Meie Elu = Our life, September 6, 1979

              NELJAPÄEVAL, 6. SEPTEMBRIL — THURSDAY, SEPTEMBER 6 „Meie Elu" nr. 36 (1543) 1979
taas.
lendavate taldrikute" vaatlusi toimub ka Okupeeritud Eestis^Pära-kii
seni ongi suuremat huvi selle nähtuse vastu ilmutanud eestlased, kes
asuvad „raudse eesriide" taga. Nad on püüdnud oma uuringutest jutustada
Vabas Maailmas. Nii avaldas Soome UFO-ajakiri „Ultra" juba 1975, aasta
oktoobrinumbrk ufoloog Jüri Lina kirjutise „UFÖ-uurimisest Eestis",'tais
on asjalik ülevaade. Hiljem on ilmunud veel mitu lugu ja nüüd kõneldakse
koguni eraldi raamatus ÜFO-dest Eestis. ,
i i i i i i i i i i ! i l i i i n i u i u i ; : i ; ! t r .^
Juba ajakirjas „Vaimsuše Ideoloo­gia
• (avaldati) 1933—1940) kirjeldati
paar juhtumit, mida võib-. seostada
IFO-dega. 1960. aastatest: alates on
Nõukogude Eestis avaldatud umbes
paarkümmend UFO-ärtiklit' (peami­selt
tõlked vene keelest). ... • '
,XAS KÜLALISED,.,' •
KOSMOSEST?"
• Teenekas ^eesti ufoloog pn endine
E:sti Nõukogude Entsüklopeedia va­nem
teaduslik toimetaja Tunne Ke­lam,
kelle sulest ilmus 1967. aasta lõ­pus
Tartu ajalehes „Edasi" UFO-šari
,.Kaš külalised kosmosest?". Ta ön
pidanud rohkesti vastavaid loenguid
ja kogunud eestlaste'kirjeldusi UFO-,
vaatlustest. Tegelikult ammu erine
seda pani Maarjamaal UFO-uurimi-sele
aluse tallinlane. Eduard Nurja,
kes praegu on pensionär. Viimastel
aastatel on UFO-uurijate arv- Eestis
i jõudsasti kasvanud. Kogutud on ju­ha
poolteistsada juhtumit, .neist
kümmekond kuulitb. eriti haruldaste
•' hulka.. . ' : ' .
.Viimasel ajal pole Eestis UFO-dest
midagi kirjutatud. See ei tähenda,
nagu oleksid need salapärased taeva-objektid
oma tegevuse Sealkandis lõ­petanud.
Lihtsalt— ametiisikutele
on säärastest! asjadest rääkimine,
äärmiselt vastumeelne. Ja nii ei: la-segi
tsensuur läbi ühtki originaalset
ITO-ldrjutist. Tegelikult kõige pare-min
i iseloomus tavad olukorda ühele
eesti UFO-uurijale 1975. aasta ok­toobri
algul1 ajalehe „Noorte Hääl"
toimetuse töötaja Rein Põdra saade
iud kirja järgmised read: „Nagu mu
• vanemad, kolleegid siin lehes oska­sid
öelda, et kõik UFO-laadne olla
. .üldsuse . hääletorude, jaoks persona
non grataks kuulutatud."
• -Ometi ei paista UFQ-d hoolivat,-et
"nad on põlu- älV ja teadusevastaseks
nähtuseks tembeldatud, 'sest 1975.
aastal UFO-de tegevus Nõukogude
.Eestis intensiivistus. Et juhtumeist
on asjahuvilisteel uurijail väga ras-
. ke totalitaarses' .riigis . teada saada
(pole ju võimalik ühtki üleskutset
/avaldada), siis. on eestlastest UFO-iiurijad
oma isamaal ette võtnud
mitmeid UFO-retlci. Üks säärane toi-
... mus 1975. aasta suvel Saaremaal, kus
••' küsitletud inimesed vastasid algul
ikka: V iEi, map tiä mitte midagi!".Al­les
hiljem, kui uurija oma otsus ta-
. • vust ei jätnud, ja kodakondsedki as-jaosalist
julgustama hakkasid, võis
• kuulda küllaltki hämmastavaid lu­gusid.
