Meie Elu = Our life, June 12, 1986

              12. JUUNIL - T 12 „Meie Elu" nr. 24 (1892) 198(S „Meie Elu" nr. 24 (1
. SuvihaH Kotkajärvel
kutsub
Toronto Eesti Skaudisõprade
Selts korraldab suviharja kokkutu­leku
laupäeval, 21. juunil kell 19.00
Kotkajärve kohvikus. Küllakutse
oti kõikidele suvekodu- ja krundi­omanikele,
noortega Kotkajärvel
tegutsevatele gaidi- ja skaudijuhti-dele
ning kõikidele TESS-i liikme­tele
perekondadega. Kokkutulek
teostub möödunud aasta eeskujul
— igat osalejat palutakse kaasa võt­ta
söögipoolist oma pere suurusele
vastavas koguses ühise toidulaua
katmiseks. Kohvi ja teed valmista-ru'talgulised
.pärast 6( jgevust arutamas.
Foto - J. Šäägi
õekäärül olil elevust, vuhisesid
. ... • •• . 1 • • ... •. , • •
saed ja kolksusid vasarad.
Laupätevalj?. mail toimus laste su­vekodus
tänavused esimesed talgud.
Juba varkhonimikul kogunes üle paa­rikümne
talgulise, suurem os a neis!
kunagisi Jõekääru kasvandikke.
Laupäeval osa meestest ehitasid
uut- korvpalliväljakut. Jsiaispere pu­hastas
ja tuulutas taresid, pesi ak­naid,
voodeid, Laagri õde M. Nõm­mik
oli ametis ambulantsi kordasead­misega.
, I
..Kui Jõekääru Suvekodul ei oleks
neid sõpru, ..kuldj^lgadega onusid",
siis seda tööd ei loleks mitte kunagi
võimalik telia olnud.. Üks perekond
on toetanud suurte summadega. Ta
on annetanud taredele uute katuste
asendamiseks materjali,, nüüd kogu
tarede installatsiooni materjali ja
spordiväljakul istekohtade puuma-terjali,
' .: ' 1
Kaks taret on talvekindlaks teh­tud,
kõikidele t'aredele uued katused
(tehti eelmisel aastal), tared seest ja
väljast värvitud,samuti tarede põran­dad,,
purunenud aknaklaasid uutega
as.endatud, uus kaev |astud puurida,
ümbrus ori koristatud jne. Väike osa
on tehtud palgalise, tööjõuga, "kuna
ülejäänud on kõik tehtpd tasuta. Juba
varakevadel alustasid siin tööd kolm
• vanaisa. Üks neist, hr, Schaer, on^
nüüd juba üle 30-ne aasta andnud
oma.abi.
Jõekäärul tuleb 1 võidelda peale
muude nuhtluste ka nahkhiirte ja
herilastega, kes olid omale elukohaks
Kalevi lipkonna hunduparvik, kes istutas noori puid Jõekääru maa­alale.
Taga skm. M. Tae. Foto — J. Säägi
valinud suvekodu tarede katusealused.
Nahkhiiri oli M. TamUe üteluse ko­haselt
mitusada ning nendele lisaks
veel 30 erilasepesa.
Talguliste kõhumurede eest hoolit­sesid
Naisseltsi liikmed. Samal ajal
isade- emadega olid ametis ka nende
järeltulejad: Kalevi hundud, kes skm.
Margus Tae juhatusel olid Jõekääru
aednikeks ja istutasid noori puid.
' Nende.tegevust jälgis valge koduha-ni,
kelle nimi on ,,Piuks".
Taevataat oli andnud hea töötege­mise
ilma.
' I.S-gi
Kõikideks kindlustusteks
1482 Bathurst Stop
Toronto M5P 3H1
.: 653-7815 ja 653-7816
Suvihari — jaanipäev oli aastate
eest populaarne kevadsuvine näda-lalõpulaager
Kotkajärvel. Nädalaste
laagrite huvides loobuti suviharja
traditsioonist. Paljud inimesed kar­davad
Kotkajärvel sel aasta-ajal, ku­na
mustad kärbsed ei ole siis veel
,,tegevust" lõpetanud ja sääsed on
juba alustanud. Putukahirm on siiski
liialdatud, kuna tänapäeval on tõhu-saM
tõrjevahendeid selle hädavastu.
