Meie Elu = Our life, January 28, 1977

              REEBEL,;28. JAANUARILFR1DAY, JANÜARY 28 „Meie Elu" nr. 4 (1407) 1977 „Meie Elu"
WL EESTI
toengud- vaiiar&eitiisesf
Toronto Eesti Maja loenguteseeria „Üle keskea" esimene seminar leidis
aset möödunud nädala neljapäeva õhtul. Huvi esitatu vastu osutus suu­reks/
nii et väike saal ei suutnud mahutadagi kõiki kohaleilmunuid. Ette­nähtud
kolmest lektorist jäi ära dr. Sääsk. Kohalviibivad sotsioloog Ri
Kreem ja psühhiaatrik dr. Priit Paas, esinesid ajakohaste ja mõtlemapane­vate
loengutega.
Tervitava sõnayõtuga avas loengu­teseeria
Eesti Seltsi juhatuseliige hr.
Tamm. Talle järgnevalt esitasid R.
Kreem ja dr. Priit Paas asjalikult
ülevaatlikud öbservatsioonid meie
ühiskonna vananemise teemal.
Esimesena kõneles R. Kreem Ka­nada
eesti: ühiskonna vanuselisest
koosseisust. ja sellega seotud prob­leemidest;
Eestlaste lelutsüklite dia-grammis
torkas silma 55—65 aastas­te
arvuline rohkus. Nemad on olnud
meie kultuuri- ja majanduselu pea­mised
kandetalad. Kumme aastat
vanemate arv langes aga graafiliselt
järsku ja mõtlemapanevalt. Madal
oli 10—20 aastat nooremate peale-kasv,
kes võiks edukat ühiskonna-tööd
jätkata. Järgmine vähem vanu­seline
tõüsutipp esines 19—20 aastas­te
hulgas.
Meie kultuuri- ja organisatoorse
elu projekteering tulevikku on mu­rettekitav,
eriti vähemates asulates,
kus eesti rahvusgrupid seisavad ka-dumiseohus.
Kuna umbes- pool eesti ühiskonda
on keskeas või üle selle, on ajakoha­sed
vananemisega seotud problee­mid,
nagu pensionile minek, teiste
abi aktsepteerimine, vaba aja õige
kasutamine, endi isoleerimine j a ük­sindus.
Tüüpiline on mälestustes ela­mine,
mis on meie ühiskonna tüüpi­lisemaks
tunnuseks.
Dr. Paas rõhutas, et geriaatrilises
protsessis pole1 üle 65 a; vanused ini­mesed
eluprotsessist välja lülitatud,
kuid puudub vaba aja kasutamise os­kus.
Psühholoogiliselt on vale istuma
ja nukrutsema jääda. Omades väär­tuslikke
oskusi ja elukogemusi on
vaja ette võtta rahuldavat ja kasu­likku
tööd, milleks on vaja 10—15
aastat varem. ette valmistada. Saab
harrastada lemmikalasid ja end tea­duslikult
täiendada ja lugeda. Kuu­lus
neuroloog dr. Penfield väitis, et
aju tuleb tegevuses pidada, muidu
ta degeneerüb. Keegi pole kunagi tü­hine
ega üleliigne. Sõprade ja tutta­vate
ring on väga oluline, kuid sa­maaegselt
ei saa lastele lootma jää­da.
Praegused elutingimused, eriti
suurlinnades, on põhjalikult erine­vad
endisest agraar-ühiskonnast. Sel­leks
peavad vanemad inimesed end
varakult ette valmistama..
Eesti Pensionäride Klubi keelpillide trio •—. Voldemar Saarni, pr. Saami
ja Oskar Haamer. . Foto — „Meie Elu"
e o .0
'alustas j
tas.
