Meie Elu = Our life, April 17, 1980

              „MeieElu" nr. S6 (1574) 1980
'1 m
1 .................................; 3.00
JMAALE 4.00
fKSSOON 5.50
LD 6.00
L.... 6.00
^NE 400
l..;... 3.40
7.00
I 240
3.80
LS 3.0Ö
.................... 4.00
[INID 6.00
........................... 3.00
füULETUND ...... 6.00
|::.:.......:..................... 20.00
................... -8.00
6.00:
W 2.00
NE 3.00
6.50
ÄÄRES" .......... 3.00
iDE LAHTE .... 3.50
KÜÜNALT........ 4.Ö0
[lOMAS .............. 2.00
VTl .................... 1.50
[..;:...........:......,..,.... 3.00:
2 on
|ES 4.00
SAMMUL ........ 3.00
I.............;..,..........- 1.75
P^t^IiC . . . . . . . r . . . . . . . . . . . . . 2.00
1 so
|...;.........:................. 6.00
SILMAD ........ 4.00
IKRIGA............ 4.00
I AJ%
2.00
2.40
iiLT ^S}Q
JA POEEMID 5.00
*••<.•>•*•••...••••• 8.00 m yo
|............................. 6.00
4.00
INEL............ 6.00
fAD .................... 5.00
ikud
l*<«»«*«.a«aa»i*t^a'»*aa»««»,,,. 3 « 00
L»««««««..««ta«»t««aaaeaaaa*a 3 f 00
• •••aa»*aa*i«a*aaikf «•••••••« 3aOO
•a*aataa«aa«aa«a»o«*a4aa««**fl 3.00
tO, ataasataf •••••>ai»a»«a 3*00
fta4ai«aa»aaiaaaaaaaa«aa»aaaa 3.00
3.50
•••••••aaaataaaaasaaaaaaaaio 3.50
SE SÜND ....
]ES
(.:... (bros.)@ 5.50
köites 90.00
11960,
1.......;...;........ @ 6.50
köites 55.00
•••aaa'aaa*aa«a««»*.aa«*a*a« 15.00
JENSIS .... 16.00
|ataa*«aaaaaaaaaaa«aaataaB 30.00
15.00
8.50
...28.50
|............-..,.::.;... 4.00
10.00
1 . 1 0 . 0 0
L;...........,......... 5.50
................... 8.00
230
2,00
•JA-- •„••
..................... 6.50
ICODULE
L-ataaaaaa»,,,,»,,,,,,, • 3 a 2 3
IIMAAL ...... 2.50
h - - - . . . . . . . . . . . . : 0.50
| . 3 . 0 0
..v..».....v........ 2.00
^.......i......1.25.
|'""r' 6.(K)
••.....vv............. 8.75
h;^v............... 1.00
inõni soovitud
.,Mei^ Elu" ta-posti
teel koju.
|e hinnale saate-
„Meie Elu" nr. 16 (iS74) NELJAPÄEVAL, 17. THURSDAY, APRIL 17
piiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
„Estonia" Orkester,, T. E. Segakbor ja T . . E.. Meeskoor ühlskontserdil Lawrence Park Colleglate Insti-tute'i
auditooriumis. Juhatamas Harri Toi.
Ühiskontsert, kus esinesid „Estonia" Orkester, Toronto Eesti Se­gakoor
ja Toronto Eesti Meeskoor toimus pühapäeval, 1 3.
Lawrence Park Gollegiate Institute'i auditooriumis ning
to eestlaspere muusikaliseks suursündmuseks.
Avar 850 istekohaline auditoorium
täitus peagu viimse istekohani ja k l . .:
15.30 asus '„Estonia" Orkester or-.
kestripoodiumile, esitades U. Kook'i
juhatusel Ad. Virkhaus'i Parafraasi
„Kas tunned maad", U. Kook'i sea- •
tud E. Saak'i „Vanne", kus solistina. .
esines Tamara Norheim ja lõpetas
rahva\'.iisiga „Viru valss", mille sead­nud
orkestrile L'. Kook. E. Saak on
.Estonia" Orkestri liige ja ,-,Vanne"
esitati esiettekandena.
