1984-07-19-10 |
Previous | 10 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL 19. ^^ilh THURSDAY, jULY 19 „Meie Elu" mr. 29 (1794) 1984
Georgina vald, kus elab üle poole
tuhandele eestlase, tähistas Kanada
Päeva ettekannete Ja võistluste-
Suri Rochesteri vamm
Iffihvapillide Orkester eestlane Hilda Karklin
sisustas Georgina Valk 26. aprillil suri Rochesteri lähedu-ses
Penfieldi puhkekodus Rochesteris
elunev vanim eestlane, Hilda Karklin
91-aasta vanuses* Matiisetalitus
toimus Penfieldis matusemajas ja
muldasängitamine White Heaveni
kalmistul suure hulga Rochesteri
eestlaste ja Torontos elunevate sugulaste
osavõtul. Hilda karklin oli
Akeerika koguduse liige ja matuse-taiituse
toimetas selle koguduse õpetaja.
Jäi^elhüüde kadunule ütles Rochesteri
eestlaste nimel Abel Pintson.
jHilda Karklin, ne. Udikas, oli sün-dijiud
Pärnus märtsis 1893. a. Tema
9Q|a. sünnipäeval käisid suur enamus
Rochesteri eestlasi teda tervitamas.
äflilda Karklin oli üks neist vähestest
vanemaist elusolevaist eestlas-test,
kes Pärnus noore gümnaasiumi
õpilasena olid pealtkuulajate ridades,
kui Pärnu linnapea Hugo Kuus-ner
Eesti Vabariigi väljakuulutamise
Manifesti rahvale etteluges. Tema
tulevane mees, Itn. Alfred Karklin oli
selle roodu komander, kes Manifesti
ettelugemise ajal oli Endla teatri ees
ülesrivistatud ja kellega Hilda hiljem
abiellus.
. Vabadussõjas oli Itn..Alfred Karklin
2-se jalgväe polgu ühe roodu komander,
kes langes 12. augustil
19i9.a lahingus Marienhauseni juures
läti küttipolkude vastu võideldes.
Ltn. Karklin on posthuumaanselt
vääristatud 3-da järgu Vabadusristiga.
Hilja Karklin lesestuna, kasvatades
oma tütart, elas läbi pikki aastaid
eestlaste kannatustee ja suutis anda
oma tütrele hea hariduse. Ta elas
Rochesteris oma tütre ja väimehe
Ellen ja Eric Lepiksaare perekonnas.
Lühemat aega viibis Penfieldis puhkekodus,
kust asetati igavesele puhkusele
üks palju kannatanud Eesti
ema.
Puhka rahus kallis Hilda Karklin.
EVALD RAID
Pühapäevakski, juuliks oli kava
täitma palutu'd ka Eesti Rahvapillide
orkester. Orkestri esinemisest oli ka
juttu eesti ajalehtedes, mis korraldaja
vallavolikogu liikme, pr. Sheperd'i
informatisooni kohaselt, pidi toimuma
Georgina vallamaja {Civic Cent-re)
juures,niis osutus aga valeks, sest
tegelikult toimus see Suttoni alevi
näitusväljakul. Kuna informatsiooni
eesti ajalehtedesse panija K. Mei-poom
sai sellest teada alles püha-
, päeval enne lõunat,siis oli paranduse
tegemine yõimatu. Orkestri juhile 0.
Haamer'ile sai K. Meipoom veel teatada
Torontosse telefoni teel ja peale
selle sõitis ta Georgina vallamaja
juurde,' et juhatada sinna sõitvaid
eestlasi õigesse kohta.
Orkestri \ esinemine pidi algama
kell 2 p.l. kuid lükati 15 min.edasi ja
vahepeal korraldati loterii, mis venis
aga väga pikale ja tüütavaks. Inimesed
kes olid tblnud tribüünile istuma,
et orkestirt kuulata, tüdinesidpäikese
käes istumisest ja hakkasid lahkuma,
et varjulisemat kohta otsida. Lavale
jäi veel paarsada inimest, nende hulgas
saja eestlase ümber.
