Meie Elu = Our life, May 22, 1986

              • >•.
V
(1889) 1986 , , M e i e E l u " i j r . 21
5. gaidi ja
lisipäey, 12.
iapäev, 13.
leljapäev,
yäev; reede,
lläupäev, l ö .
Ihapäey, 17.
l a l esinevad
)mäkayaga,
lisel. Peale
laste abi veel
^rräldamisel,
maal, kuid
Ühendriiki-litmeid
lõk-jriie
Ja küla-igustil.
Ühel
lanuüretkele.
las.
Jtavaid noori
jgri ,,hind".
läksab koos
Idikuluga 200
[reldes sama-je
jamboree
fiud suvel on
lest summast
ja $50 on.
vemetsale ja
istega varus-irüurn)
pika-ite
suur ma-;
Icildab sellise
on ühöst pe­ajaid
kui uks,
^l.iige maksiab
Buss väljub
Irest reede, 8'.
il põhjusil ei
|spordist (näi-gris
viibijad
e laupäeval,
ega ühe laag­iga
toimuma
lisel esindüs-ja
mälestus­se
eest hoolit-
Ised. Selle ko­lb
eriveokiga
|?oiste'ja tüd-m.
ahub bussi.
)äevaks on 1.
lendusse oma
fdüda esindus-ngcjr.
Ingrid
la ns:lfcm. Endel
tevade
tl
e.s. on; tal abiks
kohalike äri-
^a.: Peasekretär
|on • Alar Suur-töötas
insene-poolsäarel,
ja
|ja-Briti-Colum-
Mekti läbiviimi"
JH Päevade juh-liikuvad.
Kuid
le ^ttevalmista-
;uba 8 juhatuse
liteedi säilitami-ia
aseesimehed
Hilja;Maism.a-olnud
kauemat
onnajuhatajaks
estiPäevadel on
rimine ning si-
Vancouveriga".
u tuuriprogram-
|d moodustavad
Päevade juha-juba
tööle asu-ipijuhti
ja toim-sellele
et Eesti
le aasta aega! '
jestlased kauge-
|iiüd Lääneranni"
t'ancouveris juu-
A.H.>'
^ROMISSI -
lÜNISTIDEGA
1918.
ttawasse
iskkooli ja Güm-le
väljasõit tui­masse,
kuhu sÕB-luss
väljub Eesti
peva, 24. mai va-
[gasi Toroniossis
^a, 25e mai
Ülikoolis.
NELJAFÄEVAi, 22. IV^^SL - THURSDAY, MAY 22
onservatooriumi meenutades
„Studies in the History of the
Estonian People" pealkirja all om
professor Võõbus inglise ' keelt
valdajate lauale toonud kümme
köidet, 2000 ik., eestlaste ajalugu
ürgajast kuni tänapäevani. Sed on
põhjalik .dokumentatsioon nieie
maal käinud sõdadest, kanifatus-test
ja saavutustest. Nii ulatuslikkui
eesti kultuurilugu pole meil isegi
eesti keeles ilmunud ega ole teada,
et midagi sellist oleks tulema^.
Esimesed 7 köidet käsitasid aja­lugu
selle mitmetahulistes ilmingu­tes,
nagu ajalugu ilcka. Siis tõusis
vajadus eriteemade ikä^itamiseks.
iSIii ilmus VIII köide Tartu ülikooli
350. aastapäevaks, pdasi, IX köide
eesti iseseisvusaegsest kirjandusest,
sest eelmine ingliskeelne teos oli 15
aastat vana ja seegi õhukene,.Siis X
köide, iseseisvusaegsest muusikast,
millest inglise keeles õieti midagi
pole näidata, kui mitte arvestac(a üht
Stockholmis Kremli eeskirjade järele
kirjutatut.
Trükikojas on veel 11', köide -
kujutavkunst, ja 12.- — lavakunsti- .
dest. Kriitiline vajadus uue teose jä­rele
tõusis skandaalsete nn, ,,uuri­miskomisjonide"
tegeviisse astumi­sel
USA-s ja Kanadas, köit^d-13; 14
ja 15 mahutavad ülevaate eestlaste
kaitselahinguist Teise maailmasõja
ajal, kuni Tšehhi põrguni ja yangi-aagriteni.