Toronto Eesti. Segakoori naisrüh-mad
Nägusates rahvariietes U. Kook'i,
juhatusel laulis J. Aaviku ..Käokene,
kulda lindu", M.Lüdigi„Kannikene",
A. Ritsing'i „Suvi, sa polegi enam
kaugel", M. Pruuli seatud rahvaviisi
..Rukkiväli" ja A. Vedro „Midrilind":
Nii „Süvi; sa polegi.. ."kui ka„Ruk-kivali'
tulvd pubhku tungival nõudel
korrata. Viimases laulis soprani soo­lot
Laine Koost. ' .
Kava esimese poole lõpetas T . E .
Segakoor, esitades U. Kook'i takti­kepi
all T. Vettiku „Ei iial", M.. Lüdi­gi
,,Karjase laul", S. Purre ..Jaanioh-tul",
E: Aava ,,Hommik" ning rahva­viisid:
,,Igal i.ihek oma piil" ja „Tant-sulaul"
M. Pruuli seades. Viimastes
aitas 'kasa ka osa ^Estonia" Orkest-^
tes head koori distsipliini ja'selget
diktsiooni ning tõlgendust. i„Igal.
ühel oma pill" tuli korrata..
Peale vaheaega asus lavale Toron­to
Eesti Meeskoor. Harri, Toi juha­tusel
esitas koor oma aastasest töö­viljast
A. Velmeti ..Tuiskudes", T.;
Vettikü„Mis oli see?", E. Võrk'i„La-hinguratsüd",
K. Türnpu ..Kevade
tunne", T.: Vettiku ,.Emale",, E.
Võrk:i ..Muinasjutt", H. Kand'i „Kau-gel"
jä; A. Velmeti ,.Laul". Viimast :
korrati. ; -
T. E. Meeskoor, sammudes vastu
oma koImek|imnendale tegevusaasta­le,
on püsinud paguluses eksisteeri-
Pühapäeväl, 27. aprillil kell 6 p.l., |
avaneb meie kaasmaalastele võima- 1
l.us kuulata Peetri kirikus — kahte 1
meie andekamat ja tuntumat muusi- 1
kut.Laulukunstnik Helmi Betlem ja |
orelikunstnik Lembit Avesson. .- 5
Helmi Betlem oli juba kodumaal 1
hästi tuntud lauljatarina, saades, 1
kohe pärast Konservatooriumi lõpe- |
tärnist diplomeeritud helikunstniku- |
na, ka Konservatooriumi lauluõpeta- 1
•jaks.:. '••:|.
Lugematute kontsertide kõrval on |
Helmi Betlem juba kodumaa ajast S
kui ka paguluses hästi tuntud ja hin- =
natud kirikute laulusolistina. Pagu- 1
luses rohkem kui 28 aasta kõige roh-. i
kem Toronto Peetri koguduses lau- |
lušolistina nii jumalateenistustel kui =
kifikukontsertidel.Jkoguduse liikme- i
tele sügavaid elamusi jättes. i
Viimase 3p aasta jooksul on Helmi |
Betlem'! laulustuudios õppinud suu- 1
rem osa meie tuntud lauljaid, kes |
oma lauluga lugematuid kordi kont- j
sertidel või muudel isamaalikel üri- |
''tustel on esinenud. j
Lauljatarii Helmi Betlemil on |
kombeks olnud oma ümriiargusi sün- |
nipäevi kiriku-kontsertidega tähista- |
'da. Nn ka27. äpriimk.a. |
Lembit Avesson, Peetri kiriku esi- ^|
mesi organiste, omab magistrikraadi
muusika alal. Ta põlveneb väga an­dekast
muusikute, perekonnast, kus
vend oli kuulus viiuHkunstnik ja õde
tuntud, andekas klaverikunstnik; •
Buf falo Eesti Luteriusu: Pauluse ; Lembit Avesson .on tuntud ühe pa-kogudus
pühitses oma 28-dat aasta-päeva.
Külalisena oli esinema kutsu- Bach v Bohm i, Vivaldi ja teiste heli-tud
Toronto :Eesti Segakoor.: ,^tOldhamldase muusikalisa
Väljasõit toimus bussidel. Kohale sega orelil ette k a n n u d . _
jõudes Holy: Trinity Luteri kirikusse Oreli korva on ta juba aastaid ol-võttis
külalisi vastu Koguduse Nõu- nud^solistide koon ja kammerorkest-koguesimees
Edgar Zirna koos teis^ri^.Musica Divina jä .,Musica_Viya ^
te Nõukogu lükmetega. Ka ootas kü- J^^iks. Lembit Avesson ist ei tohi
lalisi kiriku seltskondlikes ruumides
lõunasöök koguduse naisperelt.
