Meie Elu = Our life, September 30, 1977

              REEDEL, 30. SEPTEMBRIL ^FRI^ÄY, SEPTEMBER 30 eie Elu" nr.49 (1442) 197T
Teise Maailmasõja aegsete ja järg- taotleb Carteri administratsioon,
sete poliitiliste konfliktide iseloo- selgub USA administratsiooni memo-mustuseks
on jäänud nende vormi- randumist Iisraelile, mis ütleb: „Pa-
•line- permanentsus, kuna konfliktide leštiinlased peavad osa võtma rahu-tulemusi
pole suudetud legaliseerida konverentsi toiminguist Genfis sel-ühes
või teises suunas rahukonve- leks, et lahendada Palestiina küsi-rentside
näol. Muu hulgas ei tule must. Kõik osavõtjad peavad alluma
põhjuseid selleks otsida ainult polii- Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni
tSiiste probleemide lahendamatuses, otsustele 242 ja 338, millistes nõutak-vaid
ka poliitiliselt vastuoluliste se kindlustatud piire kõikidele Lähis-suurjõudude
polariseerumises ja ala- Ida maadele."
JOHN E. SOOSAAR C.Ä<
Ghartered Accountaslt
Süite 402
725 Don Mills Rd.
Don Mills, Ontario
483-6308
iises sekkumises teiste maade polii-ülistesse
vastoludesse..
Ühe sellise lahendamata konflikti
rea seisab Lähis-Idas Iisraeli ja araa
Iisraeli silmapilgu seisukoht pee­geldub
välisminister .Moshe Dayan'1
sõnavõtust juutide liideritele Brüs­selis
enne lahkumist USA-sse: „Pales-
•biä maade omavaheline võitlus, mis tuna küsimuses pn Iisraelile vähem
lähemas minevikus on kulmineeri- ohtlik vastu seista Palestiinale prae-
AÜVAAlMLtEEMM
ÖELDES KÖDU-EESTItE - PALVES
S/LOOTUSES
M. Liidus vaigitakse kõigest sellest, mis võiks kuidagi tumestada elu
paradiisis". Ometi on Venemaal üks suur pahe, mis kuulub vene elustiili
juurde jä millest vene kommunistid ei ole võimelised vaikima, see on mas
Bud kahe verise sõja näol,
on olukorda põhjustanud asjaolu, et sellise naabriga ja riskida sõjaga tu
araabia maad pole tahtelised olnud levikus, mil vaenulikud rahvusgru-tunnustama
Iisraeli olemasolu. Tei- pid resideerivad ametiikult iseseisval
seltpoolt on olukorda, raskendanud maal vahenditus naabruses". Samal
Iisraeli tahte puudus lahendamast ajal on Iisraeli plaanis võimaldada
Palestiina põgenike küsimust viimas- n.n. Läänekörgendiku (West Bank)
te poolt taotleva territoriaalse ja po- palestiinlastele piiratud autonoomia,
Bitilise iseseisvuse näol. mille kohaselt palestiinlased admi-
Iisraeli olemasolu iseseisva riigina histreeruvad oma sisemisi asju, kuid
keset araabia maid ei saa võtta tei- Iisraelil jääb õigus oma kaitševäge-siti,
kui olemasolevat fakti ja sellest'de hoidmiseks kõneallolevas piirkon-õlenevalt
tuleb ka Iisraeli piiride nas ja esindaks maad rahvusvaheli-kaitsevajadus
ümbritsevate vaenuli- selt.
ke rahvaste vastu. Palestiina põgeni- Genfi rahukonverentsi oodatavaid
ke paigutamise (küsimuses on aga otsuseid muudab veelgi raskemaks
araabia maad olnud sama vastutule- asjaolu, et ka araabia maad omava:
matud kui lisraelgi hoides Palestiina hei ei oma ühist keelt erihuvide-"tõt-..
