1984-07-19-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
lational himtr of caa;>äa
CollectiÄn Developraeiit 3?aReJ
seet
Second Class Mail Registration No. 1354.
Nr, 29 (1704) 1984 NELJAPÄEVAL 19. JUULIL - THURSDAY,JULY 19 XXXV aastakäik
MANIFEST
Tuhanded eestlased^kes on kogunenud Torontosse üle kogu
vaba maailma Neljandatele Ülemaailmsetele Eesti Päevadele,
kindlalt ja üksmeelselt deklareerivad, et vabadus, rahvaste
iseseisvus ja inimõigused on tsiviliseeritud rahvaste kõ^
gemateks ideaalideks. Kuigi nende ideaalide rakendamine on
kirjutatud Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,
Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverentsi lõplikku akti, ja
paljudesse teistesse rahvusvalistesse lepingutesse, siiski
need rahvusvaheliselt aksepteeritud põhimõtted ei ole leidnud
rakendamist Eesti, Läti ja Leedu rahvaste suhtes, ebaseaduslikult
okupeeritud N. Liidu poolt. ,
Eesti rahva sooviks on olnud oma pika ajaloo jooksul ja ka
praegu elada vabaduses ja rahus. Eesti saavutas oma iseseisvuse
1918. a. Teda aksepteeriti iseseisva riigina terve maailma
poolt ja ta oli täieõiguslikuks liikmeks Rahvaste Liidus.
Kurikuulsa Molotov-Ribbentrop pakti otsesel tagajärjel
Nõukogude sõjajõud okupeerisid Balti riigid, murdes mitte-kallaletungilepingud
nende maade vahel. Selle tagajärjeks
kujunes sadantate tuhandete eestlaste, lätlaste ja leedulaste
vangistamine, mõrvamine ja deporteerimine vene sunnitöö
Eestlased mõistavad hukka:
9 eesti rahva pidevat venestamist, meie ajaloo võltsimist ja
eestluse süstemaatilist hävitamist;
% eesti keele sihikindlat asendamist vene keelega;
®^ mitte-eestlaste pidevat sissevoolu soodustamist Eestisse,
sellega kaasuvate eelistega pärisrahva arvel;
® eesti loodusvarade ja majanduse hoolimatut ekspluateerimist
N. Liidu huvides, arvestamata eesti rahva vajadusi;
# nende eestlaste tagakiusamist ja vangistamist, kes Nõukogude
seaduste alusel nõuavad poliitiliste, sotsiaalsete,
kultuuriliste ja usuliste põhiõiguste rakendamist.
Eestlased avaldavad oma siirat tänu kõikidele lääne-riiki-dele,
kes oh järjekindlalt keeldunud tunnustamast Balti riikide
ebaseaduslikku liitmist N. Liitu ja kes toetavad Balti
rahvaste õigustatud taotlusi vabadusele ja iseseisvusele.
Eestlased kutsuvad üles vaba maailma rahvaid toetama
kõikide vahenditega Leedu, Läti ja Eesti rahvaste pürgimust
vabadusele, õigusele ja iseseisvusele.
Su üle Jumal valvaku.
„Esto Visioon** ligi 14.000-le
Konservatiividejerakonna liider, opositsioonijuhtErianMulrone^f kõnelemas raekoja ees eestlaste Vabgdusnõu^lusel Foto — S. Prsem
Neljandad Ülemaailmsed Eesti Päevad 100-aastaseks saanud sini-must-
valge lipu all kujunesid suurimaks eestlaste kogunemiseks
Vabas Maailmas.
Pidustused, milledele elasid kaasa ksi^ljud mitte-eestlased, olid
(osavõtjate arvult rekordilised — ligi 20.00{9 Vabadusnõudlusel, umbes
10.000 rongkäigus, 14.000 koos tegelastega „Esto Visioonil", ligi
MO Laulupeol, umbes 6000 rahvapeol.
Esto '84 lõppes pühapäeval ja deklameeriti õnnestunuks, olles
külvanud eestluse vaimu ja ergutahud selle viljelejaid mitmel mand-di.
