Meie Elu = Our life, February 24, 1983

              .Mfite Elu" Hir. 8 (1721)
mse sünd,
nüüd
Kotkajärve metsaülikool
PUSSI-JÄ
[LUBI
m KANADAS
SLtd
,ONT.-m.
>taraoon(i
TalavUfon
ICE REPAIRS
SOOTS
M 1K8 (416) 826-4846
cülastage
SHOES
rO, ONT. TEL. (416) &631548
[lanõude esindus
laiale jalale
juuruseid kuni nr. tl
phised kuni nr. 16
linnad
ROONEEME ÄFll LIGIDUSES
Inistuöes GEORGE ja AUDREY
SITAREMIO^ (STARR)
AKERY
Toronto
1791
•
TIIT PÕDRA
ie. Toronto, Ont. M4K 1N2
iTel. 469-3886
Omanikud oestlased
I
-1951.466-1502
[iironto,OniM4K IN8
Station)
p,Meie Eiu" nr. 8 (1721) ÄJÄPÄläVAL, 24. V E E M U M I i , FEBRUÄRY 24
@mbif Jänes
JAAPÄN!S
Grimm's Foods Od.
käis koos abikaasa
tähelepanekutest Jutuntab
Järgmisel hoitiniikd Naiiiking'is
tundsime end väljapuhanuna ja istu­sime
varakult bussis. - Hoteili ukse
kõrval oli haigutava lõvii kuiju. Meie
giid ipani näpu ühele oma ninasõõr­mele
ja midagi lendas täpselt lõyi su­hu
pe^ kahe meetri kauguselt. Võt-
-tis siis taskust Iiästi-voiMltud: puhta
taskurätiku ja käis siis sellega 'kor­raks
üle nina. Ees seisis jälle kümne­kordses
Budda Pagoda' ixmimme,
duse imetleimine, ipunaste ausaimha
yaatamine jne.
Kõhu kõrin teatasi et on vaja gii­diga
rääkida ja järjekordselt fciisilda
kus on see ,;hea'koht"..Mingil eripõh-jušel
olid pea pooled meie bussis sa­ma
probleemiga. Giid teatas, et rahva
koht on meie jaoks Uiga must, aga
ta teab % km metsa sees ühe teise
„asutuse". iNii' marssisiime, giid ees,
ja meie reas järel.
• • • • • • •
• >
Lõunatasime madame Chiang Kai-
Shek'i suvepakes, mille alumisel kor­ral
oli restoran. Pärast sööki võeti
köis trepi eest ara Ja meid lubati Ut
be vaadata, mis pidid olema sama
ja juhatuse esimees Lembit Jänes
, Hiinas, ja Hongkongis. Oma
ja saasias tersis- 'ksi ma-'
dame seal elas."
Külastasime kunstimuuseumi (maa­lide
hinnad 100—3(XX) yuain'i), siis an-tiitokauplust-
Kima ma ei ole nende
alade asjatundja, siis pagesin välija
ja Jõudsin koilmekorckesse, tavalise
hiimlasje kaubamaijja. Üllatusena
leidsin, et seal oli mituit stiili ja mi>-
kt värvi naiste ikingi, vänviliškjaklke,
mis näitab, et lääs tungib sisse. Jaüg-ratas
maksab umfbes 200 yuan'i, jaa^
•pani värviline TV 2000 yuan'i. Olevat
juba olömas kahejailgratta pereikondi,
aga 'TV pidid ostma paüjud perekon­nad
kokku ja siis käiv^ seda kcos
vaatamas. Shanghai on kontrastide l im — vanade soliidsete hoonetega palistatud pöörates satud hoopis erinevasse
Foto Lembit Jänes
Tegime oma esimese rongisõidu
Nanikingist Wuxisse, on 750.000Jline
linn,,600 tööstusega. Kutsutakse kala-ja
riisimaaks, seega minule eriti hu­vitav.