Kõige kiiremini kasvav organisat­sioon,
Eesti Pensionäride Klubi alus­tas
oma tegevust uuel aastal Eesti
Maja suures saalis traditsioonilise
koosviibimisega kohvilauas, kus pa­rimaid'
soove üfles esimees Elfriede
Loosberg. Kaugematest ..külalistest
võtsid kokkutulekust osa Johannes
ja Hilda Laigar Rootsist ja Gustav
Laigar Nova Scotiast. Hilda Laigar'
ütles ka mõne sõna tervituseks Stok-1
holmi eesti pensionäride.poolt, kellel
seal on ka oma ühing. j
Jl
Kõik idndlustusliigiclo
Broadview Ave,.
Süite 203
Toronto, Ont
Tel.: 461^
IKKAÜJC KONTSERTOSA /AEST0NIA
ORKESTR
Eeskavaline osa oli seekord Klubi
liikmete poolt — Valentin Tiisler esi­tas
kaks helindit klaveril ja keelpil­lide
trio mängis meeleolumuusikat.
ökküvöiedr: Priit Faasi effeScoode
Ikka enam ja enam pöörab arsti­teadus
tähelepanu inimese vanane­mise
protsessile. On välja arendatud
eri arstiteaduse haru — geriatric,
nii kui on lastehaigused (pediatria)
sisehaigitsed jne.
' Tehakse vahet inimese bioloogilise
ja kronoloogilise vanuse vahel. Esi­mene
on isiku kehakudede vanus —
vastupanu võime ümbruse faktorite­le,;
kuna teine on lihtsalt kalendri
aastate, kuude ja päevade arv. Nii
: võib juhtuda, et üks inimene on üt­leme
.viiekümne' aastaselt sama noor
kui teiile kolmekümneselt. Võiks
: piltlikult öelda, et meie pärime ju
' sündides . kohe.; vastupanuvõime või
kestvuse eä kas 20, 30,, 40 või isegi
. 100 aastani. Umbes 22-4-23. aastaselt
on meie keha nii ütelda täiskasva­nud.
Sealt edasi hakkab kulumise või
vananemise protsess, \ kuni jõuame
loodetavasti ikka, mida nüüd nime­tatakse
pensioni eaksi — 65 aastat.
See iga ei pruugi aga sugugi olla veel
nn. raugaiga. Mitmed ajaloolised isi­kud,
kirjanikud, õpetlased, muusi­kud
jne., on andnud oma parema
just „pensioni eas", isegi 80-dates elu­aastates..
Kogemused näitavad, et
kuigi" meie oleme välja lülitatud
tööprotsessist, sellega ei ole meie
sugugi veel välja lülitatud eluprot­sessist
-..
ega loomisprotsessist. Olles teadli­kud
sellest, ei jää meie pensionile
minnes mitte tegevusetult toolile is­tuma
ja nukrutsema, hoides eemale
teistest inimestest ja seltskonnast.
' Vastupidi, nüüd on aeg, kus meie
võime tegutseda aladel, mida meie
alati soovisime aga leivateenimine ei
annud selleks aega. Hakkame harras­tama
oma lemmikalasid, või nagu
inglane suvatseb ütelda — ;,hobby-
'ga" tegelema. Mõned on isegi läinud
.edasi õppima mitmesugustele kur­sustele
kuni ülikoolini välja; Teine
•.'tegutseb aianduse, puutöö, käsitöö
alal j.m. saavutades silmapaistvaid
tagajärgi. Nüüd on aeg ka osa võtta
igasugustest seltskondlikest üritus­test,
sest meil on oma pika eluea
jooksul palju kogemusi talletatud,
niida nüüd tulemusrikkalt võime
edasi anda teistele jäUellega ühis-.
• konda kui säärast rikastada.
Põhimõte on: aju tuleb pidada te­gevuses,
tegevuses, mis on huvitav
meile igale andividualselt. Selleks,
s.o.
Pensionieaks, tuleb ennast aga et-tevalmistama
hakata juba keskeas.
Tuleb loomulikult end õigeaegselt
majanduslikult kindlustada aga ka
leida õige huviala, mida võiks puhke­paigal
olles viljeleda.
