Meie Elu = Our life, October 31, 1985

              r u 11 rjniii M in
e
^te kulude majandus-
(sponsors].
aa võistleb ka juba
astate vanusegruppi-kanada
rahvuslikul
[da Womeris Open].
a suurimaks saavuti-idat
korda järjest Ka-ulek
oma vanusegru-ui
ka paarismängus
rivõistlustel. Sellele
it„OTA.WinterCi^
istlustel. Ontario ja
vintside vahelistel
[grupis jäi ta võitma-tarlaste
poolt. Samu-
Icsik-ja paarismängus
ationalCanadian Na-võistlustei
14.a.grupis
PrixMasters" võist-pi
üksikmängus. Te-arg
võisteldes 18. a.
öhale tulek üksik-ja
; ,,WHIG-Standard''
omeris Open" klassis
ema parimaks saavu-ie
tulek paarismängus
I 'Open" võistlustel
äestatakse paremusjär-tidest
turniiridest osa­le
nimetusega MOTA
jer Print-out Systen-r.
järele on ta esikohal
[arlaste vanusegruppi-lu^
egrupis on ta kahe
l-st võistlejast 22-1 ko-ms
Open" klassis 4-ja
imuti 54-st võistlejast
tal veel ees võistlused
jntrearis, New Yorgis,
ja maailma meistri-
HARALD RAIGNA-
0
Martin Teder.ja Leo
kohal olid Ott Nae-
[Petersoo 2,5 punktiga;
isid A. Juurma ja Tõnu
' punktiga; kohtadel 10-
laletajat A. Mustel, E.
|it, kõikidel üks punkt.
14 olid Arnold Arumäe
larland.
rupi moodustasid sõp^
längijad: V. Leius, H.
faks, E. Reinmaa ja E.:
us auhinnati võitjaid,
annetanud N. Küttis ja
bi poolt auhinnati H.
lete märgiga. Koosviibi-allatänukaartidele.
mis
Kördile ja Eesti male-
Schmidfi abikaasale
li Malekiubile päranda-
|ivi materjali eest. Selle-kalt
selle sügise esime-
Aeg
14. jiov. kail 7 õhtul
17. nov. kell 2 peale lõu-
[lirid noortele alla 20 elu-iumisvõistlused
iiovembril
nov. kl. 4-6 p.I. toimifl-balti
ujumisvõistlused
^atiohCentre ujulas, ku-cse
kõigi eesti ujujate
Registreerida tel. 924"
10, nov. Vajatakse k®
ia teisi abilisi. Parimal©
»ertReiman'i mälestus^
mks ihuud auhinnad.
ilSKLUBI TOKONTOB
ja mõtteid
2.
Nüüd, kus me eestlaste endiga tut­tavaks
oleme saanud, võime käia
nende eluasemeid vaatamas. Nende
maal on palju seesugust, mis Soomet
meenutab. Seal on kaasikuid ja män­nikuid,
on ka tammi ja pärnapuid,
neid aga harvemini. Ometi on loodus
samal ajal ka suuresti erinev. Meil on
aina mäed ja orud ja orgudes järved,
suuremad või väiksemad. Neid Ees­tis
ei ole üldse näha, eriti mitte põhja
pool. Maa on sama tasane kui Vene­maal,
ainult Lõuna-Eestis võib näha
madalamaid mägesid ja nende vahel
mõningaid järvi. Liivimaal, lätlaste
poolt asustatud alal on | paik, mida
kiidetakse Liivi Šveitsiks ja seal loo­daks
siis tõesti mägesid näha. See on
kä tõepoolest v^ga kaunis paik. Jõgi
voolab sügavas sängis ja mõlemal
pool jõge tõusevad taeva poole kül­laltki
kõrged mäed, mida katavad
väga kauriid lehtpuusalud. Alt üles
vaadates, paistab see kõik mingisu­guse
mägimp iStikuna. Aga kui roni­da
mõne rannakünka harjale, siis on
kohe näha, et see mägi on vaid kõrge
jõeperv, kõrgustjik on lameda tasan­diku
servaks. Niisiis iseloomustab
seegi paik hästi Eesti ja Liivi maas­tikku.
Eestlaste ala on suuremalt osalt
hästi viljakandey maa; ikalduseaas-taid
palju ei tunta, eriti niitte Liivi­maal.