Nädala kestel kinnitati ühiselt usku meie maa ja rahva paremasse
alevikku ja esitati vabadusnõue avalikkusele.
Kuigi korraldajate poolt ei oldud
©tte nähtud varajast kogunemist
Queen^s Pargist väljuvale Vabsi-dusrohgkäigüle^
oldi^ juba siiski
looduslikult kaut^isse parki kogu-
Eietud varakult, et olla köhal eestlaste
suurimale vabadusnõudluse-le
paguluses, mille kolonnide pikkus
tõendas järjekordselt eestlaste
ürgset vabadusiha.
Võiks esile tuua noore ema väljendust,
kes oli oma väikeste lastega
saabunud ja kõige nooremat sõidutas
vankris kaasa teadmisel, et
olgu tema noor võ^^ sellest osa võtmas
ja saagu see
EONGKÄIK
Rongkäik oli jaotatub nelja kolonni.
Esimene oli asetatud Queens Pargi
ringtee lääneossa, mille juhiks oli'
A. Lehari ja see hõlmas orkestrit, loosungeid,
rahvatantsijaid ja välismaid
tähestikulises järjekorras: Austria,
Austraalia, Argentiina, Belgia, Brasilia,
Briti, Hispaania, Holland, Island,
Prantsusmaa, Rootsi, L.^äne-Saksa-maa,
Shveits, Soome, Taani, Uus-
Meremaa, Venetsuežla ja 3 lahtist
emadele ja lastele ipäärätud mootorsõidukit.
Rongkäike (hakkas liikuma kell
11.10 Wellesley tänavat pidi Yonge
tänavale, sealt kuni Queens'ini, kus
pöörduti läänide raek^jaesisele väljakule.
Kõige eeis sammus Vabadus-rongkäigu
juht August Jurs koos Esto
'84 embleemi ja esimehe Tponjas
Metsalaga, meie vaimulikke, Free-dom
For Estonia loosungite ja lippude
kolonn, mida kandsid skautlikud
noored Arnold Kukk'e juhtimisel.
> Sellele järgnes esimene kolonn. Teine
kolonn väljus Ülo Tamre juhtimisel
kell 11:22, mille peas olid EVÜ-s
sõjamehed ja balti veteranide esindused
oma lippudega. Lätlasi esindesid
nende Keskkomitee esimees Tali-valdis
Kronbergs ja Edmunds Ozols,
kuna leedulasi juhtis nende Sõjaveteranide
Kanada esimees Stanley Jo-kubaitis.
Neile järgnesid USA osariikidest
osalenud rahvuskaaslased tähestikulises
järjekorras'Joann Saarniidu
pooh valmistatud plaketite järele,
millised domineerisid kogu rongkäiku
ning jätsid ühtlaselt meeldiva vaa-tepildi.
Kolonni lõpus oli Ontario
dekoreeritud mootoryeok.
Kolmas kolonn väljus Harald Lem-beri
juhtimisel kell 11:30 ja hõlmas
ta laulukoore, kus osavõtjate arvult
domineerisid mees, nais- ja segakoorid,
kes oma ühtlase riietuse tõttu
jätsid hea mulje. Laulukooride järele
olid rivistunud tähestikulises järjekorras
Kanada provintside esindused:
Alberta, Briti Columbia, Mani-toba,
New Brunswicki, New Found-land,
Nova Scotia, Northwestern
Territory, Saskatchewani, Quebecki
t. Kõiki nende rivistusi eraldasid
eriplakatid, milledele järgnesid lahtised
sõiduautod ..missidega". Noored
neiud kutsusid esile aplause, milledele
„ missid" vastasid käeyiibetega. See
kolonn andis kireva vaatepildi, mitmete
niaakondade rahvarõivastega.
Kuna ilma oli üldiselt soodne, ei
olnud kogu rongkäigu vältel ühtegi
„rivist väljakukkumist". '
Neljas/kolonn alustas liikumist
Adar Voode juhtel kell 11:37 ja sinna
olid rivistunud akadeemilised organisatsioonid
koos oma lippudega.