Sest ametlik naeruväärista-lähemale
jõudis; selgus,, et tegemist
oli pikerguse, sigar ja objektiga. Pik­kus
oli sel asjandusel ligemale .15
meetrit ning jämedus poolteist meet­rit,
aga need mõõdud võivad olla üs­na
ebatäpsed, sest sündmusest. on
möödas juba 40 aastat. Igatahes oli
ese. eest jämedam, kui tagant,, otsad
olid . ümarad, piirjooned teravad
Samaaegselt UFO helendas ühtlaselt.
Objekt jättis järele erkpunase ^sa­ba",
mille ümber lendasid valjude
prahvatustega sädemed, mõnes ko­has
tihedamalt, teises hõredamalt.
Veider ilmutis sõitis väga aegla
selt Laito-või Kiieri taluhoonete ko­halt
üle põllu, möödudes hirmunud
tüdrukust umbes 100 meetri kaugu­selt.
Ta> jätkas lendu üle Veeremäe
heinamaametsä (seal kasvasid tollal
vaid madalad kased, kadakad ja sa­rapuud)
ning suundus Salme ja Lepi­ku
talu vahelt lauge Padura mäe
suunas, mis asub Hakjalast veidi
põhjas, lennates seega läänest itta.
Lendu jälgides tundus L. Pajule,
nagu veaks see asjandus väga rasket
ja ülejõukäivat koormat. Algul,
Tampsu metsa kohal, oli tundmatu
objekti lennukõrgus umbes. 20 meet­rit,
põllu ja Veeremäe niidu kohal
aga vajus ta kohati järsult alla (um­bes
7—8 meetrini) ja tõusis seejärel
taas endisele kõrgusele. UFO liiku­misega
kaasnes tugev tuul (mida L.
P. selgelt tundis) ning mingi kumma­line
muutlik heli. Esialgu undas ese
nagu vaakümpump, siis mürises,
raksus, silises,, kõlises, podises, uri­ses,
pragis.es: käreda tule sarnaselt; —
See heli valjenes eriti UFO allayaju-misel.
Pidevalt kostsid ka sädemete
praksud. Heli oli äärmiselt vali, kuid
mitte kõrvulukustav. Kui UFO ee­maldus,
saabus taas endine tuulevai­kus,
aga häält. kuulis . L. Pajju endi­selt.'.;';
'\J.>:':i;'.
Kui „tuluVedaja" oli läbinud, um­bes
2,5 km, vajus ta järsku; vai j u mü­rinaga
tiheda Hakjala metsa serva
maha. Kostis raginat, puulatvade ko­hale
tõusis helepunane kuma' nagu
tulekahjul, siis kadus
Kuna tunnistaja oli
Õppetöö T.E.S. Täienduskoolis algab Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., esmaspäeval ,10. sept. kell 19.00. Esimene koolipäev ja avaak­tus
on ühine kõikidele õpilastele. Edaspidi toimub õppetöö esmas­päeva
ja teisipäeva õhtuti.;
Kooliaasta sujuva alguse huvides palume lastevanemate abi sel­leks,
et esimesel koolipäeval oleksid kohal nii uued kui ka senised
õpilased.
Palume kõiki käesoleva teadaande' lugejaid1 kaasa aidata, et see
levineks igasse perekonda, kus leidub kooliealisi lapsi.
KOOLIKÖMITEE
i v - * w-
«Rääkige minuga enne kui Jiakkate
uut autot ostma." '
Pruugitud autod uued autod —
veoautod.
Müügid ja rentimine, ' ,;
BRIAR WOOD
w\ " "
.321 Lakeshore Rd. W. Mississauga
Telefon kontoris: 416-278-3365
koäus: 416-621-5091
S
pagarisaadused ja delikatessid, soome kardemõhisai, sepik Jä
rukkileib. ;:
Maltisvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitselised
pagarisaadused.
Spetsiaal tordid ja sünnipäeva kringlid tellimise peale.
Euroopa delikatessid, konservid, juustud, suitsusingid, suitsurMd
ja soolaheeringad. Suitsukälkunid tellimise peale.