Eestimaal pn maapind veidi
kuivem ja kehvem, aga ikkagi üsna
hea. Seal näenie ääretuid põlde ja
niite, ja kui Liivimaal ringi rännata,
märkame, kui tohutult suiir on lina-kasvatus.
Paljud talud Liivimaal os­tavad
kogu toiduvilja ja kasvatavad
ainuüksi lina, mille eest nad^aavad
Riia linnas kõrget hinda
Nii jõukal maal, võiks ehk võõras
arVata, peaks muidugi ka elamute
jiiures seda jõukust näha olema ja
küllap see nõnda ongi,, kui ainult
saksa härrasrahva mõisu vaadata;
võiks arvata, et neis elavad vürstid
või isegi kuningad. Aga kui heita pilk
talupoegade elamutele, siis on lugu
hoopiski teine.(Pilt suitsiitarešt).
Eestlased asuvad sui^tes külades,
samuti kui meil Jj[ämes. Neil on aga
veelgi vähem korda kui hämelastel;
majad seisavad pilla-palla, mitte na­gu
Venemaal, kus kõikide majade
otsad on vastu tänavat. Kui eesti küla
eemalt paistab, siis tundub algul na­gu
näeks hulka hiigelsuuri heinasaa-de
Või sõnnikuhunnikuid, liimelt on
eesti talutarel kõigepealt rjiadal palk-sein,
parajasti nii kõrge, et inimesed
saavad seal püsti seistal ja siis peal
kaks korda kõrgem rohumätastest
katus, Kaugemalt vaadates ei olegi
muud näha kui seda tohutult suurt
mättakuhja.
Kogu hoone pe^b olema muide
küllaltki avar, sest see mahutab ühe
katuse alla kõik meiej tali^ehitused:
elutoad, aidad, rehed ja isegi looma-laudad.
Tavaliselt on tare ehitatud
ühest otsast veidi kitsam, teisest
laiem. Kitsamas osas hoiab eestlane
kõike, mis.meil on aitades. Seal otsas
on ka rehetuba, mida talvel kasuta­takse
laudana ja tallina..Teisesotsas
on inimeste eluasemed. Aga ega nad
sedagi osa ei saa ainult enda päralt
pidada, vaid nii nagu| oli meilgi va­naaegsetes
suitsutaredes, on seal elu
Mgunoalaevas: inimesdd teevad tööd,
lapsed mängivad ja hullavad, koerad
hauguvad; sead rohivad, lambad ja
kitsed määgivad ja siis on ahju lähe­dal
veel kanakuut, kus kukk ja kanad
häält tõstavad. Võib arkta, millist
kära seal alatasa kuulda saab. Samu­ti
on teada, mismoodi puhtus või
õigemini kasimatus säherduses kir­jus
seltskonnas paratamatult valit­seb.
Eestlase elamuks on enamasti ikka
veel suitsutare, kus on kerisahi, sel­line
suur vanaaegne ahi nagu saunas.
Ei mingit korstnat ehk suitsutoru ei
lähe välja, katuse sees on vaid suit-suaugud,'
mida võib avada; sealt las­takse
liigne suits välja, Põranda pool
on sellises tares päris mõnus olla, aga
ülevalpool teeb alatine suits silmad
kibedaks. Pole • siis ime, kui silmad
sageli on haiged. Ahi on pealt lame ja
selle peal on magamisasemed, kus
kõvimagi pakasega saab läbi ilma
vaibata. Klaasiga aknaid tukb harva
ette. Pole muud kui armetud augud
seina sees ja mingisugune lauatükk,
mis ööseks ette lükatakse, et liiga
palju külma sisse ei tuleks.
•TÖÖRIISTAD .
Samuti kui need asjad, on ka kõik
muu sisustus. Peeglit ei ole olemaski,
aga kui noored tüdrukud tahavad
näha, mismopdi, nad välja näeyati,
siis valavad nad vett kaussi ja piilu­vad
sinna sisse. On veel üks^ teine
riist, mis ainult tüdrukutele kuulub,
olgugi, et see pole nii tore kui peeg­liks
kõlbav veekauss: see on nimelt
käsikivi. Veskid on õige haruldased,
seevastu on igas talus kaks suurt kivi
ülestikku, neist pealmist kivi keeru-tatakse
käte jõuga. Nende vahel jah­vatatakse
vilja jahuks. See on raske­maid
käsitöid ja on palju ohkeid välja
surunud naiste vaesekeste südame-test.