Samal ajal on varasuvi Kotkajärvel
üks ilusamaid aegu,kui õitsevad pal­jud
puud ja kevadlilled ning värskelt
roheline loodus on oma ilu tipul.
Paljudele, kes eelarvamuste tõttu sel
ajal pole Kotkajärvel käinud, on see
koguni uus elamus.
Möödunud aastal korraldas TESS
suviharja kokkutuleku ainult suve­kodude
omanikele ja toimusid kodu­de
„ristsed" — kellel need seni olid
ilma nimeta. Seal avaldati soovi suvi­harja
kokkutulekuks ka tulevikus.
Tõeline suvihari — jaanipäev on
24. juunil. Lähim nädalalõpp ja või­malus
kokkutulekuks on 21 /22. juu­ni
nädalalõpul. Kogu pere kokkutu­lek
on laupäeval, kell 7 õhtul Kotka­järve
kohvikus. Ühist söömaaega
täiendatakse Kotkajärve meeste ette­kannetega:
Ülo Söots tutvustab val-guspildis,
sõnas ja näidetes Kotkajär­ve
loodus-haruldusi, Silver.Kask ju­tustab
sellest, kuidas Kotkajärve
praegu „tööt'ab" ja Konsa Leemets
viib kõiki filmis Kotjakärve alg-aas-tatesse.
Kotkajärve noorte pere kok­kutulek
toimub pühapäeval, 22. juu­nil
kokkulepitud kohal ja ajal. Seal
arutatakse edasi möödunud suvihar­jal
asutatud Kotkajärve noorteklubi
asja ja vaadatakse, kuidas kilpkonna
poegade munast väljatulek on arene­nud.
Kokkutuleku tegelik korraldamine
„Pannkoogiõhtult" Hamiltonis. Ees vasakult: hr. Gutman,
man, pr. Ploom ja pooleldi varjatult pr. Aarend. '
Emadepäev Hamiltoni
Emadepäeva Hamiltonis tähistati
kaheastmeliselt. Esimeseks neist
oli jumalateenistus kirikus, kus
teenis õpetaja Tõnis Nõmmik ja
lauluga'kaunistasid seda Helleta-jad,
0. Kopvillemi juhatusel.
Õpetaja oma jutluses tõi esile ema
tähtsust perekonnas selle kooshoid­jana.
Ta leidis, et tänapäeval kipu­takse
unustama seda tähtsust,ja ema
hoolitsust perekonna eest võetakse
kui endastmõistetavat olukorda, na­gu
peakski_see nii olema. Õpetaja
leidis veel, et ema tööd ja hoolt pea­me
hindama ja temale tänu avaldama
iga päev ja mitte ainult üks kord
aastas.
Kirikusse sisenevatele emadele
kinnitasid kevadlilled rinda Tiiu ja
Maimu Nõmmik.
Teiseks astmeks koguneti kohe pä­rast
jumalateenistust kiriku allruu-mi,
kus toimus lühiaktus päeva tähis­tamiseks
Hamiltoni Eesti Skaudisõp­rade
Seltsi korraldusel. Kogunenuid
tervitas H.E.S.S. esimees Härnald
Toomsalu, mille järele pr. Randoja
pidas kõne ema rõõmudest ja mure­dest
laste kasvatamisel ja oma pere­konna
eest hoolitsemisel. Väike Tiiu
Nõmmik laulis laulu emale Linda
Ploomi klaverisaatel ja lühiaktus lõ­petati
ühislauluga ,,Ema süda".
Järgnes kohvilaud, kus serveeriti.
pannkooke, küpsetatuna H.E. S.S.
juhatusliikmete poolt. Pannkoogid
näisid maitsvat, sest müüdi ära kõik
mis oli küpsetatud, nii et tekkis olu­kord,
kuskokad" ise jäid ilma.
