Meie Elu = Our life, June 12, 1986

              24
:SJAiLE
/eel
|.et pärast sõda
I konservatiivid)
la koos ka natsi-
1: Austraaliasse. '
(föderaalne ja
küsimuses se­ks
on NSW osa--
Walker (vasak
imendis ründas
Ini, et need kait-h.
ja teisi' natse. •
jpositsioonijuht
Id silmis), et te-
|tsja, sest ka te-,
latanud natside
ema on pool-ili
kolmeaasta-liiasse.
IHASELT ..
Ildatakse tuntud
[iteks püütakse
kamassides väs-mnitaksevalit-laid
juurdlusi,
lida-eurooplaste
Iie on olnud sei-räljendasUkrai-nt
kardinal Lu-bkoht
Roomas.
;eli öeldakse, et
[emiididjakoos- -
jise maailmasõ-
[•luakse ukrain- -
Infiitmed liikmed
sõda, Austraa-et
Ukraina SS-i
jnelased Ukrai--
|ean ütlema", li-iijud
meist olid
jiilekust. Meie
liime saavutame
ei olnud kolla-jy
Morning He-küsimuse
käsi-les
olnud senini
Idlik: :
EV. KASK
IROMISS!
lüklSTIDEGÄ
- 1918.
liHiiiiiiiiiiminiinni?»
tal Kanadas
Idi-pärandused jää
Itulumalcsuvabadl.
ised noortele js^
Inisatsioonidele
tal Kanadas
)a kviitungi saa-ija,
958 Broad-iiiintiniMiiiiiiiiiii)
„Meie Elu" mr. 241 (1892) 1986 NELJAPÄEVAL, 12-. THURSDAY, JUNE12
1
es
: New Yorgist saadud teadete ko­llaselt
on Karl Linnas sisse andnud
palve apellatsiooni!(olitu laienda­tud
koosseisule, tema N. Liitu väl­jasaatmise
otsuse tähistamiseks.
Tema kaitsjaks on edaspidi uus ad­vokaat,
Ramsay Clark, endine koh­tuminister
LyEndon Johnsoni va-
Karl Linnase protsess ebaõigete
andmete andmise pärast USA im-migratisooniametnikele
USA koda­kondsuse
taotlemiseks algas nov.
*1979 jaonkäinud läbi mitme kohtu-astme.
Viimases, apellatsioonikoh-tus,
kinnitati ülemkohtu piiijkonna- '
kohtu otsus, Karl Linliaselt võtta ära
USA kodakondsus ja järgmises koh­tuotsuses
Karl Linnas otsustati saata
välja ,N. Liitu.
Karl LinnaSelt USA kodakondsuse
äravõtmise aluseks USA ülemkohtu
New Yorgi piirkonna kohtuniku Juu­res
olid N. Liidust saadud tunnistajate
seletused, mis antud sea,l vande all ja
võetud videolindile. Lisaks sellele
mitmed dokumendid,' mis saadud
N. Liidu arhiividest.
N. Liidu prokuröri juuresolekul
olid tunnistuste andjateks Hans
Laats, Olev Karikosk, Oskar Art ja
Elmar Puusepp. Hans Laatfe, kes oli
tol ajal Tartu vangla ^elle osakonna
ülemaks, mis asutati Kuperjai^ovi ba­rakkides,
tunnistas et Karl Lijnnas oli
olnud valvuriks Tartu näitusevälja-
Icul asunud koonduslaagris. Mõni
kuu hiljem Linnas sai Kuperjanovi
barakkidesse asutatud Tartu vangla
osakonna ülemaks. Koonduslaager
näituseväljakult paigutati ümber
Kuperjanovi barakkidesse. ILinnas,
linnase
Laats ja teised kuulusid Tartu.oma­kaitsesse.
Mahalaskmisele määra­tuid
oli peetud kinni eraldi seisvas
barakis. Karl Linnas olevat juures
olnud, kui mahalaskmisele määra­tuid
toodi välja barakist ja juhiti
bussi. N\eed viidi linnast välja ,,Jala­ka
Liinile", mis oli tankitõrje kraav.
Linnas oli lugenud -mahalastavatele
ette kohtu otsuse. Otsuse täidevii-jaiks
oh olnud sakslaste Ei'nsatzkom-mando.