Nende kolmp teose all-pealkiri
on ,,The Tragedy of the Es­tonian
P e o p l e . m i s mõni aeg
fagasi välja kuulutati üheköitelisena,
kuid nüüd on see mahukamaks pai­sunud,
uute andmete lisamijiega.
3000 t E H E K Ü L G E : ,
Teiste sõnadega: — rneie ajaloo
3000-leheküljelise ülevaate ja doku­mentatsiooni
lõpetamseks on veel
vaja trükikojast välja tuua viis köidet
^ 11 kunilö. * I
See projekt on käinud 1969.a. ala­tes,
17 pikka aastat, ühest rahapuu­dusest
teise. On leidunud suuremeel­seid
annetajaid, aga mitte nii palju
kui oleks vaja ja mitte nii ruttu kui
vaja, Ühtegi teaduslikku raamatut ei
anta tänapäeval välja loetuseta, sest
n^üügihind oleks Ipotuisetult kõrge.
Kui alul muret oli, kas käsikirjad
valmis saavad, siis seda muret meil
enam ei ole. ,
Prof. Võõbusel onyalmis kõik.kä-sikirjad
kuni viimase 15. köiteni. Va­ja
on need vaid trükkida ja köita.
Kolme raamatu ladumine ja korrek­tuurid
ori juba lõpetatud. Ühe või
kahe trükkimine on ^ka lõpeitatud. ja
esimese ek/semplari saabumist on oo­data
n.ö. iga päev. lAga ainult ainust
eksemplari, sest raha pole küllalt
tefste väljaostmiseks. Nagu pole raha
välja osta juba möödunud aasta juu­nis
valminud raamatut kirikute ja
vaimulike hävitamisest venelaste
poolt. Pealkiri sellele on ,iThe Pviar-tyrs
of E s t o n i a . . ."
18.000 DOLLARIT
Prof. Võõbus ütlns, et kui saaks
kokku küllalt raha, et tasuda trüki­kojale
vajaliku US $18.000 (iga köite
trükikulu), on tehniliselt võimalik
kõik 5 köidet juba^sel (1986) aastal
valmis saada.
Kas saab selleks raha kokku? Peab
saama, sest meil on vaja oma, eest­laste
kirjutatud kultuurilugu. Ja selle
saanljine on käegakatsutavas kauguses.
xMeifjtšeki-^aamatu kauguses.
Mitmele fondile on toetuse saami­se
palved esitatud, aga on suur lootus,
et asjaolude teatavakssaamisel kõik
senised,, Studiesin the History of the-
Estonian People" ostjad nüüd oma
eeltellimise jätkavad kuni 15. köiteni
pluss „The Martyrs o f . . . " j a telli-misraha
kohe ära saadavad. Toron­to
piirkonnast üksipäini saaksime
niimoodi,finantseerida ühe köite väl­jaostmise.
' Teiseks, tahaks loota et ka need,
kes seni kahevahel olid, et nad kasu­taksid
juhust tellida kas kõik 15-16
teost, või üksikuid köiteid. Mõne
.<öite ladu on madal (III ja IV juba
trükiti piiratud arvul juurde) ja see­pärast
mõned hilised soovijad võivad
pettuda..
Kolmandaks, peale ilmumist tõu­seb
hind tunduvalt. Sellepärast on
kõigil kasulik ette tellida.
Neljandaks, nende köidetega lõ­peb
raamatusari ja sellega ka raha-palumine.
On viimane aeg aidata
oma ajaloo kirjutamisega ja levita­misega!
EUTAGE TELLIP^ISEGA
Loodan, et see on minupoolne vii­mane
üleskutse. Palun rutake telli­misega.
Iga köide maksab Can.
