Meie Elu = Our life, October 11, 1979

              „Me)
NELJAPÄEVAL, 11. OKTOOBRIL — THÜRSDAY, OCTOBER 11 .Meie Elu" nr. 41 (1548) 1979
ps
Nõukogude Liidu 3000-meheline mille käsitamist venelased hakka-võitlusüksus
Kuubal on väikene vad õpetama. Kui juhtub see, siis
jõud, kuid selle pärast on palju kä- seisab maailm jällekordselt tõsise
ra. Juba paar nädalat on president kriisi -'lävel; nagu 1963. aastal, mil
Carter, välisminister Vance, rida se- president Kennedy sundis Hrustshe-näatoreid
ja poliitikuid ning lõpuks vi vene missilid Kuubalt koristama,
ka nõukogude saadik Bobrynin ning Samasuguse konfrontatsiooni loomi-välisminister
Gromõko pidevates ne nüüd, 3ÖÖ0 nõukogude sõjäväela-kokküsaamistes.
USjA soovib nõuko- se olemasolles Kuubal, tundub enne-gude
üksusest Kuubal lahti saada, aegne.
nõukogud kinnitavad, et need on seal Kahjuks hindavad USA poliitikud
olnud juba 17 aastat Selles tohüvab- SALT II lepet sedavõrd oluliseks, et
ohus on ainult Castrol õige juhus en- seda ei soovita vahetada olukorra
darekläamiks: V klaarimise vastu Kuubal. Kuuba ölu-
Asi on nii {äfotsaks puhutud, et kord võib nüüd aegaolles selgineda
president ilmus kõnega rahva ette ja iseenesest kui venelased saavad seda
ähvardab vastuabinõusid tarvitusele teha prestüzhi kaotamata. Teiseks
võtta, kui venelasedsaarelt ei lahku, võib seoses Kuubaga kerkida teisi ja
Vastuabinõude all mõtles president hoopis tõsisemaid vastolusid ja sel
1JSA relvajõudude pidevat lähedal- lekš juhuks on Washmgtonil tarvis
olekut revolutsioonilisele Kuubale tagavaraks ultimatiivseid seisukohti
koos nõukogude jälgimisega ka mu- Kuid kolmandaks SALT II lepe, kas
jäi maailmas, kus nad püüdlevad allakirjutatult või allakirjutamata
sekkuda. -V ori tükk tühist paberit eriti sellepä
On arusaadav, et N. Liidu ülbusel rasi, et teiseks osaliseks on Nõuko
puuduvad piirid ja nende hulka kuu- gude Liit.
lub ka 3000 relvastatud mehe ole- SALT II leppe ratifitseerimine
masplu Kuubal. Kuid enne kui äh- võib kujuneda USA-le koguni „rahus-vardada
USA relvajõu demonstratsi- tavaks unerohuks" ajal, mil N. liidu
ooniga Kariibi pürkonnas, peaks pre- relvastus endiselt käib. Ning lõpuks
sident teadma,nnlliseks kujunebte- võib USA administratsioon kord ka
ma aktsioon, kui venelased tema ise leida, et jõutasakaalu huvides N
nõuded ignoreerivad või koguni uusi Liiduga, on SALT II otseseks pidu-transporte
Kuubale saadavad. Kas Viks, kui tekib kiire tarvidus kä USA
läheb vene transportide torpedeeri- relvajõu paisutamiseks,
miseks või vaatavad ameeriklased Järjekordne olukord Kuubal näi
ainult toimuvat pealt? tab uuesti, et N. Lüt ei ole usaldatav
Enam efektiivne kui USA relvajõu leppeosaline ja ka majanduslike va-olemasolu
Kuuba piirkonnas on hekordade arendamine temaga on
SALT II leppe ratifitseerimise peata- N. Liidu polütiliste püüdluste otse-mine
kuni Nõukogude Liit mõistma seks toetamiseks. Majanduslikud va-hakkab,
et Washingtonil on tõsi ta- hekorrad venelastega, mis baseeru-ga.
