Meie Elu = Our life, February 25, 1977

              ar. SEEDEL, 25. ÄJDÄY, FEBRÜÄRY 23
Külm ja selge talveilm valitses väl­jas*
Inimesed liikusid soojades ka-rusnahkades,
kust mõnel vanal daa­mil
vaid ninaots välja paistis. Ometi
ei kartnud noorus pakast. Liuväli oli
täis hõiskeid, [kelgutajad sibasid
pargis. :
Toomal ei olnud täna soovi riietu­da
uude, sooja talispordiriietusse,
võtta uisud või suusad. Ta oli aida-
«nud ema ja hiljem tahtis jätkata lu­gemist
ainel, mis teda. eriti huvitas
— see oli ajalugu. Üldajaloo kõrval
tahtis ta tunda oma isade maa, Eesti,
minevikku. Paksust raamatust käes
ilmusid ta silmi ette pildid esiisade
vabadusvõitlustest kaugemast ja lä-'
hemäst minevikust. 6ma rahva või­dud
ja .saavutused köitsid Toomast
nägematute köidikute- ja sidemetega
oma esivanemate, kauge kodumaa ja
rahva külge. J .
Poiss pani hetkeks raamatu kõrva­le,
mõtles ja pöördus siis küsimusega
vanaisa poole, kes diivanil pikutades
ja ajalehte lugedes veetis talvist lau­päeva
õhtut. Vanaisa oli aga vahe­peal
suikunud, ajaleht lebas maas
vaibal. Toomas ei raatsinud teda se­gada,
hea1 oli näha teda selliselt tuk­kumas.
Taas võttis poiss raamatu,
küll vanaisa hiljem selgitab, talle esi­lekerkinud,
probleemi. .
.Läbi suletud uste kostus söögi­toast
elavat jutuvadinat. Seal .istus
ema paari daamiga kohvilauas. Järs­ku,
avati söögitoa uks esikusse ning
oli' kuulda kõrgetoonilise naisehääle
ingliskeelne käsklus: ,,Hurry up,
Shirly, dady is* waiting!" Hetk hil-
: jem avati välisuks, ning sama. hääl
.hüüdis: „Veel kord thank yon very
much, Maia, nice cup of coffe eest.
Meie poor dady, omas caris, juba
ammu ootas meid: ^Hääles oli tunda
kärsitust järgnevate sõnade juures:
,,Dont be that slow, come on, come
on, Shirly, dady might catch a cold!"
Peale seda kõlas trepilt nagu ebaõn­nestunud
duett kahe naise süüst:
„Good night, bye, bye!" „Head. õl>
tut!" vastati sellele esikust/
Vanaisa diivanil lükkas käega üle
lauba, tõusis, sammus akna juurde
ja vaatas välja. /Tahaksin teada, kes
selline külaline oli, kes nii ilusat
„meiple-eestikeelt". kõneles, et mu
tukastus, kadus. Minu teada pidid
meil puht eesti daamid külas olema,
aga ma kuulsin „meiple" vada ja ko­halikku
keelt! Eestis olid meil.kada-ka-
saksad ja paju-vankad, siin on ha­kanud
arenema „meipeli" eestlus.
Mis ajast siis emakeelsetest sõna-esti
RÄÄGIGI SEL
dest puudust tuntakse? Meie keel on
igal pool ilusaks hinnatud, seda
peaks olema au osata ja rääkida.
Toomas tundis vanaisa sõnade tõt­tu-',
piinlikkust oli ju temagi ise va­hest
mõtlematult „meipeli" keelt kõ­nelnud.
„Sa tead ju Siirit-', ütles Toomas,
„seda proua Puusi tütart, ta ei olnud
küllalt kiire väljuma, ema muutus
n ä r v i l i s e k s . . S o o v i s poiss lahku­nud
külalist vabandada.
„See ei ole põhjus sega keele rää­kimiseks",
arvas vanaisa, „pealegi
nimetas ta nüüd oma tütart Shirlyks.