129,00, v.a. „The M a r t y r s . " , mis
maksab Gan. $26,00. Postikulu esime­selt
köitelt Kanadas $1,50, järgmised
köited $0,75,tükk. Väljaspool Kana­dat
on köite hind US $20,00 The
M a r t y r s . . . US 119,00) ja saatekulu
esimeselt köitelt US $3,50,
järgmised US $1,25 tükk.
Annetused, kas suur või väike, ai­taksid
ka palju kaasa vana võla vä­hendamiseks.
Kanadast ja USA-st on
isiklik pangatšekk vastuvõetav; mu­jalt
palun panga või posti rahatähte
(draft VÕI Money Order), mis on mak­sev
mõnes Kanada pangas.
Tšekid.kirjutada:;Dr. E. Aruja ni­mele
ja saata aadressil 37 Groveland
Creseent, Don xMills, Ont. M3A 3C4.
Telefon (416) 447-8958. Samast saab
ka üksikasjalikumat informatsiooni.
ENDEL ARUJA
Toronto laohoidja
TENOR HEINZ RO VALD, kes lei­ti
Emadepäeval surnult oma su­vekodus
St. Croix' saarel, mae­takse
1. juunil Lakewoodis.
Teenivad praostid R. Kiviranna
l a R. Reinaru.
Montreali Eesti. Pens. Klubi hil­jutisel
ettekandekoosolekul kõne­lesid
abielupaar Dagmar ja Erik
Kokker Tallinna Konservatooriumi
saamisloost ja oma kogemusist sel°
le õppeasutuse õpilasina. Allpool
toogem peajooni ettekandest.
Kõrgema muusikalise hariduse
peamiseks lätteks enneiseseisvus-aegseile
eestlasUe oli olnud Peterbu­ri
Konservatoorium. Eesti iseseisvu­misega
pidi loomulikult kaasuma ka
kultuuriline sõltumatus, ja selle ellu­viimiseks
mitmesugustel kultuuri­aladel
algasid eeltööd juba 1918. Kõr­gema
muusikalise hariduse korralda­mise
võimalused olid kaalumisel sa­maaegselt
nii Tallinnas kui ka Tar­tus.
Aug. Topman oli küsimuse alga­tajaks
Tallinnas, kus Mihkel Lüdig,
Aug, Topman, Raimund Kull ja arhi­tekt
Georg Hellat „Estonia seltsi"
nimel esitasid Kõrgema Muusika­kooli
põhikirja häridusministeeriu-mile,
kus see kinnitati 19. septembril
1919. Kooti direktoriks kinnitati
M. Lüdig ja inspektoriks Samuel
Lindpere. Sama aasta sügissemestril
immatrikuleeriti 452 sisseastujat,
kaasaarvatud D. jaE. Kokker, kellel
tollal üksteise olemasolust veel aimu
polnud.
Dagmar ja Erik Kokker.kõnele§id Montreali Ees­ti
Pensionäride Klubis Tallinna Konservatooriu-su
II
laupäeviti suletud
juuni, juuli ja augusti kuudel.
9 J
ii
uut ja
PROF A VÕÕBUS
SOLISTIKS AARNE TAMMISAAR
Teisipäeval, 27. mail astub sega­koor
„Leelo" taas publdku ette kinni­tama,
et möödunud aastal toimunud
juubelikontsert ei olnud lõplik hü­vastijätt,
vaid uue laulumaratoni
stardipauk. Koor on jälle aastakont^.
serdiks valmis ning asukohaks on
sedapuhku Eesti Maja. Kava on eht-leelolikult
värske ja huvitav. Kuigi
kodumaiste helimeistrite nimed on
tuttavad, ei saa sama öelda kõigi
nende tööde kohta, vc\\s ettekandele
tulevad, Fagulasheliloojaist on esin­datud
Salme Purre, Jüri Mandre ja
Arnold Taimre.
