Meie Elu = Our life, October 31, 1985

              „Meie Elu" m, M (1861) 198S
tiMeie Elu** nr. 44 (l
Sport
Valitsuse stipendium
Laura Randmaa treenib
koos võimalike
olämpiamängude
candidaatidega
Mannekeenid Eesti Invaliide Toetava Naisringi moenäitusel. Vasakult: M. Andre-Lupp (teadustaja), Elva Palo, Mamure Kopan, Ann Pajuäär,
Helve Massakas, Julia Massakas, Silvia Preem, Silvi Matsöo, Linda Kukk, Sandra Werner, Silvia Trei, Oona Mall©, Linda Kauküla, Astra
Rein, Marta Tiido, Linda Liigand, Linda Saarniit, Lia Monika Mundinger. ^ ^^^^ Foto — S. Preem
0
Sügis on uute moodide suurim
hooaeg. Meie Invaliide Toetav
Maisring demonstreeris Eesti Ma­jas
27. okt. sügis-talviseid moestii-le,
värve, tegumoode ja materjale.
T.I.T. Naisringi meeldivad õhtu­poolikud
on publiku poolt väga oo­datud.
Eesti Maja suure saali seinu
peaks laiendama. Ruumist ja õhust
oli ka seekord puudus.
Sissejuhatuse, tervituse ja infor­matsiooni
Saksamaa invaliididest üt­les
esinaine rielju Salumets. Meel­div
^lavadek|oratsioon Toronto
tähtsate ehituste siluetid — oli Artur
Mihkelsoollt. Teadustas Maiki And-fe-
Lupp ja meeliköitev saatemuusika
oli Georg lital'ilt.
Varematel aegadel oli uue moe
Jälgimine lihtne, sest tsentrum asus
Pariisis. Tänapäev on moeloojaid
„must miljonf ja samuti ilmuvad tu­jule
uued materjalid uute nimedega,
aga praegu võimutseb villane koos
,polüestri lisamisega. Sellises värv­ide
virr-varris, koos materjalide roh­kusega,
on väga aegaviitev omale
õige leidmine.Idividuaalne moevalik
läheb aasta-aastalt raskemaks. Sellid
se suure vaeva nägid — rääkimata
rahakulust — kaunid naised Helve
Massakas koos pisitütre Juljaga ja
Linda Kauküla, Mahmure Kopan,
^ Linda Kukk, Linda Liigand, Lia
Mandinger, Oiva Mällo, Elva Palu,
Ann Pajuäär, Astra Rein, Silvia
Preem, Linda Saarniit, Marta Tiido,
Silvia Trei, Sandra Verner ja Silvi
Matsoo. Publikult tänu!
Lühidalt võib öelda, et kleitide pik­kus
lisab riietusešse meeldivat ele­gantsust
poolest säärest allapoole,
vöö on vähem toonitatud, puusajoon
rõhutatud ja õlad laiendatud.
Mantlite, kostüümide ja kasukate
õlajoon on mitmeti laiendatud kas
ümaralt, nurgeliselt või voldikeste
ning kroogetega. Siluetis on tänavu
suur muudatus. Mantel on kas taljes,
alt lai ehk figureerib sirgjooneline
lohakalt avar mantel, millel puusa­joonel
seljalasuv pöör. Kolmvee-rand-
mantli alt paistab kleit välja.
KasvavalJeismelisel on nüüd väga
hea osta paar numbrit suurem jakk
või mantel, sest see on moes! Kallid
me
naarits—kasukad on taljesistuvad ja
ümaralt laiendatud õlajoonega, alt
laiad.
Mannekeenid demonstreerisid
suurepäraselt riietusesemete kokku-kombineerimise
oskust, nägu pluu­sid,
pülloverid,püksid (alt kitsadj.see-likud.
Mitmetel oli samavärvi mü­tse!
Oli märgata moelooja Sonja Ry-kieri
kopeerimist.
