Meie Elu = Our life, February 24, 1983

              J
wm
,3,leie E l u " nr. 3 (1721) 1983
„MEIE ELU"->„OUR LIFE"^Estonian We^My.
Piiblished by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd./ Esto­nian
House,; 958 BroadvieW Ave,» Toronto, Oüt. Canada.
2R6 Tel. 466^951
OLUKORD QN RASKE,
[UID MITU LOOTUSETU
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. T/oimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New' Milford, N J.p
USA. Tel. (201) 262-0773.
„MEIE ELU" väljaandjaks oh Eesti tus Kanadsis.
Asut. A. WeileH algatusel 1950.
„Meie E l u " toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave,Toronto,Ont.M4K2R6Cai^da--Tel. 466-0951.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.
—5 p.l, esmasp. jä neljap. kl. 9 hm. — 8 õ., laup. kl. 9 hm.
• ••-1 p.L'/--:- v..
, „MEIE ELU" tellimishinnad :Kanadas 1 ä. $37.00, 6.k.
120.00/3 k. $15,00; U S A - s s e - l a . $41.00, 6 k. $23:00, 3 k.
$17.00; Ülemeremaadesse: l a . $46.00,. 6 k. 25.00, 3 k!
119.00. Kiripostiiisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. K i ­ri-
ja õhupostilisa USA-šse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.\10. Õhu-postilisa
ülemeremaadesse: l a , 158.00, 6 Ic. $29.00.
Üksiknumber—.65^.
Küulutushinriad: 1 toll ühe: veerul: esiküljel $5.00, tekstis
$4.50, kuulutuste küljd $4.25.
Eesti Vabariik elab ja püsib, ti kus. Moskva taotleb täie järjekindlu-on
rahvusvahelise õiguse subjekt, inl- sega, et eestlased muutuksid vahe­da
tänapäeval lääne suurriigid lö musrahvaks oma ajaloolisel pinnal,
tunnustavad. Ta on praegu ajutiselt Venelaste pidev surveavaldus on
okupeeritud võõra sõjalise jõu poolt, suutnud Marvatagustel aladel soome-
Eesti Vabariigi aastapäeva tähista* ugri hõimud hävitada. Ajalooliselt üs-mine
on okupeeritud kodumaal m na eilselt on see teostunud ka Soo-gelt
keelatud. Rahvuslikult meelests- me-Karjalas.
tud eestlased pühitsevad seda siislsl j^õiki raskusi trotsides on okupee-pma
mälestusis ja kustumata usuloo ritud kodumaal eesti rahva vaimne
tusis hinges ning hardas tundevaikv mina vallutamata. Ootuste lootuste
ses oma südameis — Eesti peab saa- tulehoidjaks on noorus. EV aasta-ma
jälle vabaks! Vabas läänes saame päevil heisatakse sih')j«ol rahvus-oma
.^uurhnat riiklikku tähtpäeva lippe ja süüdatakse küünlaid eesti
pühitseda avalikkuses väärika pidu- suurmeeste ja sõjakangelaste kalmu»
TORONTO EESTI OHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6 ,
tahenduses on
ODAVAD LÄlNUb KAASMAALASTELE
iformatsiooniks helisladei
465-4659
iikkusega. Need aktused elustavad
meie ürgset ja vabadusiha, meie ajJ-loolist
püsivust, meie rahvapärandl
rikkust ja meie vabidusvõitluse-taht-del
nende austamiseks. Okupatsioo­nivõim
loeb seda kõike huligaansu­seks
ja tabatuid karistatakse karmilt.
See noorte uljus kutsub välja mõt-
Q!!!!!lillllllllllttilllllllllltll!l!SilllllllltllllilllillilllllllllllllltlllliillH
likküst ning tõusuteed vabaks rafr t e - - e e s t i noored läänes võiksid en-vaks
võrdvõhnelise partnerina teiste tusiastlikumalt ja suuremahulgalise-rahvaste
hulgas. mait osaleda vabadusvõitluslikul rin­del
ja seda eriti meie akadeemilised
Kommunistlik Vene koloniaalinv -^^^^ ^ ^g^sub meie homsepäe-peerium
on ihnselt tajutavalt lagu- juj^tkond.
