Meie Elu = Our life, September 18, 1986

              NELJAPÄEVAL, 18. SEPTEMBRlt - THURSDÄY, SEPTEMBER; 18 Meie Elu" nrX|%jl
Published by Estonian Publishing Cc. Toronto Ltd., Estonian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4N2R6.
'Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaumr Toimetaja New
Yorgis EParming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J. USA.
Tel. (201) 262-0773.
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asüt. A. Weileri algatuseri950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada. - Tel. 466-0951.
„MEIE ELU" kpntor avatud kuulutuste ja;tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmäsp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p.l., teisip.
ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud kl. 9 hm.-1 p.l.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas l a . $43.00,6 k.^24.00,
3 k. $15.00. i) USA-sse 1 a. ^47.00, 6 k. $25.00, 3 k. J16.00.
® Ülemeremaadqsse 1 a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00. ®
Kiripostilisa: Kaiiadas 1 a. $28.50, a k . $14.25, 3 k. $7.00:
USA-|Sse 1 a. $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Õhupostilisa üle-meremaadesse:
1 a. $62.00, 6 k: $31.00, 3 k. $15.50. \
ÜKSIKNUMBER - 75$ '
KUULÜTUSHINNAD: 1 toll ühel veerul -
. tekstis $5.00.
Västlus Jaak Puusepaga
ühenduses on Jõud
TORONTO EESTI OHISPANK
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
' Aktsiaturgude tugevad kõikumi­sed
11. ja 12. septembril New Yorgi
ja Toronto börsidel andsid inves­teerijatele
hoiatuse fahvusvaheii''
se majanduse|äestabiliseerumi-sest.
Optimistid püüdsid seletada,
et tegemist on vaid aktsiaturu sise­miste
korrektuuridega, mis olid va­jalikud
liiga julgelt kerkinud akt­siaturu
hindade normaliseerimi­seks.
Ometi olid börsivõnked era­kordselt
tugevad ja pessimistid ei
saanud mööda börsikrahhi sünd­mustest
New Yorgi börsil 28. oktoo­bril
1929, millele jäijgnes kolme­kümnendate
aastate ülemaailmne
depressioon koos katastroofiliste
tulemustega.
Mis põhjustas septiembrikuu akt­siate
languse nüüd, selli^ üle ma­janduslikud
spetsid ikka veel mõt­levad
ja arutavad. Kuid julgemad
julgevad ütelda, et langus börsidel
ei puuduta väikest investeerijat.
Seda kõikumist tunnevad vaid suu­red.,
Ometi on kõik relatiivne. Sest
kaotus näiteks 100 tuhandelt dolla­rilt
on investeerijale sama oluline
nagu miljon dollari investeerijale.
Oktoober 28^ 1929,koos tulemus­tega
oli raske ka noores Eesti Vaba­riigis.
Püüdlused põllusaadusi rea­liseerida
välismaal katkesid, met-sasaadusi
ei ostetudljärsku enam,
tööštussaadusi oli mdil teistele vä­he
müüa, siseturg oli nõrk ja ei
suutnud osta. Tekkisid töötute hul­gad
ja neid püüdis valitsus päevast
päeva edasi aidata nn, hädaabitöö­de
korras. Nende ridade kirjuta­jana
külastasin hädaabitööiiste sa­dasid
,nn. Riia maantee algustööde
juures Ülemistel. Need olid vilet­sad
mehed, igaühelkaasas labidas,
kes tõstsid mulda kraavisüvendist
maantee muldkehale talvises vints­kes
tuules, et omale leivaraha tee­nida.
Ometi püüdis valitsus mehi
aidata, kes olid maailmakrilsi tõttu
Maad ja rahvad on nüüd palju
rikkamad, kuid ometi ei soovi ma­janduskriisi
keegi ka nüüd. Töötute
hulgad ei ehita enam labidaga
maanteid. Kuid töötuina riiklike
abistamiskassade büroodes sadan-dete
ja tuhandete kaupa seista de­moraliseerib
ka parima töötahte-
Kriisi. ^ei tekita ainult kaupade
puudus, vaid ka nejide üleküllus.