Linnas olevat kontrollinud
surmaotsuse täideviimist. .
Olev Karikosk, endine koondus­laagri
valvur Ja võetud valvuriks Ku­perjanovi
barakkides Karl Linnase
pqoh oktoobris 1941, tunnistas sa­muti,
et Karl Linnas olevat olnud sur­maotsuste
täidesaatmise juures.
Oskar Art tunnistas, et tema viis
bussiga mahalastavaid Jalaka Liinile
kolmel korral. Linnas olevat olnud
kõigi nende surmaotsuste täidesaat-miste
juures.
Elmar Puusepp tunnistas, et tema
oli arreteeritud omakaitselas te poolt
suvel 1941^ põhjusel, et, oli N. Liidu
valitsuse teenistuses enne sakslaste
okupatsiooni. Tema toodi Kuperja­novi
barakkidesse koos 40 arreteeri­tuga.
' / ;
Dr. Keiland, Soome kodanik, kes
vnbis suvel 1941 Tartus, tunnistas, et
tema nägi kinnipeetavaid juute, nen­de
naisi ja lapsi Tartu näituse-väl-jakul
1941.a. suvel. Kohtualust ta
seal ei kohanud, kuigi ta käis näi­tus
välja kui mitmel korral. Valvuri­teks
olid seal omakaitse mehed. Tar­tu
ülikool oli sellel ajal suletud.
KOHTUOTSÜSEMOTIIVID •
Kohus oma otsuses märkis, et kait­seadvokaat
keeldus minemast N. Lii-
Seni kuni jooksva rahvusvaheli­se
rahasüsteemi aluseks Jääb USA
kuilakatteta paberdollar (fiät-money)
pole ühtegi objektiivset te­gurit,
mis võiks hoida selle kõiku­matust,
kirjutab USA majandus- ja
rahandusekpert Jerome F. Smith
oma 1981.a. ilmunud teoseis „The
Goming Currency Gollapse".
Et lugejal oleks asjast selgem pih,
tuleks minna korraks tagasi minevik-:
ku — jooksva sajandi 1-sse veeran­disse
järgr]ievalt; .
Kuni 1. imaailmasõjani kõigi riiki­de
paberraha vääringu või kursi alu­seks
ja katteks oli tegelikraha, pea­miselt
kullas ja hõbedas, mida kutsu­ti
,,kullastandaxdi" süsteemiks. Riigi- -
valitsused yõisid sellast paberraha
trükkida ja lasta käiljele määral, mis
nominaalselt vastas nende keskpan­ga
väärismetallide reservile, arvatud
juure ka seal hoitavad tõenddoku-mendid
mujaläsuvate metallide koh­ta
ja ka teiste riikide raha — valuuta,
mis sinna kogund. Seega iga paber­raha
omanik võis s^lle vahetada te­geliku
metallraha vastu igas rahaasu-tises.
Sõjakorral, sellest ^osavõtvad rii­gid,
et finantseerida erakorralisi —
sõjaga seotud väljaminekuid, hakkasid
trükkima paberraha tarviduse järele :
s.o, üle kullastandardi. See nähtus
põhjustas aga varsti paberraha vää­ringu
languse — tekkis inflatsioon.
Näiteks Saksamaal 1923.a. suvel päts
leiba maksis miljard marka.'
2. maailmasõjaga kaasuv inflat­sioon
purustas enamuse Euroopa rii­kide
rahavääringutest ja siis — veel
enne sõja lõppu 1944 lisaks UNO-le,
võitvate riikide esindajad koosj rah­vusvaheliste
rahameeste ja kesk­pankade
direktoritega kogunesid
Bretton Woods konverentsile, 6,1 luua
täiesti uus rahvusvaheline' majan­dus-
ja rahandussüsteem, selle süs­teemi
rahaagentuurideks kutsuti ellu
Rahvusvaheline rahafond (IMF) ja
Maailmapank (WB), kus teiste riiki­de
(UNO liikmedjvrahavääringu ja
rahvusvahelise kaubakäibe älyseks
määrati USA .paberdollar — paber
paberi katteks, nagu:sõ,nastasid seda
kriitikud] Üks unts kulda vääristati
|35-le paberdollarile^ja vastavalt sel­lele
määrati ka, iga riigi rahavääring
USA paberraha alusele. Kulda lubati
koguda; igal riigil suvakohaselt, kuid
paber-dollaritagasivahetamine kulla
vastu (redemption) tühistati rahvus­vaheliseks
käibeks. Ainuh USA-le
jäeti see alles, kuid ainult siseriikli-
..kult, kuna sõjaga tekkind inflatsioon
oli kullaständarditoonud alla vaevalt
25%-le endisega võrreldes.'