nemise olukorras. Pidev toitainete ,
puudus, elukorterite kitsikus, mo-raalitaseme
langus, keskmise vanuss
vähenemine ja bürokraatlik menet­lus
ametasutistes ning palju selle-samaseid
väärnähteid viitavad vilet-
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
(EKN) pühitses möödunud aastal
ema 30. a. juubelit. Kanada eestlas­konna
poolt valitud keskesüidusena
on tal olnud sujuv ikooštöö mde va-
Kuuskümmend viis aastat võinuk- tik, millesse ^0 protsenti on sisse
sime kodumaal pühitseda Eesti V a - ' imbunud venelasi idast: see on ve-bariigi
loomisest. Kuid kodumaal ei nestamisprotsess. ^
tohi seda pühitseda^ keegi. Selle eest Kuid ikka veel ^udub vabadus,
teeme meie sed^ välismaadel. Sest Partei poolt on suunatud teadus,
meil bn välismaadel vaiiadus. Kodu- kirjandus, kunst ja igasugune muu' likult
salle sotsiaalpoliitilistele olukordade- bariigi esindustega j nii Kanadas kui
le, mis on thigitud kommunistlüm ka USA-s. Kõik Kanada võimuorga-partei
ideoloogiast. Vaimuloominguli- nid kolmel teostustasemel on aval-ne
eneseteostus on oheldatud aüiu- danud tunnustust ja asetanud meid
üksi partei teenistusse. Eesmärgiks mitmete teistele etnilistele gruppide-on
luua uus inimtüüp, kes oleks täie- le eeskujuks. '
maal ei ole vabadust. Okupeeritud looming, milleks eesti rahvas i>n või-sõnakuulelik
ainuparteile,
ko^u^aal on omamoodi vabadus
väid kommunistlikul partdl ja sis­serännanud
venelastel. Kuid ka see
on isemoodi vabadus: ainult Moskva
diktaadi järgi.
Kahekümne • aastaga ehitasime
oma Vabariigi ja meie rahvas o l i
õnnelik. Meil puudusid suured rik­kused,
kuid oli vabadus teha, mida
pidasime õigeks. K u i d siis tuli Nõu­kogude
Liit vale jä petius^ga ja võt­tis
üle selle mille olime ehitanud;
Uus, punane kord likvideeris küm­neid
tuhandeid inhnesi, hävitas meie
melhie ihna parteita ja Moskva kä­suta.
Kui Nõukogude Liit ehitab
ülemaailmset kommunismi, kus
kõik on lubatud, kui see teenib ainult
kommunismi ehitamist. ..Kuid kom­munism
ise ei suuda Isegi leivavilja
toota.
Kuid meie välismaadel oleme va­bad
kõikide seaduste ja kommete pii­res.
Selle vabaduse tunnuseks tõm-bamegi
masti sini-must-valge, tuleme
hulgaliselt kokku, räägime vabadu­sest,
kuidlca sellest kuidas see meilt
Nõukogude Liidu poolt pettuse ning
omaks kollektivistliku mentaliteedi,
loobuks individualistlikust mõtlemi­sest
j a muutuks jumalasalgajaHs
ateistiks nüng taluks riigiorjaMku
elulaadi uskudes partei ilmeksima­tust.
\
Need, |kes on muutmmd passiivseks
või kes ei toeta E K N üritusi, vaban­davad
otsitud põhjusega, nagu eest­laste
kesk- ja esindusorganisatsioon
tegeleb ,,poliitikaga". See mõiste va­jab
selgitust. Kodumaal poliitika tä­hendas
parteipoliitilist tegevust. Maa-Äsjane
võimuvõitlus Kremlis lahe- paguluses on sellel mõistel laiem tä-nes
üsna sujuvalt. Enduie politsei ja hendüs. E K N ei tee mingit parteipo-iseseisva'
põilumehe, paiskas segi vägivallaga võeti. Kuid Moskva isan-meie
tööstuse midagi juurde andma­ta.