Solistiks on seekord viiuldaja Aar­ne
Tammisaar, keda klaveril saadab
Elizabeth Acker: Aarne Tammisaar
on Torontos varemgi külalisena.esi­nenud,
kui nüüd on temast saanud
Toronto elanik ja tahab end ,,oma
mehena" tutvustada. ,,Oma mees"
on Tammisaar laulurahvale veel tei­seski
tähenduses, sest ta on omal aja
Glevelandi segakoori koosseisus
kaasa laulnud. Viiul meelitas ta küll
laulust eemale, kuid eks ,,Leelo"
hooleks jää ta jälle tagasi meelitada.
Oma muusikalise hariduse sai täna­vune
solist BdwlingGreen,Qhios ja
1974. a. saavutas ta Indiana ülikooli
juures magistrikraadi. Praegu tegut­seb
Torontos vabakutselisena, män­gides
Scarborough Filharrnoonikas
ja Kitchener-WateEloo sümfoonia­orkestris.
Ta abikaasa on samuti kut­seline
muusik, kelle instrumendiks
ori oboe, mida ta mängib National
Ballet' juures.
Kooritöö ettevalmistused on jõud­nud
sellesse faasi, kus koorijuht
muutub järjest nõudlikumaks, laul­jad
järjest tähelepanelikumaks ja
akordid järjest puhtamaks.Jääb vaid
loota, et publik on sama hoolsalt
aplodeerimist harjutanud. Kui mitte,
siis saab neile kohapeal antud väike
sõbralik järeleaitamistund. Näge-misekuulmiseni,
kontserdil!
Gustav Suitsu surma
30.:'aastapäevaks' ^:
Tartu ülikooli Eesti ja maailma-kirjanduseprofessorGusta^
f Suits oli
nende meie nimekate kirjanike ja
vaimuinimeste keskel, kes protestiks
meie maale tungiva ateistliku kom­munismi
eest lahkusid ja leidsid var­ju
Rootsis. 1944. a. sügisel oli G. Suits
61-aastane. Stockholmis ta jätkas
oma loomingulist tegevust luule ala,'
ja ka oma elutöö teisel tööpõllul,
milleks talle noorusaastaist alates oli
kirjandusteadus.
1953. a. ilmus Stockholmis tema
sisutihe ja elavalt kirjutatud ,,Eesti
kirjanduse ajalugu I". Igavikukutse
tuli väsimatule töömehele ja rahvus­lasele
keset, põhjamaist kevadet
Stockholmis 23. mail 1956. Kirjanik
oli surres 72-aastane. "
Gustav Suitsu sünnist Võnnus,
Tartumaal möödus a.l9i83 100 aas­tat.
Ta paistis varakult silma oma an­dekusega
ja loominguliste võimete­ga.
1905. a. sündmuste taustal ta sür-dub
Soome, lõpetab Helsingi Ülikoo­li,
abiellub soomlannaga ja jääb töö­tama
Helsingi. Eesti Vabariigi Tartu
Ülikool rakendab teda alates 1919.
aastast suurte võimetega kirjandus­teadlasena.
Tema loenguid tuli kuu­lama
üliõpilasi ka teistest teadus­kondadest.
Oma otseseid õpilasi ta
rakendas eesti jahva kirjanduse uuri­mise
töödele. Teftia oma peahuvi oli
pühendatud eesti rahva vanimale
kirjandusele, mida oli vähe uuritud,
kuigi see oli suure tähtsusega meie
keelele ja vaimsele elule.
Soomes elades ta jäi tihedasse
ühendusse eesti rahva kirjandusliku
elu ja rahvuslike püüdlusiga. TaoH
uut loomingulist värskust toova
„Noor-Eesti" liikumise juhte ja
,,Noor-Eesti" Vananematu sisuga
,,Albumite" toimetaja kümne tähtsa
aasta jooksul (1905-1915).