,,Koogimeistriteks" olid Leonora
Aarlaht, Johannes Ester, Max Suit ja
Härnald Toomsalu, kolm viimast
neist H.E.S.S. juhatusest. Laudade
catmise'ja dekoreerimise eest hoolit­sesid
Ingrid Tamm ja Regina Toom­salu,
ning ,,kelneriteks" olid skm,
Carl Aarlaht ja nskm. Evald Tutsu.
Tundub, et Hamiltoni Eesti Skau­disõprade
Seltsi .,pannkoogiõhtul"
on küllaltki suur menu, nii et seda
tasub ka tuleval aastal korrata. Võib'
olla tuleks see viia lahku Emadepäe­vast,
kuna paljudel perekondadel on
•see päev reserveeritud emade-laste
kokkutulekuks.
MEIE ELU"
laupäeviti suletud
juuni, juuli ja augusti kuudel.
on TESS-i liikmeskonna sekretäri
Heino Jõe hooleks. Kõiki, kes kavat­sevad
tulla, palutakse temale teata­da
telefonil 766-5107 hiljemalt nel­japäevaks,
19. juuniks. .
ELEKTRIK
igasugused elektritööd, parandused,
uuondused, kodudes või ettevõtetes.
HALÜNG
Tel. 762-9190
, Lic. E1044
Ameerika noored « 0 0
(Algus esiküljel
hõlmas üle 1100 inimese igas
vanuses ja ühiskondlikus seisundis,
ja üle mitme osariigi: New York,
New Jersey, Rhode |Island, Massac­husetts,
Pennsylvailia, Missouri,
Kansas, Colorado, Galifornia.
' Uurimuse tulemused näitasid, et
usutletuist arvasid 49%, et maailma­sõda
on nüüdsel ajal tõenäoline — ja
nendest 58% usuvad, et selles sõjas
tulevad kasutusele tuumarelvad.
Küsitletuist arvasid 67%, et USA
peaks sooritama äkkrünnaku suure­matele
Sovjeti sõjabaasidele, juhul
kui Vene ähvardab s õ j a g a . S e da
.arvavad 73% noortest, kes on 15 kuni
25 aastat vanad;, ja seda arvavad ka
70% usutletud katoliiklastest.
Küsimusele, kas Lääne-Euroopa
riigid peaksid vastu hakkama võialla
andma ri^rinakule idast,^ juhul kui
USA neid ei abista, vastasid 69%
küsituist, et Lääne-Euroopa riigid
peaksid vastu hakkama rünnakule
idast. i .
NOORED
KOMMUNISMIVASTASED ..:
Uks küsimustest käsitles ühepool­set
relvitust '(„u.nilateraldisarma-ment").
57%, küsituist pidasid seda
alla andmiseks sovjettidele. 37% ei
arvanud seda, tuups ette põhjendusi,
nagu ,,suurenev * võidu-relvastus".
vanemate
Vanemad inimesed on sageli k i a i r - ,
jategijate ohvrid. Nende kaitseks
ori organiseeritud S.T.E.P. (Seniors
Taking Extra Precaution). Prog­ramm,
mis õnnestus hästi mullu,;!
kordub ka tänavu. Selle korraldab
politsei ja on finantseeritud Onta­rio
valitsuse poolt õpilaste suve­tööde
raames. Antakse juhtnööre,
gestada oma kodu jne.
„Eesti Kodus" toimub demorist-ratsioon-
loeng esmaspäeval, 16,
juunil algusega kl. 2 p. (lähem in­formatsioon
— Cindy Härm
733-0658|.
vajadus,,astuda esimese sammu" ja
lootus;,sovjettide heatahtlikkusele".
TFP küsitlus näitab, et kõige anti-kömmunistlikum
osa ameeriklastest
on noored inimesed aastates 15 - 25.
Kui küsitud, mis on eelistatum, olla
punane või surnud, vastasid üle 60%
neist, et nad ennem surevad kui ela­vad
kommunismi orjuses.
• ü . s . •
Gaasigrillidel on öljconoomne ja mugav
teha toitu vabas õMs, aga nendega
peab ettevaatlikult ümber käima ja
neid heas korras hoida.
' Igal suvel on õnnetusi nii
keetjatega kui ka kinnisvaraga.