Kostüüm on naise riietuse klassi­line
ese jä temaga on kerge siluetti
(joont) muuta. Sellest oli huvitav näi­de.
Esitati kolm valget kostüümi —
loomulikust villasest — korraga. Esi­mese
jaki pikkus oli allapoole, teist
puusajoont sirge seelikuga. Teine va­riatsioon
lühema jaki, ja volditud
seelikuga. Kolmas laialõikelise ra-tas-
seelikuga (klošš). Maailma prae­gune
tipp moelooja, Karl Lagerfelt,
ön naise kostüümid oma^^aitse alla
võtnud" ja muudab nende revääre ja
pisiasju igal hooajal.
Päevakleidid olid lihtsad, elegant­sed,
hästi valitud ja õnnel^s ilma õlani
rippuvate email- või plast kõrva-rõngasteta.
Tamara Norheim, Georg Iltari kla­verisaatel,
esitas kolm laulu. Esine­jaid
tänati roosidega.
Vaheajal oli loterii loosimine ja siis
oldi valmis õhtu koketsemaks osaks,
s.o. kokteeliks ning balliks. Mitmed
kaunid värvide kombinatsioonid,
kuid kontrast-värvid väga hästi vali­tud.
Ei puudunud hõbe ja kuldlamee
kaunistusosad. Märgatav oli prant­suse
Givency. Lai littervöö puusa­joonel
ja sifoonkleitidel Valentino
drapeeringuid, mis oli suurmood
mineval aastal. Praegu müügilole­vaid
väga huvitavaid ja kalleid vöid
oli välditud. Kunagi varem pole vöö­del
esinenud sellist fantaasiat, ega
ole olnud nii kõrget hinda.
Kingad olid hoolikalt valitud. Tä-navsaapad
on madalad ja esitati isegi
kõrgekontsalisi nööridega vanaema-saapaid
ning mustritega sukki.
Invaliide Toetava Naisringi esi­naine
nimetas kõikijkes kaasa tööta­sid,
tänas, ja Helgi Sooaru tõi roose
ning seadis daamid pildistamiseks
ritta.
EHA TARMET-TOOMBERG
Riigivola Väärtpaberid annavad esimesel aastal 8,5% intressi ja järgneval kuuel aastal
6,5% aegumiseni.
Lisaks eelnevale teatame,,et riigivola hoiupaberid seeriast 37 (välja antud 1982. a.) ja
seeriast 38 (välja antud 1983. a.) ning seeriast 39 (välja antud 1984. a.) teenivad samuti
8y5% alates 1. novembrist 1985. ä. Seeriad 32, 34, 35 ja 36 teenivad 10,5% intressi.
Riigivola hoiupaberid garanteeritakse Kanada keskvalitsuse poolt. Igal kodanikul on
lubatud osta alates $100-st kuni $75.000-ni.
Nagu edasi teatatakse, on riigilaenu paberite lisakuludeta lunastamine lubatud alates
31. detsembrist 1985. a. ;
Teil on suvaliselt võimalik igal aastal tagastada intressi andvad kupongid või jätta teenima
liitprotsenti. . >.
Riigivola pabereid võib ka omandada osamaksu teel. Seda võivad korraldada pangad või
muud rahaasutused. Samuti on tavaks et soovi korral saaks osamakse maha arvata otseselt
Seeriad 28 (1973); 31 (1976) ja 33 (1978) aeguvad käesoleval aastal. Sellega ^lõppeb
intressi maksmine neile võlapaberitele.
Edasi teatatakse, et igal $1.000,00 võlapaben juurde mis on seeriast #28, kuulub
$482,70 lisapreemiat.
Seeria 31 omanikele makstakse II.000,00-lt völapaberilt preemiat $356,90.
j<anada keskvalitsus on omale jätnud valiku võlapaberite müüki igal ajal katkestada.