Näiteks „põliselt rikas põlhimaes"
kannatab nii ala- kui ka ületoodan-guist.
USA Põhja-Carolina farmer
jäi saagist ilma kogu suve kestnud
põua tõttu jp mõnelgi läheb talund
haamri alla, kuna ei jaksata tasuda
pang^võlgu, mis tekkinud seemne­vilja
ja masinate ostust. Kesk-USA
osariikides oli saak ülirohke, kuid
teravilja hinnad on rahvusvaheli­sel
turul langenud ja seda ei ole
kusagile panna. Ka siin lähevad
talud haamri alla.
Kanada valitsus suvatseb oma
farmereid subsideerida nende üm­berpaigutamiseks
maalt linnades­se,
mis sotsiaalselt muudab Kana­da
ühiskondlikku struktuuri, kuid
kahjustab kä Kanada põllumajan­dust.
Kanada aktsiaturg tegutseb
silmapaistvate ümberkujundamis-te
all. Juba nüüd kirjutab Davis
Frances, et Kanada on majandus­likult
omandiks üksikutele pere­kondlikele
gruppidele, kes kasuta­vad
suuremaid aktsiatepakette pa­berlike
mahhinatsioonidega, ilma
et nad toodanguliselt midagi oma­poolset
juurde annaksid.
Seal kus kapital on ülevõimu
haaranud, on valitsus oma regulat­sioonidega
tahaplaanile Jäänud ja
ei ole oma seadusandlusega suut>
nud olukorda vaos hoida. Kuidas
mõjustab see väikest investeerijat
ja säästude hoiustajat, tekib para­tamatult
küsimus. Kõigepealt on
väike investeerija jäetud suurkapi­tali
valitseda jäta kannatab aktsia­börsi
kõikumistest ülesse ja alla.
Väiksel investeerijal puudub iga­sugune
võimalus aktsiaturul oma
huvide eest hea seista. Ka tavaline
hoiustaja on kogu aeg kaotuses või
juba sellepärast, et valitsus hoiab
kunstlikult Kanada dollari kursi
madalseisus vaid selleks, et suur­kapital
saaks oma toodangut välis­maal
müüa hinnaodavuse pärast
Kanada hoiustaja 100 tuhande dol­lariga
ei oma rahakursi tõttu roh­kem
kui ainult 70 tuhat dollarit.
Meie kõik teame kuhu kadus üle­jäänud
30 tuhat doll^arit, mis peaks
hoiustajalolema; Kuid ometi ei
VANGOUVER (M.E.) jaak Puü-sepp
on maaklerifirma Pemberton,
Houston, Willoughby Vancouveri
osakonna viitsepresident ja hästif
tuntud majandusajakirjanduses
metsanduse analüütikuna. Kohates
Jaak Puuseppa „Mäeot8aI" Lääne­ranniku
Eesti Päevade rahvapeo
eeipeol, millest ta osa võttis LEF
peakomitee laekurina, vestles ta
„Meie Elu" kaastöölisega:
— ,,01ete majandüssajakirjandu-ses
hästi tuntud metsanduse analüü­tikuna.
Kuidas jõudsite niikaugele ja
mis tõi teid Vancouverisse?"
— „01en töötanud 20 aastat puu-tööstuse
analüüsiga. Töötades 15
aastat sel alal Torontos, leidsin et
puidutööstuses on tulevik peamiselt
Britileolümbias, kus on rohkelt met­sa
ja B.C. majandus on sellega tihe­dalt
seotud. Mulle on alati meeldinud
ilus loodus. Mu abikaasa elas siin
varem Ja mu õde elab Goldenis. Taht-,
sin elada kohas, kusön ilusad vaated
ja nii liitusin Pemberton,. Houston,
Willoughby maaklerifirmaga, mis on
suuruselt kaheksas Kanadas, kuid
kõige suurem Lääne-Kanadas."
— ,,Mida arvate puidutööstuse tu­levikust,
arvestades tehnoloogia
arengut?"