Olen kuulnud, et see perekond pole­vatki
i enam: Puus, vaid Bush.: Olen
kuulnud veel mõnest ümberrahvus­tamise
juhust, kuid pidasin siiani
neid halvaks naljaks." Vanaisa sam­mus-
toas edasi-tagasi, peatus Tooma
ees ja sõnas manitsevalt: ^Inimes­test,
kes oma. emakeele ja isamaa si­hilikult
unustavad, salgavad, ära iial
eeskuju võta. Parem hoia eemale. Mi­nul
küll pole neile midagi öelda!
Võin neid. ainult noomida".
Toomas püüdis vanaisa rahustada.
Patsutas Õlale ja surus diivanile istu­ma.
Ta tahtis talle küsimuse esitada,
kuid vanaisa jätkas rahulikumal too­nil:.
,.Eesti ajakirjanduse algpäevil,
rohkem kui 100 aastat tagasi, ütles
papi Jan sen. omas; „Perno Postime­hes'
'isikule, kes soovitas, et eestla­sed
kiiresti saksa keele selgeks õpik­sid,
sakslaste hulka sulaksid. ja saks-
Iasteks muutuksid nõnda: saksa.keel
on hea'asi, kuid emakeel, on peaasi!
Hea asi ei tohi peaasja laua alla
Unenägu
ige sellest oma laste ja laste­lastele...
see oli kauges minevikus
vanematele ja vana-vanematele kä­suks
ja seaduseks. See oli ajal, kui
ei olnud veel trükisõna, ei raamatuid
ega ajalehti ja ammugi mitte TV-d.
Aga ometi olid rahvad põlvest-põl-veni
kõigest teadlikud, mis ajaloo
vältel sündinud. Oli ju väga oluline,
et iga põlv teadis, mis minevikus oli
juhtunud. Milliseid kangelastegusid,
võite, maadevallutusi või kaotusi esi­vanemad
olid korda saatnud.
Rääkige sellest oma laste ja laste­lastele
. , . Nii käskis ka Jumal proh­vetitel
seda rahvale õpetada. Ja nad
kuulasid õpetust. Nii oligi esivane­matel
suur tarkus ja avar silmaring.
Meie kõikide esiisa Adam rääkis aas
tasadu, sest tema elupäevi oli ühek­sasada
kolmkümmend aastat, mida
tema esimese inimesena maapeal oli
näinud ja läbi elanud. Tänu kõikide­le
eelkäijatele ja esivanematele, nen­de
hoolsuse tõttu on meie ajani kõik
— nii hea, kui ka kuri teada. Tänu
ka neile, kes leiutasid trükikunsti, et
kõike: oli hiljem võimalik kirja pan­na.
.' • \- "'-/•
Äga Jumal ütles veel: „iui teie ei
räägi; siis teatke, maapeale tuleb aeg,
kui kivid kisendavad." Ja — me iga­üks
oleme tunnistajad, praegu ongi
aeg, kus kivid kisendavad. Tsunglites
ja kõrve liivaalt kaevatakse imekau­niste
vanade linnade varemeid ja
Ärkan. Kadunud kauged väljad, väärtuslikke esemeid, mis näitavad,
mägi, kuused ning looklev tee. • et meie oleme loomisest saadik oi
Sammun üle kaugete välju —
mäest alla viib loogelden tee.
Kuused lumised, igavest' haljad
seisvad vaikseina metsa teil.
Tähed säravad alla maailma
kui tuluksed taevaselt leelt. . -•;
Nii rahvahulkade silmad1
aastasadu neid näevad veel.
Tee käänul vana, tohutu maja,
tuled akendest säravad;
paar sammu vaid astuda vaja:
een — koduväravad!
tahan tormata sisse kui järsku
ukse-ette vaob raskesti r i i v . ..
Kaua visklen veel lume sees värske
kui lind, kelle murdunud tiiv.
• Siis laul nagu müüt või kui uni
mull' kõrvu heliseb ööst. — r
ma kuulatan . . ..kuulatan kuni
mu pisaraist märjunud vöö.