Kuid Washingtonil bn ka teisi va- vad eelisolukorrale ja lõpmata kre-hendeid
varuks, et MöukogudeLütu dütidele, ei rikasta USA-d ega tema
korral^kutsuda. Nendeks vaheridi-elanMonda. Sest produktsiooniku-teks
on majanduslikud vahekorrad, lud ja kasumid, maksab kas USA
USA vili, tehnilised tellimised, tehno- rahvas maksude näol või riiklike lae-löogia
vahetus ja eriti Ameerika kre- nude abil, mis kunagi uuesti peab
'Siidid, mille abil Nõukogude Liit end tasuma rahvas. :
rikastada tahab. Nõukogude Liidu.poliitiline aktiiv-
3000 nõukogude meest Kuubal ei sus pärast Teist Maailmasõda on
moodusta mingit jõudu, mis ähvar- praktiliselt olnud sõda tuha all, mis
.-.'#aks.liSÄ-d!Tõsisemaks muutub kü- võib kord viia sinna, kus n^ailm
jsimus siis, kui hakkavad Kuubale seisab kolmanda maailmasõja ees.
tekkima moodsamad riinnakrelvad, ' * ^*
Fetrof, Blüthner, Forster, j.t.
Uued ja renoveeritud.
Kitarrid, akordionid ja teised.
MUUSIKARIISTAD
Patf&iadus. üüriisiim©.
Ottawa [raport
Ihouse of music Ltd.
Ont — Tel. 363-1966, 363-275®
§53 Qiseen St.W.; Toronto M5V2B6,
ABU AmEL TEEMAL
Tl RAI
Poola rahvusest Paavst Johan Paul II viibis ühes tänapäeva maailma
verisemas rahutuste koldes, Iirimaal, kus ta apelleeris IRA, salajase Põhja-lirimaa
vabastamise armee poole ja palus neid oma relvad maha panna
ja lõpetada vägivalda ja verevalamist. Paavsti poolt peetud messidel oli
ligemale pool Iiri .rahvast, tal oli «uur mõjui eriti noortele katoliiklastele,
kuid IRA teatas, et ta jätkab verevalamist. Ta viibis kuus päeva Ameerika
Ühendriikides, kus tä esines -Liitunud Rahvaste Organisatsiooni üldkogu
ees ja manitses 117 riigi diplomaati relvi maha pahema, rahupidama, inim­õigusi'
austama ja ebaõiglust kaotama. Oma esinemistes USA katoliiklas­tele
ta kutsus üles austama usulisi tõekspidamisi, kiriku eeskirju ja reeg­leid
ning pidama.au sees abielu. "- C
iiiifiiiiiüiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
[II
Vaatamata sellele, et Iirimaal \o-hutu
suured rahvamassid tulid igale
poole, kus paavst viibis ja eriti noo­red
katoliiklased olid paavstist ja
tema esinemisest vaimustatud ning
teda austati kui pooljumalat ei ole
loota, et IRA terroristid omi relvi
maha paneks. Selles konfliktis on
jõud ja tegurid, mis ei hooli paavs­tist
ja tema manitsüstest. \
Inglismaa on. protestantlik maa.
Iiri vabariik lõunas on katoliiklik.
Põhja-Iirimaal äga on enamuses mit-tekatoliiklased,
protestandid. Võit­lus
käib juba aastaid selle pärast, et
katoliiklik vähemus taotleb; et Põh-jalirimaa
liituks katoliikliku Iiri va­bariigiga.
Seda ei soovi aga Põhja-
Iirimaa mittekatoliiklik enamus,
sest neil ei ole siis seal enam mingit
tulevikku. lalise sõdurid on Põhja-
Iirimaal, et kaitsta sealseid mitteka
toliiklaši IRA salajase armee terro
ristide vastu. Mitutuhat inimest on
saanud juba surma selles terroris.
iLUSlSVNE ÄRüSÄAi
. BEN MALKIN,;
Canadian Seenel Ottawa kaastööline
•„Ämeerika Hääle1' eestikeelseid ja ilukõnele seda, kuidas asjad maa-šaateid
kuulatakse kodumaal ikka
veel kaunis usinalt J kuigi intelligent­si
esindajad on neis sügavasti pettu­nud.
Tudengid kuulavad juhuslikult:
ehk seekord on midagi hüvitavat
Eestist. Ja taas loobutakse. Noored
muigavad vanamoodsa saadete vor­mi
üle. On nad ju harjunud Soome
raadio ja Rootsi ringhäälingu hoopis
huvitavamalt ülesehitatud saadetega.