—„ Viimase 12 kuu jooksul on aset
leidnud kolm väga olulist asja majan­duselus;
1) USA ja Kanada dollar on
võrdselt langenud Saksa marga ja
Jaapani yen'i kõrval. Jaapani yeniga
ioguni 50% võrra. Maailma turul
müüakse paberimaterjali US dollari­tes.
Kui Saksa või Jaapani raha tõu-,
seb, on neil odavam puidukaupa os­ta.
2) Praegused protsendid on pool
sellest, mis need olid 982/83. aastal
ja 2% madalamad kui e ümisel aastal.
Kuna puidutööstused on seotud
suurte võlgadega, siis läheb palju
vähem sissetulekust võlaprotsentide
maksmiseks. 3) AaSv I 1982 oli nii
Põhja-Ameerikas kui .^a mujal maa­ilmas
majanduslik retsessioon. Ka-.
nada kompaniid kaotasid palju turgu
Ja raha, sest dollar oli siis väga kõrge.
Tuli vähendada produtseerimiskulu-*
sid. Puidumaterjali hind on tõusnud
ja nii saame kõrgemat sissetulekut.
Intressid on väiksemad ja saame pro­dutseerida
palju odavamalt kui seda.
suudavad teised riigid, nagu Skandi­naavia
riigid. Niikaua kui dollar on
madal võrreldes teiste riikide raha­ühikutega,
teenime hästi."
ECINKIGE LASTELE PANGAARVED!
ESIMENE $20.00 ARVEL ON MEIE»
POOLNE KINK
Sgulformatsiooniks helistag®
465-4659
avatud esmasp.-reede 10:00-3:
Toisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
Aktuaalsel teemal:
Tagasi- ja edasivaade
a?"
STREIK
— ,,Kuidas on lugu streiki
— ,,Tegelikult streigivad saeveski­te-
ja metsatöölised. Neile on paku­tud
ühe-aastane leping. Tööliste
ametiühing sõdib selle vastu. Kom­paniid
tahavad saada õigust metsa
lõikamist välja anda erakompaniide-le,
kus töötavad töölised väljaspool
unioni. Traditsiooniliselt käib töölis­te
tingimuste kauplemine keskse or-
Puusep „Mäeotsal".
Foto — V. Johanson
ganisatsiooni kaudu. Anietiühing on
aga teinud kokkuleppeid halvas olu­korras
olevate firmadega väljaspool
seda keskset organisatsiooni. B.C.
„Labor Code" kohaselt on õigus töö­liste
nõudmisi kaubelda ainult selle
keskse organisatsiooni kaudu ja vii­mane
on nüüd unioni kohtusse vii­nud.
Union, aga rõõmustab, et on
saanud kiilu vahele ajada kompanii­de
ja keskse organisatsiooni vahele.
Kui kohus lõpeb ametiühingu võidu­ga,
mis muide juhtus USA-s, siis
tuleb see kompaniidele kasuks.
Kompanii võib siis öelda, et ta ei taha
enam unioniga tegeleda ja saab nii­moodi
kaubelda kõige soodsama le­pingu
töölistega."
AKTSIAD TÕUSEVAD
— ,, Kuidas on lood puidutööstuste
aktsiatega? On neid soovitav osta?"
— ,,Praegu on puidutööstute akt­siad
turu esikohal. Veel on võimalik,
et need tõusevad 30% võrra." MacMil-lan
Bloedell võib tõusta kuni $50,
Crestbrook kuni S20, B.C. Forest ku­ni
^23, Canfor kuni $24, jne. Kõige
suurem puidufirma on Uus-Meremaa
Fletcher Challenge."
— ,,Kuidas on tegevusega eesti
ühiskonnas?"
— ,,Ajapuudusermitte just meeldi­vad.
Expo puhul on meil palju küla­lisi
ja olin ka puidutööstuse konve­rentsi
„chairman". Sellest võttis osa
üle 200 delegaadi üle kogu maailma,
neist oli 75% USA-st. Nii jääb mul
väga vähe aega ühiskondlikuks tege­vuseks.