I
= ; Situatsioon .on tegelikult väga
|. vana.. Võib-olla, et esimest korda
1 kirja pandud, kui Joosep andis:
1 proua .Potivarüe teatud mõnude
| mälestuseks oma. kuue. Ka all-
I järgnev lugu pole. mingi originaal
= ' ja on kirja pandud veelkordselt
| publiku tungival soovil. .
* Te teate kõik proua Anpit! Noh, ••..:'
£ ühel talvel otsustas ta minna Flo-a
ridasse puhkusele ja nautima soo-
•» jemat kliimat kui oü-kodus maga-
Z, mistoaš. Härra jäi muidugi linna,
jj sest la iillrš <:ije';>-l olevat käigus
» kibedad heli viid. Sdfet see asi ai-';
° gaski.
• •:" Proua Anni on kena naisterah-m
i- vas, sile ia sale- i;ndpidi. Pole' siis
I ime, et Ui ühel päeval kokku põr-l
kas hotelli'uksel liärra^a, kel.olid
-: hallikad juuksed j;i kan;.?e dollari
m lõhn juures. Auni lohn oli „my
H sin", ja need kaks lõhna se-guhe-i.
sid suurepäraselt. Et edaspidi väi- .
I tida ustel kokku põrkamist, hak-
| kasid nad käima käsikäes.
I Möödusid paljud päikeserikkad
1 päevad ja armurikkadööd — tüli
1 lahkumise tund! Kui oli vaheta-
'•=;. tud viimased suudlused ja proua
| Anni ilusasti paigutatud lennukis-
-se, ulatati talle viimasel" minutil
= kaasa veel üks mahukas pakike.
Anni, kuivatanud silmakesest vii-
| mased pisarad, avas paki ja sealt
: väljus — arvake! — mink kasu- -
1 kas. Ligi lisatud ise de li 1 seisis —.; et •'•
ei kustuks mälestused...
Proua Anni istus lennukis, sili­tas
maagilist minki ja ta hing hõl­jus
kõrgel, vähemalt 10 kilomeet-
1 rit üle lennuki. Ta mõtles, kui.tõ-nr
selle ühte lennujaama pagasi- l v
kappi. Võttis võtme ja pani selle »
käekotti. Ütles sõbrannale:. |
„Hoia pöialt!" Astus taksisse ja l
sõitis koju. '•.*..• - i "
, Kõdus.teostus järjekordne abi-J
eluline, jällenägemise etendus, kus |
kumbki pool püüdis meeleheitli- |
kult simuleerida möödunud la-1 _
husoleku piinasid ja jällejVägemi- f .
se rõõmusid. Kui oli laabutud |
vaiksemale pinnale, ütles proua | '
Anni tehtud ükskõiksusega: |
i.Tcad, meheke, mis ^ juhtus! |
Leidsin lennujaamas maast ühe J
võtme. Vaatasin;; et. see on vist |
küll pagasikapi võti." ' , |
„Näita!" ütles meheke, . | ••;
Anni tõi käekoti, võttis sellest ?
võtme ja ulatas näha. v ; • 1
„See on kindlasti pagasikapi võ- |
ti. Keeei on selle vist kaotanud," f
tegi mees loogilise otsustuse. |
„Ei tea, mis sellega teha," aru- §
tas Anni.haigutades: „Küsisin.jä-1
reie leiukohast, niisugust võtme | ,
kaotamist polnud keegi- registree-1
rinud." =-.
„Huvitav oleks näha, mis seal |
kapis on," mainis härra. ' s
„Kas tead!" simuleeris Anni |
mõttesähvatust. „Sa mine õige f.
vaata, mis seal on. Kui on midagi J
väärtuslikku, loo' koju, kui ei ole 1
— viska minema!" ;l
• 'ta
Nii! Nüüd'oli osavasti sepitse- §
tud kombinatsioon käiku- lastud. |
Annike jäi südame pöksLideS' po- =
tarna loodetud arengut — ja oma I
mink kasukat. 1
Härra sõitis lennujaama, otsis 1
ülesse vastava kapi ja avas selle I
kõik.
tookord äär­miselt
kohkunud,.-ei Suuda ta öelda
vaatluse kestust, sest see aeg .tundus
täile hiiglapikk. Hiljem Tiidu talu
tüdruku Paula, Alla ja -Roosi (kes
praegu pole enam elavate kirjas) kü­sisid
•Liisilt selle „tuluvedaja" kohta
selgitust; sest ka. nemad , olid seda
asjändust näinud. Seletamatuks
jääb, miks ei süttinud mets, kuigi te-
IDE B Ä K I R Y i
SOOME PAGAR.