Pensionieas me ei tohi ennast tun­da
üksikuna, mahajäetuna ja kurva­na,
et kõik on olnud tühi töö ja vai­mu
närimine. Meile'pn igaühele an­tud,
hallist kuni hauani oma teatud
ülesanne elus, mida meil tuleb täita.
Meist, endast oleneb, kuidas meie
oma andi* ja jõudu kasutame. Kas
hästi või halvasti äga meie siht on
anda elus oma parem. Muidugi on
elus vigu tehtud, on saadud pettu­muste
osaliseks. Kõik ei ole läinud
ju nii nagu meie oleksime soovinud;
Aga see ön ju inimlik. Oleks see teisi­ti,
siis oleksime ju Jumal ise. Aga
see meie kunagi ei ole. , :•
Alati tuleb rohkem tulevikku vaa-data
kui asjata tagasi
ja kahetseda, ning hoiata. „01eks" on
paha mees! Midagi ei saada ju möö­dunust
parandada jä teisiti teha.
Keegi meist ei ole see, kes võiks täie
rahuldustundega ütelda, et nüüd olen
ma õnnelik ja rahul kõigega; mis on
möödas. Seda inimest pole olemas.
On ju. meie kõikide unistus noore­na
olnud- luua perekond. Ühel või
teisel põhjusel on aga mõnigi meist
jäänud üksikuks ehk pole saanud
õnnistatud järeltulijatega. See on
ka teatud mõttes looduse seadus.
Meie ei tea, miks peale sõdu .rohkem
poisslapsi sünnib, aga lõpuks on ik­kagi
rahva arvus .naiste ülekaal. Nii
ei ole. kõigil neidudel võimalik abiel­luda,
kuna aga
teatud arv mõlemast sugupoolest
jääjad vallalisteks
kas hingelistest või kehalistest: asja­oludest
tingituna. Ka jääb nii mõnigi
üksikuks •selletõttu, et on abiellutud
sobimatu partneriga, millest tingitu­na
toimub lahutus.
Üksildus vanerrias eas oh raskelt
talutav. Eriti kannatavad selle all le­sed.
Aastaid ja aastaid on jagatud
rõõmusid ja muresid armsa inimese­ga.
Ön koos tõmmatud rasket elu­vankrit
ja korraga oled sa üksi nagu
bussijaamas, kus sinu kaasa on just
lahkunud. Siin on sul veel teadmine,
et tullakse tagasi; aga surma puhul
jääb ainult usk ja lootus kohtami­seks
õnnelikuina teises ilmas, kus ei
ole kurbust ega valu ja kus pole ka
ööd!
Iga kümme aastat meie elus toob
muudatusi j ä üllatusi,
kuid igal ajavahemikul meie elus on
alati midagi head, armast ja õnnelik­kust.
Jõudepilküdel võime rahuldus­tundega
endi silmade eest lasta
mööda libiseda selliseid sündmusi
teatud rahu ja õnnetundega.
Palume, et oleksime hoitud ja
kaitstud raskete haiguste ja hädade,
eest oma vanaduse eas ja et meile
oleks antud rahu südamesse, kui
oleme üksildased.
.„<Je keskea 11!''
neljapäeva! ,
Loengute seeria ,,Üle keskea" ar­vult
kolmas on Toronto Eesti Maja
loengute saalis eeloleval neljäp.,. 3.
veebr, kell 7.30. Kõneleb advokaat
Ants Kerson päranduse ja testamen­di
küsimustest.
D.O
•OB
6. veebruaril toimub Kalevi Suusa-klubi
Suusapäev 1977 Põhja-Toron-tos,
Finch-Yonge lähedal asuval Hyd-ro-
liinil. Juurdepääsuks keerata
Yonge'ilt mööda Finch'i 5 lühikest
blokki lääne poole kuni Talbot
Road'ini, siis 2 blokki põhja poole
kuni Hydro liinini. Allmaaraudtee
Finch'i jaamast 10 min. käik mööda
Hendpn. Ave'd lääne poole, siis Tal­bot
Rd'i mööda üks blokk põhja poo­le.