(Järg Ihk. 3)
juhatab Esto *84 Laulup@ol orkestrit p ühendkoori.
Foto — S. Preem
9000-dele
Päevane leitsak ei jõudnud veel
lahjuda all-linnas kui autod hakkasid
kogunema Maple Leaf GardensM
naabrusp parkee^rimi^kohtades ja
ällmääräuäteeÄ^v
üldtuntud Toronto hokimängu areenele
Ülemaailmsete Eesti Päevade
suurimale katuse all toimunud üritusele
,jEsto Visioon".
Kõikjal eesti keel. Juba pool tundi
enne algust on peauste ees rahvamass,
Ontario peaminister William
G. Davis selle keskel, piiratuna mikrofonidest
ja. kaameratest andmas
kõnniteel vastuseid tv-reporteritele.
Väravad on äsja avatud, ja kuigi neid
on mitu, liigub rahvas kukesammul,
pääsmeid näpuvahel hoides. Palavus
aina tõuseb ja tee läbi „nõelasilma'
de" tundub tohutupikk.
Aga seal ta on, eesti rahvas, kannatlikult
tä tmas amfiteatriliselt
tõusvaid istejcohti hokiväljaku ümber,
kus seekord pole jääd.'Külmutusseadmed
puuduvad ja sodjus aina
tõuseb.
Kella osut näitab juba veetand üle
7-me. Mehed võtavad maha pintsakud,
käteplagin kannatanjiatusest.
Lõpuks ometi, kaameramehed kogunevad,
aukülalised saabuvad.
Esto '84 aupatroon Ontsjrio peaminister
William G. Davis, f esti Vabariigi
esindaja aukonsul Ilii[iar}aak-son,
E.V. aupeakonsul Ilm^r Heinsoo,
peapiiskop Konrad Veem, peakomitee
liikmeid eesotsas juhatuse
esimehe Toomas Metsala'ga jt.
DEFILEE
Teadustaja Andres Raudsepa hääl
kõlab valjuhääldajatest. Valgus lööb
särama, esinejate defilee liigub aree-nale.
Ees Eesti ja Kanada lipud, sjis
võimlejad, nende järel rahvatantsijad.
Vaatajaid on nüüd lüki|ud täis
looliäeread kuhi kõrgele lae alla, ainult
areena üks ots on sini-must-valgete
lipukangaste vahele andnud
ruumi „Estonia" orkestrile ja rahvamuusika
ansamblile. Aplaus järgneb
aplausile. Idla võimlejad kannavad
Lingiaadi lippu 1949-ast aastast.
Järgnevad rahvatantsijate kolonnid,
neist E.R.R. ,,Kungla" kõige pikem.
Kõikjal sammub südiU kaasa noori,
päris tillukesigi võimlemisriietuses
või rahvarõivais.
Umbes tuhat esinejat areenil,kui
kõlab tiBadustajalt: „Teie ette. on rivistunud
Esto Visioon.';'
Kõnetooli astub E.V. aupeakonsul,
Kanadas,Ilmar Heinsoo,ja ütleb, et
Esto '84 on õnnestunud. Arvan, et ka
see liikumisrõõmu suurlavastus, mis
jõuab meie ette, aniiab juurde oma^
osa pidustustele, mis viivad mõtted
meie rahva ja maa juurde sooviga, et
see visioon teostub.
Järgnevalt ta ingliskeeles juhatas
sisse Ontario peaministri sõnavõtu.
ONTARIO PEAMINISTER
KÕNELEB
Kauakestva aplausiga vastu võetud
William G. Davis ütles Ontario
rahva ja valitsuse poolt tere tulemast
osavõtjatele, kes tulnud mitmelt
pooh Kanadast, USA-st ja mitmetest
teistest maailma osadest.
Ta avaldas headmeelt, et pidustuste
kohaks on valitud Ontario pealinn
Toronto ja märkis, et sel aastal ei ole
(Järg Ihk. 3)
7500-pealine publik, ligemale 1000 laulukoorides, neile lisaks 200
õpilaskoorides — need arvud ületasid kaugelt kõik senised pagulas-laulupidude
rekordid.