Misimust meelega lahendamata taga- tu. Vaatamata sellele ja võib olla
varaks alatise tüliõunana Iisraeli just sellest tingituna ora Iisrael
7astu. omaltpoolt nõus sõlmima rahulepin-Äraablastele
kahjuks ja Iisraelile guid iga araabia maaga eraldi, mis
kasuks on asjaolu, et möödunud oleks küll pikaajaline protsess, kuid
võitlustes suutis Iisrael oma terri- igasuguse loogika kohaselt ainuõige,
tooriume tunduvalt (laiendada ja on On vähe lootusi ühendatud Rah-nüüd
asunud juurdevõidetud alasid vaste Organisatsiooni otsuste raken-omapoolselt
asustama, mis näitab, et damiseks senisel kujul, sest „igale
tal puuduvad kavatsused loobuda maale kindlustatud piirid" ongi po-juurdevõidetud
maadest, mis ongi leemika peamiseks põhjuseks, sest
takistuseks rivaliseerivate maade ka Iisrael ootab kindlustatud piire
konverentsilaua (taha toomisel. oma tuleviku eksistentsi säilitami-
Nüüd on vahendaja esa võtnud seks. Kui president Carter tahab ra-majanduslikud
kahjud. Pur juspeaga toimunud liiklus- ja tööõnnetused ei
suurene mitte üksi Venemaal, vaid need on levinud ka ääremaadel, nagu
Balti riikides ja N Eestis. N. Liidus kuiudati alkoholile 1972. a. üle 25-e
miljardi dollari ja kulutused alkoholile näitavad tõusu. Kui joomisest tohib
N. Liidus kirjutada ja rääkida, siis ei tohi ometi kõnelda massilise joomise
põhjustest. N. Liidu kommunistlik vägivaldne orjasüsteem on röövinud ini­meselt
kõik inimvabadused ja on muutnud ta oma lootuseta ja väljavaa«
deteta vangiks. Selles trööstitus ja hallis rühkimises oh jäänud veel vaid
üks võimalus oma rohked elumured uputada alkoholiuimasse.
endale USA president J.
tahab vaenulikud pooled
Carter, kes bükonverentsi ja selle tulemused toe­tuna
ühise•' -liselt saavutada, siis jääb temale ai-laua
taha rahuläbirääkimisteks Gen: nuvalikuks läbi viia kaks konkreet-fis.
Carteri nõudeks om' et konve- • set küsimust: Esiteks saavutada kõi-reritsist
võtavad osa ka palestiinlas- gi araabia maade tunnustus Iisraeli-te
esiiidafad. Seejuures ei ole Carter ;le kui riigile koos kaitsetavate terri-i
väljendanud, milliselt ta tahab lähen- tonaalsete piiridega ja teiseks leid?
dada Palestiina olukorra. Ilma selle tuleviku Palestiinale asundusala, mis
"jahenduspta jääb küsitavaks, kas as- ei kujuneks alatiseks tüliõunaks lis-
Jaosalistel on üldse mõtet kokku tui-, raeliga.,Ilma selleta jääks Lähis-Ida
la rahuläbifääkimisteks, kus ükski alatiseks konfliktide koldeks, mis
pool ei suvatse üheski küsimuses ähvardab ka muud maailma,
kokkulepet saavutada.
Mida täpselt antud küsimuses V.
JPiiiJIilllJlJlJIIIIIIH^
•Kuigi kodumaakülastamine on
muutunud peagu massiliseks, ei kuu­le
meie nende inimeste suust kuigi
palju N. Liidu elu varjukülgedest.
Kommunistlik kord ja hirm KGB
kättemaksu eest on sulgenud inimes­te
suud. Kuid meie teame,. et elu
muutub iga aastaga raskemaks ja
kord palju rangemaks. Inglismaa ja
võõraste kaudu vabasse maailma
saadetud E, Udami KGB poolt kim­butamise
lugu, kus E.Udamile•paku­ti
koguni poole miljoni dollari väär­tuses
Vene rublasid selleks, et . ta
asutaks ' provökatiivse venevastase
organisatsiooni, et eesti rahvuslasi
KGB lõksu meelitada ja neid siis
saata'' Siberi orjalaagrisse ja hullu­majja,
näitab meile kujukalt.kui kee-;
ruiiseks ja• raskeks on eesti rahvus-!