Jumalateenistusel teenis koguduse
õpetaja Johan Teras ja kaunistas
möödub pool aastat sel­lest
kui vallutati Ameerika
Ühendriikide eksterritoriaalne
saatkonnaala Iraanis ja saatkon­na
personali peetakse seal van­gistuses.
Ameerika valitsus ei ole
seni osanud astuda sammugi
selle olukorra muutmiseks. Ai­nult
praegune president on saa­vutanud
enesele sisepoliitilise
võidu, väljavaatega jääda edasi
Valgesse Majja veel neljaks aas­taks.
Võib isegi tekkida kalitlus,
et olukorda on lastud venida just
selle tagamõttega.
poole, et Ameerika, peab ülesso i .
tunnistama oma • .,süü" sHahhi |
valitsuse toetamise; pärast. i
Kui sündmust poleks kohe ai- =
gusest peale nii vagevall rckla- |
meeritud ja ülesse puhuiud, vaid' g
loodud lihtsalt vaikus j^^ üks-,
kõiksus selle ümber;, oleks van- 5
gide.pidajad võib-olla kaotanud i
huvi nende :hoidmise vastu. Ei g ,
otsustada kelleci. inimese 5
Foto — 0. Haamer
soovi - cs
saatuse ülev kujd võime kujutlb-'^.^ '
da võrdluseks/et kui vüskünv 1
mer^d meest saadetakse soja kor- =
rai. mõnele erilisele missioonile, |
siis ei kõnele sellest keegi ka siis, I
Kuid nii kavalat mõttekäiku' kui, kõik larigeyad. Ka saaikon- g
on raske omistada praegusele nad on ühe riigi eelpostid, ja; sin- |
presidendile, kes näib oma taga- na soovijaid ei pea ootama vaid |
sivalimise huvides tegevat pin- sulepadjad, vaid ka arveslamino ' |
gutusi just pantvangide vabasta- kõigi ohtudega nagu sõja\'äeooi- | .
mise suunas, et poliitilist.:trium- postidelgi. Pealegi vOjs ja \ oib- |
fi saavutada. Seejuures on kogu olla üsna kindel, et mingisugusl
aja tammutud nagu kana takus, tapmist ei järgne, ja selles suh-
On küUkäidud Ühinenud Rah- tes vajatakse vaid enam külma
vaste organisatsioonis, rahvusva-' verd. .
helises kohtus ja liitlastegi jüu- Nagu märgitud, on tehtud nni-res;:
kuid midagi sellest pole ai- meid katseid kriisi lahen.cian\ise
danud sammugi lähemale vangi- suunas, aga ikka on midagi vihu
de. vabastamiseks ja Iraani krii- läinud.. On moodustatud konüs-si
lahendamiseks. jon,,on tehtud aumehe kokku-jajärg
on olnud vaid Amee- leppeid, on 'mõista antud, -ei ,.
= Tika Ühendriikide kui maailma Kuid kõik on osutunud nagu poi- s
suurvõimu prestiizhi kahanemi­ne
ja juhipositsiooni kaotus. Va­nal
ajal oleks selline tegu kui
teise riigi saatkonna vallutami­ne,
või isegi ühe saadiku puutu­matuse
rikkumine olnud kind­laks
sõja põhjuseks. Nüüd aga
maailma suurriigi president
peab paluma vabandust röövli-võimu
ees ja peab kuulma käs­kusid,
mida võib teha ja mida
tepiltideks kõrbes. Kui voiin .5
Iraanis ori midagi lubanud, siis ' E
teine tühistab selle jne. KeHelcgi . S .
;pole nähtavasti silma hakanud, E
'kuidas .Ameerika valitsusi. on =
süstemaatiliselt veetud ninapidi, =
õige idamaise ^kavalusega. Las- §
ta.kse paist^, nagu • otsiksid mõ- E
ned seal võimu konsolideerumist . |
ja rne" peaks vaid' kannadikuU. .I
lauludega Toronto iEesti Segakoor.