Suusatamiseks on kasutada kahe
kilomeetri pikkune ringrada. Suusa-matk
ajavõtmisega igal ringil, võist­lused,-
algajatele suusakQol, suusa-määrimise
õpetus j a vastavalt osa­võtjate
soovile ka teatesuusatamine.
Lähem informatsioon: 223-6141; 2?3-
6622; 661-2754-492-1744..
Ii:
•'• MONTREAL (M..E.)--; Pühapäeval, 16. jaanuaril oli siinse Jaani Kogu­duse
elus suursündmuseks õpetaja Heino Laaneotsa teenistusesse astu­mine.
Uue õpetajana oli tema valinud oma esimese jutluse teemiks väga
sobivalt — Kirik ja kogudus. Kuigi meie oma igapäevases kõnelemises õige
tihti kasutame neid sõnu, siiski on vähestele ette tulnud mõtlema hakata
mida nad õieti tähendavad; õpetaja Laaneotsa esimene jutlus kujunes meis­terlikult
loogiliseks ülesehituseks kiriku ja koguduse sisust ja tähendusest.
Õpetaja Laaneotsa Montreali jõud­mine
kuj,unes küllaltki keeruliseks:
päev enne. õpetaja ja tema abikaasa
äralendu Londonist, hakkasid seal­sed
British. Airways töölised streiki­ma,
mille tõttu üle ookeani tulevad
lennud tühistati. Kuna aga oli lendu-si
mandrile, siis katsusid Laaneotsad
Hollandi kaudu Montreali jõuda, mis
aga ei Õnnestunud. Nii tuli neil Lon­donis
oodata kaks päeva enne kui
lennukid uuesti'lendama hakkasid, ja
õnnestus peale . saada esimesele
Montreali tulevale, lennukile. Sellega
ei jõutud kaugemale kui äralennüra-jarii,
kus leiti lennukil mingi viga na­vigatsioonisüsteemis.
Tuli uuesti len­nujaama
tagasi minna, seal kaks tun­di
oodata kuni viga parandati.
• Viimati sai siiski õhku tõustud, aga
kui nad Montrealile lähenesid, tuli
neile uus üllatus: Montreal kannatas
parajasti rekordilise /lumetormi all,
ning lennujaam oli suletud. Montrea­li
asemel tuli maanduda Torontos,
seal ööbida, ning järgmisel päeval
katsuda rongiga Montreali jõuda.
Aga ega sellal ka rongidki liikunud.
Viimati siiski järgmisel õhtul saadi
rongile. Kiirrong mis tavaliselt 4 tun­di
Montreali 'jõudmiseks võtab, nõu­dis
seekord 10 tundi aega, nii et
Montreali jõuti alles kella 4 ajal
hommikul. Tavaline 6-tunnine reis
Londonist Montreali Võttis Laaneot­sadel
kõvasti rohkem kui pool näda­lat-
aega. Siinkohal, on moritrealaste
tänu jä austus Alfred Veltmanile kes
Laaneotsade abielupaarile raudtee­jaama
vastu läks ning seal südaöösel
kannatlikult ja nürisematult kuus
tundi ootas nende kohalejõudmiseni.
Kui kohalikud Montreali elanikud:
sellest lumetormist üksnes kas kiru­des
või pahandades kõnelesid, siis
õpetaja Laaneots leidis selle lumetor­mi
teretulnuna. Temale oli suureks
elamuseks üle paljude aastate jälle
näha saada ehtsat talveilma, millest
tal olid veel vaid tuhmunud, mäles­tused
oma nöorusepõlvest kaugel ko­dus,
Eestis. .
Ettevaatlikkuse mõttes olid Laane-
„Estoma" orkestri 20. aastapäeva
kontsert-pidu õnnestus oivaliselt nii
kontserdi, peo, kui ka peoliste osas.
Eesti Maja suures saalis oli peoküla-lisi
lausa murdu, kuid tantsuruumi
seetõttu vähevõitu. ..Tantsutahtelisi
oli liiga palju ja ainult polka ägedad
viisid peletasid pooled paarid põran­dalt.