Rong saabus jaama tä|>selt,
saime grupile terve vaguni, mis c4id
välisdt ühesugused. Ei lubatud ühest
vTagunist teise käia. Vagunis öilid ka­he
inimese pehmed' istmed puhaste
tatoapunaste katetegav istme ees väi-
Nanklng'is pühasid Meeri ja Lembit Jänes jalgu madam Ching Kan
Sheki tugitoolides jsi Shanghais vaatasid hiina ¥aasidevalmimiSto
ke laud' valige laudlinaga, üldmulje
puhas ja meeldiv, tuletas meelde va-bariigiaegset
teises klassis sõitu ko­dumaal.
Jõudsimet kahale peale kol­metunnist
sõitu. Hotell oli kümne­kordne,
814 toaga ja väiikelinna kohta
küHaltk hea. Ka.söök ja õlu oli seni'-
se hiina standardi järgi hea. Külasta­sime
kaläkolhoosi ja süditööstust.
Kolhoosi tiigid olid nagu meie lina­leod
pruunilmudase veega. Samas oli
ika magedavee pärlite kasvatus. Nät
dati ühte suurt ja üle -künme aasta
vana „diam'i" saimst kaipi, vast 30
cm pjkk ja 12—15 cm lai. See olevat
juba paar kortsu i^deid kasvatanud
— 10-15 tükki 'korraga.
Muidugi 'Meeril oä põhjus järgmi­sest
sõpruspoest pärlitega prossi os­ta.
Uudisena nägime veel vesi 'kap­sast
mi® kattis paksult mõned' tiigid.
Sedapidi sigadele söödetama.
Siidivabrikusse sõidul seletati, et
siidilitolika mimad tojataikse umbes
10—20 cm suuruseSe paberitiükile,
keskmiselt 2200 muna, mis antakse
edasi kolhoosile kus 3-^4 päeva' järe­le
tulevad väikesed ussid Neid soödcr
takse 3—4 päeva ja siis nad lähevad
24 tunniks magama, söötmine ja ma­gamine
kordub 4 ikorda-, siis on ussist
saanud röövik kes sööb 7 ipäjeva j®»
siis haikkab enda ümte kookoni ket-
1'ama. üks täis taiSkeil-ltestafe 28—32
'päeva.
Vabrik mida nägime hakkas peale
kookonitega ja lõppes tooMdi ket­ramisega.
Kookonid pandi tulisesse
vette nufckunud liblika tapmiseks.
Ititarlaste ees oli soojavee renn mil­les
oli kookonid ja siidi niit ühen­dati
masinail kerimiseks. Üks -kookon
pidi andma 150 meetrit siidiniiti.
Vabrik d i pime ja olime.üllatanud
!kuiid!as kookonist siidi niidi ots kätte
leiti.
Masiniate vahel oli -kahest otsast
laes rippuv toru, miüle küljes rippu­sid
üliriided'j samuti oid näha tas­kutes
toidu paikke. V-õib arvata, et
muud ruumi ei olnud tööliste kasu­tada}
r
SHANGHAS
Tehti veel kevasõit järvd ja siis
iks sõit rongiga Shangha,! poole'.
Rongi'! neiukesest kondoktor haikikas
müüma siidile trükitud pilte ja giid
seletas, et nende hulgas on kä oma­vaheline
võistlus kes müüb rohkem
ajakirju. Ajaikirju oli kolm, hüna
naine, hiina marsib edasi ja kolman­dat
ei mäleta. Tava'line hind olevat
U.'S. 15.00 aastateriimine, aga nüüd
saavat $12.00 eest kõik kolm. Shang-hais
saime ilusaima hotelli, ainult
üheiks ööks sest järgmisel päeval
sõitsime juba Slongkongi. '
Shanghai üks peatusi oli sadamas
•kus kaks võimsat jõge ühtub en­nem
Ida-iHiina merre suubumist. Ta­gaplaaniks
ilusad vanaaegsed linna­majad,
oleks võinud olla New Yoric
või Boston kui kõrvaltänavate elia-muid
poleik^ lastud laguneda. Veel
üheiks huvitavaks kohak^ oli külas­käik
„cloisonne" vabrikusse. See osa
mida meie nägime koosnes vask ri­badest
mustri liimimisest pottidele,
vaasidele, 'kaussidete jne. ning mustri
vänimine ennem klasuuri. Mustrid
olid igale esemde ette nähtud ja iga
mustri jaoks olid'vasest tükid umbes
I mm laiad ja 2 mm kõrged, 1—2 cm
pikad. Neid oli tuhandeid ühe vaasi
\H kausi jaoks ja need kõik liimiti
.j^isefttide abiga üksikult ja ühe
mustri liimimine võis kesta mitu nä­dalat.