Ennevanasti oli Soomeski sama
tava, aga tänapäeval ei leia käsikivi
enam kuigi paljudes taludes.
Veel paar aastakümmet tagasi olid
kõik eestlaste tööriistad väga vilet­sad
ja puudulikud. Nii näiteks ei
olnud nende vankrite juure.s üldse
raudnaelu kasutatud; eri osad olid
puupulkadega kokku liidetud. Ratas­tel
ei olnud raudrehve ja ega rattad
olnudki kunagi päris ümmargused,
need olid ikka veidi nurklikud, mis­tõttu
need sõidu ajal kõvasti põruta­sid.
See kõik on tänapäeval siiski
juba paljudes paikades hakanud tei­seks
muutuma.
kut, Pole nii kehva küla, et seal
poleks vähemasti üks kõrts, mõni­kord
isegi kaks, ja maanteel ei pruugi
eriti palju versti maha sõita,enne kui
jälle teeservas kõrts vatu tuleb. See
bn ehitatud samal viisil kui teisedki
eestlaste hooned, kuid on palju uh­kem.
.
Mõned aastakümned tagasi hak­kas
tekkima karskusseltse, aga need
olevat kuuldavasti mõisahärrade al­gatusel
ära keelatud.
Eestlane on peaasjalikult põllu­mees
ja selle töö juures on ta era­kordselt
töökas, kuigi ta teadmised
pole eriti suured. Lisaks on ta uljas
meremees. Juba varakult kevadel jä
hilja sügisej käib ta jäisetest tuultest
hoolimata isegi Soome lõunarannas
poollahtise viletsavõitu paadiga. Sa­muti
on ta hea kalur; eriti rohkesti
püüab ta silku, mis on õige head sorti
ja seda veetakse palju välja.
. (Järgneb)
(Tõlge Julius Krohni raamatust
„Soomesugu")
|>043)>O<IEMKtt>e«a><><a3><XIDd<BM<<ZIM>€tSMA<KE2>OCaW
..MEIEELU*^
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
„ME1E ELU"
Nädek kestvusega £. Kunstnike
koondis Tprontos (EKKT) 30-nes
aastanäitus Metropolitan Toronto
Library kunstigaleriis lõppes es­maspäeval
28. oktoobril See oli
üks ulatuslikumaid EKKT näitusi ~
Ml esinejate arvult kui eksponaati­de
rohkuselt, eriti aga külastajate
lioolest.
Mäletavast! on peagu kõik seni­sed
näitused toimunud meie kiri­kute
saalides, seega on need olnud
asetatud teatud „suletüd ringi". Nii
pole meie kujutav kunst saanud
laiemalt tuttavaks, olgu siis vaid
mõne üksiku kunstniku erinäituse
kaudu kohalikus avalikus galeriis
või mõne üldtuntud kunstiorgani-satsiooni
liikmena vastavail näitu­sil
(OSA, Colour and Form jt.).
Seekordsele -r- juubelinäitusele oli
püütud anda pidulikum ilme. Gale­rii
juba ise pakkus seda. Avajaks
oli E.V. aupeakpnsul Ilmar Hein­soo
ning küialiskõnelejaks provint-sivalitsuse
minister (kodakondsus
ja kultuur) Tony Ruprecht. Väljapa­nekuid
ja väljapanejaid enam kui
tavalistel näitustel — 17 kunstnik­ku
67 eksponaadiga. Töödest ena­mik
õlis (ka akrüül ja segatehnika)
ja ves^värvis. Erakordselt rikkalik
skulptuur (22 tööd). Erakordsed ka
hinnad. 59 müüdavat tööd, kokku
130.000. Kõrgeim hinnalt Ants Vom­mi
segatehnikas maal „Muutuv
maailm" $7.000, Benita Vommi õli­maal
„Araabia öö" $4.000, Ants
Vommi skulptuur pronksi imitat­sioon
„Kuninga8 tuleb" $3.000 ja
samuti pronksi imit. portreebüst
„Anne", Salme Sooverelt tsemen­dis
„Seisev naine" $2.000, Kai Kää-ridi
õlikõllaazh „Armastajad"
34 aastat Toronto
Eesti Segakoori
Sealiha on eestlaste kõige, meele­pärasem
toit. See on tema meelest
parim maiuspala, ja isegi keisri tore­dust
ei oska ta teisiti ette kujutada,
kui nii, et keiser sööb iga päev sea­liha,
pühapäeviti ja argipäeviti. Ni­melt
ei saa eesti talupoeg seda süüa
muidu kui ainult suurte pühade ajal,
jõuludeks, lihavõtteks ja nelipühiks.