Järgi jäid ainult nukrad ja kart­likud
näod, kes ei teadnud, ki<na
Järgmisena koputatakse nende ukse-
, i e . v - ' '
Sellest õnnelikust maast ja rahvast
on järgi jäänud õnnetuses kannata­vad
inimesed ja võõrpära all ägav
maa. On kadunud külakonnad, aser
meie seatud kollektiviseeritud töölis-kond-
riigitöölhie. On kadunud isesei­sev
põllumees, kes kündis ja külvas
ning oli õnnelik Põllunduse toodan­gust
jätkus kogu maale külluses^
ning jätkus ka ekspordiks. Seda
tõestasid eksportühisti|id, nagu Liha-eksport,
Võieksport ja Munaekspori.
Keegi ei tarvitsend toi|:ahie pärast
sabas seista. Nüüd on rohkem saba­sid
kui toitu. Nõukogude kord on
langenud niikaüge|e, et isegi leiva- ja
lihapoolist ei jätku.
daile ütleme, et just nende survel
oleme sattunud vabade rahvaste poo­lele
ja töötame kommuhlsnü vastus
Sest see on meie veendumuJs j a rah­vuslik
kohus.
Meie toetame kõiki vabade maade'
õilsaid piiüdeid, sest vahepeal on
neist saanud meie vahnsed liitlased
hariduses, majanduses ja.ka riigi­kaitses.
Kui keskvalitsus Ottawas
sõlmis leppe Washingtoniga USA
moodsate lendrelvade katsetamiseks
Kanada territooriumil, siis meie toe­tame
seda valitsuse sammu, sest ku­nagi
vajab Kanada kaitset ja tuge
lõunanaabri poolt ja seda kaitset va­jame
ka meie.
Kui nüüd marsivad tuhanded pro­testeerijad
selle leppe vastu, siis on
see pimestatud hulkade endaavaldus,
salaluurevägede ülem| sõjaväelise
armee toetusel sai uueks ainuvaiise-jaks,
kes valis kohe oma endised
kaastöölised juhtivatele positsiooni-dele.
Kõik see vihjab sellele, et uus
kogemustega juht psühholoogilises
sõjas arendab veelgi salakavalamat
taktikat lääneriikide petmiseks^ ja
veelgi karmhnat suhtumist siserii^S
teisitimõtlejate suhtes. , i /
Kommunistliku koletise püsimiseks
on olnud kaks kõige olulisemat pqh-just
— tema ülihämbuni relvastus ja
läänemaailma nõrkus. Lääs ei tunne
kommunistlikku olemust, puudub
riikidevaheline ühtehoid ja kontsent­reerituid
strateegia ning taktika kom­munismi
pidurdamiseks ja hävitami­seks.
Seda poliUilist naiivsust on
Moskva osanud ära kasutada oma to­hutusuure
agentide võrguga lääns
petmiseks, terroriseerimiseks (paavs­ti
mõrvamise üritus) ja tehnoloogi­liste
leiutiste varastamiseks. Näiteks
Kirikute Maailmaliidu juhtivad tege­lased'
on lange: i d poliitilisele kärb­sepaberile,
sest nad organiseerivad
rahuofensiive Moskva salakavalate
Kanada Eesti
Meil olid ja kerkisid sulfiit ja sui
faat vabrikud. Meil olid põlevkivi ei marsi iseenda vabast tahtest, vaid,
Ikaevandused. Meil oli fosforiidi kae- nag>u näitavad vastuluure andmed.
kes ei anna endale aru, et ka nemad piaa^ide kohaselt,
vajavad ^nende moodsate relvade praostkonna vaimulikud eesotsas
f "1!?.?!?J!!*!^iff Püskoplga ei ole osalenud selles ju-malateotavas
pimesiku mänguši
vandus. Meil oli metsatööstus ja tel­liskivi
vabrikud. Jõujaainad. Turba-tööstused.
Maailma parimad resto-raanid
ja kohvikud. Meil oli koolisüs-pn
provotseeritud nendeks marssi­deks
agentide poolt Kremlist, kes nä-gematuina
nurkade taga jälgivad.
Oleme läänemailma vabadel maadd
tteem ja ülikoolid. Vihnastest tuligi ja meie vabaduse hinnaks on seda
õppinud noorus, õnnelik ja rõõmus, i^aailma toetada, nende vastu, kes ei
Elu-olu okupeeritud kodumaal on
muutumas üha halvemaks. Paljude
raskuste hulgas on kõige hädaohtli­kumaks
ümberrahvustamise ohtlsk-liitikaf.