1 Teadustaja hr. Sheperd rääkis mik-rafoni,
et varsti esinevad eesti tantsijad,
seda korrates pidevah nii kaua
kui temale selgeks tehti, et eestlased
ei tantsi pillidega, vaid mängivad
neid. ' '
Orkester alustas bravuurselt Porilaste
marsiga, mängis veel mitu tuntud
viisi ysöades vahepeal tugevate
aplausidel osaliseks. Lõpuks mängiti
„Kaugel, kaluga on minu kodu',' kus
A. Tuvikene solistina kaasa laulis.
Lugu oli hoogne ja kutsus ka inglis-keelt
kõnelevaid kaasa laulma.
Lõpuks teadustaja tänas orkestrit
ja ta juhti, mi^ kutsus esile tugeva
aplausi;. Paljud tundsid huvi eesti
rahvapillide ^kohta ja pärisid nende
kohta andmeid mida ka orkestrijuht
ja liikmed-lahkelt andsid.
J.S-gi
1534. aastal ületas prantsuse me-resõita
Jacques Cartier kahe laevaga
Atlandi ookeani. Otsides jäbi-pääsuteed
lääne poole.maandus ta
Gaspe poolsaarel St. Lawrence'! jõe
suudmes ja kuulutas sealse ala
Prantsusmaa omandiks. SgHe
sündmuse 450. aastapäeva tähistamiseks
andsid Kanada ja Prantsusmaa
välja ühesuguse mälestusmärgi.
Margipilt mõlemal margil on
identne, erinev on ainult maa nimetus
ja margi hind — Kanadas 32
centi ja Prantsusmaal 2 franki.
Margid trükiti Prantsusmaal, Kanada
väljaande tiraazhiks on 22
Mõlemad maad tähistasid sgda
sündmust erimarkide väljaandmisega
ka 50 aasta eest, kui maabumisest
oli möödunud 400 aastat. Prantsuse- .
mark näitab samasugust Cartier' pii- -Vastava otsuse langetas Rahvusva-ti
ja esimest korda esineb see portree Eeline Olümpiakomitee' 1981. Seda
ühel varajasel Kanada margil 1855 tähistasid korealased kohe oma esi-aastast.
Sest see on ainuke teadaolev mese olümpiamärgiga, seega seitse
pilt sellest mehest. Ja seegi on küsi- ^^^^^^ ^"^^ mängude algust!
musmärgi all. Ei ole vaidlematult MargisõpradeU Euroopas on tul-
Idndlaks tehtud, et pildil kujutatud nudjärelpärimisi, et kas Kanadas ka
isik on Cartier. ilmub midagi olümpiamängude pu-
See on teine juhtum Kanada posti- ^^"^ "^^^ toimuvad otse siinse
ajaloos, et ühe sündmuse puhul an- -p^^ külje. all. Seekord mitte. Nelja
takse välja samasugune mark mõne aasta eest. Lake Placid'is toimunud
teise riigiga. Esimest korda toimus talimängude puhul, andis Kanada
ALEKSANDER KIVI
see 1959. aastal St. Lawrenee'i meretee
avamise puhul, kui USA mälestusmärgi
pilt pii täpselt sarnane
Kanada omaga.
USA OLÜMPIAMÄRGID
ILMUNUD
Maikuu alguses laskis USA posti-valitsus
välja oma kuuenda ja viimase,
neljast 20-cendisest margist
koosneva olümpiasarja, samuti 13-
cendise franko-postkaardi (kaart sis-postivalitsus
välja ühe erimärgi. Los
Angelese suvemänge, kui palju suurema
ulatusega ja tähtsusega sündmust,
on otsutatud aga ignoreerida.
Võibolla tehakse seda sihilikult.
TORONTO ILMA
fUUBELIMARGITA
Teatavasti tähistab Toronto tänavu
oma n.ö. pärislinnaks (city'ks)
saamise 150. aastapäeva. Juubelipi-dustusi
toimub mitmesuguseid, kuid
Silja Ottas Austraaliast valiti ballil „MiBs Esto^ks".