„Ära sellepärast oma hubast lau­päevaõhtust
tuju rikkuda lase; arvas
Toomas, „küll kuuled varsti, et need
ülejooksikud „meipeli" keelde, tule­vad
eesti keele juurde tagasi. Looda­me
et nad targemaks saavad ja nen­dega
tõsiselt mõni tugev eestlane
räägib! Tead, kui mina ja mii sõbrad
pikkuses ja mõistuses veel sirgume,
oleme, nii kanged mehed, et upitame
need äravajunud eestlased jälle püs­ti!
Ei meie oma maad ja rahvast la­se
kaduda! Nagu näed, mitmele on
selles osas tuge vaja."
„Vanaisa naeratas: . „Mul on hea­meel
sinu sõnadest. Seleta jah neile,
et meie esivanemate pärandus —
keel, kultuur ja traditsioonid on kal­lid
väärtused, mida eriliselt hoida tu­leb!"
/ •:
„Ühinen su vaadetega", lubas tüt­repoeg.
Hella Leivat
•STtA! Ml
Rohkem kui kolmkümmend aastat
tagasi minu vanemad põgenesid Ees­tist
Rootsi. Sealt emigreerusid Kana­dasse
mõni 'aasta hiljem. Nende aas­tate
jooksul paguluses nad on hoid­nud
Oma keelt ja kultuuri.
Eesti kool
Eesti kool on väga tähtis,, seal mi­na
õpin eesti keelt lugema ja kirju-vama.
Ajaloos õpin, kuidas minu esi­vanemad
elasid, kuidas nemad oma
vabaduse, eest võitlesid ja kuidas
Eesli sai;vabaks/Maateaduses õppi­sin
tundma kus asuvad meie saared,
jõed, järved:, linnad, mäed, kõrgusti­kud
ja kus minu vanemad elasid.
Eesli laulude õppimine on väga
..tähtis. Kui.on pidu või aktus, alati
laulame eesti laule.
Rahvatants,
Rahvatants on ka väga tähtis.. Sel­lega
saame teistele rahvustele näida-ta
oma huvitavaid tantse, rahvarii­deid
ja kultuuri. Rahvatants on ka
eesti noorte hulgas populaarne. Ar­van
iga noor oskab mõne eesti tant­su.
.'.../
Skautlus v
/ Skautlus on eestluse säilitamisel
väga, tähtis.'• Seal meie õpime palju
Eestist. Laulame eesti laule, õpime
huvitavaid mänge. On tore olla koos
eesti poistega, i V
kohta. Raamatute lugemisega säili­tame
eesti keele.=
Vabariigi aastapäev
Vabariigi aastapäeva pühitsemine
oa ülimalt tähtis. Sellega tuletame
meelde Eesti Vabariiki ja, et olime
vaba rahvas. See annab meie rahvale
jõudu, tugevust ja lootust, et kunagi
meie maa.on jälle vaba.
Richard Laanvere
Toronto E. S. Täienduskool
Mu ees ainult seinad paljad
ja aknan — linn rahutult keev.
Nüüd igatsusest haige süda
kui on öö ja tähis taevavõlv —
kauget kutset kui kuuleks üha
säält, kus leinab lapsepõlv.
Ägnes
ien eestlane
Et olla eestlane, on suur eelis
minu elus. Mu sõbrad kõik on uhked,
et nad on eestlased, nagu minagi.
Kui olin seitsme aastane, viis ema
mind eesti kooli. Mul ei olnud algul'
suurt tahtmist, aga läksin ikkagi,
kuid vastumeelselt. Nüüd lähen eesti
kooli heameelega õppima, sõpru koh­tama,
osa võtma eesti elust.
Eestlastel on palju organisatsioo­ne,
mis võimaldavad eesti noortel ja
vanematel, kokku tulla ja tegeleda
oma huvidega. "
-Eesti keelt on eriti tähtis hoida.
Kui eesti rahvas kaotab keele, kao­tab
ta kõik. • -.
Elage edasi eestlased!'
Anita-Mai Nippak
Toronto E . S . Täienduskool
n ikka olid
lema kodu
Pühapäeva kool j a kiriku noored
Pühapäeva koolis õppisin eesti
keeles piiblit lugema ja seal õppisin
eesti laule ja mänge. Nüüd kuulun
kiriku leerieelsete gruppi. Seal õpi­me
eesti kiriku tähtsusest ja eestlas­te
kokkukuulumise tähtsust.
