoski oli teatav hulk sähvatusi!
mis panid siinsed aktiivsed eestlased liikuma.
Chicago eestlaste lemmikpaik —
Chicago Eesti Maja — jõudis aasta
jooksul ehitamise- ja kujundamise
lõppjärku: uue osa keldrikord —
noorte ruumikas saal ühes otsas ja
moodne baariruum teises otsas — on
paneelitud, põrandad kaetud ja ruu­mid
kasutusel. Mugavuse tõstmiseks
monteeriti kohale viis tsentral õhu-jahutuse
ühikut, ühendades süsteemi
kütte torustikuga ja maja on hüüd
suvel täies ulatuses Õhüjahutusega.
MLI JATERVi
Eestis loodi Vabariigi ajal võimle­misele
põhjalik alus ja see tänu­väärt
töö kannab veelgi rikkalikku
vilja. Ernst Idla jätkas Rootsis oma
moodsa võimlemise populariseeri­mist,
mida Malmö-tüdrükud pr.
Leesmendi juhtimisel edasi viljele­sid.
Idla õpilasi pudenes hulgaliselt
Kanadasse, liitudes Kalev-Estienne
ja Helene Tiiduse võimlejateks. Vä­hemaid
gruppe tekkis üle Ameerika
mandri, harrastades peamiselt rüt­milist
iluvõimlemist. Sellega võrrel­des
evib võistlusvõimlemine suure­mal
määral baletti- ja akrobaatika-sugemeid.
Möödunud Septembrikuust alates
tegutseb Torontos Ingrid Saare ja
Reet Leesment-Altosaare juhtimisel
uhiuus võimlemisrühm. Ingliskeelse­te
ajalehtede kuulutusis on selle
grupi tegevuse nimeks ',,Rhytmical
Fitness". Selle grupi erinevus võist­lus-
või esinemisvõimlemisest seis­neb
nende püüdluses kõrgema üld-tervisliku
taseme andmises oma
-võimlejatele.: '
Tunnid algavad harilikult jooksu­dega
vereringvoolu ja südametegevu­se;
tõstmiseks. Eriline rõhk on ase­tatud
südametegevuse ja veresoones-tiku
olukorra paranemisele, mida
saavutab teadlik tervisevõimlemine
musklite läbitöötamisega, olles üht­lasi
kombineeritud iluvõimlemise
pehmuse ja 'rütmilisusega. Tervisli­kust
seisukohast ei saavutata samu
tagajärgi näiteks squashi või tennise
mängimisega,,sest nende juures puu­duvad
lõdvestusharjutused ja teised
vaheldus-liigutused. Samuti ei paran­da
tervislikku olukorda aparaädili-sed
sportimis ed nagu mõnekordne
talvine murdmaasuusatamine või su­vine
ujumine. Tervislik heaolu ja
teadlik kehaline treening nõuab pide­vat
tähelepanu.
„Meie Elu'le" antud intervjuus
soovitas pr. Altosaar kolm korda nä­dalas
võimelda. Peale selle on kasu­lik
tublisti jalutada ja kodus või­melda.
Murdmaasuusatamine võib
kaasa aidata heale südametegevuse­le,
samuti kui ujumine j a jalgratta­sõit.;.
'••'
„Rhytmical Fitness'!4' päevastest
võimlemisgruppidest võtavad osa
peamiselt kodused naised aastais 20
kuni 70.- Programmi ühe huvitavai­ma
osana pakutakse neile jaava tant­su!
Õhtustes segagruppides esineb
aga kutsetööga tegelevaid mehi ja
naisi. Kursused toimuvad kolm kor­da
nädalas koolimajades ja on lühi­kese
ajaga saavutanud peagu maksi-malse
koosseisu. Võimlemisest huvi­tatud
võivad kontakti võtta kas Ing­rid
Saarega (tel. 447-2750) või Reet
Altosaarega (tel. 449-5363). Mõlemad
on vilunud võimlejad ja instrukto­rid.
Pr. Altosaar asus siia: Rootsist,
kus ta oma ema kõrval tegutses aas­taid
„Malmö'-tüdrukute" grupiga,
kaasa tuues tõhusaid teadmisi ja ra­kendades
neid Vahepeal ka Kalev-
Estienne võimlejate instruktorina.
Jaanuari lõpupoolel sooritab .grupp
.võimlejaid huvi- ja treeningmatka
Mexicosse Ingrid Saare algatusel,
kuhu jäädakse nädalaks. „Rhütmical
Fitness" pakub kahtlematult huvita­vat
ja kasulikku programmi paiju-dele.