Eesti rahva südamesse on Gustav
Suitsu nimi kirjutatud eelkõige luule­tajana,
nagu seda on tema kaasaegse­te
Marie Underi ja Henrik Visnapuu
omad. Ta esikkogu^ on nooruslik ja
dünaamiline tolleaegseid eesti noori
inspireeriv „Elu tuli" (1905). Suure
Sõja algul valmis tema ,,Tuulemaa"
(1913). 1922 a. ilmus temä„Kõik on
kokku unenägu". Kirjanik otsib sel­les
teed.murranguliste ajasündmuste
taustal. Eluküpse ja paljukogenud
luuletaja „Tuli ja tuur' sisaldas pagu­laspõlve
mõtteid, mälestusi ja ideaa­le
kajastavana a. 1950 Stockholmis.
Ta loominguline tegevus oli siis kest­nud
45 sündmusterohket aastat, mil­lele
kirjanik oli kaasa elanud Soo­mes,
'Eesti Vabariigi aastail ja siis
seal, kus eestlased alles hoiavad va­nas
k^ininglikus Stockholmis eestlu­se
Väärtusi ja ideaale.
Gustav Suits ja Marie Under lõpe­tasid
oma maise teerännaku Stock­holmis,
mis meie rahva Rootsi ku­ningriiki
kuulumise' ajal oli ka eest­laste
pealinn. Henrik Visnapuu suri
USA-s 35 aastat tagasi a. 1951.ja te­ma
igavikuteele saatmine toimus lei-najumalateenistusega
New Yorgi Le-xington
Ave. kirikust. Kolm suurt on
lahkunud, aga nad on jätnud meile
rikkaliku vaimse pärandi, mille ka­sutamisele
me oleme kutsutud.
RUDOLF KIVIRANNA . .
Oma ruumide puudusel toimus
õppetöö Estonia teatri ja kontsert­hoone
ruumides, E.Lenderi eragüm­naasiumis
ja suurel määral ka õppe­jõudude
kodudes. Puudus oli õppe­vahendeist.
Klavereid, näiteks, oli
vaid 2. See puudus lahenes oluliselt
kui kohe pärast sõja lõppu Vene­maalt
saadi osta 12 klaverit. Direk­tor
Lüdigipilk ulatus kaugemale päe­vast
päeva esilekerkivaist küsimu­sist,
kui ta eesmärgiks püstitas oma
maja , muretsemise koolile. Esime­seks
sammukfe selles suunas oli krun­di
saamine kingitusena linna poolt.
Ehituškapitali soetamiseks pöördus
ta kohalike majandustegelaste poole.
,,Mis see teile ikka maksab, kui teie
kooli heaks annetaksite-kas te veel
küllalt pole teeninud oma äritege­vusega!"
Umbes nii olevat ta küsi­nud
koosolekule kutsutud eesti äri-mehilt.
Ja need võtsidki tuld. Koha­peal
pandi kokku 1.600.000 marka
(S.O.- 16.000 krooni pärast 1927. a.
•vääringureformi], millest üks miljon
tuli tuntud kirjastaja ja raamatuäri
omanik Gustav Pihlakalt. Koos hili­semate
annetustega ja laenudega
saadi kokku seevõrra, et alata ehi­tustööga.
A.1927 oli maja valmis,
lihtne ja mitte kuigi avar, kuid oma
ülesannet enam-vähem täitev.
Eesti-Vene rahulepingu kohaselt
oli Venemaal asuvail eestlasil õigus
Eestisse ümber asuda. Seda eesõigust
kasutati ohtrasti ja kojutulijate hül­gas
oli, ka mitmeid silmapaistvaid
helikunstnikke, kelledest mitmed
Tall. Muusikakooli õppejõududena
määravat osa selle arengus mängi­ma
hakkasid: Jaan Tamm, Peterburi
Konservatooriumi õpetaja a.l899
saadik, ja professor 1908. a. peale,
ühtlasi inspektor; Artur Kapp, 1904»
a. saadik Keiserliku Muusikakooli
direktor Astrahanis; Theodor Lem­ba,
1910 - 1914 Riia Muusikakooli
direktor, 1915. saadik professor Pe-terb.
Konservatooriumis; Artur Lem­ba,
sealsamas õpetaja 1908-1915 ja
edasi professor; Peeter Ramul, jurist
Morkva ülikoolist (1906) ja pianist
sealsest, konservatooriumist (1911),
. üle kümne aasta toiminud muusika­õpetajana
Venemaal.