Viimasel õhtul Shanghais viidi
meid jälle sõpruspoodi, mis di suu­rim
ja parim mida dime näinud.
Iga ameerika turist oli kudanud,
lugenud ja 'hästi ette vaUnistanud
selleks reisuksi. Kõik tdid ja läksid
tagasi sama jutuga. Hiiidastel näivat
olevat kõhud täis, hädapärane riie
seljas, armastavad lapsi, kes kõik
ilusti riidfes ja kõikidel katus pea ko­hal.
Keegi neist ei tahaks us'kuda, et
tõelist Hiinat neist keegi ei-näinud,
(Järgneb)
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teetiiotu-
8©S. •
Hamiltoni Eesti
Võitlejate Ühingu
peakoosolek
Hamiltoni Eesti Võitlejate Ühing
pidas oma aastakoosoleku, kus tege­vusaruandest
selgus, et üheks pare­mini
õnnestunud ürituseks oÜ kor­jandus
sõjaVigastatute heaks. $1800
saadeti Saksamaate just jõulude eel.
Hamiltoni eestlaskond on oma auvõl-ga
eesti sõjavigastatute suhtes täit­nud
korralikult ja üle ^25,000 on seni
saadetud Sõjavigastatute Ühingu
toetuseks.
HEVÜ Vabadusfond . ja' HEVÜ
Noorte- ja Kultuurifond tekitasid
mõningat poleemikat. August Pärna
arvas, et peaksime fondi kiiremini
kasutama ja soovitas 1983 aastal väl­ja
anda 3 eristipendiumi ja^ lisas veel
$100 samale fondile.
Ühingu esimeheks valiti tagasi 2
aastaks A. Jurs ja juhatus moodus­tati:
H. Lember, A. Voode, L. Ploom
ja E. Lindaja.
Korp! Sakala
kultuuriauhind
dr. Hugo Salasoo'b
Korp! Saikala Kanadas esitas &
Kook'! mälestusfondi Juhatusele ette>
paneku, määrata 1983. aastal $3,000.-»
suurune auhind dr. Hugo Salasoole^
Sydneys Austraalias.
Auhinna andmise põhjendus: „Dr.
H. Salasoo on teinud 31 aastat hiti-damatut,
ennastsalgavalt tasuta, rah>
vusUkku tööd suurima eesti arhiivi
asutamiseks paguluses, selle eeskuju­likul
valitsemisel ja arhivaalse kul­tuuripärandi
kogumisel nhig talletsin
misel."
Määratud auhinna üleandmine dr.
H. Salasoole toimus pidulikul kooc»
olekul 19. veebruaril sia. Sydneys,
Eesti Majas, korp! Sakala koondl&e
esimehe V. Härinits'a poolt kutsutudl
külaliste Juuresolekul.
SAN
FRANGISCO
KUTSUB
Korraldatakse ühlslennud
Torontost.