lase elu'N. Eestis tehtud. : ' j
Psühhiaatrite ülemaailmsel ''.ynve­re
n isi 1 Honolulus. valgustati paljude
dokumentide ja tunnistajate seletus-
: ••••• v . • ; -\ -
Shokk, mis tabas kogu USA-d seo­ses
elektrivoolu katkemisega New
Yorgis ja sellele järgnenud rüüsta­mistega,
põletamistegä jne., ei paista
olevat Ameerikat parandanud. Ei ole
olnud kuuljda ühiskondlike jt. refor­mide
ettepanekuid ning üldiselt pais­tab,
et juhtumit käsitatakse „lokaal- sed.
sena" — • on N. Yorgi asi ja leidku
ise lahendus! Kuid fakt on see, et kui
juhtub elektrivoolu katkemisi üks­kõik
kus mujal, kordub sama nähe.
ikka suurema järjekindlusega näita
ma politsei- ja. muid filme, kus leit
nandid-kaptenid on neegrid, „kand
ja varvamehed" haritud ja noorec
valged,' siis süvendab selline vastu
tustundetus neegreis veendumust, et
nad on toeliselt ülemklassi geeniu
Joomatõbi; on arenenud .'nii- ulatusli­kuks;,
et see nagu ei ole mitte enam
üks osa N. Liidu elust, vaid kuulub
paraiamata pahena .kommunistliku
korra elustiili juurde; Aastal 1972 ku­lutasid
venelased alkoholile üle 25-e
miljardi dollari ja kulutused vodkale
on iga aastaga suurenenud. Joomine
ja pur juspeaga laaberdamine avali­kus
kohas on tavaliseks nähtuseks.
Resturaanides toimuvatel, kakelustel
tarvitatakse loögirelvana vodkapude-leid.
Õhtutel on tänavatel rohkesti
joobnud jalakäijaid, kuid; neid võib
kohata isegi sageli varajastel hom-mikiuuntidel.
.;•••..-•••'
•.Autojuhid peavad sellega arvesta­ma,
et autoteele igal- ajal mõni pur­jus
; inimene ilmub. Kuid. joobnud
olekus autojuhtimine on N. Liidus
: t a va 11 seks näh tuseks. Siberis seisa-vad
külmal ajal restoraanide ees po­litseiautod,
kelle ülesandeks on joob­nute;
äraviimine, kes joobnud olekus
s
Meie vaenlased arvasid, et need
eestlased, kes 1944. a. sügisel lahku­sid
kodumaa pinnalt, lähevad varsti
kaotsi Eesti rahvale. Kommunistid
oleksid seda muidugi tahtnud, sest
vabadusse pääsenud eestlased õlid
näinud, mida tähendas kommunist­lik
okupatsioon oma vangistamiste
ja küüditamiste ja Eesti rahva elu
sügavamate avalduste takištamiste
või hävitämistegä.
Meie vaenlaste soov ei ole aasta­kümnete
möödumise järele täide läi­nud.
Vabas maailmas elavate eestlas­te
enamik on jäänud kristliku ja de­mokraatliku
maailmavaatega eestlas­teks.
Ainult üsna vaike osa on kat­kestanud
sidemed oma eesti elu
avaldustega ja jäänud eemale ja võõ­raks
meie rahvuslikele organišatsioo-nidele
ja me eesti kogudustele.
Meie ei ole suurte ajaloosündmus­te
ja tormide keskel olnud nagu aga­nad,
mida tuul laiali kannab. Kõiki­des
eestlaste keskustes üle kogu
maailma töötavad eesti kogudused
ja organisatsioonid, et hoida alles ja
anda lastele ja noortele edasi Eesti
rahva sügavamaid väärtusi.
Kodumaalt lahkumise tõsine mä-:.;
lestuspäev asetab meid kõigepealt
Jumala ette, kelle armust nie elame.
Samaaegselt asetatakse meid nende
ülesannete ette, mida . me kodupni­nalt
lahkudes endaga kaasa võtsime.
...Me tähistame oma südames, kodu­des,
kirikutes Ja;'rahvuslikel' kokku­tulekutel
päeva, mis meid kutsub
palvele, ustavusele ja ka lootusele, st
meie.töö ja võitlus Jumala ja. vaba­duse
nimel ei ole asjata.