SUURTE KOGEMUSTEGA
EUROOPA RÄTSEP
õmbleb
KVALITEET-MATERJALIST
naistele ja meestele
KOSTÜÜMID ©MANTLID
©ÜLIKONNAD
OLD MILL TAILORS
. 1 Riverview Gardens (Bfoor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4
Tel. 416/769-9535
^ Rudi H. Schnelder
setrükitud margipildiga). Esimene filatelist otsib asjatuh postmarki, mis
sari ilmus umbes aasta eest ja kokku jäädvustaks seda sündmusti^Suured
oh selle aasta jooksul välja antud 24
marki, kolm kaarti ja üks aero-Ülemaailmne
Välis-EestI
Kunstinäitus
^ tegelased Ottawas nähtavasti ei pea
• seda tähtpäeva küllalt kaalukaks uue
© 9. juunil lõpetas Erik KiviAtlantas
Georgia Institute of Technologia
Bachelor of Aerospace tehnoloogia
inseneri ja armee lennuväe ohvitseri
kraadiga l:(onorõpilasena. Heade õp-petulemustena
ta saineljaastase kooli
lõpetamiseks stipendiumi ja töötab
juulist alates kuni järgmise aasta-märtsini
Eglin lennubaasis, Panama
Citysjennuväe mehaanilises laboratooriumis.
Märtsist alates Reese lennubaasis,
Lubboc,Texsases,pilootide
treeningul. EHk Kivi lõpetas 1983.a..
suvel paaritcuulise pilootide kursuse
Oxios Armee lennubaasis.
• Atlanta läheduses, Tucker High-schooli
lõpetas honor õpilasena
Andrea Lyn Kivi 7. juunil. Hea õpilasena
saab ta stipendiumi edasiõppimiseks
Wanderbilt Universitys,
Nashvilles, Tennesee.
Andrea Kivi on olnud Ducker koolis
väga he|a õpilane ja on osavõtnud
koolis mitmesugustest üritustest ja
klubidest. Ta valiti oma kooli iluduskuningannaks
ja „Miss Tiger'iiks".
Ta pilte ja kirjutisi on ilmunud mit-
BM)4BM><a»(>4XM)<3II><MD»<)«E><>aE»<>«C><HnM>«»<i
Võidupiletid Seedriorul
Suvehari 1984, 7. juulö Seedriorul
toimunud loteriil võitsid järgmised
piletid: Pilet no. 251 — S300.00, no.
689 — S150.00, no. 945 — ÜJSO.OO.
Võidud saab kätte: Rein Voltre, 2899
Gouncil Ring, Mississauga, Ont. L5L
1K9.
mes kohalikus ajalehes. Ta on olnud
kooli student counsifis ja mitmes teises
(kuue) õpilasorganisatsioonides
tegev ja aktiivne ja auhindade võitja.
Eric ja Andrea Kivi on insener Arvi
ja Jane Kivi lapsed, kes omavad kodu
Atlanta läheduses Stone Mountaini
läheduses De Kalb countys.
Nende perekondliste sündmuste puhul
veetis ka Penfieldis N.Y. elunev
Aleksander Kivi pikemat aega ja Arvi
abikaasa vanemad Stanley ja Mar-garet
Nelsonid, kes elavad FordDod-ge
lowas, Atlantas, oma laste perekonnas.
gramm. Tundub üsna suure hulgana,
kuid tegelikuh on USA postivalitsus
olnud kogujate vastu armulisem ja
vähem raha nõudvamaks. Kui paljud
teised maad. See selgub, kui neid
numbreid võrrelda markide jnaarvu-dega,
mida teised olümpia mänge
korraldavad maad on välja andnud
viimase 20 aasta jooksul. 1964. a.
Jaapan — 25 marki ja 7 suveniirplok-ki,
ig68.a. Mehhiko — 40 markiia 5
plokki, 1972.a. Lääne-Saksa — 25
marki ja 3 plökkiv 1976.a. Kanada -
35 marki ilma plokkideta. 1980. aas-margi
jaoks — või pole Toronto linn
ise olnud asjast huvitatud ega vastavat
soovi avaldanud.