Seega Bretton Woods'is loodud
uiie globaalse majandus-rahandus-süsteemiga
kujunes USA don^ineeri-vaks
jõuks purustatudEuroopa üles­ehitamisel,
abi ja toetuste (laenud]
jagamisel ning rahvusvahelise kau­banduse
arendamisel. Pealegi USA
andis UNO
IMF-ja WB-ie dollareid hartibaraha-na
miljardites. Nõnda kujunes ja le­vis
globaalseks ka dollarlinflatsioon.
Kui hiljem mõned Euroopa riigid
Prantsusmaa nõudel soovisid USA-lt
saada tagasiostu kullaga neile 'ko­gund
dollarite, vastu, siis USA
kongress otsustas 1968; a.' tühistada
igasuguse dollari tagasiostu või üm­bervahetamise
(redemption] võima­luse
s.o. ka siseriiklikus käibes, ja,
kui nurin päriselt ei vaibunud, siis pre­sident
Richard M. Nixon deklareeris
1971.a., et,,dollar ei ole enam tagasi-ostetav
kullaga".
dus antud tunnistuste videolintide
kuulamise juurde, pidades niisugust
võltsitud tunnistuste kuulamist pet­tuseks
ja sihilikuks valeks. Kaitsja
samal ajal ei suutnud tuua ette ühtegi
konkreetset tõendit selle kohta, et N.
Liidust saadud tunnistused oleks ol­nud
võltsitud või sisaldanud ebaõi-^
geid andmeid. Kohus võttis N. Lii­dust
saadud tunnistusi ja tõendeid
ehtsatenaia järeldas, et Karl Linnas^
onia taotlustes USA kodakondsuse
saamiseks kui DP (Displaced Person],
esitas vande all ebaõigeid andmeid
oma tegevuse kohta sõja ajal, oli var:
janudkuuluvust eesti omakaitsesse ja
vabatahtlikuna kuulumist saksa sõ-
Jakke. Kõbus on kindlaks .teinud, et
kaebealune oli omakaitse liige. See
on juba küllaldarle tõend selle kohta,
et tema olevat aidanud vadnlast tsivii-elanikkude
tagakiusamisel. Kohtus
esitatud tõendid kinnitavat väljas­pool
igasugust kahtlust, et kaebealu­ne
oli omakaitse juhtkonda kuuluv
liige. See asjaolu juba üksinda toe­tab
kuritegude kordasaatmise fakti.
Võib arvata, et vägivaldselt Eesti
okupeerimisega ja sellega kaasas
käinud ebainimlikud kuriteod N, Lii­du
poolt eesti rahva vastu on küllal­daseks
põhjuseks relva kandmiseks
sissetungija vastu, kuid.küsimus ei
seisa mitte eestlaste õiguses puhasta­da
oma maa Nõukogude elementi­dest.
Kaebealune on vastust andmas
nende kuritegude üle, mida tema ise
on korda saatnud inimelude vastu.
Isegi siis, kui leiame, et kaebealuse
tegevusel oli seaduslik alus, tema ei
ole esitanud mingit seletust selleks,
millistel motiividel tema liitus oma­kaitsega
ja aitas sellega kaasa saks­lastele
ilende eesmärkide saavuta­misel.
Nendel asjaoludel kohus ot­sustas
Karl Linnaseh võtta ÜSA koda­kondsus
ja tema välja anda Nõuko­gude
Liidule.