Tallinna I<õrgem Muusikakool,
mis oli saavutanud kõrge akadeemi­lise
taseme, nimetati 1923 ümber
Konservatooriumiks. Kooli ainelised
raskused aga jätkusid—ajuti koguni,
selle määrani, et õpetajail mitme kuu
palgad saamata olid. 1923 asub Kon­servatooriumi
direktoriks- J. Tamm,
kelle juhtin)isel olukord mõnevõrra
paraneb, kuni maja laiendamise ku­lud
võlakoormat suurendavad. Pä­rast
Tamme enneaegset surma 1933
saab direktoriks prof. J. Aavik, kes
1921. a-st kuni Tallinna siirdumiseni
1925 Tartu Kõrgema Muusikakooli
direktor oli olnud. Direktoriks jääb ta
kuni kodumaalt lahkumiseni 1944,
välja arvatud Vene okupatsiooniaeg
1940 - 41. 1944.a. 9. märtsi pommi­tamisel
sai Konservatoorium rängas­ti
kannatada.
MÄLESTUS!
Oma mälestusist ühenduses Kon­servatooriumiga
kõneles Dagmar
Kokker, kelle klaveriõpingud olid
alanud juba viieaastasena. Kui ta
6-aastaselt läks Konservatooriumi
sisseastumise katseile, oli tal veel
raskusi noodi lugemisega. Kuna aga
mängitav pala oli talle hästi meelde
jäänud, siis mängis ta seda peast.
Talle oli soovitatud hakata prl.
Hörschelmanniõpilaseks. Tema pet­tumuseks
aga selgus, et prl.
Hörschelmanni klass oli ainult eda­sijõudnuile.
KuiväikseltDagyltnüüd
küsiti, millise õpetaja ta omale valib,
siis'polnud tal aimugi. Asi
mis.
otsustada ja tä näitas näpuga ühe
valges kleidis ilusa tädi poole. Nii
saigi temast Helmi Mohrfeldt-Viitoli
õpilane ja ta pole kunagi kahetsenud
seda spontaanset valikut. Prl. Hör­schelmanni,
hiljem pr. Antropov-
Hörschelmanni kohta, kes praegu
Hamburgis ühes vanadekodus elab,
oliD. Kokker hiljuti kuulnud, et seel
aprillil s.a. oma saja-aastast sünni­päeva
tähistades hea tervise juures
olevat olnud. Pühapäeviti toovat te­da
omaksed enda juurde koju, kus
vana helikunstnik endise andumuse­ga
klaverimängu harrastavat. Õpi­lasõhtuid,
millised kujunesid popu-laarseiks
kontsertideks täismajale,
peeti üks kord kuus Estonia kont­sertsaalis.
Dagmar Kokkerisuurpaev
saabus, kui ta 14-aastasena õpilas­õhtul
mängis Charles C. Saint-
Saensi II klaverikontserdi I osa süm­fooniaorkestri
saatel prof. J. Paulseni
juhtimisel. Kinniseid õpilasõhtuid
peeti igal nädalal ja seal valiti välja ka
solistid, kes väärisid juba esinema
igakuistel õpilasõhtuil.
Erik Kokker oma muljeist kõnel­des
meenutas suure lugupidamisega
ja soojusega oma õpetajat, prof. Jo­hannes
Karl Paulsenit, kes staazhi-ka
violinistina konservatooriumi
asutajate hulka kuulus, alul õpetaja­na,
1925. a. saadik professorina. Pä­rast
Moskva Konservatooriumi lõpe­tamist
1908 oli ta Viinis dirigeerimist
õppinud ja sealt I maailmasõja puh­kemisel
Tallinna siirdunud. Oma
tööd oli ta teinud suure andumusega.
Ta ei säästnud oma aega ja sageli
võis ühestainsast tunnist saada kolm,
eriti kui õpetus tema kodus toimus.