Eesti kirjandus
On tähtis, et loeme eesli kirjan­dust.
Eesti ajalehtedest saame kõik
informatsiooni ja uudised eestlaste'
Minu: vanaema sündis: Saaremaal,
Ta elas talus. See laiu 13 klm. Kure-saare
linnast. Tema vanematel oli
kolm hobust ja kuus lehma, viisteist
kuni kakskümmend lammast, kolm
kuni neli; siga, kakskümmend kana
ja. paar hane.
Kui mu vanaema oli nii vana, kui
mina praegu, siis ta pidi viima hobu­sed
karjamaale, mis asus üks klm.
talust eemal. Kord ta sõitis kolme
hobusega, ise istus keskmise hobuse
seljas. Ta kukkus aga kahe hobuse
vahele maha.' Hobused olid nii tar­gad,
et jäid kõik korraga seisma, va­naema
ei saanud vigastada.
Seal talus kasvatati rukkist, nisu,
otra ja kaeru. Kasvatati ka kartu­leid,
porgandeid, peele, iibe, herneid
ja kurke. Veel kasvatati lina ja kane­pit.
Linadest tehti-lünga ja lõngast
kooti kangast. Kanepist tehti nööri
ja köisi.
•Lambad niideti; saadud villast ked-rati
lõng, millest jällegi kangast
kooti. Kangast tehti kogu perele rii­ded.
See töö tehti talvel. Suvel, oli
kiire põllutöö. Kevadel vara künti ja
külvati suvevili: odrad, kaerad ja.su-venisu
maha. Kui jõudis jaanipäev,
algas heinatöö. Vanaema tallis kestis
eestlane
Mina tahan olla eestlane, sest mi­nu
vanemad ja kõik mu sugulased
on eestlased. Tavaliselt kõik poisid
ja tüdrukud tahavad lugu pidada
oma kodumaast ja vanematest.
Mina soovin ka olla eestlane sest,
eestlaste rahvatantsud on palju teist­moodi
kui teiste rahvaste omad.
Eestlastel on ka-väga toredad vär­virikkad
rahvariided ja laulupidusid,
kus noored inimesed esinevad laulu-ja
tantsuga.
Minule meeldib ka olla. eestlane,
sest eesti noortel on oma kool. See
kool pole mitte nagu tavaline kool,
vaid see kool töötab ainult üks kord
nädalas'.; Esmaspäeviti käivad lapsed,
kelle vanemad arvavad, et see päev
sobib neile. Teisipäeviti käivad need
lapsed, kes. esmaspäeval tulla ei saa.
Ühe sõnaga, sa lähed sel päeval koo­li,
millise su.vanemad.on• sulle vali­nud.
Eesli koolis nõutakse sõnakuul­mist
ja kindlat korda. Inglise keelt
seal rääkida ei tohi!
Eestlastel oh veel üks tore kom­me.
Jõuluõhtul käib. jõuluvana ko:
dus. Et kinke saada, siis peab salme
ütlema või laule laulma. >
Miiia olen olnud eestlane 9 aastat
ja kogu oma tuleviku elu olen ikka
eestlane.
Mait Ainsaar
Toronto E. S. Täienduskool.
nud intelligentsed inimesed — mitte
metsloomadest arenenud. Leitakse
savitahvleid iidsest aegadest, ikka on
tarku inimesi, kes suudavad lugeda,
mida need meile räägivad. Kivid, ki­senda
vadki. '
Muumiad tuuakse hauakambritest
ja rändavad arstide ette operatsioni
lauale. Teadus on suur, tükk tuhan­ded
aastad seisnud,, kivikõvast ke­hast,
võetakse ja üles sulatades seda
võib.' kindlaks teha, mis põhjustas
egiptuse kõrge valitseja surma. Kau
käsikäes. Olevikul on väga oluline,
kui ta tunneb minevikku.