E K N mitmekülgsed üritused
cn rahvuspoliitika, et viljeleda eest­lust
j a teostada vabadusvõitlust meie
maa j a rahva vabanemiseks okupat­sioonist.
E K N tõhusama töö huvides vaja­takse
eestlaskonna veelgi suuremat
ohvrimeelsust. Enamik annetusi
laekub vanemalt generatsioonilt. Ak­tiivselt
tegutsev rahvuslik kaardivägi
kahaneb -ja teistel tuleb oma toetust
suurendada. Aeg bn oma toetust
EKN-ule anda ka neil, kes seda seni
ei ole teinud.
Eestlaskond globaalses iflatuses on
lahutamatu tervik. Sellie südamik
asub okupeeritud kodumaal, kus
Moskva taotleb meie rahva füüsilist
hävitamist. Kujunenud olukorras
peame kõiki võimalusi kasutades iga-külgselt
olema abiks vabadusvõitle-jaile,
eriti noortele, okupeeritud ko­dumaal.
Meie võitlus käib Eesti vabaduse
ja eestluse ja eesti rahvuskultuuri
säilitamise rlndeil. Need rinded nõua­vad
meilt järjest suuremat tähelepa­nu
ja panust. Kostku meil kõrvus
Mihkel Veske prohvetlik hoiatus:
„Kapb kord eestlase keelekõla, päike,
ära siis Sinagi tõuse ja ela."
Torontos, veebruaris 1983.
EESTLASTE KESKNÕUKOGU
KANADAS '
edasi ehitama oma rüki ja maad.
Kuid pea-asi oli vabadus oma tead­misi,
oskusi ning energiat rakendada.
Sellest ühiskondlikust vabadusest
tulidki elurõõmsa^ näod ja selles pei­tuski
eesti rahva eluõnn» See eluõnn
hävitati kutsumata ja ühegi provo­katsioonita
idappolt piiri tulnud
vaenlaie poolt.
tunnista teiste vabadust ja kes on
meie kodumaal vabadus® likvideeri-
See, mis J^odumaal toimub on per­manentne
rööykaik, milles kõik
söödav läheb itta='ia järgi jäävad, vaid
rüüstatud põlevkivi alad, põlistest
metsadest Ifännastikud ja tühjad
poeletid. Hullem kõigest oh rahvas-
Ka seda tõekspidamist nõuab m®ll
Eesti Vabariigi aastapäev, et endile
vabaduse väärtust ikka ja jälle kor­rata
ning et vabaduse mõistet ja ole­masolu
või iselle puudust meie noor­tele
edasi anda.
N. Liit sõlmis meiega igavese rahia-lephigu.
Meie nõuame ka nüüd seik
rahulepigu austamist. Selle nimel
nõuame ikka: venelased Eestist väl­ja.
Nad oh seal olnud Juba liiga kaua.
TULüMAKSULEHTEDi TÄITMINE
V15 Juuli. TõrontõÄ
, ftita kaasa neljandate
Ülemaailmsele Eest! fte^iadegi
On tarvis -
• KSöölabl
• cslnfeiald ^
• laekufeiA .
ö K M U W - Jaak OaW
PARANDAMINE N. LllTy
nastus on selge ja see kaitseiks Onta­rios
surnud pagulaste ja varem üm-berasümute
testamenlid^e korraldusi
N. Liidius elunevate pärijate huvides
ja oleiks abilks Nõu!ko|gude võim^(idt
röövpoliiti^ka vastu.
Nende ridade kirjutaja järeleipäri-misde
vastava Ontario ministri sek­retärilt
anti vastus, et soda seadus­eelnõu
b|i võetud Ontario paTlomen-dis
vastu parast /csiimest lugemist ja
seadus jäi ikehtestamata.
Y. Lui^i tõi näiteid USA osariilci-de
praktjkast. Sel.gus, et seal on
sdlest ebaoigl,usest ja vastastikuse
rahvusvahelise suhtlemise' normide
vajalikkusest aru saadud. Paaris osa­riigis
olevat laastavad 'kohtud keel­dunud
N. Liidu seaduste kohaselt
Moskva valitsusele langevaid päran-dus-
summasid valija maksmast. Näi­teks
Kalifornia ja Maine'i osariikide
kohtud olevat korduvalt keeldunud,
kui oli ilmne, et vastavast pärandu­sest
vaid väike murdosa ^pärijani
jõuab.