Selle asemel sööb ta igasugu selliseid
toite, millega meie pole harjunud;
näiteks hapukapsaid sööb ta venelas­tega
võidu. Siis on neil eriline hapu
puder, mille nimi ,,piimaroog", sa­muti
veel teist liiki „putru". Vae-semad
söövad kördinimelist odra-jahusuppi.
Sinna kõrvale juuakse kalja, aga
kui ta vähegi saab, hangib eestlane,
paha küll,- endale viina ja selle ääres
unustab ta kõik oma mured ja vae­vad.
Läänemere-äärsetes maakonda­des
on viinaajamine mõisahärrade
ainuõiguseks ja nad ongi asjad nõnda
seadnud, et nende viinal oleks mine-
Kõik, kes mingil moel
eesti keelt õpetavad!
Teie kogemused eesti keele õpe­tamisel
on väärtuslik varandus, mida
tasuks jagada teistega, kel on samad
sihid.
Püüan koostada näpunäidete kogu
edukaks eesti keele õpetamiseks
praegustes oludes, alates lastega ja
lõpetades täiskasvanutega,
Käesoleva aasta keskpaiku levita-sin
hulgaliselt ankeete, et korjata
andmeid, kuidas keegi on tegelikult
eesti keelt õpetanud. Eriti just, mis on
olpüd edukas, teatud laadi õpilaste-heliplaadi
hind Sl 2.15 pius .35# riigimaks. ® T@Wimh®±
TSDiEE^, t®0. (416) 46S-S382. 29 6owd®ini @t Toront®,
(Öntariö W K 2X3
Kas olete saanud minu küsimuš-lehe
Teie, isiklike eesti keele õpeta­mise
kogemuste kohta? Kui olete
selle juba täidetult tagastanud, siis
selle eest suurim tänu. Kui mitte, siis
palun täitke ankeet nii põhjalikult
kui võimalik, eriti just see osa, mis
kirjeldab missuguste võtete, harju­tuste,
mängude jne. abil olete saanud
teha oma õpilastele selgeks teatud
keeleküsimusi, ja pange täidetud an­keet
mulle õhupostiga teele.
Kui Teil veel küsimuslehte pole,
võin sfelle Teile saata. Neid lehti
peaks olemasaada ka kohalike eesti
koolide juures. Võite ka vabalt, oma
sõnadega kirjutada, peaasi, et märgi­te
ära missuguste õpilaste (vanus,
õppegrupi suurus, eesti keele oskus)
ja õppetingimuste (õppetundide sa­gedus
ja pikkus, kas õjpetus toimus
mingis koolis, kursusel, skautluses
jne., mis aastal) kohta Teie kogemu­sed
käivad.
Kuna olen küsimuslehel palunud
märkida andmeid viimase viie aasta
kohta, on mõned õpetajad arvanud, et
nende varajasemad kogemuL ^d pole
tähtsad. Too märkus on sea ainult
selleks, et pidevalt õpetanud isikuid
niitte liiga palju koormata. Kõik and^
medon väärtuslikud, kui neid kollek­tiivselt
vaadelda. Ootan igr" lusega
Teie vastuseid. . \
Toronto Eesti Segakoori iga-aasta-ne
sünnipäeva tähistamine toimub
traditsiooniliselt kopriliikmete ja
nende lähemate sõprade koosviibi­misega
Eesti Majas „Perekonnaõh-tu"
nime all.
Nii toimus see ka sel aastal, 19.
oktoobril, õhtusöögi, eeskava ja tant­suga,
kujunedes seekord erakordselt
hubaseks — nimevääriliseks pere­konna
õhtukSi
Eeskava algas koori esimehe, Alf­red
Kelder'! tervitusega, mille järel
koor esines kahe lauluga: H. Kännu
„Kaugel" ja J. Kapperi„Oleksin lau­lulind".