Ka Eesti raadio üritab anda järjest
enam saateid, mis oma vormilt mee­nutavad
JLääne-Euröopa paremat ta­set.
Sellepärast jääb AH 50-aastates-
. se ulatuv vorm tihti võõraks ning ka
igavaks tänänäeva eesti noortele.
Üldine pahameel valitseb eesti
uudiste vähesuse üle, 'kuna okupeeri­tud
Eest j on maa,: kus isegi tallinla­sed
ei tea sageli, (mis on sündinud
Tartus ja. vastupidi. Kodueestlased
usuvad, et Läänes teatakse kõike.
, Sellepärast eriline nördimus, kuna
sündmustest Eestis ei räägita. Psüh­holoogiliselt
on väga halvasti mõju­nud
see, kui tõesti midagi põrutavat
on toimunud ja kõik püüavad, siis
agaralt mitu päeva, järjest jänki-raa-diot
kuulata ja ometi mitte midagi
',.e'i tule"." .
Psühholoogiliselt on eestlaste mee­leolu
ja^ toonust tõstnud isegi
kaudsed vihjed toidupuudusele
ja teistele olukorda iseloomustavate­le,
arengutele — {„nad siiski teavad,
kuidas meil siin - on, nad ei unusta
meid!" Sertiste teadete kasinust ar­vestades
tuleks arvata,. et AH eesti­keelsete
saadete tegijad on vähe ko-
, düs* psühholoogia alal.
Senini liiguvad Eestis ringi jutud,
mida KGB .on agaralt levitanud, et
Riho Mesilane olevat Saksamaal au­todega
surnuks muljutud ^karistu­seks".
Vähesed on juhtunud kõne­alust
noormeest kuulama Vabadus-raadiost.
Ej suudeta uskuda, et seal
esinejaks on olnud ikka Mesilane.
,,Aga. miks .AH pole teatanud, et ta
elus on?" Teadlikumad on vaid imes­tanud,
miks pole leitud võimalusi
isegi 'kõrvallauses mainida, et Riho
Mesilane on elu ja tervise juures;
Rahvas on olnud pahane ka Asta
Türneri pikkadest heietamistest, mil­le
puhul' tihti lõpe-tatakse sedakorda
onu Sami kuulamine, ,,kuna sealt
niikuinii enam midagi ei tule". Ka
pikad mäjandüsülevaated on loetud
igavate kilda kuuluvaiks. Mäletan,
kuidas üks pikk heietav mittemidagi­ütlev
reportaazh eestlaste lasteaiast
US.A-s pahandas isegi kannatlikke
inimesi. ;
„Ameerika Häälest" soovitakse
kuulata vastukaaluks Eesti raadio
propagandale
ilmas, USA-s ja Eestis õn vaadatuna
Vabast Maailmast. Et seda rolli nõn­da
halvasti. täidetakse, teeb inimes­te
meele lihtsalt kurvaks.
Mõnevõrra elevust tekitasid Aa­rand
Koosi ja Tarmo Sepa saated,
mida eelistasid eriti kuulata noored.
Aarand Roosi usuvested ning lood
UFQ-dest ja muust põnevast andsid
kauaks kõneainet. Nende emotsio­naalsete
saateloikude mõjul arutle
sid töömehed lõunatunnil tihti maa­ilmaasju.
Kuulsin ise Tartus üht
sovhoosi partei juhti väitmas, et tu­leb
ka ikka rohkem Ameerika raa­diot
kuulata, muidu ei oskagi tööme­hele
vastu vaielda, ja siis võib veel
õigus tollele jääda.
Põletatakse ehitisi, mõrvatakse sõdu­reid
ja kõige viimati langes IRA ter­roristide
ohvriks krahv E. Mounl-batten,
tema sugulasi ja grupp ingli­se
sõdureid.
IRA terroriste toetavad rikkad iir­lased
USA-s ja mujal ning varusta­vad
relvadega Palestiina terroristid,
Liibüa diktaator koi. Kadaffi ning
Moskva. Kuid paavsti ristikäik aitab
selleks kaasa, et poolehoid IRA ter­roristidele
rahva hulgas väheneb.