Pikk võõrsil viibimise aeg härven--
dab meie ridasid. Need, kes kord ehi­tasid
noort Eesti Vabariiki, hakka­vad
lahkuma. Seda olulisem on kesk-põlve
ja noorpõlve panus nii rahvus­likul
kui-ka usulisel;'alal:
Selleks andku Jumal meile jõudu,
visadust, ustavust Ja õnnistust Kris­tuse
läbi.
:? ALEKSANDER HINNO
praost
;. OSKAR: PUHM
. • >] praost .;
;. -.' RUDOLF KIVIRANNA :
praost
tega vene' hullumajadesse saadetud .võiks koduteel surnuks külmuda. :
Doliitiliste vangide kannatusi. Sinna' K u i g i j ü ü m j n c N. Liidus iga aas ta­on
ka rohkesti eestlasi saadetud ja
ka Tartus eestlastega koos vangista-t
u d v e n e . n a i s 1 u u 1 e t a j a N a t a I i a G o r-banevskaja.
.'' :
Ometi on N. Liidus' üks pahe, mil­lest
vene kommunistid'ei ole võime­lised
vaikima ja see on alkoholi oht.
hulgas ja see.suurendab noorte kuri­tegevust.
Vene perekonnas'. on a l a l i ­seks,
nähtuseks, et vene mees purjus,
peaga peksab oma naist ning pooled
abielulahutused toimuvad sellepä­rast.
Enamik liiklus ja tööõnnetusi
on põhjustatud joobnud olekust. Ve­ne
leht „Trud" kirjutab nai ja toon il,
et venelane armastab juua nagu ka­la,-
kuid- ta ei ole võimeline joobnud
olekus kalamoodi ujuma ja •selle tõt­tu
uppub igal aastal inimesi, ke- •pur­jus
peaga lähevad; suplema.
Tööstuste ja ettevõtete juhid kae­bavad,
et; igal esmapäeva hoaimikul
ilmub 30 kuni 40% töölistest joobnud
olekus töö juurde ja tuleb näha pal­ju
vaeva ja valvata, et nad ei jää r;ia-sinate
vahele. Joomine põhjustab vä­hemalt
10% tÖöproduktiivsüse- laga-simineküt.
Koguni • 13.000 vene arsti
ja 55.000. nende assistenti tegelevad
joodikute ravimisega. N. Liidu kohus
mõistab jpomatõbiseid ravile' ja pa­randusmajadesse.
Kuid raskematel
j uh t udel ka töölaagritesse.
Valitsus tõstab .kogu aeg vodka
hinda ja alkohoolsed joogid on N.
Liidus suhteliselt kallid, kuid see ei
ga suureneb, ei ole lubatud selle koh
ta avaldada aryulisi andmedi. How-ardi
ülikooli Venemaa; probleemide
üürimise instituut märgib, et kolm-neiiandikku-
kogu kuritegevusest N.
Liidus sooritatakse alkoholi mõju
ai!... Joomine on levinud ka noorte j vähenda palju joomist, sest vodkat
on alati ja igalt poolt võimalik osia,.
Muid kaupu ei ole aga tihti üldse iaa- .
dayal. Valitsus ei või ka joomist pi­durdada,
sest vodkast saab kommu­nistlik
.riik mitmeti suurt kasu. 80°o
alkoholile kulutatud rahast laekub
maksudena riigi: kassasse ja sellest
saab. N. Liit koguni 10°ci oma tulu^
dest. Kuid vodka kergendab .võimu­del
järelvalvet rahvuslaste ja dissi­dentide
üle. Venelane on pur juspea­ga
eriti avameelne ja avaldab ka
oma suuremad - saladused oma ni-.p-sulauakaaslasele.:.
Kelnerid ja eu J - ;
kandjad resloraanides-.'on saanuderi-.
1 ise KGB väljaõppe.:
- K u i joomisest tohib-rääkida ja kir­jutada,
siis'ei;tohi kõnelda massilise'
joomise põhjustest. Kommunistlik
kord Venemaal on muutnud inime­sed
ja nende elu troostituks hai ii ks
ja väljavaatetuks. Inimeselt on lüö-vitud
kõik inimõigused ja la on kom­munistliku
korra ori' ja vang. Taüe
on selles; lootusetus olukorras jää­nud
üle vaid tiks võ.imäius oma-roii-ked
elumured; ja; kannatused; matta
vodka uiniastusse; N. Liit oii kaõ-:a:
nud lahingu joomise vastu.