Järges õhtusöök: kuumad kapsa-rullid
rikkalikus valikus külma sala­tiga.
Kes sõi ühe rulli, kes kaks ja
mõni sai hakkama neljagagi. Kapsa-rulle
jätkus isu kohaselt kõigile.
Peaperenaiseks oli Linda Järvalt
arvukate abilistega, keda siin ei jõua
nimetada.
Peale õhtusööki jätkus eeskava,
kus sopran Silvia Preem esines kol­me
lauluga koorijuht Asta Ballstadfi
klaverisaatel: Fr. Schuberfi „Eorel-lid".
Leo Virkhaus'i „Kodumajake ja
„Tosca aaria" G. Puccini ooperist
„Tosca". Kõik ettekanded leidsid
publikult väga sooja vastuvõtu. Tea­dustajaks
oli Saade Ristmäe.
Baar oli Nelly Hubeli ja Vambola
Võika kindla hoole all. Tantsumuu­sika
eest hoolitses üks külalistest.
Saal oli dekoreeritud kooriliiknie-te
poolt toodud meeldivate koduaia
lilledega.
Toronto Eesti Segakoori perekon­naõhtud
on kujunenud tihtipeale
üheks ajamärgiks koori tegevus-hooajal,
kuna peale seda tavaliselt
algavad topeltpröovid, s.t. laulu­proovid
kaks korda nädalas. Naudi­tava
koorilauluni ei jõuta aga pingu­tusteta
ja kevadkontsert polegi enam
niikaugel
$1.200, Mai ]ärve õlio „lCompo8it-sioon"
$1.000, Arthur Mihkelsoolt
õliakrüül „Mu8koka" $1.000, Rud.
Saaringu pronksist figuurid
„Hüüe" ja „Võimleja" $1.000
kumbki ja Hugo Silberbergilt õli­maal
„Amer!Gan Cafe Georgetown"
$1.000.
Üldiselt oli näitus keskpärane.
EKKT-l on olnud parimaid (algu­poolel)
ja ka kesisemaid. Organi­satsioon
ise on varieeruv oma liik­meilt—
kõrgema kunstihaHdusega
kuni algajate-diletantideni. Kõik
täisõiguslikud liikmed. Näitusel
esinemine aga peaks olema mitte
iga üksiku suva. Tavaliselt isegi
professionaalseis kunstnike organi­satsioonides
on omad näitustööde
valiktoimkond, milleni peaks
jõudma ka EKKT, et püsivamalt
siduda loovaid jõude ja nende najal
luua püüdlikele kunstiharrastaile
vastav miljöö ja ergutav mõju, ka
kriteerium.
Juubelinäitusele võinuks olk
tarvilik juurde kutsuda ka neid en­disi
EKKT liikmeid, kes nime tei­nud
väljaspool meie ühiskonda ja
eemale jäänud EKKT-st. Ainsana
sellisena oli Abel Lee. Ka väljas­pool
Torontot võinuks olla mõned
eesti kunstnikud külalisesinejate­na,
nagu seda oli noor, 20-nene
talent USA-st, ülikooli kunstitea­dust
õppiv Hugo Silberberg, kellelt
vahest isegi parimad tööd näitusel.
Lisaksin, et näitusel võinuks olla 67
eksponaadi asemel vaid 37 või mi­dagi
selles piiris. Üksikult esineja­te
juures peatuda oleks tarbetu,
kuna esinejad üldiselt on samad ja
teostustes samad tuttavad ilmin­gud.
Puudub loomingupinge, mis
asendub enam vaba-aja harrastus­liku
tegevusega ja enese rahulo­luga.
Mainitud viipeist on vabamad
Helmi Herman, kellelt eriti paelub
keraamikas „Eesti paar", Kai Kää­rid,
eelpool juba mainitud A, Lee ja
H. Silberberg. A. Mihkelsoo skulp­torina
nähtu ja tunnetatud suur
maal „Muskoka", E. Milvekult
ku bistlikus ilmingus „Neiu kiri­kus",
E. Relvik lillede ja talvemaas-tikuga,
R. Saaring skulptuuridega,).
Tanner alati värske ja muidugi Ants
Vomm seekord heade skulptuuri­dega
ja Benita Vomm nteistertööga
99 oo".