Päris tühjalt see juubel siiski mööda
ei lähe. Nimelt on grupi asjahuvi-
Uste algatusel ja finantseerimisel res-tatureeritud
Toronto esimene postkontor
oma algses asukohas, 260
Adelaide St. East, seega üsna lähedal
all-linna südamikule. Nüüd pooleldi
muuseum, pooleldi postkontor,
saavad külastajad sealt välja saata ka
kirju ja kaarte. Need varustatakse
postitempliga, mis on koopia 150
tal ületasid venelased kaugelt kõik aastat tagasi Torontost kasutusel ol-need
arvud ligemale 100 ühikuga. nud templist - suur kahekordne ring
Ka ajaliselt on ameeriklased olnud ning selles sõnad Torontos U.C. ja
kõige viisakamad. Kõik teised ülalni- •
metatud maad hakkasid oma olüm-piamarke
väljalaskmajubaS—4 aastat
enne mänge. N.ö. rekord selles
suhtes on aga Lõuna-Korea käes.
kuupäev. U.C. on lüliend sõnadest
Upper Canada, Ontario provintsi selleaegne
nimi.
Üks erimark Torontost on siiski
olemas. See ilmus 1967. aastal, kui
1988. aasta suvemängud toimuvad linn tähistas üht teist juubelit - 100
teatavasti nende pealinnas Soulis, aastat Ontario provintsi pealinnaks.
• e NÄDALA RISTSÕNAD
1^
Ameerika ida-euroopsi etsiiline konverents (American Eest European
EtUnic Conference või AEEEC) tähistas oma 10-dat aastapäeva piduliku
õhtusöögiga. Osavõtjate seas olid Ühendriikide välisministeriumi „depu-ty
assistant secretary — Bureau of European Affairs" Mark Palmer,
Madriidi GSCE ülevaate konverentsi USA delegatsiooni juhataja Max
Kampdlman, Ameerika Hääle direktor Kenneth Y. Tomlinson ning President
Reagani assistent Faith Whittlesey.
Fotol ükslaudkond: vasakult Ameerika Hääle Läti osakonna juht* Irene
Karulis, Eesti osakonna juht Karl Laantee, ToomasRikken, Eesti Rahvuskomitee
Ühendriikides liige ja Eesti Vangistatudya6adusvõitle jäte Toimkonna
aktivist Mari Ann Rikken, ja Balti ja Ungari Laua Ohvitser USA
välisministeriumis John Zerolis. ERKU oli üks AEEEC asutaja organisat-
Bsiiti Ameerika Komitee kaudu.
Põikread: 1. Metsamari, 5. Vilets,
jõuetu, 9. Omaaegne tuntud maiustuste
vabrikTallinnas, 10. Läbematu,
kärsitu, 12. Eesti sõjasahgar II maailmasõjas,
13. Eesti ajaleht paguluses,
14. Eesti teatritegelane Kanadas
eesnime esitäht ja nimi, 16....kajakas
- lind. 19. Rünnak, 21. Paenduvus,
elastsus, 25. Ohus liikuma, 26 Eesti
kunsti suurmeister, 27. Suvine riietusese,
inglise keeles, 28. teatud viisil
niisutama. 29. Saatemeeskond.
30. Maa-ala elanikega täitma
Püstread: 1. Rootsi kirjanik, 2 Iisraeli
Uus peaminister, 3. ÜSA osariik
4. Tehku lahti, 6. Vedel kütteaine 7
Auaste eesti sõjaväes, mitmuses' ö'
Teadaanne ajalehes, 11. Munadest
valmistatud toit, 15. Rahaühik mõnedes
maades, 17. Väikelinn Tartu»
maal, 18. Maitsev järeltoit, 20. Tule-mäe
avaus, 22. Täitumata soov, 22.
Unelm, 23. Ühe saareriigi pealinn,
24. Lõputa, 26. Martin Lutheriga seotud
linn Saksamaal,
LAHENDUS
•smjoyw '92 'B;BSIO 'n
'BIIUBJM/ez 'smsiujQ 'ZZ 'W^BBJ^ '03
')lÖ0>lUUBd '91 '8lSBnB>I 'LI 'JBBUIQ
•Sl 'H81UI0 'Il 'snjninn^ -g 'paqaui
'uiisuag '9 'nSBAy 'BUBipui
•e 'JiuiBqs 'Z 'Swqop^ T :pB8jjsnd
•BmBjsnsv -oe '^Jp^^sg '^z
'BÜiis^Jd 'QZ 'sjJOiis 'LZ ' I P J UM '9Z
'BUiBpuai '92 'sn>i|ON 'XZ ' W I V '61
'nJ9BN '9T 'ajpuv'H "f^X '"13 'ei
•niBdiiH 'Zl 'njBuug 'OI 'UBmpuBJe '6
Esto paljude näituste hulgas
omas küllaltki tähelepandava koha
väliš-eesti kunstnike näitus. Esto
Peakomitee programmis 0'Keefe'i
teatrimaja allkorrusel restorani
kõrvalkäigus.