AVE;, E. (Brimley). — Tel. 261-2238
si on see väide — kus on õige ar-i võtmega. Kapis oli (muidugi) An-1
J •mastus, seal hakkavad kellukesed nikese kasukas. Härra ei tahtnud |
helisema kui hõbedollarid. uskuda oma silmi — keeras kasu-1
Aeg möödus kiirelt ja varsti lei- kat siia ja sinna, aga mink, mis |
9 Queeri St. E. Toronto (Yonge juures) — Tel. 368-5011
Meil on rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel
ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, lieegeldamiseks, tikki­miseks
ja sõlmimiseks (maerame).
SKANDINAAVIAST. HUVITAVAID . MATERJALE KÄSITÖÖKS'
MUSTRIGA Kanvaa mitmes värvis j% SOODSAD HINNAD.
. Avatud: esmasp—kolmap. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9.30—4.
Meie teine äri: 674 Broadview Ave. Tor. — Tel. 469-2005, kell 3—5 p.l.
gemist paistis olevat täiesti materi-miskampaania.
on oma töö ikkagi I a a i s e esemega? Mõistatuseks jääb ka
teinud ja inimene, kes ,,istub" lausa tõik. kuidas ta nii appla^l lennul
haruldase juhtumi otsas, ei soenda
elamusest rääkida.'..'
Järgnevalt võikski lugejale, esitle­da
mõningaid haruldasemaid 'juhtu­meid
Eestist.: i
lllllilliiliillHllllUlilllHlllllllilllllllllllllllllllllllH
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
iiäiiiiiniiiiitiiinniiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiin
tõik, kuidas ta nii aeglasel lennul . w . ..
suutis- -tekitada sedavõrd tugevat iga uus MEIEELÜ" tellija aitab kaa«
sa sisukamale ajalehele.
,.TULUVEDAJA". SAAREMAAL
•Praegu Saaremaal Kärla külanõu­kogus'
Kogula küla Niidi talus elav • LAINE
Liisi Faju (sünd. 1916) nägi 17—lg-aasjaselt
taevas väga imelikku len-
: elavat asja. Ta ema. oli seda hiljem
..tulüvedajaks" nimetanud . . . - • i
.; L. P. kodu õlii:tõllal {1933.—1934.
.aastal) Aula külas Kihla talus. Ühel
õhtul, kui päike, polnud, veel loo ju-mid,
pani ta põllul üksi vilja hakki
(kaugemal, Tiidu talu' põllul tööta­sid'
veel kolm tüdrukut). Ilm oli ha-
. ruldaselt vaikne, taevas selge.
Äkki puhkes tugev tuul— tüdruk
nägi. kuidas põlluäär.ses metsas puu­de
ladvad paindusid. Sauvere küla
•poolt kuuldus veidrat mürinat; ja
mühinat, mis muudkui lähenes. Hetk
. hiljem ilmus' mõnisada meetrit ee­mal
asuva Tampsu lehtpuumetsa ko­hale
erepunaselt hõogüv ese. Kui see
tuult, et see ulatus kaugemale kui
100 meetrit Ja miks ei leidnud hil­jem
keegi kohast, kuhu; ta langes,
mingeid märke õnnetusest ega jää­nuseid
objektist?
„LENDAVATE TALDRIKUTE"
ic Laup., .8.» sept. 9. sept. Vancou-veris
Abel Lee kunstinäitus Eesti Ko­du
ruumes kl. 1—9 õ.
^ Reedel, 14. sept. pidu Akadeemili­se
Kodu korraldusel Tartu College'is.
^ Reedel, 14. sept. ja 15. sept. G.
Puccini ooper „La Boheme" Cosmö-politan
Opera esituses Avo Kittask-
'iga Marcello osas, Ryersoni teatris,
43 Gerrard St. East, algus kl. 8 õ.
TÄr Laup., 15. sept. ja 16. sept. Lake-woodi
Eesti Majas Joann Saarniidu
kunstinäitus.