Paavsti missioon Ameerika Ühend­riikides
oli vähe erinev. Ta apelleeris
Liitunud - Rahvaste Organisatsiooni
täiskogule ja manitses neid pidama
rahu. Pange maha .relvad ja lõpeta­ge
sõjad. Ei kunagi enam ühtegi sõ­da.
Austage inimõigusi ja kaotage
ebaõiglus oma riikides.
....Viimati esines Liitunud Rahvaste
täiskogu ees 14 aastat tagasi paavst
Paul. Seekordses Liitunud Rahvaste
Lähis-Ida tülikoldes rahu ja koos
tööd. ..' j
Kuid paavsti suurem ristikäik USA
kuues linnas oli määratud USA ka­toliiklastele,
keda on 25% kogu rah­vast.
Iseloomulik on, et viimased 20
tundi, kui ta viibis enne lahkumist
Iirimaal sadas ja sadu, halb, külm
ja vihmane ilm tervitas paavsti ka
siis kui ta Bostonis lennukist maha
astus ja traditsiooni järgi suudles
USA maapinda. .
Paavsti oli Bostoni . lennuväljal
tervitamas Ameerika Ühendriikide
esimene leedi Rosalyn Carter. Kuid
teda tervitasid soojalt ka senaator
Edward Kennedy ja isegi J. F. Ken
nedy lesk Jackie Kennedy-Onassis,
kes on USA katoliiklased. Kennedy'd
on iiri päritoluga ja toetavad IRA
terroriste.
Kõikjai kuhu ,paavst iganes läks
tervitasid teda USA-s suured, rahva­massid
ja eriti palju noori oli nende
| hulgas, näha. Kõik nad olid vaimus
tatud 59-aastasest poola päritoluga
Väga efektiivselt on mõjunud saa
teteemade, etteteatamine. Nii kuula- Organisatsioonis on 117-ne riigi dip,
sid dissidentide, arhiivi L e n ^
KGB kätte langemisest kõnelevat
lõiku • ka need, kes tavaliselt üldse
Ameerika Häält ei kuulagi, aga eel­nevad
jutud põnevast teemast tegid
oma töö. Rohkem kuulatakse raadiot
ka keeruliste rahvusvaheliste olukor­dade
puhul (Hiina^ kallaletunge Viet-nami-
le jne.).
Teadustajatest on eriti meeldiva
..•mulje: jätnud • •
kodueestlästele Tarmo . Sepp, Ive
Patrasson. Intelligentse ja kultuur­sena
mõjub ka Ilmar Mikiver. Asja­liku
ja tõsisena on köitnud kuulajaid
Jaak Teelahkme.,:.
Meeldivaks tähelepanuavaldi|sekS'
on arvatud uudissõnade usin pruuki­mine
— „nad on meie keele arengu­ga
kursis ja aktsepteerivad seda!".
Ilmar Külvet esineb küll soojalt ja
meeldivalt, kuid ei taheta rahul olla
tema ülevaadetega pagülaslehtedest.
Leitakse, et enamus teateist on vähe­ütlevad.
Vähesed ori huvitatud üksik­asjadest,
kuidas eestlaste kreveti-püügilaevale
sisse sõideti ja kuidas
see äri õitseb. Põhiliselt tahetakse
teada välisees11 aste suurtest kultuu­risündmustest,
raamatutest ja elust
kodumaal;(tegelikust olukorrast kol­hoosis,
kõrgkoolides, majanduses
jne.). Soovitakse, et 'laupäeval ja pü­hapäeval
pärast uudiseid käsitletaks
peamiselt olukordi Eestis, ja kom­menteerides
ja intervjuudes. Praegu
ne aeg olevat liialt lühike ja jutt kül­lalt
pealispindne.
Soovitakse kuulda põrandaalusest
kultuurielust ja väljavõtteid samiz-datist,
mida tutvustatud pagulasperioodil
kas.
Leidub ka isikuid (Mart Niklus,
Enn Tarto ja paljud teised, kelle ni­mesid
ei tahaks mainida),, kes leia
vad, et „Ameerika Hääle" eestikeel-mas
üle 2000 nende maailmariikide
esindajat. Seal on kristlasi, kuid seal
on ka muhameedlasi, hindusid, buda-usulisi,
juute, ateiste, kommuniste,
kes kõik kuulasid paavsti apelli ja
manitsusi. Ükski LRÖ komitee ei pi­danud
oma koosolekuid sel päeval.