See oli zhüriinäitus. Kuid sellele
vaatamata oli esitatud rekordiline
arv teostusi — 286 tööd 76 kunstnikult.
Zhürii sõelale jäi neist vähem
kui pooled — 134 tööd 55
kunstnikult. Viimane arv täienes
näituse toimkonna poolt eripöör-r
dumisega kümne nimekama kunstniku
poole, kes lisandasid 30 tööd.
Nii võis kujuneda näitus 164-numb-rilisjeks,
esitatud 65 kunstniku
poolt. Kandvam osa õlis, vesivärvis
ja akrüülis (126 tööd), skulptuuri 12
ning gravüüre ja monotüüpiaid 26.
edasi statistikas mehi ja naisi peagu
võrdselt (34:31). Enamik Kanadast
(25) ja USA-st (20), Rootsist 7,
Austraaliast 4, Saksamaalt 3, Prantsusmaalt
2, ning Soomest, Belgiast,
Taanist, Hispaaniast igast üks esineja.
Näituse avamisajäks oli publikut
kogunenud, meid ja võõraid, 300
piires. Tervitas näitusetoimkonna
juhataja Lia Holmberg, kes tutvustas
oma kaasaaitajaid Maret Ra-sinsi
ja Koidu Vasila't, edasi näituse
avajat linnanõunik Tony 0'
Donahuet, kes oma sõnavõtus rõhutas
eestlaste panust Toronto linna
kultuuripalgesse ning nüüd oma
Esto'ga Toronto linna 150. aasta
juubelile.
Külaliskõneleja R.C.A. liige ja
vanima Kanada kunstiorganisat-siooni
OSA president, Ruth Tulving,
esitas tiheda ülevaate eesti kunstist,
eriti vabas maailmas ning puudutades
meie maa okupatsiooni ja
seal vabaloomingu piiramist.
Tiheda selektsiooni zhüriirdr. Olga
Berendsen ning väljaspoolt tun-
:ud kunstiteadlasedkriitikud David
Blackwood ja }ames Thornton oli
teinud küllaltki ühtlase valiku.
Esines meie paremik, kel rahvusvaheline
reputatsioon ning nende
kõrval teisigi meile tuntud nimesid,
nooremad ja vanemaid paguluses
omandatud kunstiõpingutega.
Märgatav ka nende teatav ühine
kuuluvusjoon meie oma pärimustesse,
mida küll võiks vahest Seletada
nende esinemistulemusena eesti
ühiskonnale ja sageli koos teiste
kunstnikega. Puudusid äärmuslikud
jooned. .
Keskse tähelepanu osalistena
võiks pidada vanameistreid Eric
Haamerit ja Endel Kõksi (f ) ning
neile sekundeerijaid Andres Kin-gisseppa,
Hardu Kecki, Ruth Tul-vingut,
Vida Juse, Aino Järvesoo,
Anu Uustalu, Abel Lee, 0. Timmas,
realistlikku Maret Maiste, Ilmar
Vallner, John Tanner, Sirje
ja teisi. Skulptureist Ants Vomm,
Adele Ulm Augustas ja Eric Konze.
Teise korruse 20-25 väljapanekust
võinuks enamik ära jääda, väljaarvatud
). Tanneri, M. Alti ja veel
mõne üksiku tööd.
Kokkuvõttes senistest ulatuslikumatest
näitusist üks paremaid.
Märkimist väärib hea kataloog,
milles igalt väljapanijalt reproduktsioon,
autori eluloo ja väljapanekute
loetelu ning hindadega,
(kõrgem hind 95000 Aing õige mitmed
$1000 kuni $2000 piires). l • . R.A..
Kirev kava foorumis
Esto '84 avatseremooniale Ontario
Place Forumis järgnes kirev kava
..Introducing" nime all.