Lisaks neile rekordarvudele kroonis tehtud töö ja vaeva laulupeo
täielik õnnestumine nii kunstilisel, majanduslisel JQ ku korraldus-hääled
pidasid vastu ning proovi lõppedes
jäi lauljaile aega vaid rõivava-hetuseks
— ja siis jällegi lavale.
DEFILEE
Laulupidu algas kell 2.10 päeval
võimsa defileega, kus ühendatud
puhkpilliorkestri marsihelide saatel,
Ants Laan'e taktikepi all, taktsam-mul
areenile marssisid lauljad kõikidest
maailmakaartest, rohkem kui
poolestsajast laulukoorist ja paarikümnest
õpilaskoorist.
Kõigi eel sammus kõrgelhoitud
laulupeo kandlekujuline embleem,
sini-must-valgeid linte kandvate rahvarõivais
näitsikutega ümberringi.
Embleemi järel marssis püstipäi liidu
esimees Herbert Kasenurm ning te-nia
järel jühatusliikmed: Nelly Kubel,
Linda Kook, Siegfried Preem,
(Järg Ihk. 3)
Laulupeo korraldajaks oli Eesti
Lauljate Liit Põhja-Ameerikas (ELL-PA]
esinduskogu juhatus, eesotsas
Hidu esimehe HerbertKasenurm'ega.
Tegelikuks läbiviijaiks olid aga need
üle poolesaja laulukoori, asukohtadega
üle terve maailma, nende kooride
juhid ning paljud üksiklauljadki
kohtadest, kus puudusid koorid.
Tavaliste „viimase minuti'' viperuste
kiuste võisime nautida kaheaastase
tiheda eeUöö viljana austust
ja kiitust väärivat laulupidu laupäeval,
14. juuli pealelõunal, Toronto
Maple Leaf Gardens'is.
Tegelikult toimus sel päeval vä-hemah
kaks laulupidu, kuna sama
päeva hommikul kell 8.00 alanud
laulukooride registreerimisele järgnes
mitmetunniline peaproov, see
esimene ja ainus üldproov, kus mitmeid
laule korduvalt ..lihviti". Aga
„Esto Vissiooni" defilee, Koop ja Härnald Toom-
Foto-S. Preem
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 19, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-07-19 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840719 |
Description
| Title | 1984-07-19-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | lational himtr of caa;>äa CollectiÄn Developraeiit 3?aReJ seet Second Class Mail Registration No. 1354. Nr, 29 (1704) 1984 NELJAPÄEVAL 19. JUULIL - THURSDAY,JULY 19 XXXV aastakäik MANIFEST Tuhanded eestlased^kes on kogunenud Torontosse üle kogu vaba maailma Neljandatele Ülemaailmsetele Eesti Päevadele, kindlalt ja üksmeelselt deklareerivad, et vabadus, rahvaste iseseisvus ja inimõigused on tsiviliseeritud rahvaste kõ^ gemateks ideaalideks. Kuigi nende ideaalide rakendamine on kirjutatud Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja, Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverentsi lõplikku akti, ja paljudesse teistesse rahvusvalistesse lepingutesse, siiski need rahvusvaheliselt aksepteeritud põhimõtted ei ole leidnud rakendamist Eesti, Läti ja Leedu rahvaste suhtes, ebaseaduslikult okupeeritud N. Liidu poolt. , Eesti rahva sooviks on olnud oma pika ajaloo jooksul ja ka praegu elada vabaduses ja rahus. Eesti saavutas oma iseseisvuse 1918. a. Teda aksepteeriti iseseisva riigina terve maailma poolt ja ta oli täieõiguslikuks liikmeks Rahvaste Liidus. Kurikuulsa Molotov-Ribbentrop pakti otsesel tagajärjel Nõukogude sõjajõud okupeerisid Balti riigid, murdes mitte-kallaletungilepingud nende maade