'Rääkige oma lastele.,. Eks see
oli ka mida meie esivanemad aasta-sade
kestel on teinud. Eks olid need
meie ema-emad, kes vokirata vurina
saatel laste ja lastelastele minevikust
rääkisid. Eks olnud need meie isa­isad
ja nende isad, kes videviku tun­didel
piirgu lõigates poegadele ja po­japoegadele
rahva saatusest jutusta­sid.
Rahva kultuur kandus rääkimi­se
teel aegade jooksul ikka edasi. Tä­nu
neile, me teame, et meilgi on ol­nud
rohkemat, kui ainult pime ja
kurb orjaaeg minevikus. Teame, et
meilgi olid kangelased, Olid rahva­laulud,
lugulaulud ja leelutamised.
Kõik see kanti suust suhu, ajast ae­ga,
seni kui tuli trükikunst. Siis rah­vas
jäi lootma, et nende töö võtavad
nüüd üle raamatud ja ajalehed. Ja
see ongi juhtunud. Üks kõik- kuhu il
makaarte saatus meid kannab, seal
on ka meie oma kirjasõna. Kahju,
kui me sellest lugu ei pea. Samuti on
ka kool kõik meie põlve ülesanded
oma õlgadele võtnud. Tänu neile, kes
seda ennastsalgavalt teevad. Mis juh­tuks,
kui ühel päeval meil ei oleks
enam eesti kirjandust ega koole..".-?
Aga kirjandus ja kool ei tee veel
kõike. Perekondades juhtub palju,
mis on just oluline uuele põlvele.
Kirjandus räägib Eestist kui maast
ja eesltastest kui rahvast, aga ta ei
tea perekonna elamusi. Ei tea püsi­vust
ja püüdlikkust olla ja jääda
eestlasteks. Varem või hiljem tuleb
igasse kodusse aeg, kui lapsed ja lap­selapsed
küsivad — kes me oleme ja
kust me tuleme. Kes olid meie esiva­nemad
ja mida nad tegid. '•, ;
Rääkige kõike seda oma laste ja
lastelastele, see on ainuke võimalus,
kuidas perekonnad, kodud ja rahvad
püsida suudavad. Sellepärast Jumal­gi
õpetas seda rahvastele.
Üks tark Eesti riigijuht ütles kord:
„Niikaua, kui inimesed usuvad Ju­malasse,
niikaua, kui neil on kodud
ja perekonnad/niikaua püsib ka tu-
Meie pühitseme Eesti Vabariigi
sünnipäeva 24. veebruaril. Seda pü­hitseme
sellepärast, et 24, veebruarit
1918 kuulutati Eesti iseseisvaks de­mokraatlikuks
vabariigiks. Eestis
oli see päev suur püha. Keegi ei käi­nud
tööl ja koolidel oli püha ja li­pud
lehvisid igal poolt. Kõik inime­sed
käisid paraadidel ja aktustel.
Paraadil oli palju orkestreid ja sõja­väed
marsisid. Meie jäädvalt mäle­tame
seda päeva ja neid kes võitle­sid
vabaduse eest. Käime aktusel*
kus laulame lipu laulu, Eesti hümni;
räägitakse Eesti saatusest minevikus
ja tuleviku vabadusest.
Paul Kako
Toronto E. S. Täienduskool
Miks ma armastai
ge, kauge minevik ja olevik kõnnivad gev -ja õnnelik rahvas."
Istuta, poeg, isa iluks,
isa iluks põõsakene,
eiria iluks õnnelille,
orjavitsa õele iluks,
visiapuuda venna iluks,
toomingas tuttava õnneks;
tipi taimed targal kombel,
pista juured mullapõue,
sibli hästi sügavalle,
et nad kaunist' kasvamaie,
õigel ajal õitsemaie
läheksid rüngaste rõõmusks,
unesängidele iluks,
magajate mälestuseks.
^Kalevipoeg"
lomepallad:':;
Taevast sadas lund. Sadas kogu
päev. Terve mu aed oli kaetud lume­ga.
Läksin välja ja võtsin peoga lu­mehelbeid
ning meisterdasin imeilu­sa
palli. See toö meeldis mulle. Tegin
veel ühe palli lumest. Veeretasin te­da
lumes ja temast sai suurem pall
kui esimene. Parast seda valmistasin
veel mitu väiksemat lumepalli. Sead­sin
lumepallid üksteise kõrvale ja
ise jooksin tuppa.