Õhtu algades orkestri esimees Her-bert
Kasenurm tervitas külalisi ja
tänas kõiki neid, kes vaatamata
paksule lumele ja külmale ilmale, on
nii ohtralt kokku tulnud. Puuduta­des
mõne lausega orkestri möödu­nud
aastaid, meenutas ta, kuidas 20
aastat tagasi üks väike grupp Toron­to
Eesti Meeskoori pillipuhumise os­kusega
lauluveridi panid aluse prae­gusele
„Estonia" orkestrile.
Esimesed proovid peeti lauluvend
•Raul' Juttüse keldris. Hiljem toimu­sid
proovid mitmete aastate jooksul
Vana Andrese kiriku ruumides, mil­lised
kiriku poolt tänuväärselt täies­ti
tasuta kasutada anti. Hiljem ko­liti
pillide ja trummidega Eesti Maj­ja.
:•• '': \ v - " ' . ! ''y:y:'/i-\^'i:;
Esimehe avasõnale järgnesid tervi­tused
Evald Tikenberg tervitas Ees­ti
Lauljate Liidu poolt, rõhutades
„Estonia" orkestri tõhusat panust
meie ühiskondlikel üritustel, aktus­tel,
suvepäevadel, Eesti Päevadel ja
.mujal.
Ragnar Pohlak andis edasi soojad
tervitused; Toronto Eesti' Meeskoo­rilt.
Georg Teres tervitas ja soovis edu­rikast
tulevikku Toronto Eesti Sega­koori
poolt. Segakoori poolt olid ka
lilled orkestri juhile ja esimehele,
mida prl. Jõgi üle andis.' -
Orkestri esimees meenutades kõi­ki
neid pillimeeste abikaasasid, kes
orkestri tegevuse jä harjutuste tõttu
peavad tihtipeale üksi kodus istuma,
iseseisvuse
:: kuuiufciniise .sest«päev®
Möödunud laupäeval tähistasid
Kanada ukrainlased rahvuslike kok­kutulekutega
Ukraina vabariigi väl­jakuulutamise
59. aastapäeva; Toron­tos
toimus Ukraina aastapäeva pü­hitsemine
piduliku õhtusöögiga
Royal Yorki hotellis. Päevakohase
kõnega esines Ukraina Maailmaliidu
peasekretär Yuri Shymko, kes oma
kõnes rõhutas ka koostöö, vajadust
balti rahvastega. Ontario peaministri
W. Davise esindajana, tervitas ukrain­lasi
min. Märgaret Birch. Ukraina
iseseisvuse väljakuulutamise tähista­mise
õhtust võtsid osa ka balti kesk­organisatsioonide
esimehed — EKN
esimees U. Petersoo abikaasaga, ;Lätj
Liidu esimees T. Kronbergs ja Leedu
Ühiskonna esimees J. Simanavicius.
öp. Heino Laaneots
otsad Montreali tulekul end vastu-valmistanud
õige tagasihoidlikkude­le
oludele, endaga kaasa toonud ma­gamiskotid,
mis olid võtnud neile lu­batud
kaasavõetavast pagasist ühe
kohvri oma alla. Suur oli aga nende
üllatus Montreali jõudes eest leida
täielikult jä mugavalt sisustatud
pastorimaja, kus isegi toit oli kapis
ootamas. Tänu kõige selle korralda­mise
eest kiriku naisringile ja selle
energilisele juhatajale Anu Niilendi-
Ie. •-. . :'• -s. '
Hiidlaste Selts valib
Kaks aa"stat . elavalt tegutsenud
Hiidlaste Selts asub uue juhatuse va­limisele,
mis sünnib iga kahe aasta
järele.
Selts asutati novernbris 1974 ja esi­mene
peakoosolek märtsis 1975 kin­nitas
praeguse juhatuse, ametisse.
Samal peakoosolekul võeti vastu ka
seltsi põhikiri, embleemid ja muud.