Selleks mõned näpunäited grilli-pidudel
õnnetuste vältimisekSo
r Ühendage õieti gaasitank grilliga.
Selleks jälgige vabriku juhtnööre ja ärge
laske gaasitorudel puutuda kokku
metallosadega, kuna need võivad
Irispekteerige grilli tihti, et ei tuleks ette gaasi
lekkimist. Et seda leida, pintseldage vee ja seebi-lahuga
gaasivoolikud ja ühendused, siis avage
tangiventiil. Kui leidub lekkimist, tekivad seal
seebimullid.
Hoidke grill vähemalt 10 jalga eemal hooneist,
katuseräästaist ja kergesti polevaist ehitistest,
4. Ärge süüdake grilli põlema, kui kaas on kinni.
Kui grill otsekohe pölenia ei lähe, keerake gaas
ära ja oodake 5 minutit enne uuesti süütamist.
5 o Kui toit valmis, keerake kõik ventiilid kinnio
6« Ärge kunagi tooge gaasitanki majja.
Uks väike lekk
võib põhjustada
suure õnnetuse.
Kui arvate, et
grill ei tööta korralikult, viige see kphe
kompetentse parandaja juurde.
Olge ettevaatlikud, et ei tuleks kutsuda
tuletõrjet järgmisele aiapeöle. Vaba brošüüri
,,Living Safely with Propane" saamiseks
pöörduge Consumer Information Centre'i
poole 555 Yonge St., Toronto, Ont. M 7 A 2H6
-(416) 963-111 või „toll free"
(tasuta) 1-800-268-1142.
Ontario elanikud 807
koodiga võivad helistada Ä S Ä S
,,collect" 416 tsooni /C^ / ^ B - ^ i Ä - :^
numbril ©OlltariO
Minister, Hon. Monte Kwinter
Premier, Hon. David Peterson
Nii nagu näidend
hoolitsev Elmar 1
advokaat Esko Lul
õnneks klaasi tõ|
peremees Erik KJ
Selle pealkirja
lõpuks laheneb,
ma komöödia Seel
laval 5. juulil. Kai
või külaklatsh, võ
pis sõbraliku külal
munud advokaadi
koguni oma küla[
peaks pealkirja]
„Kc8 ori lapse isal
Lavastajaks on 1
näitejuht Lydia Vo
le Seedrioru vabaq
tuttav i^ui oma olul
vait häid lavastusil
ded kaasmaalased!
Tegevuskohaks
küla, kus Õnneta
asuvad otse Seedril
elumaja, laut, all j
värava ning põõsd
tud Elmor Silm'a jj
ja solle mehe
tunneme.
Muusikalise SOJI
Elmar Tani ja tehn
Alan Teder'i kindIS
Tüki pealkiri änj
sutades vanu lutvu
dus mul jälgida pnl
i ruumes, kus neeJ
juba aasta alguses!
Vaatan: näod koi
tud, välja arvatud
väike Leiki Veskiii
japoiss Ats'i osas
saali.
Õnnetooma tah
mas Aru osas näi
Erik Kastein'a. S
soonega vilunud l[
oivaliselt talupere)
olevalt muhelev n
äkki ,,välk sisse
Temale sekuni
Riia nime all näit
ise, kellel lõpuks
gisl" isu täis saab
pakkima ruttab. }
tundemuudatus?
Talu peretütreij
Tali on Salme osaa
ja loogiliselt mõthj
hoopis romantiliii
langeb ta selle lil|
püünisesse, või lei
ku naabertalu pei
Teise peretütnj,!
Linda Lõhmust v a[
tõmbunud tööka
oma kihluskikuki
Kuidas'küll see v|
Talu juurde
veel sulane, teenijj
poiss, Sulane Heii
ja Linda Kukk o|
tööinimesed, kun|
pead on segi aet
likudki vahekorral
nema. Karjapoisi
kannatab aga pidi
Naabertalu p
.Kuusikust, Ennol
ses, hakkab peagi
talle pidevaks kiuf
ei vea asjad oig(
karistue konstaabi
la määrib?
' Siis see linnavi
Rebane, kes küh