Kuid vaevalt paavsti manitsus tel ön
mingit pöördelist mõju LRO konflik­tidele
ja lahkhelidele, sest ta ise väl­tis
otseselt puudutamast oma kõnes
kommunistlikke riike. .Kuigi'' taotles
sed saated peaksid läbi tegema põh­jalikud
reformid nii sisuliselt kui ka
vormiselt, et rohkem õigustada nen­de
kallite saateminutite eetrisse and­mist;
Kuulatakse ju tänapäeval „onu
Sami" saateid kartmatult ja isegi
avalikes kohtades, parkides, noorte
paavstist, kes rääkis slaavi aktsendi­ga
ingliskeelt. Kuid vaatamata sel­lele
sai ta luua rahvaga head kon­takti
.S^New/ Yorgis olles paavsti moötor-kaad
läbistas kõige vaesemad ja ma
hajäänumad linnaosad Harlemis ja
Lõuna-Bronxis. Kus on palju tühje
ja lagunenud majasid, palju tühje
platse ning kus elavad peamiselt vae­sed
mustad, töötud ja kuritegudega
tegelevad tüübid.
Oma esinemistes mitmes kohas
New Yorgis, Philadelphias, Chicagos
ja mujal paavst kutsus üles rahvast
vennalikult üksteist armastama. Ta
manitses aitama vaeseid ja kaotama
ebaõiglust, arendama inimõigusi ja
elama kristlikul kombel. Kuid tal oli
ka palju ütelda kiriku kohta. Ta üt­les,
et kirik ön täielikult vastu nais­soost
preestritele. Sellel ei õle mida­gi
tegemist inimõigustega, sest Ju­mal
ise on määranud, et preestriks
ja jumalasõna kuulutajaks: võivad
olla ainult mehed. Ta oli ka täielikult
.selle vastu, et preestrid abielluvad.
Ta esines tänapäeva maailma mo­raalse
juhina.
Ta nõudis, et kooselu mehe.ja nai­se
vahel ning seksuaalsed vahekor­rad
on lubatud ainult kiriklikus abi­elus
olles. Ta mõistis hukka abielu­lahutus
i ja uimastusainete tarvita­rnis
tj
Peaminister Clarki otsus loobuda
põhikirja, konverentsi kokkukutsu­misest,
mida ta varemalt oli kavatse­nud
pidada; käesoleval sügisel, jätab
palju ruumi väiksemate kokkusaa­miste
ja läbirääÖmiste pidamiseks.
Need läbirääkimised hõlma^sid ma­jandusprobleeme,
tervishoidu, immi­gratsiooni
või küsimust, kelle juris­diktsiooni
alla peaks kuuUpia kom-murifkatsioöu;
eriti raadio ja televi­sioon*
^eeÜ on küsimused, mida pro-vintsid
föde^aälvalitsusega peavä^
läbi arutama jä^pkkuleppele jõufl
ma. ;: .-; v--v. • /•
NN Põhikirjalikud konverentsid,
mida on järjekindlalt peetud alates
1968. aastast, pole meid sammugi
edasi viinud ega mingeid tulemusi
andnud. Uue põhikirja koostamine,
mida inglise parlamendi asemele
kontrolliks kanada parlament, on ik­ka
endiselt elusüvne.
Kanada on ainuke riik maailmas,
kelle põhikiri ehk põhilised seadu­sed,
on ametlikult võttes ühe teise
maa seadused, nimelt inglise omad.
British North America Act on briti
seadustik ja seda võib muuta ainult
inglise parlament. Muudatuste tege­misega
pole senini esinenud mingeid
raskusi. Briti parlament kinnitab au­tomaatselt
iga muudatuse, mis talle
kanada parlamendi mõlemi koj a
poolt esitatakse.
Kui see fakt, et kanada põhikiri on
ühe võõra maa seadustik, on omaet­te
täiesti ebanormaalne nähe, see ön
igand Kanada köloniaalaegšest mi­nevikust,
nagu seda on mitu peami­nistrit
Ottawas juba pikemat aega
rõhutanud. Et muuta põhikirja ka­nada
seaduseks, tuleks see nii muuta
või koostada, et provintside õigused
oleksid määratletud. Viimase 50 aas­ta
jooksul pole provintsid Ottawaga
suutnud põhikir j amuudatuste suhtes
kokku leppida, j
Kui näiteks BNA muduetakse öma
praegusel kujul kanada seaduseks
ja inglise parlament seda kinnitab,
siis võib edaspidi kanada parlament
seda oma äranägemise järele muuta.