InformatsiOpniks h
AINO KAING
teL (416 ) 757-5080
maiifiufiiiougticiifiiiBiiaiiiiiiiiBiiQneiiaiiOifniiSHGiioitauanotiDisiiQiioucii^
Ilmar Rebane
noorusmaa
iioiiiiiaiiiiiiiiiiioiiBiiiii8iiBiiiiiaitoiiaiiaiioiioiiaiioiieiiiiiQiiQiiBiiaiisiiBiiQiiBitiiiioii8iioiiQiiQi
OLI KOKKU AETUD.oi
Oli küll olemas ka Tartu vald, aga
siinkohal võtatiie seda läkndlatud
mõttes kui kogu Mnna ja ika maarah­vast
selle ümber. Ja see vägetv „vaad^'
avaldas end võibolla ikõige mõjulka^
mait ijuba eeliseseisvuse, ajast eest-avair
istmete-astmetega lava'. Korrad
dav büroo Bernhard Inigeli juhatusel
asos „Vanemuise" teatri jafutusmü-mh.
Just kui pid« oli juiba halkka-mase,
itones, et istekohtade ja käi-tkude
eraldamiseks välijakul oM ^aja
lastele suurt tähtsust omanud Tartu pikfld köisi. Kust neid võtta püha-põllumajanduse
näitusena igal' sügi- päeva varahommikul!? Hea kllee —
sel. Vabariigi algd mäletavasti td" ' pritsimeestelt muidugi! Ühe tekfoni-mus'see
kustki iHoimi tlänaval asuva 'kõnega pritsimajja oligi asi ikoml-
Tartu Eesti Majandusühisuse'krun-' datud!
dil,,, aga hiljem'''Näituse tänava nur- Kuna laulupeod olid taitkstele
gal. Kui koha'liku põllumeeste seltsi armsad juba ärkainiSaljast, siis, oli
asjaajaijaiks tuli noor Energiline Paul ruhte sorti laulupeost mjuidügi vähe.
Kanarik, paisus'näitus tõeliselt mõ- Niisiis toimus Tartus — võibolla ai^
jukeiks suurettevõtteks. Siiis kihas nu-ke oma sarnane--vaimulik laüiü-terve
linn inimestest nagu viies ave- pidiü, ka üsaia suureulatuslik. See
riüü New Yorgis. Kord t Ä i s isegi toimus Liiva tänava sipordilväljakui
ameerikaliikul viisil õnnetus, kui, täis- ja shma siirdusid kckjrid, nagu ikika,
(kiilutud buss jooksis-teeU kõrvale, pikas rongiäcäigus.lätoi linna. Rong
vastu Riia ^a Uueturu tänava nurgal, 'käigu korraldajaks oli erukolonel
asuva maja sema ja hulk inimesi sai PiTiding, kes vastas suurepäraselt ing-raskesti
vigastada. ' . lise samasugusele tüübiHe, k u ^ t@
Veel teine suursündmus tõi kokku polnud teeninud Indias. Et asixM-linna
ja maarahva lähedalt ja kaiu-^ muks täpselt, käsutas ta väikse^nad'
gelt. See oli nii 30. a. ümber toimu
nud Tartumaa laulupidu (ülerilMi-kud
laulupeod oli Tallinn juha „ära
varastanud'")M'Laülupidu peeti Tam­me
linnaosas^ ^siwal siuiurd spordi- Ruth ja Erica)
vMjakul, kiiiu oli ehitatud üsaiasmiff
juhid harjutuseks Toomele ehk na­gu
ta ise ütles — ,ymastiku peale".
Kogu ettevõtte juhiks d i praost Ruc
topõld oma kolme tütrega OLucie,
siis ei saa kuidagi mööduda kooli­noorsoo
pidustustest, nagu igakeva­dine
„Noorte Püha" — mõnikord üle-rägiline.
Taas siirduiti ron^igus
(Eesti Nooresoo Seltsi tütarlaste
gümnaasiumi õuest Viljandi t. lähtu­des)
'läbi linna ülejõe Lüva tänava
spordiväljakule, kus toimus lauhipi-du,
sipordimänge jne. õhtul olid va-baõhü-
etendtised, nagu .kuningas
Oedipus" ja (R. Tagore) „Ohver".