Teadustajateks olid Ain Söödor ja
Tiiu Leek, mõlemad tuntud nimed
TV ekraanilt, esimene Toronto
CBCst ja teine Los Angelesist.
Võibolla esmakordseh võis meie
publik tutvuda elukutselise teadusta-miskunstiga.
Eriti nauditavaks kujunes
Aifi Söödor, vaba ning huumoriküllane
väljendusviis.
Esimeselia esinesid 18 tütariast
„Idla" võimlemisgrupist Rootsist,.
kes võtavad osa olümpiaadis.
Urmas Kärner New Yorgist esitas,
enda kitarri ja „Kaja'* orkestri saatel
kaks lõbusat pop-muusikalist laulu.
„Kassari" rahvatantsijad Rootsist
esitasid paar tantsu ning Ell Tabur
New Yorgist esines kahe lauluga.
Stokholmi Eesti Noortekoor, Jaan
Seim'i juhatusel, esines kahe lauluga,
mille jkrel koomik Rein Ruus
Chicagost esines huumoriga eestlaste
nimede mgliskeelsest hääldamisest.
Bass-bariton Andres Raudsepp
Torontost esines temale omase jõulisusega
kahe lauluga.
Moodsa naisvõimlemise „emaks"
nimetatud Evelyn Koop andis lühiseletuse
praegu eksiteeriva võimle-misvoolu
vahel. Idla alustas Rootsis
rütmilise võimlemisega 1945.a., mil-
Hne vool on kestnud ja arenenud
tänapäevani. 1964.a. sai alguse võist-lusvõimleriiise
haru,, või vool. mis
nüüdon üle maailma levinud ning sel
aastal kuulub ka olümpiamängude
kavasse.
. Evelyn Koop'i käe all treneeritud
„ Kalev Estienne" tütariate grupp esitas
enne rütmilist ja hiljem võistlusvõimlemist.
Vahepeal esinesid võistlusvõimlemise
soolodega Siiri Paul
Montrealist ja Kathy Tihane Torontost.
,,Kaja" orkestrit juhatas Allan
Liik.^eskava kunstiliseks pühiks oli
AnneTüll.
Eeskava lõppes ühislauluga „Ma
vaatan paadist kiikriga...". _^
UUS HELIPLAAT
NOORUSE ARMASTUS^^
laulab HARJO TARI • orelil GEORG ILTAL
Müügil„Meie Elu's" ja eesti ärides.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 19, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-07-19 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840719 |
Description
| Title | 1984-07-19-10 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
NELJAPÄEVAL 19. ^^ilh THURSDAY, jULY 19 „Meie Elu" mr. 29 (1794) 1984
Georgina vald, kus elab üle poole
tuhandele eestlase, tähistas Kanada
Päeva ettekannete Ja võistluste-
Suri Rochesteri vamm
Iffihvapillide Orkester eestlane Hilda Karklin
sisustas Georgina Valk 26. aprillil suri Rochesteri lähedu-ses
Penfieldi puhkekodus Rochesteris
elunev vanim eestlane, Hilda Karklin
91-aasta vanuses* Matiisetalitus
toimus Penfieldis matusemajas ja
muldasängitamine White Heaveni
kalmistul suure hulga Rochesteri
eestlaste ja Torontos elunevate sugulaste
osavõtul. Hilda karklin oli
Akeerika koguduse liige ja matuse-taiituse
toimetas selle koguduse õpetaja.
Jäi^elhüüde kadunule ütles Rochesteri
eestlaste nimel Abel Pintson.
jHilda Karklin, ne. Udikas, oli sün-dijiud
Pärnus märtsis 1893. a. Tema
9Q|a. sünnipäeval käisid suur enamus
Rochesteri eestlasi teda tervitamas.
äflilda Karklin oli üks neist vähestest
vanemaist elusolevaist eestlas-test,
kes Pärnus noore gümnaasiumi
õpilasena olid pealtkuulajate ridades,
kui Pärnu linnapea Hugo Kuus-ner
Eesti Vabariigi väljakuulutamise
Manifesti rahvale etteluges. Tema
tulevane mees, Itn. Alfred Karklin oli
selle roodu komander, kes Manifesti
ettelugemise ajal oli Endla teatri ees
ülesrivistatud ja kellega Hilda hiljem
abiellus.