Mul on aga väga hea komitee
härrad Eilau, Püss ja Kivisild], kes
hoo itseb tegeliku töö eest. Alguska-pita
i on meil vaja $20.000. Vaja on
spoilisoreid, et programme läbi viia ja
Lääneranniku Eesti Päevi hästi nau­ditavaks
kujundada", lõpetas meie
tuntud metsanduse analüütik Jaak
Puusepp.
V.J.
Mnm Mulroney ja tema valitsus
on korduvalt saanud sarjata vastas­rinna
poolt rahvarahaga pillavalt
ümberkäimise pärast ja mõne tema
ministri karjäärile sai saatuslikuks
Ps-. ANDRUS voim
teatab, et teda on rakendatud CENTRAL HAIGLA juurde kirurgia
. osakonna juhatajaks.
Nende Ülesannete täitmiseks asub ta ümber Orillia^st Torontosse,
kus avab oma kirurgi praksise:-
311 Sherbourne St.
Vastuvõtt kokkuleppe kohaselt ainult arsti, soovituse kaudu;
ESTATE SERVICES LTD.,
32S Moo7Q Ävenu®, Toconi^®
. kontoris 424-4900
kodus 751-1296
Asjaolud olid mõnevõrra teistsugu­sed
26 aastat tagasi, kui riigil veel nii
suurt võlakoormat kanda polnud na­gu
praegu ja kui peaministri kohal oli
üks teine tory, John Diefenbakerr
kellele Mulroney oma austust ja lu­gupidamist
ei keela. Kui Diefenba-^
keri ajal alamkoja liikmed üles
tõstsid nende palkade tõstmise küsi­muse
(palgad — $8.000 aastas pluss
$2.000 kulude katteks — olid muut-matuina
püsinud 1954. aastast saa­dik),
siis võttis Dieferibaker seda
nagu mingit skandaali. Just nagu
oleks see mingi patutegu, kui üks
poliitik oma^^gevuse eest tasu saada
eeldab. Loomulikult oli peaministri
palk parlamendiliikme omaga võr­reldes
tunduvalt kõrgem, kuid neid
kahte ei saa kõrvutada, kuna peami­nistri,
kui tegeliku riigipea töölaad ja
kohustused on seotud suuremate ku­ludega,
rääkimata peaministri resi­dentsi
majandamiskuludest.
Kuni a. 1950-ni olid peaministrite
peavarjuprobleemid nende oma mu­reks.
Mackenzie King kasutas maja,
mille Lady Laurier temale oli päran­danud,
R.B. Bennett elas toas Nr. l io
Chateau Laurier' hotellis ja Louis St.
Laurent'1 oli üks kahetoaline üüri-korter
ja nii tillukene, et madam St.
Laurent'1 muud kohta tema omakee­detud
moosipurkide hoidmiseks ei
leidunud kui oma voodi a l l
Ametlik peaministri residents sai
teoks a. 1950, kui riik $140.000 eest
Austr^falia riigi käest ostis ära nende
ülemkomissari endise residentsi 24
Susseji Dr. ja tarvilikud ümberehitu-setööd
läbi viis. Louis SL Laurent
nõustus sinna üle kolima ainult tingi­musel,
et tema maksab residentsi
majandamiskulude osaliseks katteks
oma poolt $5.000 aastas, mis vastas
tema tegelikele kuludele üürikorteris
elades.
DIEFENBAKER KANDIS KULUD
Diefenbaker jätkas seda traditsi­ooni
ja kandis isiklikult kõik kulud,
mis ühenduses mitmesuguste vastu­võttudega
parlamendiliikmeile, ka­binetile
ja parteikaaslasile. Ta tegi
kõik, et mitte võlgneda kellelegi mi­dagi
Kui üks Montreali tööstur talle
ühe nahkse reisikohvri kingiks saatis
tema eelseisva maailmareisi puhul,
siis läkitas ta selle kinkijale tänuga
tagasi. Omale jättis ta ainult mõned
h^easoovlike inimeste poolt saadetud
pisikingid, nagu näit. pakikese ko-sher
küpsiseid Wellandist, Ont.» või
omatehtud vorstikesed ühelt talupe­renaiselt
Leroyst, Sask. Pole kaht-ust,
et tema isiklikkude ja riigi huvi­de
konfliktiprobleemid mõnevõrra
ihtsemad olid, kui Sinclair Stevensi
omad tänapäeval. Tollal ei olnud riigi
autot peaniinistri käsutuses. Kui Die­fenbaker
21. juunil 1957 läks ameti
vannet andma peaministri ülesan­desse
astumise puhul, siis sõitis ta
kindralkuberneri juurde • taksoga.