•KAITSE KRIITIKA •
Karl Linnas esitas teatud määral
ebaõigeid andmeid oma isiku kohta
USA immigratsiooniametile USA
kodakondsuse taotlemisel. Ta nime­tas
ennast allohvitseriks, leitnandi
^auastme asemel; ta väitis, et aastatel
1941-1943 ta õppis Tartu ülikoolis ja
vaikis kuulumisest omakaitsesse ja
politseipataljonidesse. Vastavad
andmed kohtul olid olemas ja need
moodustasid süüdistuse K. Linnase
1 vastu. Kohtu otsus oleks võinud ku­juneda
teiseks, kui kaitseadvokaat
oleks kohtus kindlalt selgitanud, et
K. Linnas nimetatud ajal, kui Eesti
Vabariigi kodanik Eesti territooriu­mil,
Eesti Vabariigi seaduste koha-seh
teotses selle maa vaenlase vastu.
K U U L U T U S ED
palume talitusele anda KUNI
5 ESMASPÄEVA ÕHTUL,
kindlustada nende ilmumine
järgmises lehes. -
NADALAKROONIKA
•KHW II III II I K g g M K T n o g
Karl Linnas oli Tartu Ülikooli üliõpi­lane
alates aastast 1937 ja ei astu­nud
aasta tel 1941. - 1943 ülikooHst
välja. :
Kaitseadvokaat pidanuks olema N .
Liidust saadud videolintide kuulami­se
ja dokumentide ettekandmise juu­res.
Videolintidelt kuuldud tunnistus­tes
ja etteloetud dokumentides leidub
sellisel määral vasturääkivusi ja eba­täpsust,
et neid võib võltsinguteks
lugeda. Näiteks, etteloetud Saksa jul­geolekupolitsei
ja SD ülema raporti
kohaselt oli Tartus arreteeritud kuni
19. sept. 1941 ligikaudu 1200 isikut,
keda süüdistati kui aktiivseid kom­muniste.
Nendest vabastati otsekohe
kui süütud 150. Pärast ülekuulamist
vabastati süütõendite puudumisel
504, ühte teise vanglasse saadeti 291.
405 oli mõistetud surnia, nende seas
SO.juuti. Raporti lõpus oli märke, et
ühtegi juuti Tartu vanglates enam ei
ole. :
Kokku võttes neid arve. Tartu
vanglais oleks pidanud olema mitte
Mligikaudu" 1200 isikut vaid 1350.
Arvestades sakslaste arvepidamise
täpsust, ei saa olla kahtlust, et see
dokument on võltsitud. Kaitsja pida­nuks
juhtima sellele kohtunu P tähe­lepanu.
Kohtunik nentis, et juunis 1940 N.
Lnt annekteeris Eesti Vabariigi. Koh­tuniku
arvates võis eestlastel olla
vastuvõetamatu Nõukogude okupat­sioon,
kuid kaitsja ei toonud esile
olulisi põhjusi, miks süüalune astus
omakaitse ridadesse ja julmalt koht­les
kinnipeetavaid. Kohtunik ei ol­nud
huvitatud ega püüdnud uurida,
inida olid teinud need ,,aktiivsed
kommunistid", kes olid. arreteeritud
ja koonduslaagrisse toodud. Kaitse-advokaadil
olnuks küllaldaselt kasu­tada
tõendmaterjali selle kohta, mil­liseid
veretöid need„aktiivsed kom­munistid"
saatsid korda eesti rahva
juures. . ^
Kui saksa julgeolekupolitsei ja SD
ülema raporti kohaselt ei jäänud
7žiTtu vanglasse ühtegi juuti pärast
19. sept. 1941, siis kõigi nšnde tun--
nistajate seletused peaksid olema va­led,
kes tunnistasid, et nemad nägid
ja olid tunnistajateks juutide maha­laskmise
juures oktoobri kuus ja hil­jem.
Kaitsja ei juhtinud sellele kohtu­niku
tähelepanu. Nende tunnistused
pidid olema võltsitud.
Kohtuprotsessi kestel kohtunik
mitmel korral nentis, et kaebealune
valvurina näituseväljakul. Tartu
TORONTO — Ontario parla­mendis
on vastuvõtmisel seadus
arstide suurema tasu (extra billing)
võtmise keelustamiseks, kui näeb
ette valitsuse eeskiri. Arstid kavat­sevad
korraldada pikaajalise strei­gi
surve avaldamiseks valitsusele,
et see oma kavatsusest loobuks.
Valitsus kavatseb hakata karistama
neid arste, kes võtavad patsienti­delt
kõrgemat tasu kui valitsus
näeb ette.