Põhiliselt on seltsi kokkutulekuteks
peale peakoosoleku veel kaks üri.tqst
aastas: suviseks kokkutulekuks on
jaanitule pidamine ja sügisel mardi-pidu.
Kuid üritusi ja hakatusi on
veel teisigi. ESTO '76-e raames kor­raldas
selts .ülemaailmse hiidlaste
kokkutuleku, eelmisel sügisel peeti
koos Saarlaste Ühinguga Soeläpeo,
miile puhastulu anti Eesti Majale ja
on korraldatud ka noorteõhtu ja tut­vumisõhtu
ning muud; Seltsil on ka
oma. ajakiri, mis ilmub jaanipäevaks
ja mardipeoks.
Peakoosolek, kus valitakse ka uus
juhatus, toimub pühapäeval, 6. veeb­ruaril
kell 3 p.l. Toronto Eesti.Maja
väikeses, saalis./ KohapeaL saab-veel
liikmemakse- õiendada, et saada hää­leõigust
-valimisel.: Saadaval on. ka
„Hiiu" #3; põhikiri ja Hiiumaa
kaart.: ' ' •'• •
'Seltsi juhatus loodab oma 250-lt
liikmelt aktiivset osavõttu peakoos­olekust
ning ütleb kõigile ette tere­tulemast.
-
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
juhatuse koosolekul olid arutusel lä-hema
tegevuskava küsimused'. EKN
traditsiooniline väliskülaliste vastu­võtt
korraldatakse Eesti Majas ree­del,
25. veebruaril kell 8 õ. ja alusta­takse
selleks vajalikke eeltöid.
Järjekordne „Sõnasild kodumaale"
korraldatakse rahvuskultuuri komis-ioni
poolt pühapäeval, 6. märtsil kell
3 p.l. \r:\:://:X'(:r\-::
Balti õhtu Ottawas toimub käes­oleval
aastal kesknädalal, 9. märtsil.
Tänavusel Balti õhtul on kõneleja ja
teadustaja eestlaste poolt, kuna lät­lased
ja leedulased täidavad muusi­kalise
kava. Kõnelejaks Balti Õhtul
on EKN abiesimees ja väliskomisjo­ni
esimees Laas Leivat ja teadusta­jaks
EKN -juhatuse liige Enn Kiilas­pea.
.
EKN juhatus otsustas osa võtta 5.
veebruaril Torontos toimuvast rah­vusvahelisest
rahvus koosolekust
maailma vabaduse heaks. Kokkutu­lek
korraldatakse sellekohase rah­vusvahelise
komitee poolt ja selle
üheks juhtmõtteks on vabaduse nõue
kõikidele rahvastele. Peakõnelejaks
on prof, Bilanüik Toronto ülikooli St.
Michaeli kolledzhist. Kokkutulekul
esinevad lühemate sõnavõttudega
mitmete maade ja rahvaste esinda­jad.
Esitatakse ettekandeid ja võe­takse
vastu resolutsioon. „Rally" toi­mub
laupäeval, 5. veebruaril kell
1.30—5 p.l. Holiday Inn'is, 89 Chest-nut
St. (Toronto Raekoja taga). Ta­suta
pääsmed kokkutulekule on tel­litavad
telefonil 923-6212. " -; "
ulatas' kõikide nende tublide proua­de
nimel sümboolselt lilled orkestri
juhi abikaasale Linda Kook'ile.,
Järgnes pidu eeskava, või õigemini
kontsertkava, mida võiks jagada koi-!
me ossa. .
Kava esimeses osas orkester esitas
3 pala. Esiteks avamarss „Esto 76",•
mis on loodud Uno Kook'i poolt or­kestri
20. aastapäevaks, kuigi seda
mängiti juba varem Eesti Päevadel,
Baltimores. Teiseks järgnes orkestri
abi juhi Peeter Lüma juhtimisel ,,ühe
sõrme" polka": trompetisoologa Ants
Sepp'a poolt, kes oma osa meisterli­kult
esitas. Kolmandana esitati väga
lõbus ja omapärane pala „Jüri ja
Jaan", kus üksikud 'pillirühmad, tuiu
bad, tromboonid, trumm ja löökriis­tad
üksteise järele koerutsesid.