. Vabadussõjas oli Itn..Alfred Karklin
2-se jalgväe polgu ühe roodu komander,
kes langes 12. augustil
19i9.a lahingus Marienhauseni juures
läti küttipolkude vastu võideldes.
Ltn. Karklin on posthuumaanselt
vääristatud 3-da järgu Vabadusristiga.
Hilja Karklin lesestuna, kasvatades
oma tütart, elas läbi pikki aastaid
eestlaste kannatustee ja suutis anda
oma tütrele hea hariduse. Ta elas
Rochesteris oma tütre ja väimehe
Ellen ja Eric Lepiksaare perekonnas.
Lühemat aega viibis Penfieldis puhkekodus,
kust asetati igavesele puhkusele
üks palju kannatanud Eesti
ema.
Puhka rahus kallis Hilda Karklin.
EVALD RAID
Pühapäevakski, juuliks oli kava
täitma palutu'd ka Eesti Rahvapillide
orkester. Orkestri esinemisest oli ka
juttu eesti ajalehtedes, mis korraldaja
vallavolikogu liikme, pr. Sheperd'i
informatisooni kohaselt, pidi toimuma
Georgina vallamaja {Civic Cent-re)
juures,niis osutus aga valeks, sest
tegelikult toimus see Suttoni alevi
näitusväljakul. Kuna informatsiooni
eesti ajalehtedesse panija K. Mei-poom
sai sellest teada alles püha-
, päeval enne lõunat,siis oli paranduse
tegemine yõimatu. Orkestri juhile 0.
Haamer'ile sai K. Meipoom veel teatada
Torontosse telefoni teel ja peale
selle sõitis ta Georgina vallamaja
juurde,' et juhatada sinna sõitvaid
eestlasi õigesse kohta.
Orkestri \ esinemine pidi algama
kell 2 p.l. kuid lükati 15 min.edasi ja
vahepeal korraldati loterii, mis venis
aga väga pikale ja tüütavaks. Inimesed
kes olid tblnud tribüünile istuma,
et orkestirt kuulata, tüdinesidpäikese
käes istumisest ja hakkasid lahkuma,
et varjulisemat kohta otsida. Lavale
jäi veel paarsada inimest, nende hulgas
saja eestlase ümber.
1 Teadustaja hr. Sheperd rääkis mik-rafoni,
et varsti esinevad eesti tantsijad,
seda korrates pidevah nii kaua
kui temale selgeks tehti, et eestlased
ei tantsi pillidega, vaid mängivad
neid. ' '
Orkester alustas bravuurselt Porilaste
marsiga, mängis veel mitu tuntud
viisi ysöades vahepeal tugevate
aplausidel osaliseks. Lõpuks mängiti
„Kaugel, kaluga on minu kodu',' kus
A. Tuvikene solistina kaasa laulis.
Lugu oli hoogne ja kutsus ka inglis-keelt
kõnelevaid kaasa laulma.
Lõpuks teadustaja tänas orkestrit
ja ta juhti, mi^ kutsus esile tugeva
aplausi;. Paljud tundsid huvi eesti
rahvapillide ^kohta ja pärisid nende
kohta andmeid mida ka orkestrijuht
ja liikmed-lahkelt andsid.
J.S-gi
1534. aastal ületas prantsuse me-resõita
Jacques Cartier kahe laevaga
Atlandi ookeani. Otsides jäbi-pääsuteed
lääne poole.maandus ta
Gaspe poolsaarel St. Lawrence'! jõe
suudmes ja kuulutas sealse ala
Prantsusmaa omandiks. SgHe
sündmuse 450. aastapäeva tähistamiseks
andsid Kanada ja Prantsusmaa
välja ühesuguse mälestusmärgi.
Margipilt mõlemal margil on
identne, erinev on ainult maa nimetus
ja margi hind — Kanadas 32
centi ja Prantsusmaal 2 franki.
Margid trükiti Prantsusmaal, Kanada
väljaande tiraazhiks on 22
Mõlemad maad tähistasid sgda
sündmust erimarkide väljaandmisega
ka 50 aasta eest, kui maabumisest
oli möödunud 400 aastat. Prantsuse- .
mark näitab samasugust Cartier' pii- -Vastava otsuse langetas Rahvusva-ti
ja esimest korda esineb see portree Eeline Olümpiakomitee' 1981. Seda
ühel varajasel Kanada margil 1855 tähistasid korealased kohe oma esi-aastast.