Pärast Helsingi kokkuleppe allakir­jutamist
(1972. a.) olevat-Ühendriiki­de
kohtud aga sellest järelvalvest,loo­bunud.
Vastavalt sellele voo(lavad sa­jad
miljonid dollarid aastas jäMe pä­randustena
Moskvasse, valuutareser-vide
suurendamiseks. USA professor
George Kinsberg olevat sellest kor­duvalt
oma töödes kirjutanud, kuid
iima tulemusteta.
Nõukogude tsiviiiHlwodeksi artikkel
119 lubab pärandusi jätta üleliidu-lisitele
töö- ja kutseunioonidele ja N.
Liidu valitsusde. Y. Luryi mainis
juhust, 'kus keegi pagulane olevat
oma päranduse jätnud N . Liidus asu­valt
kirikute. Seda pärandust aiga k i -
rfkaile ei ole üle antud, sest kirik ja
kogudused ei olevat nõülkogude riik­likud
organid ega unioonid ja neil
puuduvat pärimisõigus. -
N. Liidu elanikd olevat vabadus
saadud raha investeerida. Tegdikult
aga ainult" Moskva Väliskaubanduse
Panga kaudu, mis aastas 3% intresse
kandvat.
UKAAS NE. 12 - 1982
N. Liidu pärandu^seäduse muutmi­se
määrust number 12, 1982. a, Y.
Luryi mainis oma ettekande lõpul.
Sdle kohaselt pärijad võivad välis-
.maadelt laekunud pärandus-summa-dest
kätte saada vaid 90 rubla kuus.
Võis järeldada, et loengu algus<;s too­dud
näited, |20,0CO.— aastas jne. ajas­tu
on möödas ja 'Mosikva võimud võ­tavad
suuremad summad välisvaluu­tat
valitsuse kasutusse.
Pärast loengut vastates küsimus­tele
prof. Luryi lisas, et N. Liidu
võimude poolt on kasutatud valedo­kumente
pärandliste nõudmisel ja N.
Liidus elavate «sugulaste" tõdikku-ses
olnud võitsimisi. Y. Luryi väitis,
et ta on pärandustega seoses Kanada
ametasutustele venekeelseid kirju
tõlkinud ja Moskva Välisikaubanduse
Pangalt selgitusi küsinud kui ilmseid
võltsimisi on avastatud.
Ontarios puudub seadus, mis ta­gaks
Ontarios surnud hiiniieste pä­randuste
ülekandmise ja õiglase vIB;
jamaksu nende sugulastele N. Liidus.
^Canadast ja Ameerika Ühendriiki­dest
ammutab Moskva pagulaste Ja
varem ümberasunute pärandustom­pudest
igal aastal sajad miljonid dol­larid,
millest vald väike osa jõuab
testamentides ettenähtud pärijatele,
kaasa arvatud Eesti N.S.V.
N. Liidu pärandus-seaduse muut-mise
määrus number 12, 1982. a. pii­rab
kapitalistlikest riikidest saabu­nud
pärandirahadest väljamaksmist
90 rublale kuus.
N. Liidus advokaadina, > töötanud
ekspert Yuri Luryi, kes on praegu)
Londonis, Ont., asuva ülikooli võrd-
Ii^varahvusvahelise tsiviilõiguste as­sistent
professoriks, soovitas Toron­tos
p( 3 t ü d loengus, et need, kes ka­vatsevad
pärandada peaksid arvesta­ma,
et pärand mitte N. Liidu võimu­de
kätte ei läheks.
INVESTEERIDA KANADAS
Ta soo\'itas pärand jätta siin usal-dus-
fondi (Trust Fund), mis enamuse
pärandusraiha Kanadas kasulikult in­vesteeriks
ja -siis, näiteiks viie aasta
jooksul, et see osadena koos investee­ringu
kasumiga saa'ks pärijatele eda­si
saadetud. Selleks ta. soovitas kasu­tada
kohalike Kanada advokaatide
nõuannet. .,
Teise võimalusena Y. Luryi mai­nis,
et 'kui pärija saaks, isiklikult N.