Oma mõne ,,star" - õpilase puhul
võis Paulseni ohvrimeel minna äär­musteni.
Hubert Aume.re't, näit.,
treenis ta ka suvevaheajal ja võttis ta
selleks kaasa oma suvilasse nagu
oma perekonnaliikme. Paulsen va­hendas
ka stipendiumi saamist Au­merele
riigivanema poolt. Tema õ-petusel
arenes Aumere talent rah­vusvahelise
tunnustuse vääriliseks ja
Aumere oli üks vähestest maailmas,
kellele Münchenis haruldast (seifis
• hoitavat) stradivaariust kasutada an­ti,
kui ta Bogotäst sinna kontsertee-rima
oli kutsutud.
ISELOOMUSTUSI
Nagu Ramül üks generatsioon va­rem,
nii kehastab ka E. Kokker ühes
isikus muusikut ja juristi, selle va-<
hega et esimesele sai muusika tema
eluülesandeks, teisele aga intellek­tuaalseks
harrastuseks, mille üheks
väljendusvormiks kujunes viiuli-mängimine
ühes trios, mis reeglipä­raselt
musitseeris küll mängijate e-neste
südamerõõmuks, kuid ka ava­likel
esinemisil. Pianistiks selles tri­os
oli Dagmar Kokker ja tshellistiks
Udu Topman.
Õppejõudude iseloomustusi:
Prof. Jaan Tamm — soliidne, au­väärne,
inimlik; tema teravas pilgus
tundus midagi röntgenikiirguse tao­list.
Prof. Juhan Aavik — pehmeloo­muline,
alati abivalmis.
Prof. Theodor Lemba — klaveri­virtuoos,
rõõmsameelne, huumori-lembeline,
vaimukate anekdootide
jutustaja.
• Prof. Artur Lemba — oma vane-.
mast vennast pikem ja saledam;
lüüriline, delikaatne. Tihti mängis
õpilastele ette, näitamaks kuidas pa­la
tõlgitseda.
Prof. Artur Kapp — väärikas ja
oma piibust lahutamatu; vastutule­lik
ja helde, tehes sageli kingitusi j a.
makstes õpilaste eest nende õppe­makse.
Prof. Aug. Topman — paistis Välja
oma oskuse poolest muuta keerukaid
probleeme lihtseiks oma õpilastele..
Prof. Joh. Paulsen — Kremen tshu-gis,
Ukrainas, sündinuna ja kasva-nuna
polnud ta eestikeelset haridust
saanud ja see andis ta kõnele erilise
värvingu, kui ta näit. käskis pille
..hääletada" või viiuldajal oma „küü-narnoka"
asendit muuta.
Prof. Raymond Bööcke — silma­paistvalt
viisakate maneeridega.
. . . ja anekdoote:
Kord ühel ülemeelikuvõitu olen­gul
olid 2 professorit ühe muusikali­se
küsimuse üle vaieldes nii ummi­kusse
sattunud, et tõe jaluleseadmine
ainult oreli varal võimalikuks osutus,
ja peagi hakkas läbi koidueelse öö­vaikuse
kajama vägevaid helisid
konservatooriumi orelist. See äratas
konservatooriumi as,jaajaja, prl. Pee-teni,
kes sama katuse all elas. Mee­leheites
äratas ta ka inspektor Lind­pere
ja kutsus kohale politsei, kait­seks
röövlite vastu.'
Prof. Artur Käpil olevat olnud
kombeks öelda, et 3 silmapaistvamat
eesti organisti on R. Tobias, P. Süda
ja kolmanda isiku kuulaja mõistata­da.
Kord Suure-Jaani kirikus orelil
improviseerides oli Kapp nii'hoogu
sattunud, et tema hiilgavale ettekan­dele
enne lõppu ei tulnud kui venna­poeg
Villem Kapp, kes lõõtsa tallas,
väsimusel nõrkedes minestas. Muu­sikalistesse
,,ismidesse" suhtus
Kapp sallivalt, kui ta selle taga tõe­list
talenti nägi peituvat, öeldes:
,,Las" müravad, küllap nad aru pähe
võtavad!"