• Kava teises osas esitas sopran Val­ve
Tali orkestri saatel 3 operetipala.
Esiteks Sierczinsky „Viini unistu­sed",
siis Lehari „Vilja laul" ja lisa­palana
Künneke „Kullane kuu". Kõik
palad võeti kuulajate poolt vastu
rohke applausiga. v
Kava kolmandas osas.esitas orkes-ter
veel 4 pala. Esiteks J. Hoffen-baclVi
„Can-can", teiseks IrwinBer-lmg'i
„Aleksander Band", kus trom­booni
Soologa esines oma pilli meis­terlikult
, käsitledes Peeter Liima.
Kolmanda pala aegu, „Stepping out",
Peeter Liima juhtimisel .tuli jalaga
trampida nii orkestril kui ka pidulis­te!.
Naeru ja lõbu oli laialt nii, et
Eesti Maja ülemvõim Paul Naabergi
käis korra ukse peal vaatamas, et
mis lahti, aga pahandust sellest siis­ki
ei tulnud. Orkestri viimase palana
esitati Ameerika marss „Rahvuslik
embleem", jällC|gi Peeter Liima juh­timisel.
1 •;•'•"/ . -
Järgnes valss Uno Kook'i juhtimi­sel,
mis aga peagi muutus avaval­siks,
kui koorijuht, taktikepi maha'
pani, laval talla hüppas ja oma abi­kaasaga
valsiringi maha keerutas.
Peale mõningaid tantsutükke or­kestri
poolt asus lavale Arro tantsu­orkester,
kelle . pillihelid ergutasid
väsiväid tantsujalgu, kuni Eesti Ma­ja
ülemvõim taas vaikuse majja tõi.
'." Üldmuljena jäi sellest õhtust süga­vamalt
meelde siiski kontsertosa. 20
aastat on pikk, aeg, aga tase, milleni
,,Estonia" orkester on nüüd jõudnud;
väärib iga möödunud aastat. Ei tea,
kumba peaks rohkem kiitma, kas or­kestrit,,
või selle juhti,. Uno Kook'i,
kuid kiiduväärt on nad mõlemad.
Nüüd võib rahulikult, ja lausa nauti­des
kuulata nende mängu. Seda sa­ma
kinnitasid ka need mitu sada
peolist, kes seda mahukat kontsert­kava
kviteerisid päris maruliste ap­lausidega.
• -mil
Tingitud kahetsusväärsest asja:
olust1, et ürituste korraldajad ei pea
kinni kokkulepitud ürituste kalend­rist
ja et on karta samalaadsete üri­tuste
kokkulangemist, on Eesti Abis­tamiskomitee
Kanadas sunnitud oma
igakevadist Noorte talentide õhtut,
mis tänavu: on kalendris 20 märtsil,
edasilükkama 24. aprilli peale.
EAK Noorte talentide õhtu toimub
nüüd pühapäeval, 24. aprillil Eesti
Maja suures saalis, algusega kell 4
Üritus, on aastaid taotlenud kahte
sihti, pakkuda noorte muusika õp­pijatele,
võimlejatele, tantsijatele,
deklamaatoritele esinemisvõimalusi
ja. avastada uusi talente ning julgus­tada
neid omi andeid arendama.
Meil on juba terve rida nimekaid
kunstnikke, kes oma esimesed aplau­sid
teenisid EAK. noorte . talentide
õhtutel. • ' '
.Palume .kõiki hoori kaunite kuns­tide
harrastajaid, algajaid ja edasi-jõudnuid
.24. aprill oma ajatabelis
ära märkida ja meile oma esinemise
soovist teatada kuni 1. märtsini s.a.
TeL 429-6347 Leida Kiilaspea, 461-1344
Julie Hcrma. ;..