Liidust Kanadasse tulla pärandust
vastu võtmas'' Šiiiš • ta'sääk^ 'ise' öša
vallasvara valida või esemeid osta,
mida ta saab kaasa viia, mida nõuko­gude
võimud lubavad ja milldt vä­hem
tolliraha tuleks maksta. Lektor
rõhutas, et suuremad rahasummad
võiks 'Kanadas investeerida panka
hoiule protsente tfeenima ja hiljem
vastavalt N. Liidus muutuvatele ees­kirjadele
mitme aasta peale jaota­tult
sinna saatmiseiks korraldada.
SEADUST PEAKS MUUTMA "
Professor Luiyi avaldias lootust, et
Ontario valitsus praegust (s.o. 1970
a. keTitestatud) pärandusseadust
muudab. N. Liidu ebavõrdne ja eba­aus
tuluallikas Ontario kodanike pä­randitest
tuleks kindla kohtuliku
kontrolli al'!a võita. Ontario valitsuse
selle ala minister on juba alates
1980. aastast -korduvalt lubanud seda
teha. Y. Luryi arvas, et föderaalvalit­sus
ei tohiks olla passiivne selles
osas. '
'Kui prof. Luryi oli Ontario selle
da minisitrilit küsinud, kui palju On­tario
pärandusi aastas N. Liitu läheb,
siis minister olevat vastanud, et ta ei
tea, kuna ei olevat raha tadise sta­tistika
pidamiseks.
Nende ridade kirjutaijal õnnestus
Ontario valits,iisasutuselt saada ära­kirja
1981. a. Bill No. 1: , M Act to
amend The Devölution of Estates
Act", mille Ontario Parlamendile esi­tas
Attomey General R. MoMurtry.
See seadiiseelnõu Reidis vajaliku ole­vat
uue korra ja 'kohtuliku kontrolli
rakendamiseks. Enne pärandustom­bust
N. Liitu väljamaiksmist peab
selleks olema vastava Ontario Surr6-
gate-kohtu vastav nõusolek — kor­raldus.
on Ave. E., Toronto, Ruum 206 — §oom@
snaja. Avatud: esmasp. reedeni kl. 10—10,
. 1 0 - 3 . TEL;
OVER 50YEÄRS OF GM SALES^ÄNO SERVIGE
OGANM
Olds Limited
PAUL jums
Müük ja r e h l l ^^
Äris 291^054
Kodus 423-5716
15-30% hini
yDUSULETlKID ALATES $120.00
Ostke otse tööstusest ja säästke ^ SULETEKID, PADJAD,
VOODILINAD JA KATTED ^ Meil on ka saadaval kaameli-ja
laamakarvadest tekke ^ Lambavillaga täidetud tekid
(reuma-vastane) ^ PARANDAMINE Ja ÜMBERTEGEMINE
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Oht. MIS 4L9'
• • l M r . V i . t i ; T i j . i . . . . . i JM^•;.v•••:.n.'rl•t|.•n.•.J.l,•.•.J••J.mll..M|i|J!lJilt^^lTIB,IU^TIIUII^ll•••.w
4544 DUFFERIN ST
TEL; 665-8855
(lõunapool Finch'!)
231L BLOOR ST. W.
TEL. 763-7326
(idapool Windermere)
Ontario Bill No. 1 — m\ sisseju­hatuses
on fikseeritud, et Ontario
kohtu luba on vajäliik selleks, et sel­gitada
'kas N. Liitu (või ka selle Ida-
Euroopa satellütmaadele) saadeta­vaid
pärandeid ei ammutataks eba­õiglaselt
nõuikOigude või „sotsialistli-ke"
maade valitsuste,poolt tühjaks,
enne seaduslike pärijate valdusesse
jõudmist.
Selle seaduseelnõu ülesanne ja sõ-
H. LATER & CO. LTD
Insurance Brokers
Kolkidel» k l n d l u f l t u B t e k iD
1482 Bathurst 9t.,
Toronto MS? 3H1
Tel.: 693-7815 ja 693-781<&
Moonutatud kalu
Läänemeres
STOKHOLM - N. Liidu teadlaste
järgi on viimasel, ajal Läänemeres
esinenud ikka rohkem. deformeeru­nud
kalu. Kopenhaagenis esitati vas­tavaid
andmeid — peagu iga teine
tursaipoeg avaldas märke deformee»
rumisest.