Endine peaminister Pierre Trüdeau
ähvardas seda teha kui provintsid
uue põhikirja suhtes kokku ei suu­da
leppida. Kuid vastuseid provint-sivalitsustelt
ja ka rahva hulgast oli
säärane, et ta loobus sellest mõttest;
Kokkulepet provintsidega pn äär­miselt
raske saavutada. Liiga mit­med
provintsid soovivad omale veto­õigust
parlamendis arutusele tuleva­te
otsuste üle, kaks viimast provint­si
kes omale vetoõigust nõuavad on
Briti Kolumbia ja Alberta. Kuna
Quebec ja Ontario, arvestades nende
suurt elanikkonda, saaksid samuti
vetoõiguse, siis näib et parlament ei
suudaks enam ühtegi muudatust lä­bi
viia ilma suuremate raskusteta.
Viimase kümne aasta kestel on
provintsid Ottawale peale käinud, et
see osa oma võimust neile loovutaks.
Viimasel konverentsil ütles Saskat-chewani
peaminister Blakeney otse-selt
välja: „Mis siin praegu aset lei­ab,
pole midagi muud kui lehma­kauplemine."
.
Paar päeva enne oma surma ütles
John Diefenbaker ühes televisiooni
intervjuus, et see ei tähenda midagi,
et enamuse provintside peaministrid
on^ konservatiivid. Ta ütles: „Provint,
•sid, ükskõik:' siis kes juhtub olema
nende peaminister, on otsustanud
oma võimust kõvasti kinni hoida,
kõik muu näib olevat kõrvaline^'
See kõik muidugi ei tähenda, et
midagi ei saa ette võtta. Kuid muu­datused
võivad toimuda, aeglaselt,
pikkade aastate jooksul. Seda on ko­gu
aeg juhtunud, muudatused on
toimunud, vahest on põhikirja muu­detud,
vahest on põhikirjast lihtsalt
mööda mindud. Nii on kindlustused
provintside käes. Kuid 1944. a. sai
Ottawa provintside nõusoleku muu­datuste
tegemiseks töötatööliste_ ta­su
asjus. Seda tehti põhikirja muut­misega
legaalsel teel. Pensionid
peaksid kuuluma provintside juris­diktsiooni
alla, kuid Ottawa saavu­tas
provintsidega kokkuleppe ja nii
sai teoks vanaduspension. Canada
Pension Plan viidi ellu kõigi provint­side
nõusolekul ja BNA Actis tehti
vastav muudatus, mis lubab nüüd
Ottawal välja maksta lesepensione
ja surma korral ühekordset toetust
lesele see kõik aga oli originaal­selt
provintside õigus.
Neli aastat tagasi soovitas too­kordne
kommunikatsiooniminister
Gerard Pelletier föderaalvalitsuse
võimu provintsidega jagada raadio
ja televisiooni saadete osas. Ta lei­dis,
et provintsidel on kergem neid
saateid juhendada vastavalt oma
ühiskonna vajadustele. Seda näiteks
on võimalik läbi viia ilma põhikirja
muutmata.
Kuigi BNA ACt ütleb, et Kanada
välispoliitika peab olema sama, mis
Briti Impeeriumi oma, siis ometigi
on Kanada iseseisvalt oma välispo­liitikat
ajanud ja rahvusvahelisi kok­kuleppeid
iseseisvalt teinud alates
Esimese Maailmasõja lõpust. Põhi­kirja
paragraaf 16 ütleb, et valitsuse
asukoht peab olema Ottawa, kuid
viimastel aastatel on mitmed valit­suse
osakonnad koos ministritega
Hulli kolinud.
Põhikirja ignoreerimine nendel
juhtudel hea, kus ta praktiliselt läbi­viidav
pn, põhikirja muutmine ei te­kita
samuti erilisi raskusi kui seda
tehakse aste-astmelt vastavalt vaja­dustele.