vahel. Selle tagajärjeks kujunes sadantate tuhandete eestlaste, lätlaste ja leedulaste vangistamine, mõrvamine ja deporteerimine vene sunnitöö Eestlased mõistavad hukka: 9 eesti rahva pidevat venestamist, meie ajaloo võltsimist ja eestluse süstemaatilist hävitamist; % eesti keele sihikindlat asendamist vene keelega; ®^ mitte-eestlaste pidevat sissevoolu soodustamist Eestisse, sellega kaasuvate eelistega pärisrahva arvel; ® eesti loodusvarade ja majanduse hoolimatut ekspluateerimist N. Liidu huvides, arvestamata eesti rahva vajadusi; # nende eestlaste tagakiusamist ja vangistamist, kes Nõukogude seaduste alusel nõuavad poliitiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja usuliste põhiõiguste rakendamist. Eestlased avaldavad oma siirat tänu kõikidele lääne-riiki-dele, kes oh järjekindlalt keeldunud tunnustamast Balti riikide ebaseaduslikku liitmist N. Liitu ja kes toetavad Balti rahvaste õigustatud taotlusi vabadusele ja iseseisvusele. Eestlased kutsuvad üles vaba maailma rahvaid toetama kõikide vahenditega Leedu, Läti ja Eesti rahvaste pürgimust vabadusele, õigusele ja iseseisvusele. Su üle Jumal valvaku. „Esto Visioon** ligi 14.000-le Konservatiividejerakonna liider, opositsioonijuhtErianMulrone^f kõnelemas raekoja ees eestlaste Vabgdusnõu^lusel Foto — S. Prsem Neljandad Ülemaailmsed Eesti Päevad 100-aastaseks saanud sini-must- valge lipu all kujunesid suurimaks eestlaste kogunemiseks Vabas Maailmas. Pidustused, milledele elasid kaasa ksi^ljud mitte-eestlased, olid (osavõtjate arvult rekordilised — ligi 20.00{9 Vabadusnõudlusel, umbes 10.000 rongkäigus, 14.000 koos tegelastega „Esto Visioonil", ligi MO Laulupeol, umbes 6000 rahvapeol. Esto '84 lõppes pühapäeval ja deklameeriti õnnestunuks, olles külvanud eestluse vaimu ja ergutahud selle viljelejaid mitmel mand-di. Nädala kestel kinnitati ühiselt usku meie maa ja rahva paremasse alevikku ja esitati vabadusnõue avalikkusele. Kuigi korraldajate poolt ei oldud ©tte nähtud varajast kogunemist Queen^s Pargist väljuvale Vabsi-dusrohgkäigüle^ oldi^ juba siiski looduslikult kaut^isse parki kogu- Eietud varakult, et olla köhal eestlaste suurimale vabadusnõudluse-le paguluses, mille kolonnide pikkus tõendas järjekordselt eestlaste ürgset vabadusiha. Võiks esile tuua noore ema väljendust, kes oli oma väikeste lastega saabunud ja kõige nooremat sõidutas vankris kaasa teadmisel, et olgu tema noor võ^^ sellest osa võtmas ja saagu see EONGKÄIK Rongkäik oli jaotatub nelja kolonni. Esimene oli asetatud Queens Pargi ringtee lääneossa, mille juhiks oli' A. Lehari ja see hõlmas orkestrit, loosungeid, rahvatantsijaid ja välismaid tähestikulises järjekorras: Austria, Austraalia, Argentiina, Belgia, Brasilia, Briti, Hispaania, Holland, Island, Prantsusmaa, Rootsi, L.