Kord tekkis sõnelus ühe esilmesis ri­dades
istujaga ja ähvai^ti linnava-iitsusega,
ilmnes, et asjäosÄe oligi
limiQvaiitsuse esindaja! lj
Selle ettevõttega hakkas võistleima
Treffneri gümnaasiumi spordipidu,
kus poisid marssisid ikka samasse
Hivaauku vastavate võiimlemiskeppi-dega
'kaenla all; Seal siis hajutati
poisdd üte kogu väljaku, mis tuletas
(üstna väikeses stkaalas) meelde^^
tshehhisokoleid. Juhiks oli võimle­misõpetaja
Karl Hintzer, kes sai hül-jem
tuttavaiks Saksamaal eesti elu
jäädvustamisega nii fotodena, kui ka
,4ieMsevaile traadile".
Särtsu ja mürtsu lõi linna täis va­bariigi
aastapäeva (hiljem ka Võidu­püha)
paraad, millest küll kogu linna
rahvas osa võttis, kaasa marssijana
või pealtvaatajana. Paraadid peeti
varem enne keskpäeva, kuid hiljem,
kirikuitt soovil, pärast pailveliste lah-
'kurnist ikirikuist Pidimieeleoki tek­kis
juba varai}cult, kui algas üksuste
kogunemine oricestrite saatel. Ja neid
ork^treid oli Tartus palju — poiste-kooÜdelj
sõjaväel, kaitseliidul, tule­tõrjel.
.
JaMgi lasikus Raelkoja tänavat
möpda rLembrtü kasaimuist, ,^kerge
; ratsavägi" tuK Peetri kirüku poolt, or­kester
Älgeil hobustel-, hobused tant­simas
Straussi valsse (neä pLdii ole­ma
mingi geneetiine side viiini. rat-sakooli
ja viini vailsiga!). Husaaridel
oli üksvahe tore mustast sametist ja
lõpp oli kurb —-.digement likvideeri­ti,
riismed viidi Tallinnasse esindus-otstarbeiks).
Ropika poolt mürises linna kahur­vägi,
pannes majade alusmüürid vä­risema,
ehkki ettevaatuse mõttes
ühtki pauku ei tehtud. 'Kalevi täna­valt
marssis sisse kaitseliit, orkestri
esireas k õ i ^ 'kandlekujuline ksülo-ton,
millelt kellahdinal kostus, uus
kaitseliidu marss „su mehemeel" 'kõ­laga.
Mürtsuvad koolipoiste orkest­rid,
õpilased, üliõpilased', seltskond­likud
organisatsioonid — ennekõike
tuletõrje läikivate pasunate ja veel
Äivamate aurahadega — midia tü­sedam
mees, seda rohkem aurahasid.
Reameesteks olid .peamiset vürts-l^
odnikud,, aga tudengeil koiporat-siocm
Saikalast oli päris oma käsi-prits.
Tartus õnneks oli vähe kahju-tufeid.
Vähemad juhud likvideeri^
ära palgaline tuletõrje lendsalk, mis-t^
m pritsimajas. Sinna helistati
kord, et AMsandri" tänava lõpus on
tuii lahti. 'LendsaUk kihutas linnk
äärde välja. Seal neil avanes Mus vaa­de
punetavalt sil-mapiiri taha lasku­vate
kuule! Juhtub!
Peale tuletõrje vägevaid paraade
vastavais tutetõrjemündreis, pidasid
paraade ka skaudid skaudimundreis,
m*deks esialigu olid ^nn. ,/veriseist
smdeist"' (ostetud Pariisi maha jää-nud
sõjaväe ladudtest), mammade
poo^tpoistde ümber tehtud mundri-kuubedtest,
kalifeepü'kst€st ja ameeri^
ka nööritavaist säärsaabastest, jäme-
(fed raudnadäd talla all. Vanemad
pikakasvulised skaudijuhid edvista-sid/
põlvpü^kstes., mis mõnede too­kordsete
apvamiste järgi ei andnud
ma rahvusliku polütüka tõttu aeti see
hi^mh^ lõhki TekMsid „noorse-
V^°^' nilijem „noored. kotkad". Neist
« 1 Pa»sse üte elanud ainult iühi-
'keste .pükstega skaudid!
peeti Suurturud;, fcaa m-dames,
'kuigi seal varsti jäi ruum ko­le
kitsaks. Niisiis hiljem,, kui auväär­ne
vabariigi president ise tegi ametli­ku
külaskäiigu Taaralinna ja kogune­ti
suurparaadiiks, siis toimus see kio-gunemine
söögiturule pritsimaja ette
ja paraad marssis sealt risti üle 'Ki­visilla
otse politseiplalsi.