Öösel oli ilm muutunud, sooje­maks.
Kui hommikul aknast aeda
vaatasin oli lumi peaagu kadunud.
Mu lumepallid aga seisid kössivaju-nult
samal kohal. Kössis lumepallid
mulle enam ei meeldinud.
Kui korda ei oleks, siis maailmas:
Oleks suur segadus. Kui kaupmees e i
tee poodi lahti, siis me ei saa riideid
või sööki osta. Siis kui sa ei pese en­nast,
jääd mustaks; saad pisilasi mis
teevad sind haigeks ja võibolla pead
minema haiglasse. Mis juhtub kui
arst ei taha tööd teha? Siis võid isegi
surra. Talvel suure lumetormiga
elektri traadid võivad katki minna.
Kui elektrimehed ei taha külma i l ­maga
traati parandada, siis meil ei
ole valgust ja soojust. Aga kui kord
on, siis niisugust äsja ei juhtu. Kõik
teevad korralikult oma tööd. Kaup­mehed
teevad poed lahti, et inime­sed
saaksid osta. Siis kui sa pesed
korralikult, oled puhas ja ei jää hai­geks.
Ja elektrimehed parandavad
traadid ruttu ära, et saaks valgust ja
sooja; See on miks kord on nii täh­tis.
/
Mulle meeldib, kui maja on korras,
sest siis on asju kergem leida. Kui
kõik asjad on nende oma õigetes
kohtades, siis tuba näeb -puhtam väl­ja.
Kui kelder on pühas ja seal ei ole
prahti, siis see võib' hoida tulekah­jud
ära. .Mina. proovin hoida korda,
sest'see oleks kasulik tulevikus, kui
ma suur olen ja tööle lähen,; tean ma
kuidas olla korralik.
Paul Pede, IV B kl.
'.'-.. Toronto E, S. Täienduskool
Kord on tähtis O O H
heinatöö kuuaeg, sest palju oli met-saheinamaad.
Kui hein oli valmis ja koju lakka
toodud, algas vilja koristamine. Kõik
vili niideti vikatiga maha, hobused
vedasid vankritega vilja koju. Masi­naga
peksti terad viijadest, seda rii-metati
masinrehi.
. Peale vilja koristamist tuli. kartuli
üles võtmine. Nii kestis' see talu ja
talutöö, aastast, aastasse. Vanaema
armastas.oma kodu, seda talu; väga
tugevasti.
Selle talu hooned on ikka seal, va­naema
aga siin. ''•'....".'""'•.
/Liisa Lindströni. •.
Toronto E. S: Täienduskool
\ Keele tän.
Kord ori väga tähtis kõigi rahvaste
juures, küll kogu maailmas, riigis,
kodus, koolis ja iga inimese juures.
'Arvan kui - meil ei oleks korda siin
Torontos ja meil ei oleks politseid,
siis võtaksid pahad inimesed kogu
linna oma kätte. Nad tapaksid ja
rööviks id nii palju kui tahavad. Kõige
sellepärast armastan mina korda, ko­dus
ja koolis. Vahest küll unustan
ennast, aga siis ema, isa kodus või
õpetaja koolis tuletavad korra jälle
meelde. Alati korra jargi elada, oma
tuba ja asjad korras hoida, on külUj
kõige kergem. Kodus on alati ema; {
kes tuletab meelde korda, koolis teeb
seda õpetaja, ^ :
• Glen Leis, ;IV B k l . ••• -V '
Toronto. E. S. Täienduskool
Eesti kuulub eestlastele juba: va­nast
ajast peale.
Tallinn ori Eesti Vabariigi pealinn,
mis ori eestlaste poolt ehitatud Ka­levi
kalmule. Tallinn on kuulus 'sada­malinn/
Tallinn on ka kuulus oma
vartade huvitavate ehituste pärast,
üks neist on kaunis Estonia teatri­hoone
'ehitatud .1912. Vana .Tallinnal
on kitsad tänavad ja tema ümber on
tornidega müür, kõige kuulsam torn
on' Pikk Hermann, Pika Hermanni
otsas lehvis sini-must-valge lipp.