Soome uurijate järgi esines defor-meerumist
a. 1979 12% juures, järg­mistel
aastatel aga juba 50% puhul.
N. Liidu teadlased tunnistavad, et
see johtub vee reostumisest. Nende
näited on võetud Soome lahest ja
Läänemere idaosast, kuhu kõige
enam jooksevad N. Liidu jõgedest
väljuvad roiskveed.
Huvitav on oodata, keda venelased
Läänemere reostamises süüdistama
hakikavad. K i n c t o i mitte ennast,
kuigi I^nmgradist voolab pidevalt
palju saasta Soome lahte ja edasi
Läänemere, sellele lisaks Baltikumi
E P L / JM
,^ele W nr. 8 (1721) 1983
KESKKOMITK •
'.'^»
• • ~ r - - ~ - -.
•ÄW eöwBoww mamm i, '
MHte W «DCC «0 'JUUkHdbni M»pn<»tr^o^
, .r, QptxJMfi. HcurwMM» mm MI
ip»«Jii?wiSo»m»p«MM»rptTh mmm t
mi^tfom y/moto im»k, t H O U pAanm
Venestaja Karl Vaino
saadeti „hõimu-suhteidi"
toonitama
Samal ajal kui Moskvast saabus
Helsingisse N. Liidu komnumlstUku
partel delegatsioon eesotsas N. U i du
partel keskkomitee liikme Ja oku­peeritud
Eesti parteijuhi Karl Vai­noga,
avaldas soome ajaleht salaja­se
mäiirusc venestamise süvendijmil-s<?
k$ Eestis, mis kannab sama K. Vai*
m allkirja.
Eestimaa KomnnmMku Partel
Keskkomitee büroo määrus, millest
oleme varem Infonnccrhiud, mis on
nii salajijmc, et kästakse hoida raha­kapis,
on antud 19. detsembril 1978.
a.
Venekeelse määrusega tehakse
Eesti NSV. rahvahariduse eest hoo­litsevale
ministeeriumile ja asutuste­le
ülesandeks astuda samme vene
keele suuremaks õpetamiseks kooli­des
Ja teistes Õppeasutustes. Alla on
kirjutanud EKP Keskkomitee sekre­tär
K. Vaino (vonc keeles).
, Ilmselt pani Moskva oma delegat­siooni
etteotsa Vcncmaa-cestlasc
Kari Vaino „hÕimuädhetc" toomita-mtseks.
Aktus New Yorgis
1983 -EESTLÜl
NEW YORK (M.E.) — New
aastapäeva kontsertaktusest osa
tegevad praost R. Kiviranna Ji
laakson. Aktusekõne pidas konsu]
Kunstilises osas olid kaastegevad
solist Nora Stoner flöödil, sopran
Ellen Parve-Valdsaar, pianist E. Ves­ki
ja kõhn koori: Eeslil Kooli laste­koor,
nais- ja meeskoor. August Gai-liti
„Isade Maast" dcklaiiteris Ur­mas
Kärner. Lauri Kaigrolf aiiü üle 1
mälestusmedal, mida ioimclais iPriit
Parming, kes kuulub USA armcp ak­tiivsesse
reservi instruktorina.
Loeti ette välisininisler G. ShiUzili i
Svaabunud tervitus (mille teksti; too­me
teisal) ja saadeti päevakdham",
tervitus president R. Rcagain'ilc. t).E.
Keskkomitee aseesimees 1 J. Raud­sepp
oma sünaa'õtus kuulutas välja
aasta 1983 eestluse külviaastaks ja
andis edasi kutse Estolc 1984. a. To­rontosse.
Eriosana toimus aktusel Eesli va-vadusc
eest langenute malestamino
Eesti arst valvekorros
26. ja 27. veebruaril
dr. M. Lcesmcnt .... 481-6834
TORONTO E E S
JÕEKÄÄRU M
vajab 1983. aasta tcgi^vuslioc
kasvatajaid ji
õde,
vetelpäästjaid!
abi kasvatajat
köögipersonal
Sooviavaldused esitada hiljed
juhatusele — Heljo Novek, 3
cm
J