Sellepärast tuleks kodanikel, kellel oleks huvi oma raha uuesti paigutada riigilaenu
paberitesse, SiSda viivitamatult teha.
Palume pö.örduda'edasi
, asutuste poole. ,
jäämiseks VOl s
y 1
Ei ol@ mitte võimatu, et Laura
Randmaa tulevikus viib oma eesti°
pärase nime samuti maailma, nagu
seda tegi Kristjan Palusalu oma ka­hekordse
võiduga maadluses 1936.
Sl. Berliini olümpiamängudsl.
Vaatamata sellele, et ta on alles 13-
ne aastane, on tema saavutustest il­munud
kirjeldusi Toronto suurlehte-de
lehekülgedel. Tennise ajakirjades
„Ontario Tennis" ja Ontario Tennis
.Association'i „Junior Newsletter'!"
väljaannetes järjest ilmub kirjutusi
tema võitudest, ^a kohalik ajaleht
„Economist & Suji", mis ilmub Mark-ham'is,
on valinud ta oma spordilem-mikuks
ja avaldab suurte pealkirjade
all üksikasjalikult tema tulemusi.
STIPENDIUM
Ta on ka korduvalt autasustatud
Ontario provintsivalitsuse poolt.
Kuid üheks suurimaks üllatuseks oli
ta vanematele, kui hiljuti provintsi-valitsuselt
saabus kiri,kus teatati, et
nende poolt on Laurale määratud
stipendium tema treeningu ja võist-luskulude
katteks. Tema treening ei
toimu enam Seneca College spordi­koolis,
ega ka mitte Ontario treening­keskuses,
vaid teda treenitakse nüüd
Kanada tennise treeningkeskuses^
mis asub Torontos York University
juures ja toimub Kanada Tenniselii-du
järele valve all. Kanada Tenni-seliidu
poolt valiti kogu Kanadast kuus
parimat noormeest ja kuus neidu,
keda selles keskuses treenitakse või­malikeks
olümpiamängude kandidaati­deks.
Laura Randmaa on ainukene
13-ne aastane nende hulgas, teised on
kõik temast vanemad. Tema treene­riks
on praegu Tenniseliidu peatree­ner
Mark Porter. Kaks spordisuur-firmat:
„Dunlop Sports" Kanadast ja
„Skisport International" Ameerika
Ühendriikidest on asunud tema tree­ningu
ja võistluste kulude majandus­likuks
toetajaks (sponsors).
SAAVUTUSED
Laura Randmaa võistleb ka juba
16-ne jal8-ne aastate vanusegruppi-des,
samuti ka Kanada rahvuslikul
tasemel (Canada Womens Open).
Tema selle aasta suurimaks saavuti-seks
oli kolmandat korda järjest Ka­nada
meistriks tulek oma vanusegru­pis
nii üksik- kui ka paarismängus
sisehalli meistrivõistlustel. Sellele
järgnes tema võit „OTA Winter Cir-cuifi
(U14)" võistlustel. Ontario ja
Quebec'! provintside vahelistel
võistlustel 16.a. grupis jäi ta võitma­tuks
Quebec'i tütarlaste poolt. Samu­ti
tuli võitjaks üksik-ja paarismängus
„Magna International Canadiün Na­tional
Junior'i" võistlustel 14.ä.grupis
ja „Rolek Grand Prix Masters" võist­lustel
16. a. grupi üksikmängus. Te­ma
parim tagajärg võisteldes 18. a.
grupis oli esikohale tulek üksik- ja
paarismängus „WHIG-Standarcl"
võistlustel. „Womeris Open" klassis
võisteldes oli tema parimaks saavu­tuseks
esikohale tulek paarismängus
„Mc Donalds Open" võistlustel
Kingstonjs.
Ontarios arvestatakse paremusjär-jekorda
ka kõikidest turniiridest osa-võtmiste
järele nimetusega „OTA
Penn Computer Print-out System".