^äne-Saksa-maa, Shveits, Soome, Taani, Uus- Meremaa, Venetsuežla ja 3 lahtist emadele ja lastele ipäärätud mootorsõidukit. Rongkäike (hakkas liikuma kell 11.10 Wellesley tänavat pidi Yonge tänavale, sealt kuni Queens'ini, kus pöörduti läänide raek^jaesisele väljakule. Kõige eeis sammus Vabadus-rongkäigu juht August Jurs koos Esto '84 embleemi ja esimehe Tponjas Metsalaga, meie vaimulikke, Free-dom For Estonia loosungite ja lippude kolonn, mida kandsid skautlikud noored Arnold Kukk'e juhtimisel. > Sellele järgnes esimene kolonn. Teine kolonn väljus Ülo Tamre juhtimisel kell 11:22, mille peas olid EVÜ-s sõjamehed ja balti veteranide esindused oma lippudega. Lätlasi esindesid nende Keskkomitee esimees Tali-valdis Kronbergs ja Edmunds Ozols, kuna leedulasi juhtis nende Sõjaveteranide Kanada esimees Stanley Jo-kubaitis. Neile järgnesid USA osariikidest osalenud rahvuskaaslased tähestikulises järjekorras'Joann Saarniidu pooh valmistatud plaketite järele, millised domineerisid kogu rongkäiku ning jätsid ühtlaselt meeldiva vaa-tepildi. Kolonni lõpus oli Ontario dekoreeritud mootoryeok. Kolmas kolonn väljus Harald Lem-beri juhtimisel kell 11:30 ja hõlmas ta laulukoore, kus osavõtjate arvult domineerisid mees, nais- ja segakoorid, kes oma ühtlase riietuse tõttu jätsid hea mulje. Laulukooride järele olid rivistunud tähestikulises järjekorras Kanada provintside esindused: Alberta, Briti Columbia, Mani-toba, New Brunswicki, New Found-land, Nova Scotia, Northwestern Territory, Saskatchewani, Quebecki t. Kõiki nende rivistusi eraldasid eriplakatid, milledele järgnesid lahtised sõiduautod ..missidega". Noored neiud kutsusid esile aplause, milledele „ missid" vastasid käeyiibetega. See kolonn andis kireva vaatepildi, mitmete niaakondade rahvarõivastega. Kuna ilma oli üldiselt soodne, ei olnud kogu rongkäigu vältel ühtegi „rivist väljakukkumist". ' Neljas/kolonn alustas liikumist Adar Voode juhtel kell 11:37 ja sinna olid rivistunud akadeemilised organisatsioonid koos oma lippudega. (Järg Ihk. 3) juhatab Esto *84 Laulup@ol orkestrit p ühendkoori. Foto — S. Preem 9000-dele Päevane leitsak ei jõudnud veel lahjuda all-linnas kui autod hakkasid kogunema Maple Leaf GardensM naabrusp parkee^rimi^kohtades ja ällmääräuäteeÄ^v üldtuntud Toronto hokimängu areenele Ülemaailmsete Eesti Päevade suurimale katuse all toimunud üritusele ,jEsto Visioon". Kõikjal eesti keel. Juba pool tundi enne algust on peauste ees rahvamass, Ontario peaminister William G. Davis selle keskel, piiratuna mikrofonidest ja. kaameratest andmas kõnniteel vastuseid tv-reporteritele. Väravad on äsja avatud, ja kuigi neid on mitu, liigub rahvas kukesammul, pääsmeid näpuvahel hoides. Palavus aina tõuseb ja tee läbi „nõelasilma' de" tundub tohutupikk. Aga seal ta on, eesti rahvas, kannatlikult tä tmas amfiteatriliselt tõusvaid istejcohti hokiväljaku ümber, kus seekord pole jääd.'Külmutusseadmed puuduvad ja sodjus aina tõuseb. Kella osut näitab juba veetand üle 7-me. Mehed võtavad maha pintsakud, käteplagin kannatanjiatusest. Lõpuks ometi, kaameramehed kogunevad, aukülalised saabuvad. Esto '84 aupatroon Ontsjrio peaminister William G. Davis, f esti Vabariigi esindaja aukonsul Ilii[iar}aak-son, E.V. aupeakonsul Ilm^r Heinsoo, peapiiskop Konrad Veem, peakomitee liikmeid eesotsas juhatuse esimehe Toomas Metsala'ga jt. DEFILEE Teadustaja Andres Raudsepa hääl kõlab valjuhääldajatest. Valgus lööb särama, esinejate defilee liigub aree-nale. Ees Eesti ja Kanada lipud, sjis