Kanti ette F: Schubert'i„Püha", Ku-nileid'i„
Helde Isa" ja- Muna Härma
„Looja kiitus". Soustina .laulis Ta­mara
Norheim F. Faure ..Grucifix".
Orelil saatis solisti ja koori P. P. Lü-vate
meeskooride esireas. Ka möödu- dig.
nud kontserdil näitas koor küllaltki
head toonipuhtust, distsipüini. enese- .
kindlust ja selget diktsiooni.
Kava viimase osa 'moodustasid
..Estonia" Orkester ja ühendkoorid,
kus esmakordselt meeshääled olid'
teismeliste arvuga naistest ülekaa­lus.
. '••
Harri Toi -juhatusel esitati ..Koil"
(M. Lüdig). mis tuli korrata ja U.
Kook'i juhatusel lauldi ..Palumine"
Pärast jumalateenistust toimus
seltskondlik .koosviibimine Interna-.
tional Instiiute ruumes. Koosviibi­misel
laulis T. E. Segakoor T.. Vei-lik'u
..Ei iialgi", S. Purre „Jaaniõh-tul",
Meta Pruuri seatud rahvaviisi
„Igal .ühel oma pill". Koori naiskoor
kandis ette Meta Pruuri seatud „Seal
' kus rukkiväli" milles soolo osa- lau-,
lis Laine Koost. Kuna k.a. möödub
100 aastat Mihkel iüdig'i sünnist
mööduda ka kui andekast komposii-torist,.
kelle sulest on kirjutatud or­kestri,
oreli, klaveri ja laülupalasid,
millised kõik kõrg^ muusikalise väär­tusega.
27.: aprilli kontserdil tuleb ka
esiettekandele Lembit Avesson'i laul
„AgnusDei". Lisaks on kahel kunst­nikul
eeloleva kontserdi kavas
Bach, Händeli, Pachelberi; Stradel-la,
D'Aquin'i, Tobias'e ja Avesson'!
helitöid. Sisuliselt viib kontserdi ka­va
nieid Jeesupe sünnist kuni Jeesu­se
ristisurmani.
Tuleks ka mainida, et Lembit Aves­son
oli see; kes Peetri -kiriku oreli
ootama, et nende võimalusi nü!- E
mitte, hõrgutiseks silmade ees le rikkudav Ometi on teada, e i |
vangide vabastamine. Mõni ime Iraanis praegu on vaid üks või- |
siis, et. venelasedki saadavad mume^s. ja see pole midagi öcl- §
Ühendriigid lahkesti sinna kuhu nud vangide vabasian|iseks. i
vaja ja teotsevad vabalt kõigi Isegi kui — nagu president |
oma surmavahenditega Afganis- peab positiivseks vangicle üle- |
tani rahva kallal. viimine ...valitsuse" kätie peaks |
Ameerika valitsuse poliitikaks toimuma, ei ütle see absoluut- |
selt mitte midagi vangide \'abas- ' |
tamise kohta. Vastupidi — seni |
öeldakse kogu aja olevat amee­riklastest
vangide puutumatuse,
. heaolu ja eventuaalse vabanemi­se
saavutamine. Võib küsida, kui
õige oh seegi näiHšelt humani­taarne
seisukoht. Nimelt lubati
just selline huniänltaarsus üles­se
kütta põnevate uudislevahen-dite
reportaazhidega ja märatse-on
ikka kinnitatud, et nende saa- B
tus: oleneb kunagi kokkuaslu- • S
• vast parlamendist. Mis suunas, S
. seda pole keegi maininud.. S
Seega peaks küll olema ilmne, §
et Iraanis toimub ilus kokku- ,=
mäng peamise sihiga, et ara hoi:.. IH
vilede koosseisu koostas, mille järele 1 Vate rahvahulkade projekteeri- da sanktsioonide rakendamist i
1 I; \
:{A. Kapp): ning „Veel kaitse kange ^ ü s selle tähistamiseks laulis koor
Kalev". (M. Härma). Lõpulauluna kõ­las
H. Toi juhatusel traditsioonili-nst.
selt K. Türnpu ,,Lahkumise laul".