' •"•
Maja vana osa keldris endise baari-ruumi
asemel kavandatud laoruum,
arhiivi ruum, büroo. Ehitamise ajal
hävis; osa pargi murust, nüüd on
sammetpehme muru taastatud. Uus
Eesti Maja president on nüüd inse­ner
Enno Toomsalu.
:v-H';;:;^:r:'^^•
USA. 200 a. juubeli osas rahvus­kaaslased
erilist ei teinud ega suurt
huvi näidanud. Nii juhtus, et ÜSA
lipupäeva paraadil eestlased kaasa ei
marssinud, sest olla „unustatud" pa­raadist
osavõtuks registreerimast ja
nii saadi „pikk nina",-kui mõnigi oli
kohale tulnud paraadi alguseks. Sel­le
kaotuse tegi tasa Eesti Maja, kor­raldades
kolme balti rahva — eest­laste,
lätlaste, ja leedulaste — ühise
pidustuse loosungi all „Estonian
House salutes' USA Bicentennial".
Pidustusel esines lätlaste poolt solist,
leedulaste rahvatantsijate valikrühm
ja eestlaste; poolt Torontost „Kalev
Estientie" võimlejate eliitrühm. Lät­lastelt
ja leedulastelt tuli tunnustus
ja imetlus, et neil ei ole midagi sar­nast
vastu panna esinemistel, kui se­da
on eestlaste võimlejate Toronto
eliitrühm. Pidustusel oli kohalikke
valitsuse ja osariigi tegelasi. Selle
USA juubeli tähistamise peo korral
damise eest sai Chicago Eesti Maja
ametliku tänu- ja tunnustuse diplom-kirja
(raamitult), nagu see antud rika segaabielupäarid pidutsesid
dusešt olla õnnelikum I kogudus
(hooldaja Õpetaja E, Pähn). õ n n tul­nud
ilmsiks nii, et hooldaja-opetaja
pidamine on odavam: ei maksta täit
palka, ei korteriraha, bürooraha, sõi­dukulusid,
pensioni maksu jne. Ju­malateenistused,
ametitalitused kõik
ilusti tehtud ja toimes ning odavalt.
Arusaamatu, miks ei tegutse „kiriku-vürstid
algatusega; et Chicagos oleks
üks elujõuline kogudus, ning kõigi
kirikutülide vältimiseks ÜSA-s üks
praostkond eestisoost noorema teo-loogi-
praosti juhtimisel?
,Uue USA presidendi valimise puhul
Chicago eestlased reageerisid kiires­ti.
Kui president Ford debatil suure­ma,
rumalusena kiitles, et Ida-Euroo-pa
ei ole vene kommunistide poolt
domineeritud, siis, — kui Chicagos­se
saabus uus president James Car-ter
kõnelema, oli teda lennuväljal
tervitamas ja vastu võtmas ka eest­laste
delegatsioon. E i loodetud For­dilt
midagi head Ikestätud Rahvas­tele,
sest Helsingi konverentsil ta
müüs maha ikestätud rahvad. Tei­seks
näide USA ajaloost: teame, et
Kongressis oli hääletusel kaua. taga­si,
kas ingliskeel või saksakeel saab
ametlikuks keeleks USA-s. Hääletusel
inglise keel sai ühe-häälelise enamu­se!
Nii hääled % 51:49. Kesk- ja Ida-
Euroöpa immigrantide järeletulijad
haavüsid, sest nende veresugulaste
appikarjed kommunistide all on häs­ti
teada. Nad valimistel kas ei hääle­tanud
üldse või hääletasid Carterile.
„October' fest" nimeall eesti-amee-jüubeli
pidustuse korraldajaile orga­nisatsioonidele.
Sündis uus organisatsioon-— Eesti
Pensionäride Chicago Koondis. Juha­tus:
, esinaine. Alma Ruus, laekur
Bruno Eichfuss, sekretär Elsa Eel­mäe.
Kokkutulekuid peetud kord
kuus Chicago Eesti Seltsi ruumes.
Traditsiooniks - kujunenud koondise
liikmete — sünnipäevalaste — igakui­ne
austamine ja ühiselt sünnipäeva
pühitsemine, kus toidukraam kaasa
toodud liikmete poolt sooja lõuna­söögi
ja kohvilaua jaoks.. Koondis
toetab Eesti Seltsi ruumide' üüriga ja
praktiliste köögi tarvete ostmisega.