Selle süsteemi järele on ta esikohal
14. ja 16. a. tütarlaste vanusegruppi-des,
l^.a., vanusegrupis on ta kahe
võistlusega 54-st võistlejast 22-1 ko­hal
ja „Womens Open" klassis 4-ja
võistlusega samuti 54-st võistlejast
15-1 kohal.
Sel aastal on tal veel ees võistlused
Torontos, MontreaPis, New Yorgis,
Puerto Rico'& ja maailma meistri­võistlused
Floridas.
HARALD RAIGNA
ToroMto Eesti Maleklubi
juubel
Toronto ja ümbruskonna maleta­jad
kohtusid 29. septembril To­ronto
Eesti Majas maleklubi sünni­päeva
pühitsema. See ajalooline
üritus, millest võttis osa üle nelja­kümne
inimese, oli pidulik ja huvl-
Hav, ning õnnestus hästi.
Pidulik osa algas esimehe Artemi
Musteli lühikese tervituskõnega.
Austati kohalviibivaid maleklubi
asutajaid liikmeid Arvi Kaldveeri,
Nikolai Küttist, Kalju Pehtlat ja
Hans Jürmani. Järgnes sõnavõtt N.
Küttiseh, mis kirjeldas pilt likult ma­leklubi
kohustust eestluse ja males-pordi
edutamisel. Ta kiitis klubi
praegust juhatust, eriti L. Joselini ja
andis tunnustava hinnangu klubi te­gevusele.
Sõnavõtu lõpul austati lei­naseisakuga
manalasse varisenud
maleklubi liikmeid.
Piduliku osa lõppedes algasid ma-leyõistlused
L. Joselini juhatusel.
Mängiti A ja B klassi maleturniire ja
sõprusmalet. A klassis oli turniir nel­jas
voorus mänguajaga 2 x 30 minu­tit.
Esimesest voorust võtsid osa 12
maletajat, kuid siis olid N. Küttis ja E.
Talve ajapuudusel sunnitud lahku­ma
(mõlemad saavutasid ühe võidu-punkti)
ja osavõtjate arv langes küm­nele.
A klassis saavutas esikoha Jaak
Triefeldt 3,5 punktiga. Teiseks tuli P.
Hirvonen 3 p.; 3. jä 4.kohta jagasid J.
Riga ja G. Orgusaar, mõlemad saavu­tasid
2,5 punkti; 5. ja 6. olid 0. Man-kio
ja B. Bockfeldt, mõlematel 2
punkti; 7. kohal oli K. Pehtala 1,5 p.;
8. koht A. Kõresaar 1.; 9.ja lO.kohta
jagasid 0. Randoja ja A. Loorits,mõ­lemad
poole punktiga.
Niisama pingerikas kui oli võistlus
A klassis oli see ka B klassis (4 vooru,
2 X 30 min.), kus alles viimases voo­rus
selgusid võitjad. B klassis oli
rohkesti noori ja neid, kes esmakord­selt
osa võtsid võistlusmalest. Esi­kohti
jagasid kaks uustulnukat, Illo
Velner ja Tarvo Toomes, mõlemad
saavutasid 3,5 punkti kaotamata üh­tegi
mängu. Kolm maletajat jagasid
3.-5. kohta 3 punktiga ja need olid:
Max Pentre, Martin Teder ja Leo
Tamberg; 6.-7. kohal olid Ott Nae­lapea
ja Alar Petersoo 2,5 punktiga;
8.-9. kohta jagasid A. Juurma ja Tõnu
Petersoo kahe punktiga; kohtadel 10-
12 oli kolm maletajat A. Mustel, E.
Pajo, U. Limit, kõikidel üks punkt.
Kohtadel 13-14 olid Arnold Arumäe
ja Barbara Charland.
Omaette grupi moodustasid sõp­rusmängude
mängijad: V. Leius, H.
Aavik, A. Praks, E. Reinmaa ja E.
Tani.
Turniiri lõpus auhinnati võitjaid.