Koor lõi )uba esimese lauluga soo- mülele järgnes „Mu isamaa, mu õnn
ja kontakti kuulajaskonnaga, näida- jä rõõm ...
)ase laul" ja naiskoorilt „Kan-
.•nike". ^ , ' / , '••\-'
Tamara Norheim lauli's Uno Nais­soo
,.Mu kodu", Ernesaks'a „Alla val­gete
kaskede" ja.A. Kapp'i ,,Sa oled
mu südame suvi". Klaveril saatsid .
: Tiina Norheim ja P , P . Lüdig.
Meeleolurikas koosviibimine lõpe­tati
K. Türnpu „Lahkura;ise lauluga"..
Varsti veersid bussid tagasi Toronto
, suunas rõõmsate lauljatega, tänutun­dega
südames ilusa veedetud päeva
eest lahkete .ja sõbralikkude kaas­maalaste
keskel. .
orel sai tellitud.
Allakirjutanul on 3-e aasta jooksul;
Lembit Avesson'i oreliklassi õpilase­na,
kõige paremad mälestused heast,
kvaiifitseeritud oreliõpetajast.
Eeloleval kontserdil on kõigil kiri­kumuusika
armastajatel võimalus
nautida 2-he suure kunstniku ette-"
kannet. /
0
0 TheFederaNProvincialtaskForceon ,
Student^Assistance is reviewing current
and proposed alternative programs for
post-secondary Canadian student
assist^ance related to a stüdenfs financia!
written views are invited f rom the public.
These may deal with any or all aspects of
student assistanceiricluding alternatlves
for the cöntinuation, modificatlon or
replacement of existing policles and
progranfis of both f ederal and provincial
governnnents;
o furthef informatibn can be obtained from:
The Federal-Provincial.Task Forceon
Istudent Assistance, P.O. Box 2211, Postal
Station P, Toronto, Ontario, M5S 2T2;
i> closing date for submissionsto the lask
ForceisJune 1,1980.
(IltGümn.) endiste õpilaste üleniaa-ilmne
kokkutulek einega korralda­takse
seoses Esto-80 pidustustega es­maspäeval,
7. juulil 1980 kell 12.00
Carlton Hotelli piduruumes, Kungs-gatan
57 A, Stokhoimis, Rootsis, Ku­na
meil on vajalik teada osavõtjate
arvu, palume osavõtust teatata hilje­malt
20-däks maiks 1980. Korraldava
toimkonna nimel Maimul Saare,
Rekylvägen 5, 19141 Sollentuna,
Sweden.
5 misega kaugnägemise- seadeldis- Ameerika .Ühendriikide poolt §
5 te ekraanidel. Mis oli just see. Iraani vastu. Niipea kui sankisi- |
1 ' mida saatkonna vallutajad taot- oonide 'rakendamist nimetalak'- s
1 lesid — propaganda Välismaail- ' se, tuleb sealt pooli mõni niois^ |
i ma ees ja ameeriklaste südame- ta andmine, et niiüd vansii... S
I te täitmine hirmuga. Sellega loo- Ja jälle laskub Ameerika' ..kariu- 1
1 di vägev surve Ameerika avali- se ja lootuse" vahele. Kui |
i kule. arvamisele, mis pikapeale kauaks? . 1
i võibki hakata kalduma sinna E. N.
iiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiliiuiiiiiiiiiu^^^^^
estisf
& (t e
Kui sirvida viimase aja lehti Ees­ust,
tekib sünge pilt. Eriti kui jälgi­da
krtitilisi luguf|ld provintsilehte-dest.'';
„Edasi" kirjutas 21. veebruaril, et
„hetkekski ei tohiks vaateväljast kõr­vale
jääda loomakasvatushoonete
soojustamine ja hoolitsus selle eest, kurdab L . D . , et varem maksis .su.i-tused
soojast toast", kus kirjelda­takse,
et Tartus ei taheta igal poo!
..korralikult keskkütte kaudu hooneid
soojendada. Tihti tulevat kaebusi
linna rahvakontrollikomiteesse.