I. ANTIK
Maria Neumann — memuaarteo-
@e autor.
\
r \
\ •
Memuaarteos ^Siberi
teelt pääsenud'^
Marie Neumannilt ilmus augusti
lõpus memuaarteos Teisest maail­masõjast
„Siberi teelt pääsenud".
Autor kirjeldab sündmusi ajaraa-mis
1941-T-1948. Läbielamused ve­ne
ja saksa okupatsiooni ajal, põ­genemine
ja pP-elu Saksamaal ning
Kanadasse saabumine jooksevad
kiiresti lugeja silmade eest läbi na­gu
pildid ekraanil.
Ainukese naisadvokaadina oli
Marie Neumann eriti väljapaistev
isik oma kodulinnas, Narvas. Ta
kaotas oma mehe, aga päästis tüt­re.
Ta nägi küüditamisi, vangista-misi
ja valitsuse muudatusi lähe­dalt,
kuni vajus ise võimuvoolu
keerisesse. Lõppakt pidi olema sõit
Siberisse kaubavagunis, kus ta oli
juba pinkki pigistatud. Aga ta pää-sis!
(Müügil „Meie Elu" talituses).
(iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiinnini
Eesti Sihtkapital Kanadas
Amtetused, testamendi-parandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele •
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvat)a kvulungl saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 1R6
uiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinniniiiiiiiiiiiiiHitiiiiiNiiniiiwfflitiiiiiiii9
TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS
883 Broadview Avo.
pühapäeval/10. novembril kell 18.00
KODUSAARTE ÕHTU IV
Kõneleb dr. ARTUR PROOS Vancouverist, saarte koor
II^ARIKA WILBIKSI juhatusel, solistid: HILDA SEPPjsi VALVE
TALI
Kohy\ ja teelaud.
Soomest ajakirjas
„Gourmet"
Meeldiv üllatus sugulastele
ja sõpradele on teie
JÕULUTERVITUS
ajaleht „IVIeie Elu" jõulunumbris.
Võite kasutada oma illutratsioo-ne
või sõnastust või oma looc(ud
poeeme. ® Tervitus-kuulutuse
hind 1" kahel veerul $10,00.
tuwn!«!m«amii*m>.'«t i
• TIIU-ANN
P.O. Box A 317, Sydney South, 2000,
Helsingis toimunud konverentsi
tõttu on olnud juttu Soomest mitmel
pool maailma ajakirjanduses.
USA-s ilmuv ajakiri „Gourmet"
(august 1985) esitab lk. 34 kiitva jutu
Soomest koos kaunite fotodega. Jutt
on 13 lehekülge pikk ja selles on 12
värvifotot.
Kuna ajakiri „Gourmet" on n.-ö.
„hea ja peene elustiili" ajakiri, siis on
palju juttu soome restoranidest, ho­tellidest
ja suvituskohtadest, nagu
maailmakuulus „K^lastajatorppa"
Helsingis, Suomenlinna ja selle res­toran,
„Kauppahalli" Turus, kohvik
„Kappeli" Helsingi Esplanaadil, res­toran
„Säkkipilli" Kalevan-tänaval
Helsingis, „Haikko"'hotell Porvoos,
„Karhunpesa" söökla Rovaniemis,
„Hakaniementori" Helsingis j.t.
Kirjeldatakse ka Soome kaunist
loodust, huvitavaid muuseume,
mitmekesiseid ärisid ja karastavat
Soome sauna.
Soome o/evat põhiliselt „Sibelius,
saun ja siffu", nagu üks soomlane
tähendanud.
Sibeliuse muusika kujustab Soome
omapära ja hinge. Saun on soomlaste
vana institutsioon ja tava. „Si8u*'
tähendab põhjamaa inimese vastupi­davust
ja jonnakust. — Ja Soome
ajalugu on seda tõestanud.
Kirjeldatakse veel Soome linnade
stiilipärasust, Kalevala-eepose ür­gsust
ja Soome toodete Ja toitude
maitsekust.
kiaveri- Soome jätab meeldiva mulje kÕi-
S. Preem güe külastaji
J