Järgmise kahe kuu jooksul kasutas ta
tarbekorral oma autojuhile kuuluvat
Chevrolet'd ja ostis siis endale ühe
väikse Buicki. Tollal kehtiv tasu-
Kaks aastat tagasi — Olümpia­mängude
ajal tõusis Los Angelesest
võitlushüüd otse Nõukogude Liidu
vastu. See oli julge samm, uudne ja
üllatavalt mõjuv. Aktsioon kajastus
Ühendriikide meedias, ulatus rah­vusvahelisele
foorumile ja vihas­tas
pööraselt venelasi. Aktsioonil
oli märkimisväärne järeldus — see
sai Nõukogude sportlaste välja­tõmbamise
ettekäändeks Olümpia­mängudelt
Milline propaganda-võit
meile! Balti rahvaste poolt
alustatud aktsioon pahandas mui­dugi
Ühendriikide vasak-liberaal-seid
demokraate, russofiile, anti-nukesid,
rahuahneid ja tänava-
|jööblit. Nõukogude vahekord
Ühendriikidega tumenes mõne
varjundi võrra. Meie ja teiste kan­natanud
rahvaste võitluses vaba­duse
röövliga — üks tähtis lahing
oli võidetud.
Aasta tagasi — toimus Baltimerel
nn Vabadusristlemine. See oli hästi
mõjuv oma piltlikkusega, väga näh­tav
selgitustöö laiale maailmale vaa­tamiseks
ja teadmiseks, et Kirde-ehk
Põhjaida-Euroopas on
ikka veel valusaid probleeme lõpe­tamata,
mfda kõik vägevad ja väge­vamad
kipuvad ära unustama või
püüavad maha salata, et mitte ärri­tada
kurja vene karu või seda näljast
haikala, kes Rootsi sadamate vetes
ringi luusib. Vabadusristlemine oli
julge provokatiivne samm, laetud sõ­jaaegse
pingega — et kas õnnestub
või mitte? Nõukogude lärmist ja mõ­ningaist
ähvardusist hoolimata —
see ettevõte viidi võidukale lõpule.
Rünnak meie vabaduse anastaja vas­tu
— üks lahing oli jälle võidetud.
Sel aastal — tehti Musta Lindi
Päev. See suurepärane mõte kostis
üle kontinentide. See mõte suutis
äratada kohalike ja internatsionaalse
meedia tähelepanu ja anda isegi mõ­ningaid
sümpaatseid lauseid, mida
me nii vähe kuulnud oleme. Nõuko­gude
sidumine Hitleriga ja möödu­nud
sõja ning 100 miljoni inimese
hävingu (sekka arvatud osakene —
Holocaust) sissejuhatava akti taas
esiletoomine — oli tubli tabamus
Nõukogude renomeele, mis aja jook­sul
on uuesti ülekullatud, liiga magu­saks
ja ilusaks tehtud. Nõukogude
katsed aktsiooni halvustada, vaenu-õhutamiseks
tembeldada ja vastu-demonstratsioone
korraldada — ei
suutnud suuremat takistada eduka
rünnaku läbiviimist — üks lahing oli
jälle võidetud.
OTSESED RÜNNAKUD
Eelnimetatud ideede andjad, kava­de
rakendajad,-kaasategijad ja mit­meti
abistajad on ära teeninud pagu-lasrahvaste
tänu ja kiituse. Need olid
Eesti-Läti-Leedu ja teiste algatusel
teostatud esimesed rünnaklahingud
meie vaenlase vastu, mis tema maru­vihaseks
muutsid ja sellega tõestasid,
et löögid olid tabanud. Nende aktsi­oonidega
seoses oleme kahtlemata
saavutanud mõningaid väikseid pro-pagandavõite
laias maailmas ja ka
Ühendriikides, kus valitsuse ja kong­ressi
meelemuude on kogu maailma
tulevikule ülima tähtsusega.