• Samas lehes on avaldatud niõneü
lugejate kirjad, milles nurisemisi. Nii
Secretary Secrštariat
ofStäte d'Etat
Cguncii rf Mjnisiers
of tdücaiOI. Caiuda
Ccriitil d« miniiinK
de I Education (Canada)
Toronto ja muudelgi laulu armas-;
tayate muusikaharrastajate peres on. . ; • •
sopran Õnne Laikve Suhtehselt lühi- õpilaste kokkutulek on pühap., 20
kese aja kestel saanud kõrgetaseme- aprillil kk 1 p., 75 Bexhill Ave. Scar-lise
kunstnikuna aina kasvava tUhe- boro. Helistage 755-5763 Helmi
lepanu osaliseks. Senini kuuldud vak või 239-6590 Helmi Haljasmaa,
nelja iseseisya kontserdi publikule • ' .. . • . ' " • : . ' -
on ta pakkunud rikastavaid muusi­kalisi
elamusi ning sama on põhjust
loota ka eelseisvalt kontserdilt, mis
seekord toimub pühapäeval, 20-ndal
aprillil kell 6 p.l. Peetri koguduse OP Laupäeval, 26. aprillil kell 10.30 toi-ganist,
Inga Korjuse korraldusel, ja mub Jaani kiriku ruumides noorte
äsjaste: n-iuusikastipendiaatide kam^ Junpäeva pidulik koondus: Päevako-merorkestri
saatel. hane sõnavõtt dr. R. Amonliris'ilt.
^ õnne Laikveori sündinud Eestis ja KÕI]^ vanemad ja külalised teretul-juba
neljaaastasena kõlas ta laul Täi-: nud.
hnna Ringhäälingu saateis lastele. •' , \ \ ' . / ' \ • : V;
Kui kodumaa ja kodumaaga koos / ^ . . . . . . - •: • .
pajjii muud pidi jääma maha, siis Oma kunstnikukarjääri jätkama
et loomadele ei satuks ette külmu­nud,
sööta". Sigu saaks rohkem kas­vatada,
kui „jätkuks vaid sööta",
kurdab „Edasi".
1.4. veebruaril kirjutas ,,Edasi"
loos „Väljateenimata preemiad"
muuhulgas, et Tartu Jõesadam on
jätnud 19781 ja 1979. aasta kaubatoo-danguplaanid
täitmata. Ometi on
õl- ebaseaduslikult makstud inimestele
välja preemiat 7080 rubla. Ka palku
• nukirst 24 rubla, kuid nüüd on hinda
vargsi tõstetud 62 rublale. Ta pärib, '
miks on kirstu hind nüüd ligi koln!
korda kõrgem?
19. veebruaril avaldas ..Ldasi'' ar­tikli
..Järjekindlus ja nõudlikkus
vad korra majja". Selles kurdclakse,
et' hirmsa viinavõtmise (agajärjci^ ^
töodetakst üha enam praaki ja rai­satakse
nõnda: kalust materjali.,..Tii-reievalvet
olevat tugevdatud ..eriii
olevat,seadusevastaselt suurendatud, palgapäevade ajal.' Siiski lehes lõck-
Oma töötajatele olevat müüdud kau- takse: „Me oleksime 'variserid,/ kui
pa (materjali) odavama hinna eest ütleksime, et nõudlikkuse ja Kontroi-huvi
ja armastus laulu vastu tulid kutsus sisemine tung ja huvi -ning
Accountant
Sutte 600, S5 Universily Ave., Toronto, Ontario, MSi. 2H7
•Tel.:862.7115. ' \
. TOWING SERVICES -~ GOLLISION —: REFINISHING.
Asjatundlik töö—-Mõõdukad hinnad
24-28 Howard Park Ave.
Toronto, Ont. M k 1V5
FILTSOS BROS.,
& ASSOCIATE
pagulusse kaasa. Peale paguluse alg-aastäid
Saksamaal siirdus =Õnne
Laikve Austraaliasse, kus asus oma
häält, koolitama Adelaide Royal Kon­servatooriumis
professor Bishopi ja
kuulsa inglise lauluõpetaja .Nancy
Thomase käe all.\Need õppeaastad
said põhjapanevaiks lauljatari edas­pidisele
tõusule täiuse poole.