Põhja-Ameerikas asuvad endised
Tall. Konservatooriumi õpilased tä­histasid
oma Alma Materi 50. aas­tapäeva
kontsertaktustega New Yor­gis
ja Torontos. Eeskavas õlid K. Rai-.
di ,,Ööpala" triole ja F. Mendels-sohni
trio d-moll. Etlejad, kõik Tall.
Konservatooriumi vilistlased, olid:
Viiul — Valdeko Kangro(New-Yorgi
aktusel), Carmen Prii (Torontos);
tshello - Kaljo Raid; klaver - Dagmar
Kokker.
Heliülesvõtted kõigist ülalmaini­tud
helitöödest esitas E. Kokker.
Arvukas kuulajaskond avaldas
kõnelejatele rohket kiitust.
- t s -
II. I 11 — • • • • , li I I
Kaks kulda, üks hõbe
Alar Kivilole
Kord aastas toimub Kanada telerek­laamide
festival, kus selle ala kuns­tilisi
saavutusi kitsamaleasjahuviliö-te
kogule esüatakse. Tänavusel fes­tivali
banketil Toronto Sheraton ho­tellis
jagas vastaval taidealal üldtun­tud
isikuist koosnev žürii välja hul­ga
,,Bessi" nimelisi auhindu reklaa­midele,
mis kõige veenvamalt ja
kupstipärasemalt mõnd produkti või
teenust tutvustasid.
Ligemale 500 esildise hulgast mää-'
rati kõiki alasid hõlmav kuld
McCann-Erickson reklaamiagentuu­ri
poolt loodud Ikea produktide rek­laamile.
Mittealkohoolsete jookide
kategoorias jagasid esimest kohta
kaks Maxwell House kohvi reklaami
- mõlemad Ogilvy & Mather agen­tuuri
loodud ja Alar Kivilo poolt
lavastatud ja filmitud. Mõlemat vari­anti
hinnati ka veel kutsemeister­likkuse
auhinnaga režii alal.
Maiustuste kategoorias anti kuld
futuristliku, filmi ,,Maailmaruumi
eksirännak 2001" ainetel loodud
Cadbury šokolaadi reklaamile; ka
sellegi lavastaja ja kinematograaf on
Alar Kivilo. Filmiliste eriefektide a-lal
tõi see reklaam Kivilole teise kut­semeisterlikkuse
auhinna. xMaksuli-se
TV spordikanali T SN tutvustamist
Alar Kivilo režiis vääristati.hõbeda­ga
ja paaris teises kategoorias sai ta
kaks tunnustuskirja. Arve.stades et
66-st auhinnast ja tunnustuskirjast
anti 6 reklaamidele, mille lavastaja ja
filmija on üks meie noorema põlv­konna
liikmeid, võib eestlaste panust
Kanada telejaamade käigushoidmi­sel
täiesti rahuldavaks pidada.
Toronto koor laulab
Vancouveri kirikus
Toronto Eesti Ap.-Õigeusu Kogu­duse
segakoor koos oma juhi Guri
Raagiga lendavad 5. juuni hommikul
Vancouverisse. Kooriga sõidavad
kaasa koguduse vaimulik, praost
Emmanuel Lepik, mõned naisringi-,
nõukogu- ja juhatuse liikmed, kokku
33 isikut.
VanccTuveris koor esineb Peetri
Koguduse kirikus toimuval jumala­teenistusel
8. juunil kell 11.00, kus
teenivad Peetri koguduse, õpetaja
Toomas Vaga ja praost Lepik. Muu­sikalises
osas esinevad veel organist
Ülö Valdma ja kohaliku koguduse
koor Konstantin Rannaoja juhatusel.
Vancouyeris olles kasutatakse ae­ga
EXPO-36 külastuseks, tehakse
ringsõite linnas ja Victoriasse ning
saadakse kokku sugulaste ja sõpra­dega.
Tagasi Torontosse jõutakse 12.
juuni õhtul.