Eestlaste ja teiste pagulasrahvaste
ridadest on tõusnud palju ilusaid
ideid, mitmeid on praegugi liikvel.
Ent suur o'sa neist on kadunud jälgi
järele jätmata, kuna need on olnud
kas mõõdetelt liiga väikesed, rahvus­likult
killustatud, liiga pinnapealsed,
liiga šovinistlikud või diskussiooni, re­solutsioonide,
trükiste või isiklike
suhete soetamisega — oma esialgse
eesmärgi saavutanud. Meie tegevus
on olnud ootajate ja otsijate tegevus;
meie tegevus on olnud vaatlejate,
mitte võitlejate tegevus. Ülekaalu­kalt
oleme, iga rahvas omaette, pin­gutanud
et oma rahvast-laialt tutvus­tada,
iseseisvust, õigustada, osaks­saanud
ülekohtu üle kaevelda ja abi
paluda õiguste taassaavutamiseks.
Kuid midagi ei ole mõjutanud lääne­poolset
meediat, ega valitsuste sam­me,
peale mõne tühise lubaduse.
Viimase kolme aasta jooksul —
igal aastal on nüüd juhtunud midagi,
mis on jätnud jälgi ja äratanud laie­mat
.tähelepanu. Igal aastal on Balti
rahvaste eestvõttel tehtud otsene
rünnak meie vaenlase vastu (umb-,
määrase udukogu — globaalse kom­munismi
— asemel).
JÄRGMISEL AASTAL
Mida teeme järgmisel aastal? Prae­gu
on maailmas üks ja ainuke kisen­dav
rinne Nõukogude vastu. See
asub Afganistanis. Kuigi see maa on
meie kodumaast väga kaugel, rahvas
ja nende usk meile võõrad — siiski
oleks vaja meie relvavendlus afgaa­nidega
maailma fookusesse tuua.
Eks jätka ju mujahideenid sedasama
võitlust, mida meie metsavennad
viiekümnendatel aastatel pooleli pi­did
jätma.
Sel ajal oli Läänes väga vähe neid
valitsusi,.mis meie metsavendade jät­kuvat
sõda Nõukogude vastu teadsid
või mõistsid. Sel ajal oli ka armastus
,,Onu Joe" vastu sügav ja täiesti pi­mestav.
Praegune olukord on hoopis
teistsugune. Kõik riigid ja rahvad
teavad ja mõistavad olukorda Afga­nistanis.
Neile kõigile peame nüüd
meenutama, et just samasugune elu-surma
peale võitlus käis aastaid
Nõukogude Liidu teises servas ja
käib praegugi veel vaiksel mõõdul
linnades ja ülikooli seinte vahel
Mujahideenid on oma visadusega
võitnud kogu läänepoolse maailma
rahvaste ja valitsuste tähelepanu ja
sümpaatia, ning kujunenud sel moel
— maailma vabaduse sümboliks.
Mujahideenid ei tohi sÕda kaota­da!
Nende võit on primaarse tähen­dusega
ka meile, sellepärast peaks
meie nende võitlust toetama korjan­dustega,
avalike aktsioonidega,
rongkäikudega ja kõikvõimaliku
propagandaga — Peame olema ära­tavaks
eeskujuks mõistmatule ja loi­ule
maailmale.
Kas me ei võiks järgmisel aastal
kavandada - Afganistani päeva?,
HEINO RIGA
määr, $2.000, sõidukulude katteks
pärines aastast 1931, kui Bennett rii-gikulude
vähendamise eesmärcisa
peaministri kasutuses oleva auto ära
andis ja ühest takso-firmast telefo­nist!
järele päris, kui suur on auto
kasutamise aastaüür.
Kui Diefenbaker pärast 1958. a.
valimisi Bermudasse puhkusele len­das,
siis maksis ta Transpordiminis­teeriumilt
üüritud lennuki erst $175
tunnis. (Osa sellest kulust võttis par­tei
oma kanda).