Toompea müürid on samuti võimsad
kivimüürid; Tallinnas on pai j u kiri­kuid
j a üks kuulsamaid neist on Ole­viste
kirik ehitatud 1267 a. Tallinnas
on. ka palju ilusaid parke. Tallinn
oli puhas ja kaunis linn. . ;
Üks tähtis asi eestlastele on, et nad
oleksid vabad ja et Eesti lipp võiks
jälle. Pikk Hermanni tornis lehvida.
, . Ingrid Kivi .
Toronto E. S. Täienduskool
Eve Teder,
Toronto E.
Keele tän.
S. Täienduskool
LYDIA KOIDULA
Isamaale
Kisume sul liikmed lahti
Valevõrgust, isamaa*
et sa saaksid jälle mahti
omal rinnal hingata.
Aita meid, oh Jumal taevas,
sõdi ise meie eest!
Igas valus, igas vaevas
seisame üksteise eest.
illHMMUT
Laste ja noorte ifaamätud
H. Rajamaa AABITS ..................<:...............V.......„J3.30
Eesti Keele harjutuslik I ..................... 2.50
V. Taull EESTI GRAMMATIKA I 8.00
Jänes EESTI KEEL (selle ehitus, areng ja 1
ortoloögia)t'.^.^.:...;.,.....;.^..^^.;.;.!.....».;;..;;-..;.- 6.50
H. Jänes MEIE EMAKEEL II .... 3.00
H. Jänes MEIE EMAKEEL III .2.50
A. Ka jäsaar EESTI MAATEADUS '
: 1,2 ja 3 vihk : @ 2.50
H. Rajamaa EESTI ÄLGLUGEMIK I ........... 2.50
H. Rajamaa EESTI ÄLGLUGEMIK II ............ 2.50
H. Rajamaa EESTI, ÄLGLUGEMIK IH ......... - 2.50
H. Rajamaa EESTI LUGEMIK II 3.50
T. Künnapas MEIE KODUMAA ....... 3.75
J. Parijõgi EESTI AJALUGU NOORSOOLE ..4.50
H. Michelson EESTI RADADEL 9.00
L. Lumiste ELAV TEADUS—KAUNIS EESTI 7.50
L. E. Spacel-Jung GRANNY AND TINA 3.75
A. Tiitus KOLM MUINASJUTTU 3.00'
E. Lindsaar KOMPÄNI POEG 1.00
K. Vaikla KULDNE TAMMETÕRU 3.00
LAULE JA MÄNGE VÄIKELASTELE
' { . ' (Nootidega) .;;.,:.;.......:;.;..;;:r......;....v.;;»...;..;;;!';. 5:00'
K. A. Hindrey LEMBITU 2.00
J. Kaup LINNUSE EHITAJAD 2.00
A. Lindgreen MEISTERDETEKTIIV
• BLOMKVIST 3.00-
H. Nõu „OI-ÖI-MIS JUHTUS"..; 3.10
H. Kerstel „MINA ISE" 1.60
MINU PILDIRAAMAT .......;...t.L..„..... 2.50
A. Teder - NAPOLEONI J Ä L G E D E S ' 2 . 5 0
H. Michelson NOORSOOTÖÖ RADADEL 4.00
Noorte laulik/l..:.:;...:...:;.:;..:..:....^..^.;..;:.....;..-...:.'-2.5b
I. Ivand PARGI ;.,:.;;;;...i;..^.;,...v;........:.;:..U;.. 2.50
Ü. Lehti PIKKE — MIKKE ....... • 1.50
Postiga tellides lisada saatekulu @ 50 ^.
I BMI«i ELÜP I talituses, 958 Broadvtew
Toronto, Ont. M4K 2R6 Cancsda
Lehekülg „Meie Noored" ilmub Kanada Eesti Õpetajate Ühingu
üritusena. Toimetajad: Hella Leivat ja Helle Reikman. Toimetuse
aadressi c/o Hella Leivat, 16 Cortland Ave., Toronto, M4R--1T8
Ont.