Nii et võibolla praegune
moodus ongi parem, sest kogu põhi­kirja
muutmine või uue koostamine
on kahtlemata seotud suurte tülide
ja pahandustega.
USA suürsaädtkt
OBÄÄLSE ÜLEMVÕM TÄOTLEMINI
f OLI VÕIMALIK SÕJALIST!
Oma ametikohalt lahkuv Ühendriikide suursaadik Moskvas Malcolm
Toon arutas „Ameerika Häälele" antud intervjuus niitmesuguseid USA—
Nõukogude Liidu suhteid puudutavaid küsimusi.
vamassidele USA-s suur mõju.
•AJK
f
iusf
Ännes-HermannilÖ!-'-
STOKHOLM — Kuulnud poliitili­sest
protsessist Tartus Annes Her-koosviibimistel,
suvel kostab saade! manni (nüüd af Enehielm) üle, kus
väljakutsuvalt lahtisest aknast täna- 'talle mõisteti poolteist aastat Siberi
vale. Vastukaaluks on Eesti raadio vangilaagrit väljarändamissoovi' eest.
oma vikerprogrammis kavandanud Fabritseeritud süüdistati teda sõja­väe
tegevteenistusest kõrvalehoidmi­ses,
kuigi ta vastavat kutsetki pornud
saanud), otsustasid Nõukogude või­me
halvasti iseloomustava kohtuot­suse
suhtes Eesti NSV Ülemnõuko­gule
protesti ja pahameelt väljenda­da
hulk Stokholmis elavaid välis­eestlasi.
Protestiavaldusele oli alla
kirjutanud paarkümmend inimest.
Avaldus lõpeb järgmiselt: tahak­sime
uskuda, et ebaõiglane kohtuot­sus
tühistatakse Eesti: NSV ülem­kohtus,
kuhu Annes af Enehielm on
edasi kaevanud. Positiivne lahendus
Annes af Enehielmi kasuks vaid tões­taks,
et Eesti NSV võimud soovivad
ka tegelikkuses austada Helsingi
kokkuleppeid perede ühendamise
osas ja tunnustada inimeste õigust
talitada oma eetiliste tõekspidamiste
. . . • II '
järgi.
kaks saadet „Täna maailmas'.' just
samale ajale, kui lähevad ameerik­laste
kavad, mis vormiliselt jäävad
kommunistide propagandalähetus-test
mõneski suhtes maha.
_ Kas aga „Ameerika; Hääle" ees ti-keelsete
saadete toimetuses siiski mi;
dagi nii 'kiiresti muutub, arvestades
senist konservativismi.?^Pole. ju suu­detud
eetrisse sokutada teateid Ees­tis
alanud poliitprötsessidest, mis
on mõedud väljarändamissoovi aval-danute
karistamiseks ja tagasihoid­miseks,
kuigi need uudised on laialt
valgustamist leidnud pagulaslehtedes
ja avaldatud ka Vabadusraadio ees­tikeelses
kavas. Mis toimub amee­rika
Hääles"? Sellest on tõsiselt hu­vitatud
kõik vastutustundega eestla­sed.
'.; '
.Jüri Lina
Suursaadik Toon on suurte kose-mustega
diplomaat. Kuna ta. on pik­ki
aastaid teeninud USA esindajana
Kpigele vaatamata oli paavstil rähk' K T õ u k ° g u d e Liidus ja Ida-Euroopas,
tunneb ta neid piirkondi põhjalikult.
Pärast Teist Maailmasõda on ta vas­tavaid
ametikohte'' täitnud peagu
igas : Ida-Euroopas. riigis. • Ta oli
Ühendriikide suursaadikuks Prahas
aastatel pärast Nõukogude Liidu, in­vasiooni'
sellele maale. Ja viimased
kaks ja pool aastat on ta juhtinud
USA Moskva suursaatkonda.
Tooni arvates ollakse Nõukogude
Liidus, nagu Ameerikaski, sügavalt
teadlik koos-eksisteerimise va jadu
sest meie praeguses maailmas...
ja see arusaamine domineerib kõigi
nende mõtteid, kes osalevad valitse­mise
protsessis — .vaatamata nende
teistele isiklikele veendumustele.