Sest see on ainuke teadaolev mese olümpiamärgiga, seega seitse
pilt sellest mehest. Ja seegi on küsi- ^^^^^^ ^"^^ mängude algust!
musmärgi all. Ei ole vaidlematult MargisõpradeU Euroopas on tul-
Idndlaks tehtud, et pildil kujutatud nudjärelpärimisi, et kas Kanadas ka
isik on Cartier. ilmub midagi olümpiamängude pu-
See on teine juhtum Kanada posti- ^^"^ "^^^ toimuvad otse siinse
ajaloos, et ühe sündmuse puhul an- -p^^ külje. all. Seekord mitte. Nelja
takse välja samasugune mark mõne aasta eest. Lake Placid'is toimunud
teise riigiga. Esimest korda toimus talimängude puhul, andis Kanada
ALEKSANDER KIVI
see 1959. aastal St. Lawrenee'i meretee
avamise puhul, kui USA mälestusmärgi
pilt pii täpselt sarnane
Kanada omaga.
USA OLÜMPIAMÄRGID
ILMUNUD
Maikuu alguses laskis USA posti-valitsus
välja oma kuuenda ja viimase,
neljast 20-cendisest margist
koosneva olümpiasarja, samuti 13-
cendise franko-postkaardi (kaart sis-postivalitsus
välja ühe erimärgi. Los
Angelese suvemänge, kui palju suurema
ulatusega ja tähtsusega sündmust,
on otsutatud aga ignoreerida.
Võibolla tehakse seda sihilikult.
TORONTO ILMA
fUUBELIMARGITA
Teatavasti tähistab Toronto tänavu
oma n.ö. pärislinnaks (city'ks)
saamise 150. aastapäeva. Juubelipi-dustusi
toimub mitmesuguseid, kuid
Silja Ottas Austraaliast valiti ballil „MiBs Esto^ks".
SUURTE KOGEMUSTEGA
EUROOPA RÄTSEP
õmbleb
KVALITEET-MATERJALIST
naistele ja meestele
KOSTÜÜMID ©MANTLID
©ÜLIKONNAD
OLD MILL TAILORS
. 1 Riverview Gardens (Bfoor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4
Tel. 416/769-9535
^ Rudi H. Schnelder
setrükitud margipildiga). Esimene filatelist otsib asjatuh postmarki, mis
sari ilmus umbes aasta eest ja kokku jäädvustaks seda sündmusti^Suured
oh selle aasta jooksul välja antud 24
marki, kolm kaarti ja üks aero-Ülemaailmne
Välis-EestI
Kunstinäitus
^ tegelased Ottawas nähtavasti ei pea
• seda tähtpäeva küllalt kaalukaks uue
© 9. juunil lõpetas Erik KiviAtlantas
Georgia Institute of Technologia
Bachelor of Aerospace tehnoloogia
inseneri ja armee lennuväe ohvitseri
kraadiga l:(onorõpilasena. Heade õp-petulemustena
ta saineljaastase kooli
lõpetamiseks stipendiumi ja töötab
juulist alates kuni järgmise aasta-märtsini
Eglin lennubaasis, Panama
Citysjennuväe mehaanilises laboratooriumis.
Märtsist alates Reese lennubaasis,
Lubboc,Texsases,pilootide
treeningul. EHk Kivi lõpetas 1983.a..
suvel paaritcuulise pilootide kursuse
Oxios Armee lennubaasis.
• Atlanta läheduses, Tucker High-schooli
lõpetas honor õpilasena
Andrea Lyn Kivi 7. juunil. Hea õpilasena
saab ta stipendiumi edasiõppimiseks
Wanderbilt Universitys,
Nashvilles, Tennesee.
Andrea Kivi on olnud Ducker koolis
väga he|a õpilane ja on osavõtnud
koolis mitmesugustest üritustest ja
klubidest. Ta valiti oma kooli iluduskuningannaks
ja „Miss Tiger'iiks".
Ta pilte ja kirjutisi on ilmunud mit-
BM)4BM> |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-07-19-10