:"' AJK
Otseselt või kaudselt seostub kü-.
simusse hiigelsammudega paljuney
must. rass,.mis New Yorgi juhtumist,
sai 'juurde luut julgust. Karistada
said vist väga vähesed, kui seda. üld­se
nimetamisväärselt toimus. Küll
ruttas.aga ajakirjandus huligaane-
;dFsemurdjaid . intervjueerima ning
levitama pisarmärga 'informatsiooni
i 'hiumist kui .Jumala märgüan-
L=e<j." neile,1 s.o. mustadele, kelle hul-
(jn tohutul hulgal töötuid. Sellele
'järgnes järjekordne 1 mustade inva-
;\-a!i{su^asutiste; kantseleidesse
ja sellega otseselt seostuv tohuvabo­hu
asjaajamises,, kõnelema teosam-rnuduest.
N.n. ..busetämine"., s.t.
kesklinna' neegiilaste vedamine ü.li-kailite
kollaste omnibustega äärelin­nade
valgetesse '..koolide j'se jätkub ja
hoolimata teravatest protestidest
ning. isegi lahinguist aina suuren£"br
; kuid' sellega seoses langeb silmnäh­tava
kiirusega hariduslik tase. Kogu
haridus- või koolisüsteemi e.i ole veel
suudetud logisevad t savijalgadel!
.kindlamale alusele nihutada'. Alles sek
kevadel tõid ajalehed teate Fort Lau-
' derdale'ist Floridast, kus.viisaka väl­janägemisega
valge" tüdruku. vane­mad
teatasid koolivalitsuse, kohtusse
andmisest, kuna see kena ja igati
normaalsena paistev tüdruku lasti
lõpetada keskkool, ilma et tä olnuks
' võimeline lugema ajalehtedest peal­kirju
või liitma 5 ja 7. Nüüd selgus
ühes teises idaranniku keskuses asu­tus,
kuhu Voetakse ametisse (algpal-gaga
8.000. dollarit!) ainult neid, kes
õn olnud vähemalt .18.kuud töötud^
seesa praktiliselt ainult elupõliselt
'lootuid neegreid. Samas selgus ka,
. et sinna on ilmunud kohta soovima
ülikooli diplomiga must, kes ei olnud
.: võimeline täitma sõoviavalduš-vor
mi! Need tüüpjuhtumid ei ole ainu­kesed
ega arvult vähesed. Kuid ku
:. na, samal- ajal1 lv-jaamad on asunud
Ühelt poolt jätkuv ja hoogu juurde
võttev mustade - vedamine valgete
koolidesse, teiselt poolt sel suvel mit­mes
osariigis selgunud fakt,' et kesk­kooli
lõpetamisel seni üldse ei olnud
hariduslikku standarti .(!.), on tingi­tud
õpilaste-arvu tunduva vähenemi­se
avalikes'algkoolides ning suurene­mise
era- ja kirikukoolides. Kooli­maksude
kõrgus seal suurendab aga
elukallidust. / •=
Jätkuv, ei ;kalliduse tõus mitmesu­guste
lisakuludega ja hindade pideva
kerkimisega seoses on toonud kaasa
silmnähtavaid raskusi äritegevuses
ja sundinud isegi suuri, ja vanu' toi-duaioeteärisid
(näit. A&P) siin-seal
uksi sulgema. Rahakotist ei saa võt­ta'
välja rohkem'kui seal leidub! Pre­sident
Carteri -populaarsus . on suu
resti langenud. Seda näitab; ka
,tMe\vs-\veek'iy' :; viimane küsitlus
Oma 'kandideerimispropagandas kõ­neles
ta suure- hooga vaesemate kih­tide
eest hoolitsemisest, et tõsta nen
de kui enamuse kaudu üldist rahva­majanduse
taset, .erit-i äritegevuses.
Tegelikkuses ei ole toimunud ei min­geid
tulumaksude tagasimaksusid, -ei
minimäalpalkade tõstmist ega muud.