Suursaadik. Toon, kes Ühendriikide
delegatsiooni liikmena osales stra­teegilise
ründrelvastuse piiramise
teise faasi läbirääkimistel — arvab,
et- SALT II leping on hea — et see
võib stabiliseerida ida : ja lääne va-de
mõtlemist — ja see ideoloogia jut­lustab
endiselt kommunismi lõplik­ku
võitu maailmas. Kuid suursaadik
Toon lisab:
,/Nad on hakanud aru saama, ei
selle põhilise sihi
globaalse ülemvõimu, taotlemine ei
ole enam võimalik sõjaliste vahen­dite
kaudu,
peamiselt seepärast, et minu arvates
nad on teadlikud Ühendriikide val­misolekust
otsustavalt kaitsta oma
elulisi huve, kustahes neid ohusta-takse
Nõukogude Liidu; või teiste
suurvõimude poolt. Seepärast kujun­davad
Ühendriigid ja' läänemaailm
efektiivse barjääri kommunistliku
ideoloogia leviku vastu jõu ning sõ­jaliste
vahendite abil."
Suursaadik Toon pühendas osa
oma intervjuust arutlusele küsimus-te
üle, mis puudutavad Nõukogude
Liidu praegust juhtkonda, jätkes
võiksid olla nende järglased, ülem­nõukogu
presiidiumi esimeest Brezh-nevi,,..
pn-; nimetatud „rahü meheks"
, r... 1+ ., J ..... - ühe teda hästi tundva ameeriklase -
behsi suhteid, j a viia edasiste sam- endise suursaadiku Averel Harrima-mudem
strateegilise relvastuse ni poolt. Toon kaldub nõustuma sel-
'kontr.o..lhmiseks. le hinnananan ^ ^ 1 , ^ • VT •. ie nmnanguga, markides, et see oli
Ta lisas, et tema an-ates Nõukogu- Brezhnevi „algatus või iüleustiK" •
:de Liit ei näi jälgivat teadlikku po 1 - s j g u s m s
lutikat tuuma-alaše ülekaalu saavu­tamiseks.
Tä hoiatab siiski enesega
rahulolekusse laskumise eest, ütel­des,
et Ühendriigid peavad selgeks
tegema sellise ülemvõimu taotlemise
ohtlikkust. Ta võtab arvesse fakti, et
kommunistlik ideoloogia mõjutab
ulatuslikult Nõukogude Liidu juhti--
nagu ta seda väljendab - mis sti­muleeris
USA-Nõukoaude Liidu
dialoogi. Kuid teised oleksid tõenäo-liselt
teinud, sedasama, kuna Nõuko-gude
Liidu poliitika on peamiselt -
asundame.jällegi - „maailmas valit-sevate
olukordade objektiivse hin­nangu
funktsioon, mitte niivõrra ühe
^ärg.lhk.3)
poliitl
peakcj
toetuj
nad tl
rad, sl
et või
kraat!
•Dei{
ette o|
avenül
Vaba
seal t|
gaanh
strantl
' ja va
paljiu
•muudil
de deil
•berikc
kohal
niseerl
nad >Ü
2 tund
Balti
pidi v|
tänaval
nud-'n«!
de -
iaid lil
üleav'
meeril l
siirdln]
vad ai
liikmeij
ja välij
Balti
olid üi
pranls
de and
Endel
Üdam)
sioonil
pooled
avaliku
ba mail
kasin
sellega!
mi de
poolh?
gruppi*
et KarJ
riaa sa
i—
nii isi ml
li seks si
tuleval
lisesf ä|
lus Tall
sõita
üfitusltl
Avo
tus Kai
suure ml
ole pai J
Kärava
kuid tn
kõigil p|
da on sl
majandi
vaielda)
kui ne|
toelava(
ga rahv!
la koosi
mel, et
lasteaa
lal oli 1
lased ti
damisesl
paviljoni
sama p|
tiheda ml
andmisel
mehe n
vSuursadl
järglanel
põhilisell
lispoliiti|
'.. Üheni
Malcoli
kohalt H
et tema.
'et ta sui
ees märki
henditegl
Liidu ju
mad liilj
..ja teistel
. Kuid
juhul kt
. vale elU
gude Lil
olek, .mij
kumaks
USA SL
lõdvendi
ühtlasi
koos mi
•majandu