Eesti Abistamiskomitee Kanadas
•Juhatus'
18. jaanuaril peeti Montrealis eesti
organisatsioonide esindajate koos­olek,
kus kindlaks määrati organisat­sioonide
poolt korraldatavate üritus­te
ajatabei 1977, aasta esimese poole
kohta. Selle kava kohaselt on:
Veebruaris:
19. Eesti Vabariigi aastapäeva ak­tus,
kell 6.30 õhtul, Rosedale United
Church kiriku saalis, 6970 Terra-bonne,
N:D.G.
20. Eesti Vabariigi -aastapäeva ju­malateenistus,
kell 4 p.l., millele
järgneb perekondlik koosviibimine.
Märtsis:
17. Eesti Naisseltsi referaatõhtu.
19. Skautlikkude noorte ja täien­duskooli
pidu, kell 7 õhtul. Taani ki­riku
saalis. .,
26. Noorte, talipäev Lättemäel.
Aprillis;
2. Kevadpidu, M . E . Segakoori,ja
M. E. Rahvatantsurühma KUPPARI
korraldusel, kell 8 õhtul, Montreali
West Townhailis.
21. Naisseltsi refaraatõhtu.
23. Skautlikkude:noorte Jüripäeva
tähistamine/kell 10 hommikul.
23. Toronto Eesti Meeskoori kont­sert,
Windsor hotellis, Dominion
Square, kell 7 õhtul.
Mai kuus: :/••.(
8.- fimadepäeva aktus; täienduskoor
li ja pühapäevakooli lõpupäev.
•29. Leerilaste õnnistamine. ^
Juunis:
25. Võidupüha aktus, Lättemäel.
26. Surnuaiapüha, Roxboro-kalmis­tul.
>
26—3. juulini: Eesti noorte suve­laager,
Lättemäel.
Augustis: .,: . • 1
22—28: Laskurite laager Lättemäel.
Märkus:; Igal kolmapäeva .õhtul
kell 7.30 M. E. Segakoori harjutused.
Iga reede õhtul kell 7.30 M . E . Rah­vatantsurühma
:KUPPARI harjutu­sed.
Eesti Pi
mmm
EESTI
GE!
Sünnipäel
ka koos kii
ja osas poi
hoopis
vastab
temj
Eesl
oma 25-aas
seks 18. vt
moodsas t(
näidendi ,„
temaatika
pinnasest,
neb meie
draama nij
suurkujust
Kuigi - sel
sündinud
mid Gert
soojuse ja
nepi k kuse,
da läbi hail
veel noortJ
võime nahi
omavahelid
et hunt söe)
vtkks jääks
sc'. 'toimet
jagab algal
j uta nii, ei
tule ega•;us|
jää. Aga
ausal ja ka|
kuda üldise
vatusest,
tühist, ajav|
gusid."
Kohtame j
det, kel .linn
rid, nobes.
K
järgmine .kokkutulek toimub neljap.,
3. veebruaril' algusega kl. 7.30 õ. Ees­ti
Maja klassiruumis nr. 10.
HELSI1
surnud või
asuva liti kii
vastanud, ei
veel"..
Helsingis
lehes Uusi
si Linna n|
mi 116 pealki
milles ta kj
elavate sooi
Kirikuõpetal
puhul oma j]
ta käsitles
saatust ja L|
Oma kirji
tas mõninj
ugri rahvas]
olukorda asi
mu soojuse)
lühike selctl
mi st..
Liivlased
surnud, vai|
med elavad
saa rääkidal
lasest hõimi
mu teekondi
Juba 12. saj]
loo karmilt
.hävitavana
mõlemate
.hajutasid vi
niikuinii julj
(umbes 1X*
kult kõigiss]
idasse kui
Ometi, liiv
maa maani]
mere kaldal[
rikülades ve|
seid eakaid
. lugeda küll
Kuid .nad.cl
hajutatult,-kl
vusest ja võ|
keelt.
Diaspoora1
. noorema' sui