Väikese osa Chicago eestlaste l e i ­vanumber"
— kirikutülid — on va­junud
peaaegu kokku. Lahkus ka ko­halt
lahtilöödud õpetaa.Ning lõppe­sid
kuuldused neljanda kääbuskogu-duse
asutamisest; Kolmest pisikogu-
Eesti Majas. Puhastulu ja uued tald-rekud
einelauale oli kingiks nende
poolt. Saadi teada Aino . Palitka-
Smith aadress, ja saadeti kutse. Tu­lidki
pidule JeraldSmith ja abikaa­sa
Aino. Jerald Smith on uue USA
presidendi abikaasa, uue USA First
Lady, Rosalynn Carter'i vend. Uue
aasta vastuvõtul Eesti Majas olid
jälle piduliste hulgas Jeräld Smith
abikaasa Äino'ga. Nad elavad Illinoi­sis.
Ainol olnud perekondlikke kok­kupuuteid
Carteritega ja uus presi­dent
olnud kunagi huvitatud, mis
rahvuse liige see ilusa nimega Aino
on! Aino Smith-Palitka ori Tallinna
pagariäri omaniku Palitkä tütar. Pe­rekond
Palitka'd tulid; Ameerikasse
Saksamaalt põgenike-laagrist ja leid­sid
uue elukoha' Chicago eeslinnas
Hinsdales, • kus Palitka sai töökoha
oma kutsealal — pagarina. Aino Pa­litka
käis leeris ja õnnistati Chicago
I koguduses. ; ^
Ikestätud Rahvaste suur sõber ja
eestlastega hästi kokku puutunud
Chicago linnapea Richard Daley vari­ses
kokku1 arsti kabinetis põrandale
arsti käte vahelt. Ta oli 74 a. vana ja
„raudse käega" administraator, olles
üle 22 aasta järjest linnapeaks. Daley
juhtimisel Chicago kujunes suurlin­naks,
mis on rahaliste raskusteta,
ega ole pankroti äärel nagu New
York, Los Ängeles ja Detroit. Daley
viimases linna eelarves leiti võimalus
alandada maksusid, mis on ime USA
suurlinnade osas, aga näitab kadu­nud
Daley geniaalset organiseerimis­võimet.
Kuulsaks sai Daley ikestätud
rahvaste toetajana ja armastatud
eestkostjana. Kui miljonärist noor
USA president John Kennedy otsus­tas
ignoreerida USA Kongressi ot­sust
Ikestätud Rahvaste nädala väl­jakuulutamiseks,
läks ikestätud rah-;
vaste delegatsioon linnapea Daley
juurde; abi paluma. Daley võttis kohe
telefoni ühenduse president Kenne­dyga.
Kõneluse tulemus — president
Kennedy' muutis meelt, Ikestätud
Rahvaste nädala deklaratsioon aval­dati,
ehkki 'sõnastuselt vesine. Näe­me
aga, milline suur mõjuvõim oli
Daley'1. Järelhüüdes Chicago suur-ajalehes.
„Chicago Tribune", Ikestä­tud
Rahvaste komitee esimees V.
Viksnings kirjeldas seda tõsiasja,
tunnustuseks ja tänuks õiglasele abi-'
valmile poliitikamehele Daleyle.
Uueks, ajutiseks linnapeaks valis lin­navolikogu
Michael Bilandic'i, noor
mees, rahvuselt croaat (serblane)..
Uus linnapea valimised peab läbi vii­dama
6 kuu jooksul. Küsimus — kas
uue linnapea juures on eestlaste
esindajad sama lahkelt vastu võetud
ja teretulnud?
USA riiklik ilmastiku büroo teatel
erakordselt külm ilm valitseb Kesk-
Läänes ja osalisel üle idapoolse
Ameerika. Novembri lõpus, tänupü­ha
ajal, langes Chicagos temperatuur
—OF, alatisti kuni' —15 F. ja kest-nud-
tänaseni. Teadaolevalt USÄ siin­se
ilmastiku kroonika jooksul sar­nast
igal päeval püsivat külma ilma
ei ole, registreeritud. Chicagos 90%
elamuist on maagaasi küttega, kest­va
külma tõttu gaasiärved tõusnud
kahekordseks. Külm tuleb, üle Kana­da
arktika piirkonnast. Chicago eest­laste,
üritustest osavõtt on aga vii-,
masel ajal tublisti kannatanud/ era­kordse
külma ilma tõttu.
Mardi
Palume „Meie Elu'! lugejaid saa-
^ kaasmaalaste aadresse proövS-
^nmhrltp saahniepks.