OTTAWA — Kanada-USA vaba­kaubanduse
aluste selgitamise ko­misjon
alustas tegevust. Samal ajal
Kanada ja USA on mitte-ametlikus
sõjas kaubavahetuse kitsendamise
pärast. See paneb erilistesse ras­kustesse
Kanada metsatöölised, sest
USA on vähendanud metsatööstu­se
saaduste sissevedu Kanadast
35% võrra mõnel alal. Erilistes ras­kustes
on metsatöölised Briti-Co-lumbias.
Valitsus kavatseb hakata
nendele andma toetust, kuni leitak­se
lahendus, mis võimaldab anda
tööd sealsetel metsatöölistele.
MONTREAL — Bronfman'ide
miljardeid omav perekond taotleb
Kanada kinode omandamist. Ostu­hinda
ei ole teatavaks tehtud, kuid
senised kinoomanikud Gulf and
Western, Famous Players, Astral ja
Gineplex Odeon jäävad edasi vähe­mate
osatähtediega. Bronfman'ide
perekond saab Kanada 1.100 kino
aktsiate enamuse.
AUSTRIA - Presidendiks valiti
järelvalimisel Kurt Waldheim suu­rema
häälteenamusega kui ta loo«
tis. Valijaskond nähtavasti pahan­dus
juutide peale, kes ülemaailm­selt
tegid Kurt Waldheimi vastast
kihutustööd, tembeldades teda sõ-jakurjategijaks.
Waldheim seda ka­tegooriliselt
eitab. Vaatlejate arva­tes
tuleb juutide püüe, Waldheimi
sõjakurjategijaks tembeldada, roh­kem
kahjuks Iisraelile ja juutidele
kui Austriale ja tema rahvale.
TORONTO - North York linna­nõunik
Esther Shiner tõstis järje­kordselt
üles Spadina ekspresstee
pikendamise küsimuse, et saada
paremat ühendust all-linnaga. To­ronto
linnavalitsus on olnud sellele
pidevalt vastu, põhjusel et selle
ekspresstee kaudu tuleks all-linna
suurel arvul autosid ja suurendaks
seal senist autode parkimise prob­leemi.
vangla osakonna- ülemana Kuperja­novi
barakkides ja vabatahtlikuna
politseipataljonides,,aitas vaenlast".
Kaitsja ei toonud kohtus esile seda, et
kohtuniku mõiste,, vaenlasest'' ei ol­nud
kasutatav N. Liidu poolt okupee­ritud
rahvaste juures. Sealsetele rah­vastele
vaenlaseks oli N. Liit ja kõik
need, kes töötasid koos N. Liidu va­litsuse
ja tema okupatsioonivõimu­ga.
Sakslased aitasid võidelda anas­tatud
rahvastel oma vaenlase Vastu ja
seepärast tervitati esimesi sakslasi
nende poolt kui päästjaid.
Kommunistlik võim ja-selle võimu
kollaborandid teostasid tohutut hävi­tust
anastatud rahvaste juures. Oma-"
kaitse üksuste moodustamine rahva
kaitseks oli absoluutselt vajalik, et
maad ja rahvast kaitsta. Need üksu­sed
ei olnud loodud mitte sakslaste
abistamiseks, nagu kohtunik mitmel
korral väitis. Kaitsja pidanuks selle
väite kindlah tagasi tõrjuma.
Eestlased oleks meeleldi võtnud
vastu relvi, laskemoona ja varustust,
võitlemiseks venelaste vastu teistelt
rahvastelt, kui see oleks olnud või­malik.
Sakslased olid ainukesed, kes
neid pakkusid.
KOHTUPROTSESSI POLIITILINE
EESMÄRK
Karl Linnase kohtuprotsess paneb
eesti ühiskonnale kohustuse õige
olukorra selgitamiseks N. Liidu
poolt okupeeritud aladel ning põh­juste
esile toomiseks, miks just nüüd
40 aastat pärast sõja lõppu on alusta­tud
jahti sõjakurjategijate avastami­seks
ning karistamiseks nende saat­misega
N. Liitu. Kui seda tehakse
Karl Linnase suhtes, siis Ameerika
kohus tunnistab, et Karl Linnas teos­tas
N. Liidu vastaseid sõjalisi kurite­gusid
kui N . Liidu kodanik. Nõu­kogude
territooriumil, sealse valitsu­se
vastu. Temast tehakse N. Liidu
äraandja — reetur.USA kohus selle­ga
tahteliselt läheb mööda Eesti Va­bariigi
de jure tunnistamisest ja loeb
Eesti vabariigi N. Liidu provintsiks,
nagu endine OSI c^irektor Ryan oma
raamatus ,,Quiet Neighbours" mai­nib.