Laup., 15. ja 16. sept. Magda Pih:
la maalide näitus kl. 1--9 õ. 774 Par­ker
Cr., Burlington, Ont.
it Reedel, 21., 22. ja 23. sept. Balti­more
Eesti Majas Joann Saarniidu
kunstinäitus. |_.
Kuni 28. sept. Abel Lee yitriograa-fid
Northern District Library, 40
Orchardview Blvd.
Eriti palju on teada ÜFO-vaatlusi
Eestist muidugi globaalse „lendava-te
taldrikute" laine ajast 1966—1968,
Mõned uuritud juhtumid on lausa
hämmastavad, kuuludes ^maailma­klassi".
:; • •;;
1968. aasta 19. aprillil jälgis tallin­lanna
-Agnes Ulrich (70) oma toa ak­nast
kelli 23.35. äkki nähtavale ilmu­nud
„pesukaussi"'või kahte kokku­pandud
ümmargust tuhatoosi mee­nutavat
objekti. UFO kiirgas erepu­nast
valgust, mis oli kogu majaesise
ja tänava üle ujutanud. Objekt lii­kus
tagant poolviltu'üle maja ja
suundus kirdesse või itta, Kopli par­gi
ja Paljassaare poole. Võis märga­ta
ülemist ja alumist osa eraldavat
vahelüli, mille küljes oli'kaks kolm-nurgakujulist
sarve. Ees asuv „sarv"
oli suunatud ülespoole, objekti taga­osas
olev sarv oli längus allapoole.
Sarvede tipus j a kinnituskohtades
põlesid ümmargused eriti erkpüna-sed
tuled, mis valgustasidki ümb­rust.
UFO ise helendas heleroheli­selt,
kontuurid olid selgelt nähtavad.
Ta liikus üsna madalal, hästi suju­valt/
aeglasemalt kui lennuk, ent kii-,
remini kui tsepeliin (mida vaatleja
oli omal ajal! jälginud). Heli puudus.
Vaatlus võis1 kesta ligi minuti. Järg­misel
päeval jälgis- vanainimene huvi
pärast lennukeid ja nende tulesid,
kuid need olid täiesti erinevad.
T E A D A A N M
EESTI SPORDISELTS KALEVI
r \ LIIKMESKONNALE; V
Eesti Spordiselts Kalevi Revisjoni­komisjon
omal koosolekul 24ij augus­til
1979. a. otsustas seltsi põhikirja
lõik 6 pt. 4 alusel kokku kutsuda
E. S. S. Kalevi erakorralise peakoos­oleku
20. sept. 1979. a. Koosolek toi­mub
Eesti Majas seltskondlikus ruu­mis
algusega kell 7.30 õhtul.
*
• P ä e v a k o r d : •
Tarkuse eeliseks on see, et võib
ennast näidata rumalama Vastupidi­ne
on märksa raskem.
. i:^'-|
Diktaatorite ainsaks vaevaks on
võtta, rahvalt mõtlemisvõime.
^ : - ;^'; . : > : ' ; , ; . . \ ; , ' - '
Vanasti kirjutati hanesulgedega.
Tänapäeval kirjutavad mõned haned
juba ise.
Kõige suuremad eeldused loll­peaks
saamiseks on nendel, kes
unustavad küsimise. i- A
Inimene: personan non grata.
1 dis Anni enese.' . proosalisemas
ümbruses .ehk kodulinna lennu­jaamas;
Ta ohkas ja astus, mink
käevarrel. Kuna ta saabumisest
1 oli teadlik vaid ta usalduslik' sõb­ranna,
siis oli viimane ka ainus
tervitaja lennujaamas. Oh seda
| üllatust temale ja uhkust Annile!
| Kui aga esimene jutuvada oli vai- .
| bunud ja aeg liikuda kodu poole', .•
? ehmus sõbranna korraga kan-
? seks: i;i::: "::
I „Anni! Ega sa selle kasukaga
| või ometi koju minna! Mis sa üt-
1 led mehele, kust sa selle said!?"
I See oli nagu löök katkisest
I elektri kontaktist. Annikese jalad
I läksid nõrgaks. Nad pidid istuma
? pingile ja laskma sel koledal' pii-
| dil selguda silmi ees.