Seega, on rahva enamuse ostujõus
toimunud hindade pidevast tõusust
sõltuvalt tunduv langus .ja sellest tu­lenev
äride pankrotistumine. Teiselt
poolt jätkuvad kogu majandust hal­vavad
ja. omakorda hindasid tõstvad
streigid kasvava hooga, ning lisaks
kuuleme 3—-8.000 dollarilistelst pal-gatõstmistest
riigiteenistujatele ja
kõrgematele ametnikele. See ön raha.
niigi kõrgepalgalistele, mis ei lähe öt-sekäi.
bele väike- ega keskkaubandu-ses,
vaid suundub palga kasutamata
ülejäägina pankadesse. Selline ma­janduspoliitika
ei kasvata rahva poo­lehoidu
valitsusele, suurendab puu­dust
ja töötute arvu ning on juba
praegu: ühe osa elanikkonna arvates
saanud Carterile saatuslikuks järg
mistel valimistel.
S O O 0
r i l\ ,5r. dh (I l$
;. Kus tuleb teil apelleerida sotsiaalkindlustuse numbrile ['
ja mida teie vajate .apelleerimiseks; Kus? Oma kohalikus
UIC büroos. Mida teie vajate? Tõendeid oma isiku
kindlaks tegemiseks. Kui; teie olete siin sündinud Kanada
kodanik, siis vajate selleks mõnda algdokument! nagu : '/>
sünnitõendit või; ristimistunnistust.Quebecist. . ;
Naturaliseeritud kanadalased vajavad omarkodakondsuse
tunnistusi. Kui teie olete maandunud immigrant, siis
sobivad hästi teie pass ja immigratsiooni dokumendid.
Kuid selleks vajate teie originaale või kinnitatud ärakirju.
•:.. Teie; vajate ka.teist tõendit oma isiku kindlaks
tegemiseks. See võib olla mõni ametlik teie nimele
kirjutatud dokument, nagu näiteks autojuhtimise luba või
mõni hinnete tunnistus koolist. Nende kohta võib
esitada ka fotokoopiad. '"'•; ' j '
; Apelleerimise formulare võite hankida kõigist UIC -
büroodest, kõigist postikontoritest, Canada Manpower .
Gentres't ja Distriet Taxation Offices't. Kuid kui meie "
soovime teilt nende tähtsate dokumentide näitamist, siis
ei taha meie lasta'neid kaduma minna ja tahame
.vältida nende ebasoovitavatesse kohtadesse sattumisest.
Seda arvestades soovime, et teie tuleksite isiklikult
kohalikusse UIC büroosse. Ametnikud kontrollivad koha
-peal, et teie olete esitanud vajalikud dokumendid. Büroos
aidatakse teil ka täita sooviavalduse formulari ning
•büroo saadab selle Ottawasse. Teie võite; oma dokumendid
kohe koju kaasa viia. Oma kaardi: saate posti teel.
Sama lihtne protseduur toimub ka sel korral- kui teie
soovite uuendada.oma kaotsiläinud sotsiaalkindlustuse :..
f numbri kaarti. Samuti ka sel juhul kui teie soovite muuta
oma nime või teisi detaile. •••/••::•';• • ; . : ; ;
.Kui teil ei ole võimalik minna kohalikku UIC büroosse,
siis võite: siirduda Canada Manpower Centreisse. Samuti
võite saata oma sooviavalduse posti teel.otseselt
Ottawasse, juurde lisades' originaalsed^ või tõestatud :••' /
dokumendid.' :
• Oma isiku kindlakstegemisega kindlustate; kõige!
paremini õige sotsiaalkindlustuse numbri andmise õigele •
.isikule. Ja see on väga tähtis. See on; teie number ja; •;
kuulub ainult teile. -:;>. ' ."..^.v'••'''. ;';'• :! ' .".'••••'•'• '
Teie sotsiaalkindlustuse number: See *on teie number
ja .kuulub ai.nult teije. '•:..'.;•'.'.,;',;'-. ! v.'. •'•';•'•.••.>;^-.
Government;. .Gouv.emement
of Canada '•.- •.'; cu Canada
SOGAL
INSURANCE
NUMBER
C A N A D A NÜMERO
DASSURANCE.
SOCIALE
123 456 789
9 eiesofsiaa!
d ! ustuse
l@!V
J
• * . I
»ee @n t ei© • v / y