võimlejad, nende järel rahvatantsijad. Vaatajaid on nüüd lüki|ud täis looliäeread kuhi kõrgele lae alla, ainult areena üks ots on sini-must-valgete lipukangaste vahele andnud ruumi „Estonia" orkestrile ja rahvamuusika ansamblile. Aplaus järgneb aplausile. Idla võimlejad kannavad Lingiaadi lippu 1949-ast aastast. Järgnevad rahvatantsijate kolonnid, neist E.R.R. ,,Kungla" kõige pikem. Kõikjal sammub südiU kaasa noori, päris tillukesigi võimlemisriietuses või rahvarõivais. Umbes tuhat esinejat areenil,kui kõlab tiBadustajalt: „Teie ette. on rivistunud Esto Visioon.';' Kõnetooli astub E.V. aupeakonsul, Kanadas,Ilmar Heinsoo,ja ütleb, et Esto '84 on õnnestunud. Arvan, et ka see liikumisrõõmu suurlavastus, mis jõuab meie ette, aniiab juurde oma^ osa pidustustele, mis viivad mõtted meie rahva ja maa juurde sooviga, et see visioon teostub. Järgnevalt ta ingliskeeles juhatas sisse Ontario peaministri sõnavõtu. ONTARIO PEAMINISTER KÕNELEB Kauakestva aplausiga vastu võetud William G. Davis ütles Ontario rahva ja valitsuse poolt tere tulemast osavõtjatele, kes tulnud mitmelt pooh Kanadast, USA-st ja mitmetest teistest maailma osadest. Ta avaldas headmeelt, et pidustuste kohaks on valitud Ontario pealinn Toronto ja märkis, et sel aastal ei ole (Järg Ihk. 3) 7500-pealine publik, ligemale 1000 laulukoorides, neile lisaks 200 õpilaskoorides — need arvud ületasid kaugelt kõik senised pagulas-laulupidude rekordid. Lisaks neile rekordarvudele kroonis tehtud töö ja vaeva laulupeo täielik õnnestumine nii kunstilisel, majanduslisel JQ ku korraldus-hääled pidasid vastu ning proovi lõppedes jäi lauljaile aega vaid rõivava-hetuseks — ja siis jällegi lavale. DEFILEE Laulupidu algas kell 2.10 päeval võimsa defileega, kus ühendatud puhkpilliorkestri marsihelide saatel, Ants Laan'e taktikepi all, taktsam-mul areenile marssisid lauljad kõikidest maailmakaartest, rohkem kui poolestsajast laulukoorist ja paarikümnest õpilaskoorist. Kõigi eel sammus kõrgelhoitud laulupeo kandlekujuline embleem, sini-must-valgeid linte kandvate rahvarõivais näitsikutega ümberringi. Embleemi järel marssis püstipäi liidu esimees Herbert Kasenurm ning te-nia järel jühatusliikmed: Nelly Kubel, Linda Kook, Siegfried Preem, (Järg Ihk. 3) Laulupeo korraldajaks oli Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas (ELL-PA] esinduskogu juhatus, eesotsas Hidu esimehe HerbertKasenurm'ega. Tegelikuks läbiviijaiks olid aga need üle poolesaja laulukoori, asukohtadega üle terve maailma, nende kooride juhid ning paljud üksiklauljadki kohtadest, kus puudusid koorid. Tavaliste „viimase minuti'' viperuste kiuste võisime nautida kaheaastase tiheda eeUöö viljana austust ja kiitust väärivat laulupidu laupäeval, 14. juuli pealelõunal, Toronto Maple Leaf Gardens'is. Tegelikult toimus sel päeval vä-hemah kaks laulupidu, kuna sama päeva hommikul kell 8.00 alanud laulukooride registreerimisele järgnes mitmetunniline peaproov, see esimene ja ainus üldproov, kus mitmeid laule korduvalt ..lihviti". Aga „Esto Vissiooni" defilee, Koop ja Härnald Toom- Foto-S. Preem |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-07-19-01