I ',,Peame midagi välja mõtlema-
5 mingi lahenduse leidma,"., ütles
| sõbranna. „Sa ei .või ometi mink
1 kasukat lihtsalt ära visata!" :;:
| Annike karjatas selle mõtte juu-
| res, mis läks sõbrannale südames-
| se, eriti kuna ta oli kaalunud või-
I maiust, et võiks ehk tema juu^
5 •. • . •••J- ••
I res •••
I Aga naiste loomuliku kavaluse
I juures leiti lõpuks siiski' lahen-
| dus, mis ilusasti läbi arutati ja lä-
| bi kaaluti, et mõjuks igati loomu-
| likut ja orgaaniliselt.
I Proua Anni võttis kasuka j a pa-mink.
Vaatas siis ehmunult ringi, |
võttis 'kasuka kaenla alla ja lah- |
kus kiiresti käpi juurest. Läks siis?
baari juurde ja tellis doppelt vis- |
ki. Hakkas mõtlema, mis kasuka- =
sa teha. ?
Aga seal polnudki ju palju mõ-s
telda! Härrale meenus, et ta oli |
oma pisikesele Lülikesele ammu |
lubanud mink kasuka. Ja hüüd oli J .
saabunud sobiv juhus ja ootama-1
ta võimalus, eriti äsja möödunud \
õnnepäevade tähistamiseks See |
lubadus realiseerida. |
• Kerge südamega astus ta autos- =
se ja kihutas oma pisikese Lilli-1
kese kaisutustesse, mis tõeliselt I
väärisid mink kasukat. |
Proua Anni ootas kodus meest, 1
südamega, mis ikka rahutumaks |
• muutus. Kuid siis '• lõpuks kuul-1
dus auto põrinat. Annike ruttas §
uksele vastu. ' =
Aga härra astus ükskõikse näo- I
ga tuppa, väike pakike kaenlas. I
„Mis juhtus? Mis sa leidsid?" §
ärritus Annike. - - I
„Öh, ei suuremat!" vastas mees, =
„ainült karp shokoladi!" Ja avas 1
kaenlas oleva karbi ning pakkus §
Annile: f
,,Võtä üks!" i . 1
Äga Annikese süda oli jäänud §
seisma ja ta langes, elutult soh- |
vale. š
i n 11 a n • n B i • • 11 B na: s • i T • n H u a u • •. i B u • M • n a u a r. s u o n o n H n a u B n • 11 n n n n a n n n n n n 11 a
MAALID MÜÜGK; suures valikus-.
Helistage ette.225-5595•:• i :
390 Princess Ave., Willowdale
•1.'.'Koosolekuavamine i ja rakenda­mine.
2. Revisjonikomisjoni ettekanne.
3. Udora Lastekodu maaalal asuva
krundi maksude tasumise ja
hooldamise küsimus.
4. Põhikirja muutmise küsimus.
5. Tegevuse ja majanduse
aruanded.
6. Välimised põhikirja järele.
7. Kalevi Suusaklubile suusatami­se
keskuse organiseerimise kü
simus.
8. Koosolekul algatatud
küsimused.
9. Läbirääkimised.
/Röövel nõuab raha või elu. Naine
nõuab mõlemat.
Kokkuhoidlikkus on suurepärane
voorus eriti siis kui esivanemad on
elanud kokkuhoidlikult. •
Kui olen murdnud sõrmeluu, pole
mingiks trööstiks, et keegi teine on
murdnud puusaluu.
Kunim i d ja kerjused ei vaja soo­vituskirju.:
Sakslase saatus:- seista ametiäsuti-se
luugi ees. Sakslase unelm:, istuda
ametiasutise luugi taga.
Kõik see, mida nimetatakse heaks
seltskonnaks, on ainult mosaiik lih­vitud
karikatuuridest.