Raekoja plats ehk väljak, s.o.
Suurturu laiem osa raekoja ees on
linna kesikuseks, kuhu koondus lin­narahvas
nii paraadide kui muidti
igasuguste pidustuste puhul. 'Ndd
oli vabariigi algusaastal rohkesti ja
siis oli ka 'kombeks teostada tänavail
karbikorjandusi, küll' invaliididie ka­pitalile,
punaseristile või mõnele
muule heategevusele. Korjajaiks olid-peamiselt
kooli- ja ülükoolinoored ja
see pakkus ka omi kurameerimist
võilmalusi, kuna käidi ju ikka paaris
— üks üht ja teine teist sugu. Ühel
oli 'käes suur kilp lilkkimbukestega,
plekist ja lõpuks vist ka papist mär-
.gikestega, mis vastutulijaille rinda
asetati ja mispuhul viimane (laskis
mõned pennikesed teise korjaja kae­las
rippuvasse plekktopsi.
Vana^asta õhtuil kogunesid koda­nikud
raekoja välja'kule uut-a^stat
vastu võtma. NHpea kui raekoja kell
oli löönud kaksteist pauiku, karjuti
, hurraa", sooviti vastamisi õnne ja
suures tuhinas tõsteti õhku mõni et­tesattunud
automobiil.
On nii palju rääkida Tartust, mille
kohta on öddud, et ta pokiud ainult
linn, vaid Euroopa linn. Tartus pe­sitsev
nn. inteililgents ,oli ühenduses
muude maadega, his oh õpifeud või
õppimas käidud. Ja Tartits oli ka
,palju tähtsat omapärast. Tartu tä­hetornis,
reguleeritud, niiskuse ja
temperatuuriga toa^, ^ais^suwr püst-
'keU — „grand-father's cikjck" —, mis
andis täpselt õige aja kogu vabarii­gile,
mida kuulutati raadios — .ygongi
löögil on kdl täpselt..." Ilmajaam
ituulutasj ,;lõunas't läände pöönduvat
keskmise kiirusega tuulbd, yahdduv
pilvitus, kohati sademdd, iempera-tuur
suurema muutuseta!"
Tartus õli Eesti Rahva Muuseum
oma vanavara kogudega ja maaillma
suurim rahva'luute kogu. Ta'rtu üli­koolis
õpetas ja õppis rida välismaa­lasi
(ka üks
sõlmitud nii
must mees). Tartus did
Eesti kui Soome rahulie-pingud
Vejji^a.
Tartus peeti esimene emadieipäey,
Tartus Märt Jänese riideäri vaate-aknail
esinesid esimesed davad nais­modellid
ja Tartus oli maaito ainus
klaasivabrik, milte korsten 'kukkus
ümber.
•Kes 'kunagi on elanud Tartus tema
; nooruse rökkavuses, mõnusas kodu­suses,
ja hõljunud Emajõe laindli, või
kõndinud tema parkides lehispuie su-meduses,
võiibolla käsikäeo oma du-romantika
algades, see mõistab, kui
laename kandle seekord kauge, kuid
kuulsa Nedkari äärest ja laulame:
Mu süda see mul kadxis Taaralmn®
seail suveöös nii sumedas.
Ma armund kõrvuni, õnn täitis
rinna —
su roosisuukene mul' naeratas.
Ja seistes väravas, ©t lahku minna,
neil viimseil suudlusil mul selgeks
sai,
et süda maha jäi mul Taaralinna —
ta Emajõe äärde jäi!
(Lõpp)