Auhindu olid annetanud N. Küttis ja
E. Silm. Klubi poolt auhinnati H.
Aavikut teenete märgiga. Koosviibi­jad
kirjutasid alla tänukaartidele, mis
saadeti Harri Kördile ja Eesti male­meistri
Paul Schmidfi abikaasale
Toronto Eesti Maleklubile päranda­tud
male arhiivi materjali eest. Selle­ga
lõppes edukalt selle sügise esime­sed
malevõistlused.
Maleõhtu 14. nov. kell 7 õhtul.
Pühapäeval, 17. nov. kell 2 peale lõu­nat
maleturniirid noortele alk 20 elu­aasta.
Balti ujumisvõistlused
'23. novembril
Laup., 23. nov. kL 4-6 p.l. toimu­vad
eesti ja balti ujumisvõistlused
Papa Recreation Centre ujulas, ku­hu
palutakse kõigi eesti ujujate
osavõttu. Registreerida tel. 924-
6028 kuni 10. nov. Vajatakse ka
ajavõtjaid ja teisi abilisi. Parimale
ujujale Robert Reiman'i mälestus-fiuhind.
Lisaks muud auhinnad.
12. UJUMISKLUBI TORONTOS
Kl
Soome pooli
Ees
2.
EESTI LOODUS ]i
Nüüd, kus me eesi
tavaks oleme saani
nende eluasemeid v|
maal on palju seesuj
meenutab. Seal on kl
nikuid, on ka tarni
neid aga harvemini,
samal ajal ka suuresj
aina mäed ja orud ji
suuremad või väiksi
tis ei ole üldse näha]
pool. Maa on sama
maal, ainult Lõuna-madalamaid
mägesj
mõningaid järvi. LI
poolt asustatud ali
kiidetakse Liivi Šv(
daks siis tõesti mägj
ka tõepoolest väga
.voolab sügavas söj
pool jõge tõusevadl
laltki kõrged mäej
väga kaunid lehtpj
vaadates paistab sj
guse mägimaastiki
da mõne rännakuni
kohe näha, et see n
jõeperv, kõrgustik
diku servaks. Nii^
seegi paik hästi E(
tikku.
Eestlaste ala oH
hästi viljakandev
taid palju ei tunta]
maal. Eestimaal
kuivem jo kehven
hea. Seal näeme
niite, ja kui Lilvlu
märkome, kui tohi
kasvatus. Paljud \\
tavad kogu toIdui
ainuüksi lina, miil
Riia linnas kõrget |
Nii jõukal maolj
arvata, peaks mi
juures seda jõuki
küllap see nõndt
saksa härrasrahvj
võiks arvata, et
või isegi kuningadl
talupoegade elaml
hoopiski teine.(Pij
SUITSUTARE
Eestlased asuvt
samuti kui meil W
veelgi vähem korj
majad seisavad pi
gu Venemaal, ki
otsad on vastu täi
eemaltpalstab, sl
gu näeks hulka hil
de või sõnnikuhül
eesti talutarel kõii
sein, parajasti nii]
saavad seal p p li
kaks korda ijõr^
katus, Kaugemol|
muud näha kui
mättakuhja,
. Kogu hoone
küllaltki avar, se]
katuse alla kõik
elutoad, aidad, n
laudad. Tavalisel
ühest otsast vel
laiem. Kitsamas
kõike, mis meil o]{
on ka rehetuba,
takse laudana ja
on inimeste eluöj
sedagi osa ei sa(
pidada, vaid nii '|
naaegsetes suitsi
nagu noalaevas: Ii
lapsed mängivad]
hauguvad, sead
kitsed määgivad i
dalveelkanakuul
häält tõstavad,
kära seal alatasal
ti on teada, mi|
õigemini kasinn
jus seltskonnas
seb.
Eestlase elami
veel suitsutare,
NE
TUBIN:
SIBEÜ
Iga helipij
A U N Tl