• • Kaks korda kaks on neli, olgugi et
kirjaoskamatu väidab, , et see ön
kolm ja kriitiku arvates viis.
nniniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiniin
•JME1E ELU" TALITUSES :
TORONTO EESTI MAJAS MÜÜG2L
Koosolekust saavad võtta osa ainult
need liikmed kes on tasunud 1978/
h a. liikmemaksu ja kelledele liik­mekaart
on väljastatud enne 1. juu­lit
1979. a. Kuna eelpoolnimetatud
erakorraline peakoosolek toimub Re­visjonikomisjoni
kokkükutsel ning
korraldusel, siis sellel koosolekul ei
võeta vastu uusi liikmeid ega ka ta­sumata
liikmemakse, sest need toi­mingud
ei kuulu mitte Revisjoniko­misjoni
pädevusesse.
E. S. S. Kalevi Revisjonikomisjoni
Esimees.
Kes Õigust jalgadega tallab, ei sei­sa
päris'.kindlalt oma jalgadel.
^ '::- " ^ .'' ..
Pimedalfi^ulges. jääb ka ühesilma­line
pimedaks. ..
;.^:-/-'v;.;-;/^';,
Ma usun, et inimesed põlvenevad
ahvist. Aga mitte kõik ühest; ja sa­mast
rassist, •i; : i . • * / ' , •'.
On võimatu ette kujutada, et lei­duks
naist, kes kuulaks oma armu­keselt
1001 ööd ainult muinasjutte
. •• Mõni kriminaalromaan televisioo­nis
on nii. ehtne, et isegi idee on va
rastatud.
.Kogunud NIHITS'
Hambaarst patsiendile:
„Pean teid narkoosi alla panema,
enne kui hambajuure välja tõmban."
Patsient. võtab tengelpunga ning
hakkab raha lugema. Seepeale ham­baarst:.
„Teil pole vaja ette maksta."
„Ega ma seda tahagi. Loen ainult
enne oma raha üle kui mind narkoo­si
alla panete."
':\'•i'-^,.i;-;P
Üks hull praalib: i
„Ma tõmbasin eile raudteed alt."
„Kuidas 'sa .tegid?" küsib teine.
^Sõitsid pingi all' või?"
;„Ma ostsin pileti, aga kõndisin sel
le jaamavahe jalgsi"
Kohtuvad kaks pühapäevakütti.
Üks küsib:-
„Kas trehvasid täna ka kedagi?"
„Aga muidugi!"
„Miks su seljakott tühi on?"
„Metsavaht ei mahtunud sisse."
Vanatüdruk sissemurdjale korte­ris:
'• ;'• . '.';.,
„Astuge lähemale! Ma lasen mui­du."
•'.'•!r;-v:-.r-:A ;:r i . :;
„Mida kingib shvaab oma naisele
pulmapäeva puluü?" .
„Üue täidise õhu madratsile."
• „On selles linnas ka suuri mehi
sündinud?"; küsib turist reisijuhilt.
- „Ei ole. Siin linnas sünnib ainult
väikseid lapsi."'
WINTARIO ($1.00)
THE PROVINCIAL (5.1
LOTO CANADA ($10.00)
LOTERIIPILETID.
Illlllll!lll!llllllll!lillllllllllll!l)llllllllllllll!lll!llll!lllll!ll!llilü
Noor raamatupidaja ülemusele:
„Hä-rra direktor. Ma. paluksin pal­gakõrgendust."
„Mis põhjusel?' '
,, Abiellusin."
„Meie firma ei vastuta õnnetuste
eest, mis juhtuvad väljaspool käi­tist."
•''•[••:••"•
Telefonikõne loomaarstile:
„Täna tuleb mu naine vana kassi­ga
teie juurde. Andke talle väggv
siist, et ta valudetä sureb." Seepeale
küsib loomaarst:
„Väga meeleldi. Aga kas teie kass
oskab üksi koju tagasi tulla?"
*~ :'i
„Mu mees on lausa võimatu," kur-dab
pahur abielunaine.
„Kuidas nii?" küsib psühholoog. ''
„Iga kord kui meil tüli ön ning äh­vardan
ema juurde tagasi minna, tel­lib
ta kohe takso."
ic
„Mu mees on viimasel ajal väga
hajameelne," kurdab proua vKubu-
J U S S . ;;. ."'... .
„Kuidas see avaldub?" uudishimut­seb
naabrinaine.
,,Täna hommikul pani ta mulle 100
dollarit öökapile ja ütles: „Kallim,
meie peame tegema väikse pausi. Mu
.naisel on nähtavasti-hais ninas."