Mõned aastad .tagasi asus Õnne
Laikve koos perekonnaga Torontos­se
ja ta lauluharrastus jätkus Toron­to
Royal Konservatooriumis dr. Er-nesto
Vinci j laulustuudios. Kuigi
kunstniku häälepaelu tabas kogu
aastaks vaikimisele sundiv haigus,
paranes Õnne õnnelikult ja peagi jal*
nüüdseks on kunstnik saavutanud
juba sellise küpsuse, mis võib pakku­da
rikast muusikat ka väga nõudli­kule
kuulajaskonnale; elamusi ja
rõõmu, mis ei unune;
Eeloleva kontserdi kavas on G. F.
Händeli, R..Strau!s:s'i, W. A. Mozarfi,
F. L Haydn'i, J. Sibeliuse, M. Lüdigi
ja C. Gounod muusikat ja just siin­toodud
järjekorras. Lisaks ja vahe-,
paladena esinevad lauluduetiga Mar­git
Viia ja Evi Valgei harpsikordil
Heidi Klamas ja Michael Sadul, flöö-
• dil Heidi Laikve, ning trompetil Ing­var
Liitoja.
Päevakohase meditatsiooni ütleb
praost Oskar Puhm.
küsid õpingud ja harjutused Peter Õnne Laikve laulukontsert on meie
Paul Lüdigü ja. meie tuntud laulja- oma muusika elu viljelemisel tähele-tari
ja lauiupedagoogi Helmi Betle- pandavaks ja . toetamisväärsekš
ma juhatuse! ja tiivustaval õhutusel, sündmuseks.
kui teistele. Lehes kirjeldatakse tei­sigi
riisumiši ning konstateeritakse
siis: „KontrolHjad leidsid muidki
puudusi" Müliseid? Sellest leht vai­kib.
Juhtkond olevat vastariud aru-^
pärimistele: Ei teadnud, ei näinud,
ei ole kuulnud!" Jõesadama ülemale
R. Kalliverile ja veel paarile määra­ti
tasendusmaks kolrne ametipalga
ulatuses.
Samas lehes kirjeldatakse riisumi­ši
Tartu 17. Kutsekeskkoolis. On
omastatud laste toiduraha, mis oli
lastele justkui välja makstud* Leht
ütleb, et „tegelikult osa õpilasi pole
seda üldse saanud". Kirjutatakse:
„Kokku osutusid väijamakselehtedel
õpilaste allkirjad võltsituks 121 rub­la
vastuvõtmise kohta. See sai või­malikuks
seetõttu, et keegi ei kont­rollinud
tehnik-normeeri ja 0. Hudja-kova
tööd. Ka materiaalseid väärtu­si
ei ole osatud hoida ja nende üle
arvet pidada. Pidevalt oli laost ma­terjale
välja antud dokumente vor­mistamata."
Leht ütleb, et asedirek­tor
ja normeerija 0. Hudjakoya vas­tu
on algatud kriminaalasi prokura-
•tuuris.- •••
Samas lehes on artikkel„Raisatak-se
elektrienergiat", kus tuuakse fak­te
Tartu tehastes elektri raiskamise
'kohta. Ka on avaldatud lugu „Unis-limistega
hävilahre jäägil uit- pahe."
' • ^- • ^: J. L. •
STOKHOLM(M.;E.).,~ Reedel, 21
märtsil vängistasid KGB agendid
Tartus noorte usujuhiHerbcrt Mur­ru.
Võimuc^ Kandsid tema peale juba
pikemat aega viha. Paar aastat ta­gasi
avaldas laia levikuga keskleht
„Noorte Hääl" KGB korraldusel te­ma
kohta paskvilli. Eelnevalt oli ta
välja heidetud Tallinna Konserva­tooriumist.
Ametlikuks põhjuseks oli
„halb edasijõudmine", kuid tegels-.,
kult ei meeldinud võimumeestele
see, et noormees kõneles teiste noor­tega
Jumalast.
Kui nüüd Herbert Murd oli koli-nud
Pärnust Tartusse ja korraldanud
seal usklikele noortele muusikaõhtu-sid,
kasutasid KGB mehed juhust, et
,,religioosse propaganda tegija" vang­lasse
sokutada. Herbert Murrule esi­tati
süüdistus loata koosoleku pida­mises
ja teda ähvardab nüüd kuni
kaheaastane vanglakaristus... Seega
pandi ka tema kindlasse paika enne
olünipiaregatti, Jüri Lina