Karl Linnas oli eesti patrioot. Ta
teotses Eesti Vabariigi kodanikuna,
Eesti Vabariigi territooriumil ja täitis
oma ülesandeid Eesti Vabariigi sea­duste
ja tavade kohaselt. Ta kaitses
Eesti ma,ad ja rahvast selles olukor­ras,
millesse Teise maailmasõja alga­tajad,
N. LiitjaHitleriSaksamaa.olid
ta kaasa kiskunud. Ta ei teostanud
mingisuguseid sõjalisi kuritegusid
oma rahva vaenlase vastu võideldes,
ärgmises kohtuprotsessis tuleb see
vääramatult esile tõsta.
A.M.
Nõnda 1971. a. peale USA paber­dollar
kaotas igasuguse seose kulla­ga
kui objektiivse rahakursi aluse ja
on püsind käibel vaid subjektiivselt
muutuvateitingimustel. Pealegi selle
väärtus langes sõdadega Koreas ja
Vietnamis. Sellepärast mitmed ra­handuse
uurijad väidavad imesta­valt,
et see katteta paber (fiat money)
püsib käigus vaid vastastikkuse|rist-rasti)
usalduse alusel," kjus pearolH
mängivad: poliitikud, rahamehed ja
keskpankade kubernerid ja avalik­kus
rahustab ennast iga uue valitsuse
tõotusega korraldada.iga kaaskoda­niku
elu paremuse poole. Kaasnäh­tena
tõuseb aga kullahind vabaturul,,
mis kord tegi kuulmata hüppeid, lan­ges
siis jälle tagasi ja nüüd tõusnud
uuesti. . V
Kui Ronald Reagan valiti USA pre­sidendiks
1980.a., siis esimeseks mu­reks
oli tal kehtiva rahasüsteemi üm­berkorraldamine.
Ta nimetas selleks
vastava komisjoni rahaministriga'
eesotsas, kuid asi kadus päevakor­rast
võimsamate tegurite survel. See­ga
elame alalises depressiooniohus,
sest juba globaalselt ähvardab vari­seda
kokku see subjektiivsetele ree­lingutele
rajatud majapidamine. Eriti
hirmutab tavalisi kodanikku omad ja
tohutud rahvusvahelised võlad ühes
tülidega välisturgude pärast, mis
peapõhjuseks ka globaalsele tööta­olule;!
Et Kanada onUSA-ga majandusli­kult
seotud 80% ulatuses, siis pole ka
siin paremat lootust seni,kuni ei ta­heta
luua endale iseseisev rahasüs­teem,
nagu seda taotlevad Euroopa
ühisturu riigid eurodollariga. Peaks
olema naiivne hoidkoma70-sendilisi.
dollarit laenuprotsendi korgendami-sega,
kuna see tõukab igasuguse ma­japidamise
pankroti poole. Ka kok-kuostetav
väärtuslikum valuuta ja
omia dollari tagasiost ei' lahenda
keskpanga katseid rahakursi hoidmi­seks,
kui puuduvad väliskapitali ka-sutamisreeglid,
võimaldades seega
väliskapitalile vabaliikluse ühelt
maah teise suuremaks kasuks.
Käesoleva ülevaate võiks lõpetada
tuntud õpetlase E. H. Carr'i mõtte-
Icäiguga, et ,,tühi kott seisab püsti
ainult sellest, mis keegi paneb sinna
sisse!"
' 101
Sisseastumise määruste ja karjääri-voimalusle
informatsiooniks pöörduge lähima
värbamiskeskuse poote või helistage "collect"
— vaadake kollasest telefoniraamatust
"Recruiting".äll.
See on teie parim tulevikuvõimalus.
THE CANADIAN
ARMED FORCES