MACKENZIE KING SOOVITAS
PALGATÕUSU
Kui Diefenbaker pärast tory'de tol­leaegse
volituse lõppu pensionile läi­nud
oleks, siis saanuks ta kehtivate
normide pojal pensioni ainult $3.000
aastas. Mitmete tema eelkäijate käsi
poleks niigi hästi käinud. Sir John A.
Macdonaldil polnud mingit vara ja
tema lesk sai ara elada ainult tänu Sir
Johni sõpradele, kes selleks $69.000
olid kogunud. Macdonaldi järglane,
Alexander Mackenzie oli nii vaene,
et kui tal878 a. valimistel kaotas, siis
oli tal ainult selletõttu võimalik Ing­lismaale;
minna arstiabi saama, et
tema parlamendikaaslased reisikulu-de
katmiseks korjanduse toime pa­nid.
Sir Wilfrid Laurier jättis oma
lesele $163.684, kuid umbes 60% sel­lest
tuli riigi annuiteedist, mille tema
sõbrad talle olid ostnud.
R.B. Bennett seevastu, kes poliiti­ka
areenile astus jõuka mehena, jättis
maha umbes poolemiljonilise naelster-lingilise
päranditombu. Mackenzie
King aga üllatas kõiki oma $700.000
suuruse testamendiga, kuna kogu
oma eluea oli ta kaevanud vaesuse
üle. 30. juunil 1948. oma viimasel
päeval alamkojas, kus ta oli 21 aastat
tegutsenud, kõneles ta tulevaste pea­ministrite
palga tõstmise kasuks.
Võttis aega, mis võttis, kuid Mac­kenzie
King, see vigurivänt, võib ra­hus
oma viimset und jätkata, teadmi­ses
et tema manitsust on kuulda
võetud.
».Meie Elu" nr. 38
Ba
aktsil
Toeti
käi]
Möödunud nädi
tos ÜRO Aktsiooni
se koosolek esimi
hatuseL Koosole]
siooni jätkamise
küsimusi. Peale
liikmete võttis ko(
Hsi nõuandjana oj
ÜRO-aklsiooni.
rast Kanadas jn teii
koosolekul ülevaat
rand, esitades ka. ij
nekuid aktsiooni j
tusallkirjade kogu]
sioonile on käigus
driikides ja on hill
Austraalias. Rootsj
seal kavatsetakse
tada sügisel.
KA BELGIAS
Hiljuti ühinesid
eestlased. Nagu E|
esinaine pr. L. Dill
nikomiteele teatall
siooni väga tereli
sellele omapoolsl
kaasa aidata. Kuil
arv > on väike, lo(
mat toetust kohalil
gast. Eriti tunneva
tele kaasa ja on|
, demonstratsioonii
flaamid. Belgias!
aktsiooni näiteks
kirjade korjandusi
ja nad paluvad lä
allkirjade lehte, \\\
Inglismaalt pai
laste Ühingu esiij
saata neile 25 korjl
remal arvul selgitj
2220 ALLKIRJA
Kanadas oli a
koosoleku ajaks tl
toetusallkirjade lel
kirjaga. Toronto(
VABADUSFONlI
Sel aastal
koguda
ülemaailmse
di sihiks on viii
käesoleva aasta
larile. Selleks qi
109.867 dcl. lisal
19.045 dollarile,
nini olnud ncl
ÖttoLuttor(USi
mas sama suur,
(USA), H. Mihkj
Rihard ja Marinj
Kanadost on
Albert, Eesti Rai
nadas, Aleksani
vat, Maakondlil
deko Raiend ja
Maakondade
käesoleva aasta)
vait:
Harju ~ $4.361
ne -1.108, PotsI
1.561, Saare —
Valga - 743, Vii
— 2.572, Võru
Helli
• 9
Gaidlipkond
avakoondus toi|
sept. kell 10.00
ja noorteruumil
soovivad astudj
de või vanemal
võtta seda teai
meie avakooni
Hellakeste kJ